E-kaubanduse ja teenuste erikorrad

Mis muutus alates 2019 digiteenuste maksustamisel?

Alates 2019. aasta 1. jaanuarist hakkas kehtima direktiivi muudatus elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse (edaspidi digiteenus) maksustamise koha osas, mille eesmärk on lihtsustada väikeettevõtjate käibemaksukohustuse täitmist. Sellega seoses muudeti käibemaksuseadust, täiendades seda paragrahviga 10¹ „Isikule, kes ei ole üheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena, osutatava elektroonilise side teenuse või elektrooniliselt osutatava teenuse käibe tekkimise koht“.

Muudatuse kohaselt on ettevõtjal, kes osutab väikeses mahus piiriüleselt digiteenust, võimalus maksustamisel järgida oma asukohariigi reegleid. Alates 2019. aastast loetakse käibe tekkimise kohaks ettevõtte (teenuse osutaja) asukoht juhul, kui digiteenuste käive teises liikmesriigis asuvale lõpptarbijale ei ületa 10 000 eurot. See tähendab, et kuni vastava künnise täitumiseni on ettevõtjal õigus digiteenuse osutamisel järgida oma asukohariigi reegleid. Seega, Eesti ettevõtja võib maksustada teises liikmesriigis asuvale lõpptarbijale osutatavad digiteenused kuni piirmäära ületamiseni Eesti käibemaksumääraga (22%) ning deklareerida need oma käibedeklaratsioonil siseriikliku käibena KMD lahtris 1.

Ühtlasi on siin tingimuseks, et isik ei oma asukohta või püsivat tegevuskohta mujal liikmesriikides peale tema asukohariigi (koduriigi).

Samas on ettevõtjal võimalus täita maksukohustus tarbimisriigis (st mitte Eestis) ka juhul, kui digiteenuste käive jääb alla 10 000 euro. Selline valik kohustab isikut järgima digiteenuste vastavat maksustamist kahe kalendriaasta jooksul.

Kui digiteenuse müüja juba kasutab MOSS-erikorda, siis on võimalik samal moel deklareerimist jätkata ka alates 1. jaanuarist 2019, st lugeda piirmäära arvestamata kõikide piiriüleste klientide puhul teenuse osutamise kohaks lõpptarbija asukohariik.

Kui MOSS erikorra kasutaja, kelle digiteenuste käive jääb alla 10 000 euro, soovib erikorra kasutamist lõpetada, tuleb MOSS avaldusel täita lõpetamise taotlus („soovin lõpetada erikorra kasutamise“). Siinjuures tuleb silmas pidada, et erikorrast väljaarvamisest alates hakkab ettevõttele kehtima nn karantiiniperiood 6 kuud, mille jooksul ei ole võimalik uuesti erikorra kasutajaks registreerida.

Kui digiteenuste piiriülene käive ületab kalendriaasta algusest arvates 10 000 euro piiri, on edasiste teenuste puhul käibe toimumise kohaks tarbimise liikmesriik ning ettevõtja on kohustatud arvestama ja tasuma käibemaksu vastavas liikmesriigis. Seega peab ettevõtja peale piirmäära täitumist valima, kas registreerida end igas lõpptarbimise liikmesriigis käibemaksukohustuslaseks või rakendada teises liikmesriigis tekkiva maksukohustuse täitmiseks MOSS erikorda.

Mis muutus alates 2015. aastast käibe toimumise koha reeglites?

Digiteenuste (telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- ja elektrooniliselt osutatavad teenused) osutamisel mittekäibemaksukohustuslastele on käibe toimumise kohaks kliendi asukohariik. See tähendab, et teenused maksustatakse kliendi asukohariigi käibemaksuga ja maks laekub kliendi asukohariigile.

Mis on MOSS (Mini One Stop Shop) ehk elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibemaksuga maksustamise erikord)?

Tegemist on digiteenuste maksustamise vabatahtliku erikorraga, mis võimaldab teenuse pakkujal deklareerida ja tasuda teises liikmesriigis tasumisele kuuluv käibemaks läbi oma asukohariigi maksuhalduri ilma, et peaks registreerima käibemaksukohustuslaseks kliendi asukohariigis. Kui isik soovib erikorda kasutada Eesti maksuhalduri kaudu, esitab ta vastava avalduse e-MTAs („Registrid ja päringud" > „Registreerimine" > „Digiteenuste maksustamise erikorra kasutajaks registreerimine (MOSS)").

Kes saavad erikorda kasutada?

MOSS-erikorda saavad kasutada käibemaksukohustuslased (teenuse pakkujad), kes osutavad digiteenuseid teises liikmesriigis (tarbimisriigis) asuvatele mittekäibemaksukohustuslastele (klientidele e-teenuse tarbijatele).

Kui teenuse pakkuja on tarbimisriigis registreeritud käibemaksukohustuslasena või omab seal (püsivat) tegevuskohta, siis kõik selles riigis (nii käibemaksukohustuslastele kui mittemaksukohustuslastele) osutatud digiteenused deklareeritakse tarbimisriigi käibedeklaratsioonil, neid ei deklareerita MOSS-deklaratsioonil.

Püsiva tegevuskoha kaudu teises liikmesriigis asuvatele mittekäibemaksukohustuslastele osutatud digiteenused kuuluvad deklareerimisele MOSS-erikorra alusel.

Näide

Eestis erikorra kasutajaks registreerinud ettevõttel on KMKR numbrit omav püsiv tegevuskoht ka Soomes. Soomes osutatud (st Soomes asuvatele klientidele) digiteenused deklareerib ta Soome käibedeklaratsioonil. MOSS-deklaratsioonil neid teenuseid ei kajastata. Samuti ei kajastata MOSS-deklaratsioonil Soome püsivast tegevuskohast Eestis asuvatele klientidele osutatavaid digiteenuseid. Need tuleb deklareerida Eesti käibedeklaratsioonil.
Soome käibemaksukohustuslase numbriga nt Rootsis ja Saksamaal asuvatele eraisikutele osutatud digiteenused deklareeritakse MOSS-deklaratsioonil püsiva tegevuskoha kaudu osutatud teenustena.

Kuidas toimub tarbija asukoha määramine?

Tarbija asukoha määramise reeglid on kirjeldatud Maksu- ja Tolliameti juhendis "Kliendi asukoha määramine" ning Euroopa Komisjoni juhendis „Selgitavad märkused telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- ja elektrooniliste teenuste osutamise kohaga seotud ELi käibemaksumuudatuste kohta, mis jõustuvad 2015. aastal" (PDF).

Kas muudatus puudutab digiteenuste osutamist teiste riikide käibemaksukohustuslastele ja ühenduseväliste riikide isikutele?

Ei puuduta. Teise liikmesriigi käibemaksukohustuslastele ja ühendusevälise riigi isikutele osutatud digiteenused maksustatakse jätkuvalt 0% käibemaksumääraga.