Erikordade OSS ja IOSS korduma kippuvad küsimused

Küsimus 1

Kui 2021. aastal teostatakse ühendusesisest kaugmüüki ka enne 1. juulit ja saab täis praegu veel kehtiv ostja liikmesriigi piirmäär – kas tuleb end ikkagi kauba sihtkoha liikmesriigis käibemaksukohustuslaseks registreerida hoolimata sellest, et 1. juulil jõustub OSS erikord? Kui enne 2020. aasta lõppu veel kaugmüügi piirmäär ei täitunud, kas 1. jaanuaril 2021 algab piirmäära arvestus uuesti nullist?

Vastus

Jah, kuni 30. juunini 2021 kehtivad veel vanad reeglid – muuhulgas ka põhimõte, et kui kalendriaasta lõpuks ei ole kaugmüügi piirmäär kauba sihtkoha liikmesriigis ületatud, algab piirmäära arvestus järgmise aasta 1. jaanuarist uuesti nullist.

Küsimus 2

Millal on viimane kuupäev avalduse esitamiseks, et liituda OSS või IOSS erikorraga 1. juulist 2021?

Vastus

OSS erikorraga liitumiseks 1. juulist on 10. august viimane avalduse esitamise päev, kui saab märkida erikorra alguseks 1.07. (aluseks käibemaksuseaduse § 43 lg 9), avaldusel tuleb täita lahter „Esimese tehingu kuupäev“ ja märkida sinna 1.07.

IOSS erikorda on vastavalt seaduse § 431 lõikele 10 õigus rakendada alates päevast, kui erikorda rakendavale isikule või vahendajale on antud sama paragrahvi lõikes 9 nimetatud maksukohustuslasena registreerimise number. IOSS erikorraga liitumiseks avalduse esitamise päeval saadakse üldjuhul kohe ka erikorra rakendamise number.

Küsimus 3

Kas OSS erikorra alusel deklareeritud käibed tuleb kajastada ka KMD-l ja kas OSS erikorra kasutaja saab Eestis kauba ostmisel sisendkäibemaksu endiselt tavalises korras maha arvata?

Vastus

OSS erikorra käibed deklareeritakse ainult spetsiaalsel OSS deklaratsioonil, kuid kauba soetamisel saab sisendkäibemaksu endiselt maha arvata KMD-l tavalises korras.

Küsimus 4

Kui ettevõte praegu kasutab MOSS erikorda, kas see asendub uue OSS erikorraga automaatselt?

Vastus

Jah – MOSS erikorra kasutaja ei pea OSS erikorraga liitumiseks avaldust esitama. Kui ettevõte soovib hakata kasutama IOSS erikorda, siis selle erikorraga liitumiseks tuleb esitada uus avaldus ka MOSS erikorra kasutajatel.

Küsimus 5

Kas OSS erikorda rakendades saab Eestis deklareerida ka need ühendusesisesed kauba kaugmüügid, mille puhul kaup lähetamise ajal ei asu Eestis – näiteks kaup on Saksamaal asuvas laos ja müüakse sealt Prantsusmaale eraisikule, Eestis registreeritud ettevõte müüb kaupu Lätist teistesse liikmesriikidesse mittemaksukohustuslastele või Eesti ettevõte ostab kauba Itaalia tehasest ja tema tellimusel saadab Itaalia tehas kauba otse näiteks Saksamaa eraisikule Saksamaale?

Vastus

Jah – kuna OSS erikorra kasutajaks saab Euroopa Liidu liikmesriigi maksukohustuslane end registreerida ainult oma asukoha liikmesriigis (Eesti maksukohustuslane Eestis), saab OSS erikorda kasutades deklareerida ka sellised kauba kaugmüügid, kus kaup lähetatakse ostjale mõnest teisest liikmesriigist.

Küsimus 6

Kas OSS erikorra kasutamiseks peab Eesti ettevõte olema Eestis käibemaksukohustuslasena registreeritud?

