Sa oled siin

Tonnaažikorra alusel tulumaksuga maksustamine

Järgnevalt vaatame lähemalt alates 1. juulist 2020 maksustamist ja maksukohustuse deklareerimist tonnaažikorra kohaldamisel.

Tonnaažikorra rakendaja (residendist äriühingu) tegevuse, laeva, süvendaja või puksiiri tingimustele vastavuse osas nõustab ja kontrollib Veeteede Amet (riigiabi ja laevanduse maksuerisustega seotud küsimused: estonianflag@vta.ee või tel +372 6205 775).

Residendist äriühingu maksukohustuse deklareerimise osas (nt tonnaažikorrale üleminekul, tonnaažikorra kohaldamisel) nõustab Maksu- ja Tolliamet. Küsimuste korral kirjutage palun ariklient@emta.ee.

Õiguslik alus

Laeva lipuõiguse ja laevaregistri seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus avaldati Riigi Teatajas 04.03.2019 ja 18.02.2020.

Mis on tonnaažikord?

Residendist äriühing võib tasuda tulumaksuseaduse (TuMS) § 13 lõike 5 punkti 1 või lõike 6 tingimustele vastava laevaga kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo TuMS § 521 lõigetes 6, 7 ja 9–11 või lõikes 13 nimetatud tegevustest saadud tulult tulumaksu TuMS § 521 kohaselt, kohaldamata §-des 49–52 sätestatut (edaspidi tonnaažikord). (TuMS § 521 lõige 1)

Tonnaažikorra rakendaja (residendist äriühing) maksab tonnaažikorra alusel saadud tulult tulumaksu maksudeklaratsiooni vorm TSD (edaspidi TSD) lisa 8 alusel järgneva kalendrikuu 10, kuupäevaks.

Tonnaažikorra rakendajal tuleb e-MTAs igakuiselt TSD lisa 8 koodil 8101 ära näidata ainult laeva IMO number. Ülejäänud laeva andmed (koodid 8102–8107 ehk laeva nimi, lipuriik, puhasmahutavus, kalendripäevade arv ja laeva vanus) eeltäidetakse e-MTAs Veeteede Ametist saadud andmete põhjal.

Laeva tingimustele vastavust ja laeva andmeid kontrollib Veeteede Amet.

Tonnaažikorra rakendamine on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, mille andmisel järgitakse merendusabi suuniseid, laevahaldusettevõtjate suuniseid ja Euroopa Komisjoni asjakohast riigiabi andmist lubavat otsust. (TuMS § 521 lg 2)

Tonnaažikorda rakendatakse seni, kuni selle rakendamise tingimused on täidetud, kuid mitte kauem kui Euroopa Komisjoni asjakohase riigiabi andmist lubava otsuse kehtivuse lõpuni. Tonnaažikorra rakendamise õiguse lõppemisel on õigus tonnaažikorda uuesti rakendada pärast Euroopa Komisjoni asjakohase riigiabi andmist lubava otsuse kehtivuse lõppu, eeldusel et Euroopa Komisjon on andnud uue riigiabi loa ning tonnaažikorra rakendamise tingimused on täidetud. (TuMS § 521 lõige 17)

Mis tingimustel võib residendist äriühing tonnaažikorda rakendada?

Residendist äriühing võib tonnaažikorda rakendada, kui on täidetud järgmised tingimused (TuMS § 521 lõige 3):

  1. ta on võtnud endale vastutuse TuMS § 13 lõike 5 punktis 1 või lõikes 6 sätestatud tingimustele vastava laeva meresõiduohutusalase korraldamise ja tehnilise teenindamise eest ning on vastavalt sertifitseeritud;
  2. laeva käitamisega seotud strateegilised, ärilised ja tehnilised juhtimisotsused tehakse Eestis;
  3. laeva meeskonna juhtimisega seotud otsused tehakse lepinguriigis[1];
  4. ta ei ole raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suuniste tähenduses;
  5. tal ei ole täitmata Euroopa Komisjoni otsuse alusel ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohustust.

TuMS § 13 lõike 5 punktis 1 sätestatud tingimustele vastab laev, mille kogumahutavus on vähemalt 500 ning mida kasutatakse kaupade või reisijate rahvusvahelisel meritsi veol TuMS § 521 lõike 5 tähenduses, välja arvatud Euroopa Majanduspiirkonnas regulaarreise tegeval reisilaeval.[2]

TuMS § 13 lõikes 6 sätestatud tingimustele vastab süvendaja või puksiir, mille kogumahutavus on vähemalt 500 ja mis kannab lepinguriigi lippu, tingimusel, et rohkem kui 50% laeva tööajast sisustab meritsi vedu (süvendaja või puksiiriga tehtav töö väljaspool sadamat ja Eesti territoriaalmerd).

