Kui ostate uue või kasutatud sõiduki

• Vaata, kui kaua auto on müügis olnud. Kui väga kaua, siis võib see tähendada, et sellega ei ole kõik korras.
• Sõidukit ostes peab sõiduki müüja Sulle kaasa andma registreerimistunnistuse (kahepoolse tunnistuse korral selle mõlemad pooled) ja sõiduki omamist tõendava dokumendi juhul, kui ta ei ole registreerimistunnistuse järgne omanik. Kontrolli ka müüja isikut.
  Kõik esitatavad dokumendid peavad olema originaalid.
• Auto ostu-müügilepingut ei tasu sõlmida välismaa eraisikuga. Eraisikult ostmisel ei laiene tarbijakaitsereeglid, sest tegemist ei ole kaupleja ja tarbija vahel sõlmitud lepingu, vaid kahe eraisiku vahelise tehinguga.
• Jälgi, kus ja mis kellaajal soovib automüüja sõiduki üle anda. Kui õhtul kell 23 kusagil maanteeäärses parklas, siis ei ole tehing tõenäoliselt korrektne.
• Välismaalt vahendajalt ostmisel tee enne ostu kindlaks, kas vahendajal on olemas volitused auto edasimüügiks ning kuidas jaguneb vastutus võimalike probleemide korral vahendaja ja müüja vahel.
• Oluline on teada, kas vahendaja on ostnud auto enda nimele ning kas ta müüb seda edasi juriidilise isikuna või eraisikuna.
• Võõrkeelse lepingu puhul veendu, et oled kõigest õigesti aru saanud.
• Silmas tasub pidada, et auto maksumusele lisandub veel kulusid, näiteks transpordi- ja kindlustuskulud, samuti sõiduki registreerimistasud.
• Kui auto on ostetud Euroopa Liidu (EL) liikmesriigi autokaupluses ehk müügileping on sõlmitud juriidilise isikuga, siis on müüja kauba eest vastutav vähemalt tarbekaupade müüki ja nendega seotud garantiisid puudutava ELi direktiivi järgi.
• Konkreetse müüja vastutuse kindlaksmääramisel tuleb aga alati lähtuda selle konkreetse riigi seadustest, kus kauba müüja asub.
• Eestist pärit auto puhul kontrolli Liikluskindlustuse Fondi kodulehel, võimalikke avariisid (avariilisust saab kontrollida vaid nendel autodel, mis on olnud liiklusõnnetuses kannataja pool).
• Kontrolli auto andmeid sõiduki tehasetähise ehk VIN-koodi alusel vastava margi esinduses, vajadusel tee seda koos omanikuga. Kui andmeid ei väljastata või varjatakse, ei tasu seda sõidukit osta. VIN-koodi vaata auto ja dokumentide pealt. Müügikuulutusele lisatud VIN-koodi suhtu teatud kahtlusega, kuna aeg-ajalt kasutatakse n-ö fantoomautode VIN-koodi.
• VIN-kood (e tehasetähis) on 17 tähest ja numbrist koosnev tähistus, mille valmistaja on määranud konkreetse sõiduki tähistamiseks (vehicle identification number). VIN-koodi peab olema sõidukile kandnud sõidukitootja, see peab olema loetav ja manipulatsiooni tunnusteta. VIN-kood peab olema sõidukile pressitud või löödud, lisaks võib selle teinekord tuvastada veel esiklaasi alt ning kindlasti sõiduki andmesildilt. Kontrolli alati sõiduki VIN-koodi ja võrdle seda hoolikalt dokumentidel olevaga.
• Vaata suurte autoturgude portaale ja võrdle Eestis pakutavaid autosid analoogsetega ELis. Reeglina pärinevad kasutatud autod ELi suurematelt turgudelt ja peaksid Eestisse toomisel pigem kallinema kui odavnema.
  Eesti automüügiportaal: www.auto24.ee
  ELi autoturgude portaalid: www.mobile.de, www.autoscout24.de.
• Väldi müügiplatsil tehtud n-ö eripakkumisi, need on alati seotud suurema riskiga. Reeglina müüakse nii autosid, mille puhul võib põhjalikum eelkontroll paljastada ebameeldivaid üksikasju.
• Kasutatud sõiduki tausta on võimalik kontrollida elektroonselt Transpordiameti sõiduki taustakontrolli päringust.
• Mõningad võimalused elektrooniliselt kontrollida välisriigist soetatava sõiduki minevikku on leitavad Transpordiameti kodulehel tehnoviidete rubriigis. Mõnikord aitab sõiduki minevikku tuvastada sõiduki VIN-koodi guugeldamine. Sealjuures tasub veenduda, et guugeldatav VIN-kood kuulub ikka kõnealusele sõidukile. Transpordiametile teadaolevate Eestis tegutsevate sõidukite valmistajate, ametlike esindajate ja maaletoojate nimekirja leiab lehelt „Tunnustatud margiesindused".
• Kontrolli infot sõiduki võimalike tagaotsimiste kohta. Tagaotsimiste kohta saab infot väljastada ainult sõiduki senise päritoluriigi vastav võimukandja. Transpordiamet või Maksu- ja Tolliamet siin kahjuks aidata ei saa.