Vastus

Jah – ilma käibemaksukohustuslaseks registreerimata OSS erikorda kasutada ei saa ja Eestis registreeritud ettevõte ei saa end registreerida OSS erikorra kasutajaks üheski teises liikmesriigis, kus tal on käibemaksunumber.

Küsimus 7

Kui Eesti ettevõte müüb oma kauba näiteks Austria eraisikule Austrias asuvast laost või Eesti ettevõtte tellimusel Itaalia tehas saadab kauba otse Itaalia eraisikule – kas ka sellise müügi saab deklareerida OSS erikorra kaudu Eestis ja kas saab Eestis arvata maha Austrias või Itaalias kauba soetamisel makstud sisendkäibemaksu?

Vastus

Ei, sest see ei ole ühendusesisene kaugmüük, vaid Austria või Itaalia siseriiklik käive, mis ei ole hõlmatud OSS erikorraga ning tuleb deklareerida ja maksustada vastavalt Austria või Itaalia kohalikele käibemaksureeglitele.

Teises liikmesriigis kauba ostmisel makstud kohalikku käibemaksu Eestis sisendkäibemaksuna maha arvata ei saa – selle saab maha arvata vastavas liikmesriigis esitatavas tavalises käibedeklaratsioonis (kui Eesti ettevõttel on ka selles liikmesriigis käibemaksunumber) või kui Eesti ettevõttel vastavas liikmesriigis käibemaksunumbrit ei ole, taotleda selle käibemaksu tagastamist Euroopa Liidu piiriülese käibemaksu tagastamise süsteemi VAT Refund kaudu.

Küsimus 8

Kui mittekäibemaksukohuslane ostab kauba Eestist ja teatab, et tema peamine elukoht on Euroopa Liidu välises riigis (näiteks Ühendkuningriigis Londonis, Norras Oslos), kuid tellitud kaubad palub saata Rootsi Stockholmi aadressile, mismoodi koostada arve? Kas võib arvestada käibemaksu õige liikmesriigi maksumääraga pärast kauba müüki/mahalaadimist? Kuidas määrata ostja asukohta, kas piisab tarne sihtkoha määramisest?

Vastus

Kui kaup saadetakse Rootsi – siis hoolimata sellest, et ostja elab Euroopa Liidu välises riigis, on tegemist ühendusesisese kaugmüügiga Eestist Rootsi.

Kaugmüügi korral kauba ostjale esitatavale arvele tuleb alati märkida kauba hinnale lisanduv käibe tekkimise riigi, see tähendab sihtkoha liikmesriigi (praegusel juhul Rootsi) käibemaks – kuid kui müüja on liitunud OSS erikorraga, saab müügi deklareerida selle kaudu. Tegelikult peab müüja juba kaupa tellides ostjale esitataval arvel näitama ja temalt sisse nõudma selle riigi käibemaksu, kuhu kaup transporditakse.

Teenuste puhul tekib käive enamasti nende tegeliku osutamise riigis sõltumata sellest, millise riigi mittemaksukohustuslane on ostja.

Küsimus 9

Eesti ettevõte teostab juba praegu ühendusesiseseid kaugmüüke ja on registreeritud käibemaksukohustuslasena liikmesriikides, kuhu kaubad eraisikutele saadetakse. Kui ettevõte soovib edaspidi kasutada OSS erikorda, kas siis peaks kaupade sihtkoha liikmesriikides käibemaksunumbrist loobuma? Probleemiks on, et ettevõtte teostab ühendusesiseseid kaugmüüke ka Amazoni platvormi kaudu ja Amazon nõuab kauba sihtkoha liikmesriigis käibemaksukohuslane olemist – kas see tähendab, et Eesti ettevõte ei saagi kasutada OSS erikorda?

Vastus

Ka siis, kui Eesti ettevõttel on käibemaksukohustuslase number liikmesriigis, kuhu kaup ühendusesisese kaugmüügina lähetatakse, saab sellise kaugmüügi deklareerida OSS erikorra kaudu, selleks ei pea Eesti ettevõte kauba sihtkoha liikmesriigis käibemaksunumbrist loobuma.