Tonnaažikorra rakendamiseks peab residendist äriühingu ja temaga samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate kasutuses olevate tonnaažikorra arvestusse kaasatud laevade kogumahutavusest:

  1. vähemalt 25% olema äriühingu ja temaga samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate omanduses või kasutusel laevapereta prahilepingu alusel;
  2. vähemalt 60%, sealhulgas kõik süvendajad ja puksiirid, olema registreeritud lepinguriigi lipu all. (TuMS § 521 lõige 4)

Tonnaažikorda võib rakendada ka residendist äriühing, kes saab tulu TuMS § 13 lõike 5 punktis 1 või lõikes 6 sätestatud tingimustele vastava laeva meeskonna juhtimise või tehnilise juhtimise teenuse osutamisest ning kes vastab TuMS § 521 lõike 3 punktides 4 ja 5 sätestatud tingimustele[3], kui (TuMS § 521 lõige 13):

  1. laeva meeskonna juhtimise teenuse osutaja teeb juhtimisotsused Eestis ning järgib täielikult ja kohaldab Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni meretöö konventsiooni kõiki nõudeid;
  2. laeva tehnilise juhtimise teenuse osutaja teeb juhtimisotsused Eestis, võtab endale vastutuse laeva meresõiduohutusalase korraldamise ja tehnilise teenindamise eest ning on vastavalt sertifitseeritud;
  3. kõik laevad ja meeskonnad, mida punktides 1 ja 2 nimetatud teenuse osutaja haldab, vastavad rahvusvahelistele standarditele ja Euroopa Liidu õigusest tulenevatele nõuetele, mis on seotud meresõidu turvalisuse ja ohutusega, meremeeste koolituse ja sertifitseerimisega, keskkonnahoiuga ning töötingimustega laeval;
  4. vähemalt 60% äriühingu ja temaga samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate kasutuses olevate tonnaažikorra arvestusse kaasatud laevade kogumahutavusest, sealhulgas kõik süvendajad ja puksiirid, on registreeritud lepinguriigi lipu all;
  5. kuni kümne laeva meeskonna juhtimiseks on teenuse osutajal vähemalt üks meeskonnajuht neli muud töötajat ning enam kui kümne laeva meeskonna juhtimiseks vähemalt kaks meeskonnajuhti ning kaheksa muud töötajat;
  6. kuni kümne laeva tehniliseks juhtimiseks on teenuse osutajalt vähemalt üks tehnilise halduse juht ning neli muud töötajat ning enam kui kümne laeva tehniliseks juhtimiseks on vähemalt kaks tehnilise halduse juhti ning kaheksa muud töötajat;
  7. vähemalt 51% punktides 5 ja 6 nimetatud töötajatest on lepinguriigi kodanikud.

Lõikes 4 või lõike 13 punktis 4 sätestatud tingimustele vastab ettevõtja, kes täidab tingimused koos temaga samasse kontserni kuuluvate tonnaažikorra kohaldamise tingimustele vastavate ettevõtjatega ning kui kõik nimetatud ettevõtjad on tonnaažikorraga liitunud. (TuMS § 521 lõige 15)

Tonnaažikorra rakendaja (residendist äriühingu) tegevuse, laeva, süvendaja või puksiiri tingimustele vastavuse osas nõustab ja kontrollib Veeteede Amet.

Millal loetakse kaupade ja reisijate vedu rahvusvaheliseks?

Kaupade ja reisijate meritsi vedu loetakse TuMS § 521 tähenduses rahvusvaheliseks, kui rohkem kui 50% reisidest toimub:

  1. Eesti ja välisriigi sadama vahel;
  2. Eesti sadama ja väljaspool Eesti territoriaalmerd asuva rajatise vahel;
  3. välisriigi või välisriikide sadamate vahel;
  4. välisriigi sadama ja kaldast eemal asuva rajatise vahel. (TuMS § 521 lõige 5)

Mis tegevusest saadud tulu maksustatakse tonnaažikorra kohaselt?

Tonnaažikord kohaldub TuMS § 521 lõigetes 6, 7 ja 9–11 või lõikes 13 nimetatud tegevusest saadud tulule.

Kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo põhitegevused on:

  1. kaupade või reisijate vedu tasu eest;
  2. kajuti tasu eest kasutusse andmine;
  3. toidu ja joogi müük pardal koheseks tarbimiseks;
  4. laeva tasu eest kasutusse andmine prahilepingu alusel (edaspidi väljaprahtimine), välja arvatud laevapereta prahilepingu alusel väljaprahtimine. (TuMS § 521 lõige 6)

Kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo lisategevused on:

  1. tavaliselt reisilaeval pakutavate teenuste osutamine või kaupade müük tingimusel, et vastav tegevus on otseselt seotud reisijate meritsi veoga;
  2. varapääste;
  3. kauba laadimine, lossimine ja kinnitamine, juhul kui seda teevad residendist äriühingu laevapere liikmed;
  4. konteineri või muu mahuti tasu eest kasutusse andmine;
  5. laevas asuva ruumi üürile andmine kaua müüjale või teenuse osutajale;
  6. reklaampinna tasu eest kasutusse andmine laeval;
  7. huviväärsustega tutvumise vahendamine reisijale reisi kestel tingimusel, et kajut jääb reisija kasutusse. (TuMS § 521 lõige 7)

Eeltoodud lisategevustest saadud tulu maksustatakse tonnaažikorra kohaselt, kui see ei ületa 50% TuMS § 13 lõike 5 punkti 1 või lõike 6 tingimustele vastava laeva kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veo tegevusest saadud tulust. (TuMS § 521 lõige 8)

Kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veona käsitatakse ka järgmisi tegevusi:

  1. laeva meeskonna juhtimine või laeva tehniline juhtimine;
  2. laeva väljaprahtimine laevapereeta prahilepingu alusel lepinguriigis asuvale samasse kontserni kuuluvale ettevõtjale. (TuMS § 521 lõige 9)

Kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veona käsitatakse ka laeva väljaprahtimist laevapereta prahilepingu aluselt tingimusel, et:

  1. väljaprahtimise põhjuseks on residendist äriühingu poolt ajutiselt mittekasutatava laeva tonnaaži tekkimine muul põhjusel kui laeva ostmine või prahtimine väljaprahtimise eesmärgil;
  2. laev prahitakse välja kõige rohkem kolmeks aastaks;
  3. väljaprahtimine ei ületa 50% residendist äriühingu kasutuses olevast tonnaažikorra arvestusse kaasatud laevade kogumahutavusest. (TuMS § 521 lõige 10)

Kaupade või reisijate rahvusvahelise meritsi veona käsitatakse ka süvendaja või puksiiriga tehtavat tööd väljaspool sadamat ja Eesti territoriaalmerd, kui rohkem kui 50% süvendaja või puksiiri tööajast sisustab meritsi vedu, ning ainult selliste vedude ulatuses. (TuMS § 521 lõige 11)

Lõigetes 5, 8 ja 11 sätestatud osakaalu tingimustele vastab ettevõtja, kes täidab tingimused kalendriaasta jooksul proportsionaalselt kuude arvuga, mille jooksul tonnaažikorda kohaldati. (TuMS § 521 lõige 16)

Tonnaažikorra rakendaja (residendist äriühing) deklareerib kalendriaastal põhitegevusest ja lisategevusest saadud tulu detsembrikuu TSD lisal 8, mis esitatakse 10. jaanuariks.

Seega tonnaažikorra rakendajal tuleb üks kord aastas ehk detsembrikuu TSD lisa 8 koodidel 8201–8230 (laeva käitaja kaupade või reisijate meritsi veost saadud tulu) või koodidel 8401–8450 (laeva meeskonna juhtimise või tehnilise juhtimise teenuse osutamisest saadud tulu) deklareerida laeva IMO number ja kalendriaasta tulu ning kalendriaasta kasum, mis loetakse tonnaažikorra alusel maksustatuks (kood 8280) ning mis kuulub tavakorra alusel maksustamisele (kood 8260). Lisategevusest kalendriaastal saadud tulude (kood 8250) põhjal arvutatakse tonnaažikorra kohaldamise tingimustele vastavust.

Vähemalt kolme aasta jooksul tonnaažikorra alusel maksustatud tulu teenimiseks kasutatud laeva võõrandamisest saadud tulu ei maksustata tulumaksuga. Seda tingimusel,

  • kui laeva üleandmisel on tasutud tulumaks TuMS § 50 lõike 42 kohaselt või

  • kui laev oli soetatud tonnaažikorra kohaselt maksustatud tulu arvel. (TuMS § 521 lõige 12)

Mis on maksukohustus vara üleandmisel?

