Töötasu ja erisoodustuse maksustamisel Eestis tuleb võtta arvesse seda, kas tegu on Eestisse lähetatud töötaja või töölähetusel viibiva töötajaga, aga ka kui kaua töötaja Eestis viibib. Vaadake, millal tekib maksukohustus Eestis töötava mitteresidendi, töölähetuses mitteresidendi ja lähetatud töötaja töötasu ja erisoodustuse maksustamisel.
Eestis maksustatakse tulumaksuga mitteresidendi tasu, mida saadakse töötamise eest
- töölepingu alusel, või
- töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel, või
- ametnikuna
ning juhul, kui töö toimub Eestis ning tööandja on Eestist.
Kui töötaja täidab oma tööülesandeid Eestis, maksab tööandja Eestis makse ka mitteresidendist töötajale antud erisoodustuselt.
Näide
Töötajale antud erisoodustuse väärtus on 1000 eurot.
Tööandja deklareerib erisoodustuse vormi TSD lisal 4 ja maksab maksud:
- tulumaksu 1000 × 20 ÷ 80 = 250 eurot
- sotsiaalmaksu 33% 1250st ehk 412.50 eurot
Kokku tööandja maksukulu 662.50 eurot.
Töötaja ise ei deklareeri Eestis antud erisoodustust Eesti tuludeklaratsioonis ega maksa sellelt Eestis makse.
Kui mitteresident saab tasu või erisoodustust Eesti tööandjalt töö eest, mis tehti Eestis, maksustatakse need tulumaksuga Eestis, vaatamata Eestis töö tegemiseks kulunud päevade arvule.
Kui mitteresident viibib töötamise ajal väljaspool Eestit, siis tasu tulumaksuga Eestis ei maksustata ning mitteresidendile tehtud väljamakset ega erisoodustust Eestis ei deklareerita.
Kuna nimetatud juhul ei ole tulu mitteresidendile maksustatav, siis ei pea ka mitteresidendist töötaja ise seda Eestis deklareerima.
Näiteks Eesti äriühingu töötaja, kes on Leedu resident, täidab oma tööülesandeid ainult Leedus. Eesti äriühing ei deklareeri Eestist mitteresidendile makstud töötasu ega erisoodustust Eestis.
Töötajal ja tööandjal tekib maksukohustus välisriigi seaduste alusel.
Tööandja on Eestist, kui ta on Eesti resident, riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, Eestis tööandjana tegutsev mitteresident või mitteresident Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu.
Tööandja loetakse olevat Eestist ka juhul, kui tööülesandeid täidetakse renditööjõuna kasutajaettevõtte juures, kes on üks eelmises lauses nimetatud isik, olenemata sellest, et töötasu väljamakse teeb eelmises lauses nimetamata välisriigi isik.
Tasu töötamise eest rahvusvahelisi vedusid tegeval õhusõidukil või kaupade või reisijate rahvusvahelist meritsi vedu tegeval laeval maksustatakse Eestis, olenemata sellest, kus mitteresident viibib, kui isiku tööandja või sellise õhusõiduki või laeva käitaja on eelpool nimetatud Eesti isik. Laevapere liikmete tulu maksustamise erikorrast täpsemalt
Tulumaksu kinnipidamine ja deklareerimine
Tööandja peab Eestis maksustatavalt töötasult kinni tulumaksu, maksab sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakseid väljamakse tegemisel ning deklareerib mitteresidendi tasu vormi TSD lisal 2. Väljamaksete liigid ja maksumäärad on leitavad TSD väljamakse liikide tabelist.
Erisoodustus maksustatakse Eestis tulu- ja sotsiaalmaksuga vaid tööandja tasandil, töötasult erinevalt, vormi TSD lisal 4 (vt lisa 4 täitmise juhiseid).