OSS erikorra kaudu ei saa deklareerida sellist müüki, kus kaup toimetatakse ostjale samas liikmesriigis asuvast laost – niisugune müügitehing tuleb endiselt deklareerida ostja liikmesriigi siseriikliku käibena selles liikmesriigis esitatavas tavalises käibedeklaratsioonis.

Ainsa erandina saab siseriikliku müügitehingu OSS erikorra kaudu deklareerida veebipood vms internetipõhine kauplemiskoht, kui ta on niinimetatud eeldatav tarnija ja tema kaudu müüb Euroopa Liidu välise riigi ettevõtja, kellel puudub Euroopa Liidus püsiv tegevuskoht, oma Euroopa Liidu liikmesriigis asuva kauba samas liikmesriigis mittemaksukohustuslasest ostjale (vastavalt uutele reeglitele loetakse veebipood niisugusel juhul kauba soetajaks ja lõpptarbijale edasimüüjaks, kuid ta saab sellise siseriikliku edasimüügi deklareerida OSS erikorra kaudu).

Küsimus 10

Kui Eesti ettevõttel praegu juba on mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis kaugmüügi tõttu käibemaksunumber, siis kas nendesse liikmesriikidesse tohib deklareerida kaugmüügid otse (see tähendab, kohalikus käibedeklaratsioonis) ja kaugmüügid teistesse liikmesriikidesse OSS erikorra kaudu? Kas kindlasti peab liituma OSS erikorraga või võib jätkata deklareerimist ostja liikmesriikides? Kuidas tuleb deklareerida Saksamaal asuva Amazoni lao kaudu teostatud kaugmüügid?

Vastus

Tuleb kas valida OSS erikord ja deklareerida selle kaudu kõik ühendusesisesed kaugmüügid kõigisse liikmesriikidesse (käibemaksunumbri olemasolu sihtkoha liikmesriigis ei ole takistuseks OSS erikorra kaudu kaugmüügi deklareerimisel) või deklareerida kõik kaugmüügid üldkorras kauba sihtkoha liikmesriikides – ei saa deklareerida osa kaugmüüke OSS erikorra alusel ja osa kaugmüüke üldkorra alusel.

OSS erikord on vabatahtlik, sellega ei pea liituma, võib jätkata ostja liikmesriigis deklareerimist.

Eestis asutatud ettevõte saab liituda OSS erikorraga ainult Eestis (ainult oma asukoha liikmesriigis saab ettevõtja OSS erikorraga liituda), kuid ka teistest liikmesriikidest teostatud kaugmüügid saab ta deklareerida Eestis esitataval OSS deklaratsioonil.

Küsimus 11

Mis juhtub, kui kaup müüakse veebipoe kaudu mõnest teisest liikmesriigist eratarbijale Eestisse?

Vastus

Kui müüjaks on Eesti ettevõtja, kes kasutab OSS erikorda, deklareerib ta ka sellise kaugmüügi Eestis esitataval OSS deklaratsioonil.

Kui müüjaks on teise liikmesriigi ettevõtja, peab ta kas registreeruma käibemaksukohustuslaseks Eestis või deklareerima sellise kaugmüügi OSS erikorra kaudu oma liikmesriigis.

Küsimus 12

Kas kauba müük Ühendkuningriiki eraisikutele on nüüd eksport ja OSS erikorraga hõlmatud ei ole? Kui müüakse kaup eraisikule Venemaale või Norrasse, kas sellise müügi saab ka OSS erikorra kaudu deklareerida?

Vastus

Kui müüja saadab kauba eraisikule Euroopa Liidu välisesse riiki (sealhulgas Ühendkuningriiki pärast Brexitit), siis see on 0% käibemaksuga maksustatud eksport ja OSS erikorraga hõlmatud ei ole – välja arvatud kauba müük Põhja-Iirimaale mittemaksukohustuslastele, mis on endiselt ühendusesisene kaugmüük.

