Ümbrikupalga saajate osakaal on langenud 4%ni töötasu saajatest

28.06.2022 | 10:19

MTA tellitud ja Norstati läbiviidud 2021. aasta varimajanduse uuring näitab, et suhtumine ümbrikupalka on üha taunitavam ning vähenenud on nii ümbrikupalga saamine kui selle osakaal saaja töötasust. 2021. aastal kaotas Eesti ümbrikupalga tõttu hinnanguliselt 97,4 mln eurot maksuraha. Illegaalsete sigarettide ja alkoholi tarbimisest aga vastavalt 8,1 mln ja 2,7 mln eurot maksuraha.
    • Jaga

Võrreldes 2019. aastaga on ümbrikupalga saajate arv vähenenud 7%lt 4%ni. Inimeste arv, kes teavad mõnd ümbrikupalga saajat, on vähenenud 29%lt 24%ni ning inimete arv, kes sellist teguviisi õigeks peavad 9%lt 7%ni.

„Hea on näha, et inimesi, kes ei ole ümbrikupalga maksmisega rahul, on üha rohkem – võrreldes kahe aasta taguse ajaga on rahulolematute arv tõusnud kuuelt protsendilt lausa 27ni. Enamasti tuuakse välja, et ümbrikupalk ei taga stabiilsust, sellega ei saa kodulaenu, kaotatakse pensionis ning ümbrikupalka maksvad ettevõtted tegutsevad ebaõiglases konkurentsis. See kõik on õige,“ ütles MTA maksuauditi osakonna valdkonnajuht Marc Mälter.

Ümbrikupalga maksjate seas eristusid toitlustus-, tööstus-, ehitus- ja kaubandusettevõtted. Enamasti saadi ümbrikupalka väiksemates, kuni 19 töötajaga ettevõtetes ning seda maksti eelkõige tööandja initsiatiivil (68%).

Ümbrikupalga saaja on enamasti lisasissetulekut teeniv osalise ajaga töötav tudeng, õpilane, lapsehoolduspuhkusel olija, kodune, töötu või põhikohaga ametilt tööline. Ümbrikupalga saajate seas on rohkem noori ning venekeelseid töötajaid.

Hinnanguline maksukaotus ümbrikupalkade maksmisel oli 2021. aastal 97 mln eurot, sh 52 mln eurot sotsiaalmaksukaotusena ning 45 mln eurot tulumaksukaotusena.
 

Hinnanguline maksukaotus illegaalsete sigarettide tarbimisest oli 2021. aastal 8,1 miljonit eurot

Salasigarettide tarbimine ühiskonnas tervikuna on võrreldes 2019. aastaga langenud, selgub uuringust. 2021. aastal tarbis salasigarette 7% suitsetajatest, kes olid enamasti madala sissetulekuga noored mehed. Ligi pooled on otsinud salasigarettide ostuvõimalusi ise ning eelkõige ostnud tuttavatelt teadmata maksumärgi olemasolust. Salasigarettide ostmise olulisim põhjus on hind, salasigarettide tarbimine ning ostukohtade teadmine. Võrreldes 2019. aastaga on kogused vähenenud kahekordselt.

Tubakatooteid või nende alternatiive tarbis 2021. aastal 28% 18–74aastasest elanikkonnast. Enim tarbiti sigarette, kuid populaarsuselt teisel kohal on e-sigaretid, mis on märkimisväärselt tarbijaskonda kasvatanud (33%). Võrreldes 2019. aastaga on märkimisväärselt lisandunud alternatiivsete tubakatoodete ja nende ebaregulaarseid tarbijaid, eelkõige noorte seas.
 

Maksukaotus illegaalse alkoholi tarbimisest oli 2021. aastal 2,7 miljonit eurot

Varimajanduse uuringus selgub, et illegaalse alkoholi tarbijate ja müügikohtade teadmine on ühiskonnas langustrendis. Kui 2017. aastal teadis oma tutvusringkonnas salaalkoholi ostjaid 17% ja müügikohti 9% elanikkonnast, siis 2021. aastaks on need näitajad langenud pea kolmekordselt. Enam on teadjaid nooremate ja madalama sissetulekuga inimeste seas. Kuigi teadlikkus tarbijatest ja müügikohtadest on langenud, siis elanike hinnang kange salaalkoholi osakaalule Eesti kange alkoholi kogutarbimises püsib endiselt 23% tasemel.

Ka illegaalse alkoholi ostmine on Eestis langustrendis. Kui 2017. aastal ostis salaalkoholi 5%, siis 2021. aastal 2% alkoholi tarbijatest. Teistest enam on salaalkoholi ostjaid 18–29aastaste noorte seas (4%). Salaalkoholi hangiti eelkõige tuttava müüja käest ning initsiatiiv tuli pigem müüja poolt. Salaalkoholi tarbijad ostsid eelkõige kanget salaalkoholi nagu viina, puskarit või hansat.

Uuringu järgi tarbis alkohoolseid jooke 2021. aastal 80% 18–74aastasest Eesti elanikkonnast, sealhulgas regulaarselt 24%. Regulaarsete tarbijate osakaal on suurem meeste, 30–49aastaste ja kõrgema sissetulekuga elanike seas.

MTA poolt tellitud varimajanduse uuringu peamiseks eesmärgiks on hinnata Eesti varimajanduse mahtu, tuginedes ümbrikupalga maksmisele, illegaalsele tubakale ja alkoholi tarbimisele elanikkonna seas. 2022. aastal läbi viidud uuringus oli valimiks 1200 vastajat vanuses 18–74. Uuring viidi läbi Norstat Eesti AS poolt veebiintervjuuna nii eesti kui vene keeles.

2021. aasta varimajanduse uuringu tulemustega on võimalik tutvuda MTA veebilehel „Pressimaterjalid".

Maksu- ja Tolliamet