Sõiduautod väljastpoolt ELi

• Tänapäeval on üsna levinud, et Euroopa päritolu sõiduautot toodetakse nii Euroopasse kui ka näiteks Põhja-Ameerikasse turu nõudeid silmas pidades. Nõuded erinevad paraku piirkonniti ning seetõttu võib Euroopa päritolu, kuid kolmandate riikide turule toodetud sõiduauto registreerimisel Eestis tekkida lisakulutusi üksiksõiduki kinnituse, vajalike ümberehituste jms osas.
• Auto algset päritolu või sihtturgu saab aidata kontrollida näiteks müügipaiga kohalik margiesindus. Probleemivabam on muidugi soetada sõiduk, millel juba on Euroopa sõiduki tüübikinnitus. Tüübikinnituse numbri leiad sõiduki andmesildilt. Euroopa auto (EÜ tüübikinnitusega) andmesilt koosneb alati samadest andmeväljadest.
• Tüübikinnitus peab Eestis olema alates 01.01.1998 esmaregistreeritud sõiduautol, alates 01.01.2001 haagisel, alates 01.01.2003 traktoril ning alates 01.01.2004 mootorrattal. Väljapoole Euroopa Liitu (EL) toodetud sõidukid võivad küll olla registreeritud mõnes liikmesriigis, kuid see ei tähenda veel automaatselt, et Eesti sõiduki sealset üksiksõiduki kinnitust tunnustada saaks, kuna nõuded üksikkinnitusele on riigiti erinevad.
• Ka mõningad Euroopa riigid ei kuulu ELi (nt Šveits, Norra jt), mistõttu sealsetel sõidukitel ei pruugi olla EÜ tüübikinnitust või üksikkinnitust meie tähenduses. Siinkohal on tihti abi jälle ametlikest margiesindustest, kes saavad sõiduki nõuetele vastavust kinnitada.

Sõidukid Ühendkuningriigist

• On ka sõidukeid, mis on küll Euroopa päritolu ja vastava tüübikinnitusega (EÜ tüübikinnitus), kuid mis on komplekteeritud ja mõeldud kasutamiseks vasakpoolse liiklusega riikides (nt Suurbritannia), nii et sõiduki rool asub paremal. Selliseid sõidukeid on võimalik Eestis registreerida juhul, kui sõiduk on oma algses komplektsuses (nt ei ole juhtimisseadmeid ümber ehitatud).
• Isegi kui sõiduki rool asub juba vasakul pool, on äärmiselt oluline kontrollida VIN-koodi, kuna VIN-kood sisaldab enamikul sõidukitel infot nende päritolu kohta. Võib esineda juhtumeid, kus sõiduki juhtimisseadmed on juba (omavoliliselt) ümber ehitatud ning müüja esitleb sõidukit Mandri-Euroopa päritolu sõidukina. Sellist sõidukit saab Eestis registreerida üksnes juhul, kui ametlik margiesindus on kinnitanud kõigi ümberehituste vastavust tootjatehase nõuetele. Sellise kinnituse väljastamine on aga üsna põhjalik ja kulukas protsess ning kõik siinsed margiesindused ei ole seda alati valmis tegema. Teise riigi esinduse kinnituse aktsepteerimine ilma seda esindust tundmata nõuab jällegi lisadokumente.