Küsimus 13

Kas OSS deklaratsiooni täites tuleb ise märkida iga riigi käibemaksumäär(ad) ja seega on vaja teada kõigi nende liikmesriikide käibemaksumäärasid, kuhu kaupa müüakse või teenust osutatakse, et ostjatele korrektsed arved esitada? Kas on kusagil ka ühine andmebaas liikmesriikide käibemaksumäärade kohta? Või on OSS deklaratsioonis juba käibemaksumäärad märgitud iga riigi kohta?

Vastus

OSS deklaratsioonil on liikmesriikide maksumäärad ette antud, kuid vajaduse korral saab erikorra kasutaja neid deklaratsiooni täites muuta.

Tuleb arvestada, et kauba müüja või teenuse osutaja peab juba müügi hetkel teadma tarbimisriigi (käibe tekkimise liikmesriigi) maksumäära ning maksustama tehingu selle käibemaksumääraga.

Euroopa Liidu liikmesriikide käibemaksumäärasid on võimalik kontrollida Euroopa Komisjoni kodulehelt, ka Maksu- ja Tolliameti veebilehel on vastav link.

Küsimus 14

Kas transpordikulu kauba ühendusesisese kaugmüügi korral kuulub maksustatavasse väärtusesse ja ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügil ei kuulu kauba tegelikku väärtusesse?

Vastus

Üldreeglina kuulub transpordikulu nii ühendusesisese kaugmüügi korras võõrandatava kauba maksustatavasse väärtusesse kui ka ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügil sellise kauba tegelikku väärtusse.

Ühendusesisese kaugmüügi korral määratakse kauba maksustatav väärtus vastavalt käibemaksuseaduse § 12 lõikele 1 – see tähendab, et transpordikulu on kauba maksustatava väärtuse hulgas, kui ei esitata transporditeenuse kohta eraldi arvet.

Kui ühendusevälisest riigist imporditud kauba transpordi- ja kindlustuskulud sisalduvad kauba hinnas ja ostjale nende kohta eraldi arvet ei esitata, on transpordi- ja kindlustuskulud ka ühendusevälisest riigist imporditud kauba tegeliku väärtuse üks osa. Ainult juhul kui transporditeenuse ja kindlustuskulude kohta esitatakse eraldi arve, ei sisalda ühendusevälisest riigist imporditud kauba tegelik väärtus transpordi- ja kindlustuskulusid.

Küsimus 15

Kui osutatakse raamatupidamisteenust Eestist Soome mittemaksukohustuslasele või Läti mittemaksukohustuslasest juriidilisele isikule elektroonilist teenust (näiteks äpi kasutamisega seotud teenust), kas see kuulub OSS erikorra alla?

Vastus

Üldreeglina raamatupidamisteenust ei osutata tavalisele eraisikule, kes ei ole ettevõtja. Kuna nii raamatupidamisteenus kui ka elektrooniliselt osutatav teenus kuuluvad käibemaksuseaduse § 10 lõikes 5 loetletud mittemateriaalsete teenuste hulka, siis sellise teenuse saanud ettevõtlusega tegeleval teise liikmesriigi isikul tekib oma liikmesriigis (Soomes või Lätis) teenuselt käibemaksu arvestamise ja maksmise kohustus ka siis, kui ta teenuse saamise hetkel veel ei ole oma liikmesriigis käibemaksukohustuslasena registreeritud ning Eesti ettevõte deklareerib teenuse tavalisel käibedeklaratsioonil 0% määraga käibena, mitte OSS deklaratsioonil.

Kui raamatupidamisteenus siiski osutatakse ettevõtlusega mittetegelevale teise liikmesriigi isikule – siis erinevalt elektroonilisest teenusest tekib raamatupidamisteenuse käive niisugusel juhul Eestis ja lisatakse Eesti 20% määraga käibemaks, mitte ei deklareerita teenust OSS erikorra kaudu.

Küsimus 16

Kas projekteerimisteenus teise liikmesriiki kuulub OSS erikorra alla?

Vastus

Jah, kui see osutatakse teise liikmesriigi mittemaksukohustuslasele ja projekteeritakse kinnisasja, mis hakkab asuma mõnes teises liikmesriigis, mitte Eestis.