Maksuvaba tulu saab Eestis tulumaksuga maksustatavalt väljamakselt mitteresidendist füüsilisele isikule Eestis kehtivatel maksuvaba tulu arvutamise tingimustel maha arvata vaid juhul, kui saaja on Euroopa Majanduspiirkonna teise liikmesriigi resident ja on esitanud väljamaksjale avalduse maksuvaba tulu kohaldamiseks ning tema koduriigi maksuhalduri kinnitatud residentsustõend on sisestatud Maksu- ja Tolliameti andmebaasi. Residentsustõend kehtib reeglina 12 kuud, kui tõendile pole märgitud teisiti. Maksu- ja Tolliamet aktsepteerib residentsustõendina vorme, mis sisaldavad samu andmeid, mis tuleb sisestada residentsustõendi vormi TM3 osadesse I, II ja V. Kinnipeetava tulumaksu määr töö või teenuse eest töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel saadud tasust on 20%. Esinemistasult kinni peetava tulumaksu määr on 10%.
Väljamakselt arvatakse enne tulumaksu arvutamist maha Eestis kinnipeetud töötuskindlustusmakse, kui selle tasumine oli Eestis kohustuslik (kui puudub välisriigi sotsiaalset kindlustatust kinnitav vorm A1). Deklareerida tuleb brutotasu, kinnipeetud töötuskindlustusmakse lahutatakse maha deklaratsiooni TSD lisal 2.
Näide 1
Mitteresidendist töötajale, kes teeb tööd viibides Eestis, tehtud väljamakselt (bruto) 1000 eurot, väljamakse vormil TSD lisal 2 liigiga 120, peetakse kinni töötuskindlustusmakse 1,6% ning kinnipeetav tulumaks arvutatakse järgmiselt:
(1000 – 16) × 0,20 = 196.80 eurot.
Töötaja saab kätte 1000 – 16 – 196.80 = 787.20 eurot.
Näide 2
Mitteresident, kes teeb tööd viibides Eestis, on resident EMP lepinguriigis, näiteks Lätis, Leedus, Poolas, Saksamaal, Soomes jne, tema residentsustõend on MTA andmebaasi sisestatud ja ta on esitanud väljamaksjale avalduse maksuvaba tulu kohaldamiseks. Mitteresidendist töötajale tehtud väljamakselt (bruto), 1000 eurot, väljamakse liigiga vormi TSD lisal 2 liigiga 120, peetakse kinni töötuskindlustusmakse 1,6% ning kinnipeetav tulumaks arvutatakse järgmiselt.
Töötaja ei ole vanaduspensionieas, muud väljamaksed puuduvad:
(1000 – 16 – 654) × 0,20 = 66 eurot.
Töötaja saab kätte 1000 – 16 – 66 = 918 eurot.
Töötaja ei ole vanaduspensionieas, muud väljamaksed puuduvad, töötajal on välisriigi sotsiaalset kindlustatust kinnitav vorm A1:
(1000 – 654) × 0,20 = 69.20 eurot.
Töötaja saab kätte 1000 – 69.20 = 930.80 eurot.
Töötaja on Eesti vanaduspensionieas (alates 2024. a), kuid ei saa veel pensionit:
(1000 – 16 – 776) × 0,20 = 41.60 eurot.
Töötaja saab kätte 1000 – 16 – 41.60 = 974.40 eurot.
Töötaja on vanaduspensionieas, Eesti pensionile on juba maksuvaba tulu 776 eurot (alates 2024. a) kohaldatud:
1000 × 0,20 = 200 eurot.
Töötaja saab kätte 1000 – 200 = 800 eurot.
Tööandja õigesti kinnipeetud tulumaks loetakse lõplikuks maksuks ja mitteresident täiendavalt tulu deklareerima ei pea. Mitteresident deklareerib saadud tulu ise ainult juhul, kui väljamakse tegija ei ole tulumaksu õigesti kinni pidanud.
