Представление декларации TSD

Keerulisem on kingituse ja annetuse maksustamine olukorras, kui see toimub kolmanda isiku kaudu. On vaja vaadata kõiki kingituse, annetuse andmisega kaasnevaid asjaolusid, selgitamaks, kes on tegelikult kingituse andja, s.t kellele langeb maksukohustus. Vähem oluline ei ole ka kingituse või annetuse saaja, sest sellest sõltub andja maksustamine. Siinkohal ei ole võimalik ühest vastust anda ja igat juhtumit tuleb esitatud informatsiooni põhjal hinnata eraldi.

Kui saajaks on töötaja, siis on tegemist erisoodustusega, kui saajaks on isik, keda TuMS §-s 48 nimetatud ei ole, siis toimub maksustamine § 49 alusel. Seega võib maksukohustus tekkida ilma, et selleks kulutusi oleks tehtud ja maksustatakse saaja hüve, mitte tegija kulu.

TuMS § 49 lõikest 1 tulenevalt käsitatakse kingitusena kuni 10 000 euro suuruse võidufondiga kaubandusliku loterii võitu, mille puhul 21 euro suuruse reklaamkingituse maksuvabastus ei kehti. Seega kõik kuni 10 000 euro suuruse võidufondiga kaubandusliku loterii võidud kuuluvad maksustamisele kui kingitused. Nimetatud säte kehtib ainult lisa 5 osa I maksumaksjale.

Näide

Auhinna maksustamine lähtuvalt saajast
Soome firmal on Eestis püsiv tegevuskoht, mis loosib igas kvartalis Eesti klientide vahel välja auhinna. Auhinda ei anna välja Eestis asuv püsiv tegevuskoht, vaid see tuleb Soomest. Seega ei ole maksumaksjaks Eestis asuv püsiv tegevuskoht.

Kui auhinna saajaks on:

• Eesti füüsiline isik ja see kingitus ei ole välisriigis maksustatud, peab füüsiline isik selle välisriigist saadud kingituse ise deklareerima ja tulumaksu maksma.
• Eesti juriidiline isik, siis temal maksukohustust ei teki. Küll aga tekib maksukohustus siis, kui ta saadud kingituse edasi annab. Siinkohal sõltub maksustamine sellest, kes on saaja.