Küsimus 17

Veetakse kaupa marsruudil Eesti-Rootsi-Soome-Eesti. Teekonnal võetakse peale kaupu igast riigist. Kas Soome sisene vedu mittekohustuslasele kuulub OSS erikorra alla sellel veoringil?

Vastus

Jah – kaubaveo Soomes Soome eraisiku tellimusel saab panna OSS erikorra alla.

Küsimus 18

Kas OSS erikord rakendub ka Bolti, Wolti, Uberi teenustele?

Vastus

OSS erikorda saab rakendada mittemaksukohustuslasele osutatud reisijateveo või kaubaveo teenusele, kui käive tekib liikmesriigis, kus erikorra kasutajal ei ole püsivat tegevuskohta.

Küsimus 19

Käibemaksukohustuslane müüb edasi kasutatud kaupu, rakendades käibemaksuseaduse §-s 41 sätestatud erikorda. Seejuures osa edasimüüdavatest kaupadest imporditakse väljastpoolt Euroopa Liitu. Kas ka pärast 01.07.2021 saab müüja endiselt rakendada marginaalipõhist käibemaksu arvestamise erikorda ja deklareerida käibemaksu Eestis selle põhjal või tekib IOSS erikorra olukord, kui ostjaks on mittemaksukohustuslane?

Vastus

Kõigil juhtudel, kus on võimalik kohaldada käibemaksuseaduse §-s 41 sätestatud erikorda, toimub ka pärast 1. juulit 2021 kaupade edasimüügi maksustamine selle erikorra kohaselt ning OSS või IOSS erikorda ei rakendata.

Küsimus 20

Kus saab näha EU-tähisega registreerimisnumbrite registrit?

Vastus

Maksumaksja seda ei näe, see ei ole avalik info.

Küsimus 21

Kui veebipoe kaudu müüakse eraisikutele nii Euroopa Liidu päritoluga kui ka imporditud kaupa, siis kumba erikorda tuleb rakendada või mõlemat?

Vastus

Kui ettevõte tegeleb veebipoe kaudu nii ühendusesisese kaugmüügiga kui ka ühendusevälistest riikidest imporditud kaupade kaugmüügiga ja soovitakse rakendada erikorda (ja mõlema erikorra rakendamise tingimused on täidetud) – siis soovi korral saab registreeruda nii OSS kui IOSS erikorra rakendajaks (mõlema erikorra rakendamine on vabatahtlik).

Küsimus 22

Kui äriühing on käibemaksukohustuslane ja soetab kaupu teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest, kas siis tekib ka mingi erikorraga liitumise vajadus?

Vastus

Käibemaksukohustuslasel teistest liikmesriikidest kauba soetamisel erikorraga liitumise vajadust ei teki. Teise liikmesriigi käibemaksukohustuslaselt kauba soetamine koos selle toimetamisega teisest liikmesriigist Eestisse on endiselt Eestis pöördmaksustamisele kuuluv kauba ühendusesisene soetamine ja müüja jaoks oma liikmesriigis 0% käibemaksumääraga ühendusesisene käive, mitte müüja ei pea lisama müügihinnale oma riigi käibemaksu.

Küsimus 23

Kas IOSS deklaratsioonid tekivad automaatselt tollideklaratsioonidest?

Vastus

Ei, need tuleb eraldi esitada.

Küsimus 24

Kui IOSS erikorda rakendada, kas siis impordideklaratsiooni pole enam vaja ja käibemaks arvestatakse ainult müügihinnalt?

Vastus

Tollideklaratsioon tuleb ikka esitada, aga IOSS registreerimisnumbri märkimisel tollideklaratsioonile ei pea importimisel tollis käibemaksu maksma ja käibemaks arvestatakse tõesti ainult müügihinnalt.

Küsimus 25

Mis toimub, kui kaup asub Euroopa Liidu välises riigis ja kauba valdaja müüb kauba sealt otse Euroopa Liidus asuvale eraisikust tarbijale?