• Hea välimusega läikival sõidukil võib olla silmaga mittenähtavaid puudusi. Halvasti taastatud, õnnetusse sattunud sõidukil võivad olla jäänud parandamata silmaga nähtamatud komponendid. Tee proovisõit sõiduki tehnilise seisukorra väljaselgitamiseks või lase seda teha müüjal (istu ise kõrvalistmel). Vaata sõiduk visuaalselt üle võimalikult valgustatud tingimustes, et näha võimalikke väliseid kerevigastusi, roostekahjustusi, aknaklaaside, valgustusseadmete ja rehvide seisukorda. Sõidukis kasutatava elektroonika korrasolekut saad hinnata, vaadates, kas armatuurlaua märgulambid põlevad.
• Lepi kokku võimalikult pikk proovisõit, et saaks sõita ka maanteel. Nii saab teada, kas auto kisub, ujub, undab jms.
• Korrasoleku kontrolliks on kindlaim viia auto lähimasse sama margi esindusse, aga abi on ka heast spetsialistist. Kahtlust peaks tekitama see, kui müüja soovitab teha tehnilise ülevaatuse mingis konkreetses kohas. See võib viidata võimalikule kokkumängule.
• Autot üle vaadates pööra tähelepanu kolmele põhiasjale: auto üldine seisukord (kontrolli ka tagurduskäiku, seisupidurit ja kõiki elektriseadmeid), dokumendid ja võimalik avariilisus. Jälgi sõiduki kulumisastet, kontrolli selle mõõteriistade ja muude seadmete korrasolekut. Näiteks on vähetõenäoline, et kümme aastat vana auto läbisõit on 100 000–200 000 kilomeetrit.
• Kõige ohtlikum on siiski peidetud avariilisus. Selle avastamiseks peaks kontrollima tihendite ääri, et leida märke ülevärvimisest, samuti otsima plastdetailidelt pragusid, mis viitavad paksule pahtlikorrale. Veel tasub kontrollida, kas uste ja muude keredetailide vahed on ühtlased. Värvi- ja pahtlikatte paksust saab mõõta lihtsate seadmetega.
• Raskele avariile ja selle tagajärgede kõrvaldamisele viitab nahaga kaetud armatuurlaud, mida automüüja võib esitleda lisavarustusena. Nahast armatuurlaud võib kõne alla tulla Maserati ja Porsche mudelite, aga kindlasti mitte laiatarbeautode puhul. Armatuurlaud kaetakse pärast avariid tehtud ebakorrektse remondi käigus õhukese nahaga, et varjata avanenud õhkpatjade luuke.
• Jälgi, et oleksid müüjalt saanud kogu auto tehnilise seisukorraga seonduva teabe kirjalikult, sest suulist teavet on hiljem väga raske tõendada.
• Veendu, et sõidukit ei ole ümber ehitatud. Eestis sõidukitele kehtivad tehnonõuded näevad suures osas ette, et sõidukid peavad vastama tootja poolt ettenähtule. Kindlasti pööra sõidukit ostes eelnevalt tähelepanu selle valgustusseadmetele, väljalaskesüsteemile, istmetele, turvavöödele jms, veendumaks, et sõidukit ei ole muudetud määral, mil see ei vasta enam Eesti tehnonõuetele.
• Kui registreerimistunnistusel on kehtiva tehnoülevaatuse märge, siis on soovitav küsida ka vastavat tehnoülevaatuse kontrollkaarti.
• Paberite järgi kehtiv tehnoülevaatus ei tähenda alati, et sõiduk on ka ostuhetkel tehniliselt korras. Sõiduki tehnoseisundi eest vastutab selle kasutaja.