TuMS § 50 lõikes 4 sätestatud siirdehinna maksustamise põhimõtteid kohaldatakse ka juriidilise isiku koosseisu kuuluvate majandusüksuste vahelistele tehingutele, kui neist vähemalt ühe tulu maksustatakse tonnaažikorra alusel. (TuMS § 50 lg 41)

Vara üleandmise korral juriidilise isiku koosseisu kuuluvast majandusüksusest, mille kasum maksustatakse TuMS §-de 49–52 alusel, majandusüksusesse, mille tulu maksustatakse tonnaažikorra alusel, loetakse vara esimese majandusüksuse ettevõtlusest väljaviiduks ja ettevõtjal tekib maksukohustus vara turuväärtusest lähtuvalt. Maksukohustus tekib täies ulatuses ka juhul, kui varaga tehtavast tegevusest saadud tulule kohaldatakse tonnaažikorda vaid osaliselt. (TuMS § 50 lg 42)

Maksukohustus vara üleandmisel deklareeritakse TSD lisal 6 koodil 6000.

Mis on maksustatava tulu summa?

Tonnaažikorra rakendamisel arvutatakse maksustatava tulu summa tonnaažikorra rakendaja iga § 13 lõike 5 punktis 1 või lõikes 6 sätestatud tingimustele vastava laeva kohta iga alanud 24-tunnise ajavahemiku kohta, sõltumata sellest, kas laeva kasutatakse või mitte. (TuMS § 521 lõige 18)

Maksustatava tulu summa arvutatakse tonnaažikorra rakendaja kasutuses oleva laeva puhasmahutavuse ja vastava suhtarvu korrutisena järgmiselt (TuMS § 521 lõige 19):

  1. tonnaaživahemikule kuni 1000 kohaldatav suhtarv on 0,0084 eurot;
  2. tonnaaživahemikule 1001 kuni 10 000 kohaldatav suhtarv on 0,0062 eurot;
  3. tonnaaživahemikule 10 001 kuni 25 000 kohaldatav suhtarv on 0,0040 eurot;
  4. tonnaaživahemikule alates 25 001 kohaldatav suhtarv on 0,0020 eurot.

Suhtarve rakendatakse sõltuvalt laeva vanusest järgmiselt (TuMS § 521 lõige 20):

  1. 50% laevade puhul, mis ei ole vanemad kui viis aastat;
  2. 75% laevade puhul, mis on vanemad kui viis aastat, kuid mitte vanemad kui kümme aastat;
  3. 100% laevade puhul, mis on vanemad kui kümme aastat.

Laeva andmete ja seadusega kehtestatud suhtarvude alusel arvutatakse igakuiselt maksukohustus TSD lisa 8 koodidel 8108–8111 automaatselt.

 

Näited
  • 12 aasta vanuse laeva, mille puhasmahutavus on 30 000, maksukohustus arvutatakse järgmiselt.

    Maksustatava tulu summa päevas (suhtarv korrutatud puhasmahutavusega):
    0,0084 × 1000 + 0,0062 × 9000 + 0,004 × 15 000 + 0,002 × 5000 = 8,40 + 55,80 + 60 + 10 = 134,20 eurot
    Maksustatava tulu summa kalendrikuus
    (30 päeva korral): 134,20 × 30 = 4026 eurot
    Tulumaksukohustus kalendrikuus
    : 4026 × 20% = 805,20 eurot

  • 5 aasta vanuse laeva, mille puhasmahutavus on 30 000, maksukohustus arvutatakse järgmiselt.
    Maksustatava tulu summa päevas (50% suhtarvust korrutatud puhasmahutavusega):
    0,0042 × 1000 + 0,0031 × 9000 + 0,002 × 15000 + 0,001 × 5000 = 4,20 + 27,90 + 30 + 5 = 67,10 eurot
    Maksustatava tulu summa kalendrikuus
    (30 päeva korral): 67,10 × 30 = 2013 eurot
    Tulumaksukohustus kalendrikuus
    : 2013 × 20% = 402,60 eurot

Märkused

[1] Lepinguriigid on siin ja edaspidi Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigid ehk Euroopa Liidu liikmesriigid ja Island, Norra, Liechtenstein.

[2] Tonnaažikorra puhul TuMS § 13 lõike 5 punktis 2 olevat Euroopa Majanduspiirkonna lipunõuet ei kohaldata, küll aga on see oluline laevapere liikmete tasu maksustamisel soodustuse kohaldamiseks.

[3] Ta ei ole raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi suuniste tähenduses ning tal ei ole täitmata Euroopa Komisjoni otsuse alusel ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohustus.

Juuni 2020
 

04.08.2020