Vastus

Kolm erinevat võimalust:

1) müüja, Euroopa Liidu välise riigi ettevõtja, registreerub vahendaja kaudu IOSS erikorra kasutajaks (kui IOSS erikorra rakendamise tingimused on täidetud), ostja maksab käibemaksu ostu sooritamise hetkel müüjale ja impordil käibemaksu ei tasuta;

2) isik, kes esitab kaubad tollile kaudse vahendajana ostja eest (kullerfirma, postioperaator, tolliagent), rakendab käibemaksuseaduse §-s 432 sätestatud erikorda – ostja tasub käibemaksu isikule, kes kaubad sisse deklareeris ja ise ei pea tollivormistusega tegelema;

3) ostja tasub ise kaupade eest tollis käibemaksu ja vormistab tollideklaratsiooni.

Küsimus 26

Kui kaup väärtusega alla 150 euro imporditakse Eestisse ja saadetakse Eesti tollilaost mõnda teise EL riiki lõpptarbijale – kas siis IOSS erikorraga liitudes lisatakse iga saadetise hinnale käibemaks, ostja seda oma riigi tollis maksma ei pea ja firma deklareerib IOSS erikorra kaudu kolmandast riigist imporditud kauba kaugmüügi? Millises riigis, kui see on Rootsi maksukohustuslane?

Vastus

Tuleb arvestada, et kui kaubad on enne kliendile müümist paigutatud tollilattu, siis IOSS erikorda kasutada ei saa. IOSS erikorra rakendamiseks peab kaup jõudma Euroopa Liidu välisest riigist otse eratarbijani.

Kui kaup viiakse tollilaost välja, tuleb tollilao asukoha liikmesriigis maksta impordi käibemaks.

Kui kaup on juba vabas ringluses, saab kasutada OSS erikorda, millega Rootsi ettevõte saab liituda ainult oma asukohariigis Rootsis.

Küsimus 27

Kas OSS või IOSS deklaratsiooni parandatakse alati jooksva perioodi deklaratsiooniga – nii siis, kui avastatakse viga samal aastal (näiteks septembri IOSS deklaratsioonis tehtud viga avastatakse detsembris) kui ka siis, kui aasta vahetub? Näiteks tuleb novembri deklaratsioonis tehtud viga välja jaanuaris.

Vastus

Jah.

Küsimus 28

Kas OSS või IOSS deklaratsiooni parandamine toob kaasa maksuvõla koos intressidega?

Vastus

Eestis elektrooniline rakendus intressi ei arvuta, kuid selle võib sisse nõuda tarbimisriigi (käibe tekkimise liikmesriigi) maksuhaldur vastavalt selle liikmesriigi maksureeglitele.

Küsimus 29

Kui MTA lõpetab ise erikorra kasutamise – siis kas saab ettevõtja erikorraga hõlmatud tehingu teostamisel kohe järgmisest kuust uuesti erikorra kasutajaks registreerimise avalduse esitada või on mingi periood mille jooksul uuesti registreerida ei saa?

Vastus

Maksuhaldur lõpetab üldjuhul erikorra kasutamise siis, kui isik on korduvalt rikkunud erikorra kasutamise nõudeid (aluseks käibemaksuseaduse § 43 lõige 21 ja § 431 lõige 24). Sel juhul ei ole isikul õigus erikorda rakendada kahe aasta jooksul registrist kustutamise otsuse jõustumise kuule järgnevast kuust arvates.

Küsimus 30

Kas kauba valdajal tekib alati 0% määraga käive, kui ta müüb kaupa lõpptarbijale veebipoe kaudu?

Vastus

Eestis saab kauba valdajal tekkida 0% määraga käive ainult juhul, kui ta on Euroopa Liidu välise riigi ettevõtja, kes müüb veebipoe kaudu oma Eestis asuva kauba Eestis asuvale mittemaksukohustuslasest lõpptarbijale ja veebipood muutub nn eeldatavaks tarnijaks.

Küsimus 31

Kuidas arvestab OSS või IOSS erikorra kasutaja kauba või teenuse käibe tekkimise aega?

