Sa oled siin

Mida saate teha, et teie maksuasjad oleksid korras

 

Mida saate teha, et teie maksuasjad oleksid korras

  • Jälgige, et maksud on deklareeritud ja tasutud õigeaegselt. Juhul, kui teie ettevõte on sattunud raskustesse ja maksude õigeaegne tasumine on muutumas keeruliseks või juba raskendatud, võtke meiega kindlasti ühendust. Otsime ühiselt lahenduse. Maksuvõlgade ajatamisest lähemalt
  • Registreerige oma töötajad õigeaegselt töötamise registris ehk TÖRis. Töötamise tuvastamise registrist lähemalt
  • Esitage deklareerimisel korrektseid ja tõeseid andmeid. Kontrolli sattumisel mängivad olulist rolli muuhulgas ka teie deklareeritavad andmed võrreldes samal tegevusalal ja piirkonnas tegutsevate sarnaste ettevõtetega. Keskmiste näitajatega on võimalik tutvuda lehel „Ettevõtluse statistika kohalike omavalitsuste kaupa" ja allolevast rubriigist „Võrdlusandmed ümbrikupalga riskide maandamiseks".
    Näiteks peate rõivaste müügiga tegelevat kauplust ja teil on 10 töötajat. Võrdleme teie poolt deklareeritud töötasu teiste samas linnas või maakonnas tegutsevate rõivakaupluste müüjate töötasudega. Kui teie poolt deklareeritud töötasu on konkurentide keskmisest suurem, on tõenäosus kontrolli sattumiseks väike. Kui deklareerite keskmisest väiksemat töötasu, võime võtta teiega ühendust, et kontrollida deklareeritud andmete õigsust.
  • Tutvuge oma ettevõtte maksukäitumise hinnangutega regulaarselt e-MTAs. Maksukäitumise hinnangud on uus e-teenus, mille kaudu anname tagasisidet ettevõtjale tema maksuasjade korrasoleku kohta. Puuduste korral anname juhised nende kõrvaldamiseks. Käitudes vastavalt juhistele on ettevõttel võimalik maandada maksukontrolli ja täiendava maksukohustuse riski. Maksukäitumise hinnangute teenusest lähemalt
  • Olge kursis maksumuudatustega – see aitab teadmatusest tulenevaid eksimusi vältida.
  • Küsimuste tekkimisel konsulteerige meie maksuspetsialistidega.
  • Vajadusel osalege Maksu- ja Tolliameti korraldatavatel koolitustel.

Kuidas vältida maksupettuse ahelasse sattumist

Valige hoolikalt oma tehingupartnereid!

Käibemaksuga maksustatud kaupade müügi ja teenuste osutamise tehingutes osalevad usaldusväärsete kauplejate kõrval ka isikud, kelle tegevuse eesmärgiks on pettuse teel käibemaksu arvelt rikastuda. Sellega luuakse turul tegutsevatele ettevõtjatele ebavõrdsed konkurentsitingimused ja tekitatakse riigile olulises ulatuses kahju. Oleme käibemaksupettusi tuvastanud ka tehinguahelates, kus maksustatav kaup või teenus realiseeritakse ettevõtete kaudu, kes ei pruugi alati sellisest pettusest teadlikud olla.

Äri- ja maksuriskide vähendamiseks enne tehingut alati mõistlik põhjalikult kontrollida tehingu teise poole tausta ning tehingu asjaolusid. Erilist tähelepanu soovitame pöörata pakutava kauba või teenuse hinnale, kui see on turuhinnast oluliselt madalam või kõrgem ning hinnaerisusel puuduvad loogilised majanduslikud põhjendused. Kahtluse püsimisel soovitame sellisest tehingust loobuda ja kaaluda usaldusväärsema tehingupoole leidmist.

Avalikud andmebaasid tehingupoole tausta analüüsiks

Tehingupartneri tausta kontrollimine on teile kasulik, sest siis saate olla kindel, et:

  • tehingupartner on võimeline tarnima kauba või osutama teenuse kokkulepitud tingimustel: õigeaegselt, lubatud mahus, nõutud kvaliteediga
  • kui teil on kauba/teenuse osas hiljem pretensioone, on tehingupartner jätkuvalt tegutsev ning suuteline puudused kõrvaldama
  • juhul kui tehingupartner ei suuda tagada eeltoodut, ei teki teil probleeme teiste koostööpartneritega ja te ei kahjusta enda ja oma ettevõtte mainet
  • te ise ei aita sellise tehinguga kaasa konkurentsitingimuste halvenemisele sektoris
  • kahtluse korral ei teki teil raskusi tehingu toimumise tõendamisel Maksu- ja Tolliameti ning teiste ametiasutuste ees
  • tehingupartner on tasunud tehingult maksud ja täitnud muud kohustused
Maksukohustuslasele, kes sai tehingu tegelikest (maksupettusele viitavatest) asjaoludest teada, kuid kes sellele vaatamata osaleb tehingus, millega võidakse toime panna maksupettus, võib see kehtiva kohtupraktika kohaselt kaasa tuua kahtlustuse maksupettuses osalemises (Riigikohtu Halduskolleegiumi otsused nr 3-3-1-73-10, p 15 ja 3-3-1-27-14, p 18).