Mitteresidendist füüsiline isik võib teha Eestis tulumaksuga maksustatavast tulust Eesti residendile lubatud mahaarvamisi, kui ta on resident Euroopa Majanduspiirkonna teises liikmesriigis ning esitab väljamaksjale avalduse maksuvaba tulu kohaldamiseks ning välisriigi maksuhalduri kinnitatud residentsustõendi.
Lõplik maksuvaba tulu arvutatakse Eesti füüsilise isiku tuludeklaratsioonis. Sel juhul tuleb Eestis deklareerida ka välistulu, mida Eestis ei maksustata, kuid mis võetakse arvesse Eestis kohaldatava maksuvaba tulu suuruse arvutamisel.
Kui mitteresident saab tasu isikult, kes ei ole Eestis tulumaksu kinnipidaja (näiteks mitteresidendist väljamaksja või füüsiline isik), siis peab mitteresident maksustatava tulu ise deklareerima kas vormil A1 või E1, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi resident Eesti residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonil.
Sotsiaalmaks mitteresidendi Eestis teenitud töötasult
Kui tööandja maksab töötasu mitteresidendist töötajale, kes töötab Eesti territooriumil, siis üldreeglina peab ta maksma sellelt töötasult sotsiaalmaksu (33%) ja tööandja töötuskindlustusmakset (0,8%) ning pidama kinni töötaja töötuskindlustusmakset (1,6%) Eesti seaduste alusel.
Erandiks on EL määruses 883/2004 loetletud juhtumid, mil töötajale kohaldub teise liikmesriigi sotsiaalkindlustusalane seadusandlus, mille kohta peab töötajal olema vastava riigi pädeva sotsiaalkindlustusasutuse tõend A1.
Erisoodustus
Eestis maksab erisoodustuselt makse vaid tööandja, mitte töötaja. Tööandja deklareerib Eestis maksustatava erisoodustuse vormi TSD lisal 4.
Rohkem infot
Maksulepingute kohaldamine
Maksulepingute kohaselt maksustatakse Eestis reeglina teise riigi residendi Eestis toimunud töö eest saadud tasu. Kui väljamaksja on Eestist või kui mitteresidendist tööandja tegutseb Eestis püsiva tegevuskoha kaudu, ei piira Eestis maksustamist töötaja Eestis viibitud päevade arv.
Teise riigi residendi saadud tasu äri- või kutsetegevusest Eestis maksustatakse maksulepingute kohaselt Eestis ainult juhul, kui see on saadud Eestis teenuse osutamisest läbi kindla asukoha või püsiva tegevuskoha või piisavalt pika perioodi jooksul (näiteks 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul). Kui tegevus Eestis kestab lühemat aega, saab Eestis kasutada maksulepingust tulenevat maksuvabastust juhul, kui enne väljamakse deklareerimist on Maksu- ja Tolliametile esitatud väljamakse saamise ajal kehtinud saaja välisriigi maksuhalduri kinnitatud residentsustõend.
Residentsustõend kehtib reeglina 12 kuud, kui tõendile ei ole märgitud sellest erinevat perioodi. Kui andmed saaja välisriigi kehtiva maksuresidentsuse kohta on Maksu- ja Tolliameti andmebaasi sisestatud, ei ole vaja tõendit iga väljamakse tegemisel uuesti esitada. Residentsustõendi olemasolul peab väljamaksja tasu siiski deklareerima vormi TSD lisal 2, kuid tulumaksu ei arvutata.
Residentsustõendi olemasolu Maksu- ja Tolliameti registris saate kontrollida residentsuse päringu abil.
Erandina ei olene teenustasu Eestis maksustamise õigus esineja Eestis viibimise perioodi pikkusest esinemistasu puhul. Mitteresidendi Eestis maksustatavalt tulult tasutakse tulumaks reeglina kinnipidamise teel. Väljamakse tegija on tulumaksu kinnipidajana kohustatud mitteresidendist saajale tehtud tulumaksuga maksustatavalt väljamaksetelt tulumaksu kinni pidama.