Vastus

IOSS erikorra kasutaja loeb ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi käibe tekkinuks (IOSS erikorda kasutav veebipood, kes on nn eeldatav tarnija, ühtlasi ka ühendusevälisest riigist imporditud kauba soetatuks) kauba eest tasumisel või tasumiskohustuse kinnituse või makse autoriseerimise teate saamisel.

OSS erikorra kasutaja arvestab käibe tekkimist tavaliste reeglite järgi.

Küsimus 32

Kuidas toimub käibemaksuga maksustamine, kui veebipood ei muutu eeldatavaks tarnijaks – tellijale müüakse Euroopa Liidu kaupa või ühendusevälisest riigist imporditud kauba väärtus ületab 150 eurot?

Vastus

Kui veebipood ei ole küsimuses toodud põhjustel eeldatav tarnija, siis kauba müüjad peavad oma käibed ise deklareerima ja õige maksumäära rakendamiseks saama veebipoelt info ostjate ja liikmesriikide kohta, kuhu kaubad müüdi. Veebipood maksustab ja deklareerib sel juhul ainult teenused, mida ta osutab kauba müüjatele.

Tuleb ka arvestada, et kui ühendusevälisest riigist imporditud kauba väärtus ületab 150 eurot, siis sellise kauba import ei ole käibemaksust vabastatud, st selliselt kaubalt tuleb käibemaks maksta selle Euroopa Liitu sisenemisel selles liikmesriigis, kus kaup imporditakse.

Küsimus 33

Kui Eesti ettevõte ei ole veel käibemaksukohustuslane ja teostab ühendusesiseid kaugmüüke aastas vähem kui 10 000 euro eest – kas selline ettevõte ei pea käibemaksukohustuslasena registreerima ja ei pea kaugmüügil kauba müügihinnale käibemaksu lisama?

Vastus

Kui Eesti ettevõttel on täidetud käibemaksuseaduse § 101 lõikes 7 sätestatud tingimused (muuhulgas ei ole tal üheski teises liikmesriigis peale Eesti asukohta ega püsivat tegevuskohta) ja ta OSS erikorraga liituda ei soovi – siis kui tema teiste liikmesriikide mittemaksukohustuslastele osutatavate digiteenuste ja Eestist teostatavate ühendusesiseste kaugmüükide summaarne käive kõigisse liikmesriikidesse kokku ei ületa kalendriaastas 10 000 euro piirmäära, ei pea ettevõte end ei Eestis ega üheski sihtkoha liikmesriigis käibemaksukohustuslasena registreerima ja ei pea lisama kaugmüügil kauba hinnale ei Eesti ega sihtkoha liikmesriigi käibemaksu.

Kui Eesti ettevõttel ei ole teises liikmesriigis küll püsivat tegevuskohta, aga on ladu, mille kaudu ta müüb kaupu kas ainult sama liikmesriigi eraisikutele või lisaks ka ühendusesisese kaugmüügina muudesse liikmesriikidesse ning ta ei soovi OSS erikorraga liituda – Eestis käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustust ka siis ei ole, aga teises liikmesriigis asuvast laost mittemaksukohustuslastele müüdud kaubad tuleb maksustada ostja asukoha liikmesriigi käibemaksuga.

Kui 10 000 euro piirmäära rakendamise tingimused täidetud ei ole (näiteks on ka mõnes teises liikmesriigis püsiv tegevuskoht) ja ettevõte OSS erikorraga liituda ei soovi – siis peab ta end võtma käibemaksukohustuslaseks sihtkoha liikmesriigis, maksustama kõik kaugmüügid sihtkoha liikmesriigi maksumääraga ja maksma nendelt käibemaksu otse sihtkoha liikmesriiki.

Kui ettevõte aga soovib OSS erikorraga liituda, peab end kõigepealt Eestis käibemaksukohustuslaseks registreerima.

Küsimus 34

Kui ettevõte liitub erikorraga alates 1. juulist 2021, kuid alles augustis 2021 saab 10 000 euro piirmäär täis, siis kas kuni 10 000 euro piirmäära täitumiseni tuleks hinnale lisada Eesti 20% määraga käibemaks?

