Sa oled siin

Eesti residentide välisriigist saadud töötasu ja mitteresidentide Eestis töötamise eest saadud tasu maksustamine tulumaksuga eriolukorra ja sellele järgneval ajal, mil eriolukorrast tulenevad piiranguid ei ole täielikult kaotatud

Maailma tabanud pandeemia ja sellest põhjustatud liikumispiirangute tõttu ei ole paljudel välisriigis tööl käivatel inimestel olnud võimalik naasta residendiriigist töökohariiki ja töökohariigist residendiriiki. Olenevalt töö iseloomust on see tähendanud seda, et töö tegemist on jätkatud kaugtöö vormis või töö tegemine ei ole teatud aja jooksul olnud võimalik. Viimasel juhul on olnud ka olukordi, kus töötajatele on jätkatud töötasu maksmist vähendatud ulatuses.

Üldine põhimõte eriolukorra ajal tekkinud töötasu maksustamisel tekkinud küsimuste lahendamisel on see, et niikaua, kui lahendus sõltub ainult Eestist, kohaldatakse nii tulumaksuseadust (TuMS) kui ka maksulepingut viisil nagu eriolukorda poleks olnud.

Järgnev juhis kehtib Eestis töötavatele või töötanud mitteresidentidele juhul, kui asjaomase riigi ja Eesti vahel on kehtiv topeltmaksustamise vältimise leping (edaspidi maksuleping).

Juhul kui Eesti resident on arvamusel, et tema töötasu ei ole maksustatud maksulepingus kokkulepitud viisil või ta näeb ohtu topeltmaksustamise tekkimiseks, palume konkreetset küsimuste ja kaebustega pöörduda Maksu- ja Tolliameti (MTA) poole.

Eesti residendi välisriigist teenitud töötasu maksustamine

TuMS § 13 lg 4 sätestab, et kui Eesti residendist füüsiline isik saab välisriigis töötamise eest lõigetes 1, 11 või 2 nimetatud tulu (töötasu) või erisoodustust, ei maksustata seda Eestis tulumaksuga, kui inimene on viibinud töötamise eesmärgil välisriigis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul ja välisriigis on nimetatud tulu olnud isiku maksustatav tulu ning see on dokumentaalselt tõendatud.

Töötasu, mida saab Eesti resident, kes töötas enne eriolukorda füüsiliselt välismaal, kuid kes jätkas Eestis või töökohariigis kehtestatud eriolukorra või muu sarnase liikumisvabadust piirava režiimi kehtimise ajal töötamist Eestist kaugtööna, maksustatakse liikumisvabadust piirava režiimi kehtimise ajal nii nagu eriolukorda ei oleks olnud. See tähendab, et liikumispiirangute kehtestamise tõttu loetakse ka Eestis töötatud päevad välisriigis veedetud päevade hulka ning kaugtöö tegemise ajal teenitud töötasu loetakse TuMS § 13 lg 4 punkti 2 tähenduses välisriigis maksustatuks.

Töötasu või selle asemel makstud tasu (näiteks Eesti Töötukassa töötasu hüvitisega sarnane välismaine hüvitis), mida saab Eesti resident, kes töötas enne eriolukorda füüsiliselt välismaal, kuid kellel ei olnud võimalik Eestis või töökohariigis kehtestatud eriolukorra või muu sarnase liikumisvabadust piirava režiimi kehtimise tõttu välismaale tööle naasta, maksustatakse liikumisvabadust piirava režiimi kehtimise ajal nii nagu eriolukorda ei oleks olnud. Kui inimene jätkab osalise kaugtööga ka peale liikumispiirangute kehtetuks tunnistamist, kohaldatakse TuMS § 13 lõige 4 tingimusi nii nagu enne pandeemia puhkemist ehk et töötasu maksustamine sõltub füüsiliselt välismaal viibitud päevadest ja kui neid päevi koguneb 12 kuu jooksul vähemalt 183, siis ka sellest, kas töötasu on olnud välisriigis isiku maksustatav tulu.

Mitteresidendi Eestis teenitud töötasu maksustamine

Töötasu, mida saab mitteresident, kes töötas enne eriolukorra algust Eestis mitteresidendist tööandja heaks ja pidi seda tegema alla 183 päeva, kuid kellel ei olnud mõistlik või kes ei saanud Eestist lahkuda Eestis või tema sihtriigis kehtestatud eriolukorra või muu sarnase liikumisvabadust piirava režiimi kehtimise ajal, ning seetõttu jätkas töötamist Eestis, maksustatakse Eestis ainult juhul, kui inimene ka peale liikumispiirangute kehtetuks tunnistamist Eestis töötamist jätkab.

Kui eelmises lõigus kirjeldatud mitteresidendil saab Eestis töö otsa ning ta ei saa Eestist lahkuda, kuid saab Eestis viibides töötasu hüvitist, siis Eesti ei maksusta seda hüvitist tingimusel, et peale Eesti või välismaiste liikumispiirangute kehtetuks tunnistamist inimene Eestist lahkub.

Töötasu, mida sai mitteresident, kes töötas enne eriolukorra algust füüsiliselt Eestis ja Eesti tööandja juures, kuid eriolukorra ajal või vahetult enne seda Eestist lahkus ja jätkab töötamist välisriigist, Eestis maksustada ei saa, sest mitteresidendi töötasu Eestis maksustamise peamine eeltingimus on, et töö tegemine on toimunud Eestis. Kui mitteresident Eesti tööpostile naaseb, taastub ka Eesti maksustamisõigus.

Füüsilise isiku residentsuse määramine

Töötasu maksustamisega on seotud ka füüsilise isiku residentsuse määramine. TuMS § 6 lõige 1 võimaldab inimese Eesti residendiks lugeda, kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Kui inimene viibis eriolukorra ajal Eestis, kuid oleks Eestist ilma pandeemia puhkemiseta lahkunud, siis ei loeta Eestis viibitud päevi 183 päeva hulka. Ka peale eriolukorra lõppu Eestis veedetud päevi ei loeta 183 päeva hulka, kui teise soovitud riiki liikumine oleks ebamõistlikult kulukas või keeruline või kui teise riiki sisenejat ootaks sihtriigis kohustuslik karantiin või muu liikumisvabadust piirav meede.

Mai 2020

29.05.2020