Juhtimis- või kontrollorgani liikme tasu
Maksustamise aluseks on tasu saamine Eesti residendist äriühingu juhtimis- või kontrollorgani liikmeks oleku eest või mitteresidendi Eestis asuva püsiva tegevuskoha juhtorgani liikme ametiülesannete täitmise eest.
Mitteresidendi juhatuse ja nõukogu liikme lepingu alusel makstud tasu maksustatakse töötasust ning ettevõtluse tulust erinevalt.
Eesti residendist juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme lepingu alusel makstud tasu maksustatakse Eestis olenemata sellest, kus töö tegelikult tehti.
Mitteresidendi võlaõigusliku lepingu alusel osutatud teenuse või töölepingu alusel tehtud töö tasu on Eestis tulumaksuga maksustatav osas, milles töö või teenus on toimunud Eestis.
Osaühingu juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse osanike otsusega, nõukogu olemasolul aga nõukogu otsusega (äriseadustiku § 1801 lg 1).
Aktsiaseltsi juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse nõukogu otsusega (äriseadustiku § 314).
Aktsiaseltsi nõukogu liikme töö tasustamise sätestab äriseadustiku § 326, nõukogu liikmete tasustamise korra ja tasu suuruse otsustab üldkoosolek (äriseadustiku § 326 lg 1).
Eeltoodust tulenevalt peaks olema juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasu suurus üldiselt äriühingule teada.
Kui mitteresident saab tasu ühe summana paljude ülesannete eest, on tarvis maksustamiseks leida tõendatav proportsioon, millises osas ja milliste ülesannete eest on tasu saadud. See võib olenevalt olukorrast sõltuda ülesannetele kulutatud ajast, ülesannete olulisusest vms.
Kui mitteresidendist juhtimis- või kontrollorgani liikme tasu maksustatakse Eestis, siis maksustatakse Eestis erisoodustuse andja tuluna tulu- ja sotsiaalmaksuga ka tehtud erisoodustused.
Eesti residendist juriidilise isiku mitteresidendist juhtimis- või kontrollorgani liikme või mitteresidendist äriühingu Eestis asuva püsiva tegevuskoha juhtorgani liikme tasu maksustatakse tulumaksuga (20%) ja sotsiaalmaksuga (33%) Eesti seaduste alusel.
Sotsiaalmaksu ei maksta Eesti äriühingu juhtimisorgani liikme tasult Eestis vaid juhul, kui tasu saajale on koduriigist väljastatud selles välisriigis sotsiaalset kindlustatust kinnitav tõend vormil A1.
Eesti äriühing esitab vormi TSD, deklareerib mitteresidendist juhatuse liikmele tehtud väljamaksed vormi TSD lisal 2 ja erisoodustuse TSD lisal 4 ning tasub maksud Eesti Maksu- ja Tolliametile väljamakse tegemisele järgneva kuu 10. kuupäevaks.
Juhtimis- või kontrollorgani liige, kes saab Eestis maksustatavat tasu, tuleb kanda äriühingu (tööd võimaldava isiku) poolt töötamise registrisse.
Juhtimis- või kontrollorgani liige, kellel tekib maksukohustus Eestis, on vaja registreerida töötamise registris. Töötamise registris registreerimiseks peab mitteresidendist juhtimis- või kontrollorgani liikmel olema Eesti isikukood.
Kuigi Eesti äriühingul ei ole tulumaksu kinnipidamise kohustust, on tal kui tööd võimaldaval isikul kohustus mitteresidendist juhtimis- või kontrollorgani liige registreerida töötamise registris. Kui väljamakse tegija (maksudeklaratsioonide esitaja) ja tegelik tööd võimaldav isik on erinevad, tuleb registreerimisel lisaks märkida tööd tegevale isikule tegeliku väljamaksete tegija andmed.