Vastus

Soovi korral saab kuni 10 000 euro piirmäära täitumiseni maksustada ühendusesisesed kaugmüügid ja teiste liikmesriikide mittemaksukohustuslastele osutatavad digiteenused Eestis 20% käibemaksumääraga ja rakendada sihtkoha liikmesriikide käibemaksumäärasid alates 10 000 euro piiri ületamise päevast. See aga eeldab, et kuni 10 000 euro piirmäära täitumiseni ei liitu ettevõte uue OSS erikorraga – sest kui ettevõte on OSS erikorraga liitunud alates 1. juulist, tuleb ka kõik kaugmüügid ja mittemaksukohustuslastele osutatavad digiteenused kohe 1. juulist maksustada sihtkoha liikmesriigi käibemaksumääraga ja deklareerida OSS erikorra kaudu sõltumata sellest, et 10 000 euro piirmäär ei ole veel ületatud.

Küsimus 35

Kui ettevõte on liitunud OSS erikorraga, kas siis igal uuel kalendriaastal kuni 10 000 euro piirmäära täitumiseni saab kaugmüügid maksustada Eesti käibemaksuga (20%) ning kui 10 000 euro piirmäär saab täis, siis alles tuleb hakata esitama OSS deklaratsioone?

Vastus

Ei – kui ettevõte juba on OSS erikorraga liitunud, tuleb alates erikorraga liitumise päevast kõik ühendusesisesed kaugmüügid maksustada sihtkoha liikmesriigi käibemaksumääraga ja deklareerida OSS erikorra kaudu sõltumata sellest, kas konkreetsel aastal on aasta algusest arvates 10 000 euro piirmäär juba ületatud või mitte.

Küsimus 36

Kas 2021. aastal peetakse 10 000 euro piirmäära arvestust alates 1. juulist?

Vastus

Selles osas on olnud erinevaid seisukohti – kuid praeguseks on Rahandusministeerium ja maksuhaldur jõudnud ühisele arusaamisele, et kuna nii Euroopa Liidu käibemaksudirektiivis kui ka Eesti käibemaksuseaduses puudub sellekohane üleminekusäte, tuleb 10 000 euro piirmäära täitumist ka ühendusesisese kaugmüügi osas siiski alati arvestada aasta algusest (1. jaanuarist) ja seda ka 2021. aastal, mitte 2021. aastal erandina 1. juulist.

Küsimus 37

Kui õigesti aru saan, siis 10 000 euro piirmäär kehtib Eestis. Kui teenuse osutamise riigis on piirmäär väiksem kui Eestis, kuidas siis arvestus käib?

Vastus

10 000 euro piirmäär kehtib kõigis liikmesriikides ühtmoodi, see on sätestatud Euroopa Liidu direktiiviga.

Küsimus 38

Kui mittemaksukohustuslasel, kes teostab ühendusesiseseid kaugmüüke, täitub 10 000 euro piirmäär, kas ta peab end Eestis käibemaksukohustuslasena registreerima?

Vastus

Ta peab end Eestis käibemaksukohustuslasena registreerima siis, kui soovib liituda OSS erikorraga, sest erikorraga saab liituda ainult käibemaksukohustuslane. OSS erikord on vabatahtlik, võib ka sellega mitte liituda, end Eestis käibemaksukohustuslaseks mitte registreerida ja maksta käibemaksu otse kaupade sihtkoha liikmesriikides.

Küsimus 39

Kas erikorra deklaratsioon tuleb esitada ka siis, kui maksustamisperioodil tehinguid ei toimunud?

Vastus

Kui erikorra kasutaja ei tee ühtegi erikorraga hõlmatud tehingut maksustamisperioodi jooksul ja tal ei ole vaja teha parandusi eelmiste perioodide deklaratsioonide kohta, siis esitatakse nullsummaline deklaratsioon. (Rakendusmääruse 2019/2026 artikkel 59a).

05.07.2021