Nõuandeid äriühingule, kes soetab eluruumi

Eluruume ettevõtluses kasutavate äriühingute jaoks oleme koostanud väikese ülevaate kinnisvaraga seotud tehingute maksustamise reeglitest.

Mida peab teadma eluruumi soetav äriühing

Kuidas teavitada meid maksudega seotud õigusrikkumistest

Ausa konkurentsi ja maksumaksjate võrdse kohtlemise tagamiseks soovime, et annate meile teada maksudega soetud õigusrikkumistest.

Ootame teie vihjeid:

  • telefoni teel: 800 4444 (tasuta, 24 t)
  • e-posti teel: vihje@emta.ee
Vihje andmisel püüdke võimalikult täpselt kirjeldada toimepandud või planeeritava õigusrikkumise asjaolusid, nimetada toimepanemise koht ja ajaperiood ning anda asjaga seotud isikute andmed.
Teil on võimalik esitada meile vihje ka anonüümselt või taotleda vihje esitamisel enda anonüümsust edastatud info käsitlemisel. Palume võimalusel anda siiski ka oma kontaktandmed, et saaksime vajadusel vihje üksikasju täpsustada.

Vihjete menetlemise ning selle tulemuste kohta me tagasisidet ei anna, kuna selline info on maksusaladus. Oma pädevusse mittekuuluva info edastame vastavale ametkonnale.

Tegeliku töösuhte varjamine

Tegeliku töösuhte varjamine on näilik olukord ettevõtete vahelisest teenuse osutamisest, et vähendada tööjõumaksude tasumist või hoida nende tasumisest kõrvale.

Eelkõige võib tegeliku töösuhte varjamisele viidata olukord, kus ettevõte soetab teenuseid äriühingult, millel on samad juhatuse liikmed/omanikud või mille juhatuse liige/omanik on sama ettevõtte praegune või endine töötaja ning kui sellised tehingud on regulaarsed.

Maksukohustus tekib ka siis, kui luuakse näilik olukord äriühingute vahelisest teenuse osutamisest, et hoida kõrvale tööjõumaksude tasumisest või vähendada maksude tasumist.

Kuidas mõne küsimusega kindlaks teha, kas ettevõtte tehingutes võib esineda tegeliku töösuhte varjamist
  • Kas teete tehinguid seotud ettevõttega (sama juhatuse liige või on teenuse osutaja Teie praegune või endine töötaja)?
  • Kas tehingute sisuks on teenuse osutamine?
  • Kas tehingud on regulaarsed?

Kui vastus nendele küsimustele on „jah", siis võib teie tehingutes esineda tegeliku töösuhte varjamist ning parema selguse saamiseks, tuleks üle vaadata tehingute sisu ning pöörata tähelepanu järgmistele asjaoludele.

  • Kes on tegelik teenuse osutaja?
  • Kas seejuures on oluline töösoorituse saamine just konkreetselt füüsiliselt isikult?
  • Kuivõrd iseseisev on oma tegevuses teenuse osutaja?

 
Rohkem infot leiate meie juhendist „Tegeliku töösuhte varjamine".

Küsimuste tekkimisel võtke ühendust: lia.annuk@emta.ee

Võrdlusandmed ümbrikupalga riskide maandamiseks

Alates 2020. a juunist avaldame Maksu- ja Tolliametile (MTA) deklareeritud väljamaksete andmeid ametinimetuste lõikes viimase 12 kuu kohta, mida uuendame regulaarselt kord kuus.

Ametinimetuste liigitus põhineb ametite klassifikaatori 2008 (PDF) jaotusel.

Vaadeldud on Eesti keskmisi töötasusid ametikohapõhiselt andmete avaldamise kuust arvestatuna viimase 12 kuu jooksul. MTA teeb arvutusi igakuiselt ja arvutab keskmise tasu välja töölepingulise suhtega töötajate osas olenemata nende kohta töötamise registrisse kantud tööajamäärast. Arvutuse aluseks on võetud deklareeritud väljamaksed, mis on tehtud vähemalt 100 tööandja poolt 100-le isikule. Juhul kui see kriteerium ei ole täidetud, kuvame andmeid ametirühma tasemel.

MTAle deklareeritud väljamaksete avaldamine annab nii tööandjatele kui ka töötajatele võimaluse võrrelda deklareeritud keskmisi töötasusid ametinimetuse põhjal.

Erinevus MTA ja Statistikaameti (SA) keskmise palga arvutamisel:

  1. Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid inimese kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.
  2. Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhiselt, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.
  3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv leitakse: täistööajaga töötajate arvu liitmisel osalise tööajaga töötajate arvuga, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajale (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena), brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga töötamine on arvel, sõltumata töötatud ajast (nt kas üks kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisad 1 ja 2 (täpsemad väljamakse koodid). Tulumaksuga maksustatavate töiste väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamaksed on tehtud.

 

21.10.2020