Mitteresidendist juriidilisel isikul, kes on mitteresidendile Eestis maksustatava juhtimise- või kontrollorgani liikme tasu maksja, ei ole Eestis mitteresidendist tööandjana registreerimise ega tulumaksu tasumise ega kinnipidamise kohustust.
Kui mitteresidendist juhtimis- või kontrollorgani liikmele maksab tasu Eesti residendist juriidiline isik, on viimane tulumaksu kinnipidaja tulumaksuseaduse § 40 lõike 1 alusel ning tal on kohustus väljamakse deklareerida (vorm TSD lisa 2) ja tulumaks tasuda.
Eeldame, et Eesti residendist juriidiline isik ei tohiks oma kohustust täitmata jätta. Kuid juhul, tulumaks on jäänud kinni pidamata, on saajal endal kohustus saadud tasu deklareerida kas mitteresidendi vormil A1 või juhul, kui tegemist on Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi residendiga, residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonil.
Kui mitteresidendist juhtimis- või kontrollorgani liige tasu ei saa, ei ole ka maksukohustust, seega ka mitte deklareerimise ega töötamise registris registreerimise kohustust Eestis.
Mitteresidendist äriühingu juhatuse või nõukogu liikmeks oleku tasult ei pea mitteresidendist tasu saaja tasuma tulumaksu Eestis.
Maksulepingud sisaldavad valdavalt sätet, mille kohaselt Eesti residendist äriühingu juhatuse ja muu sarnase organi liikme tasu, mida makstakse teise riigi residendile, maksustatakse Eesti tulumaksuseaduse kohaselt Eestis.
Meelelahutaja või sportlase esinemise tasu
Tulumaksuga maksustatakse:
- mitteresidendist kunstnikule või sportlasele seoses tema esinemisega Eestis või seoses tema teoste esitamisega Eestis makstud tasu;
- mitteresidendist kolmandale isikule makstud tasu residendist või mitteresidendist meelelahutaja või sportlase Eestis toimunud tegevuse eest.
Kunstnik selle juhendi tähenduses on artist või meelelahutaja, kes saab tasu avaliku esinemisega seoses (näiteks esineja teatris, kontserdil, raadios, televisioonis, filmis jne) ning seega on oluline, et kunstnik ise oleks avalik esineja. Kunstnikuks ei loeta siin näiteks maalikunstnikku tema tööde näitusel esitamise tõttu, lektorit koolitusel, lavastajat, operaatorit jne.
Sportlane selle juhendi tähenduses on isik, kes saab tasu Eestis toimunud võistlusel või muul meelelahutusüritusel avaliku esinemisega seoses. Tegemist võib olla mistahes spordialaga, sh kergejõustik, jalgpall, kulturism, kriket, bridž, piljard, golf jne.
Esinemistasu maksustamine ei sõltu Eestis viibitud päevade või tundide arvust, oluline on, et esinemine toimub Eestis.
See säte kohaldub tulumaksuga maksustamisel olenemata sellest, kas saaja on sõlminud töölepingu, võlaõigusliku lepingu vm. Esinemistasu maksustamisel on oluline, kas isik ise on ja esineb Eestis, kaasa arvatud juhul, kui esinemine kantakse üle televisioonis, raadios või internetis. Viimastel juhtudel tekib esineja tasu maksustamise alus ainult seetõttu, et esinemise jäädvustamine, filmimine või salvestamine toimus Eestis.
Kinnipeetava tulumaksu määr meelelahutaja või sportlase esinemistasult on 10%, kui maksuleping ei näe ette soodsamaid maksustamisreegleid.
Konkreetses maksulepingus võib esinemistasu maksustamisele Eestis olla erinevaid piiranguid, seda ühe või mõlema lepinguosalise riigi või kohaliku omavalitsuse vahenditest rahastatava tegevuse korral.
Viimati uuendatud 06.12.2023