• Sõiduki registreerimistunnistus seob endaga enamjaolt suuremat summat raha kui peotäis rahakupüüre – registreerimistunnistuse juurde kuulub auto. Sellegipoolest on tihti kombeks pigem veenduda rahatähe õigsuses, kui vaevuma kontrollima registreerimistunnistuse õigsust. Kontrolli, kas ostetav sõiduk on tõepoolest sama, mille dokumendid müüja Sulle andis (sõiduki esmase registreerimise kuupäev, mark, mudel, värvus jne).
• Ebaausad automüüjad on ostnud kokku hulgaliselt autode teenindusraamatute blankette ja lasknud teha eri teenindusfirmade pitsatid, millest sünnib kokku võltsitud teenindusraamat. Seega ära usalda auto teenindusraamatut, vaid auto läbisõitu võiksid tõendada erinevad kuluarved teeninduse, vahetatud varuosade ja remondi kohta. Põhiline kontroll tee ikkagi margiesinduses.
• Võõrriigi dokumentide õigsuse tuvastamisel on abiks kohalik liiklusregister, kuhu võiksid koos sõiduki omanikuga enne tehingu tegemist pöörduda.

• Pigem kontrolli rohkem kui vähem ja kahtluse korral jäta tehing tegemata.
• Ka juhul, kui kõik näib korras olevat, tasuks müüjaga kokkuleppel käia vastava margi esinduses, et kontrollida auto andmeid ja teha ülevaatus. Suuremad vead tulevad kindlasti välja.
• Alati on soovitav kaasata ostu-müügiprotsessi tuttav autoasjatundja ning võimalikult vähe uskuda müüjate ilujuttu, eriti auto endise omaniku (naisterahvas või pensionär, kes autoga ainult pühapäeviti kirikus käis jne) kohta.
• Kui ostad auto korralikult automüügifirmalt ja siiski ilmneb mõni tõsisem probleem, siis leiab müüja mõistliku lahenduse kuni auto tagasivõtmiseni. Eraisikust müüja või kahtlane automüügiplats ei tee seda kunagi.
• Transpordiamet ei uuri auto registritoimingute tegemisel auto ajalugu, kuna selleks ei ole tal seadusest tulenevat kohustust, seega lasub kogu vastutus pigem ostjal.

• Sõlmi alati kirjalik ostu-müügileping kahes eksemplaris, kus on fikseeritud auto müüja, hind, sõiduki andmed, lisavarustus ja seisukord, läbisõidu näit. Võimalusel identifitseeri müüja ning pane kirja müüja kontaktandmed. Kui müüjaks on välismaalane, siis leping on tavapäraselt koostatud müüja riigikeeles või mõlemale osapoolele arusaadavas keeles. Tehing ei ole usaldusväärne, kui dokumentatsioon on koostatud keeles, mida kumbki osapool ei mõista.
  Sõiduki ostu-müügilepingu näidisvorm | 714.42 KB | pdf
• Lisaks tuleks lepingusse kirja panna kõik, milles ostja ja müüja on kokku leppinud. Korralikud müüjad koostavad alati sõiduki loovutamisel ka sõiduki üleandmis-vastuvõtmisakti.
• Võimalusel tasu ostu eest pangaülekandega, nii jääb tehingust jälg ja võimalikke vaidlusi on hiljem palju lihtsam tõendada.
• Jälgi, kes on raha saaja: kas lepingus olev isik ja müüja on ikka samad. Sularahatehing ei pea tähendama petuskeemi, kuid suurendab kindlasti riske. Müüja peab andma ostjale sõiduki ostu eest tasumist tõendava dokumendi.

Teisest Euroopa Liidu (EL) liikmesriigist ostetud ja seal registreeritud kasutatud transpordivahendi ostmisel füüsiline isik Eestis makse tasuma ei pea.

Kui soetate sõiduki EList, aga sõiduk ei ole eelnevalt ELis registreeritud ning on pärit kolmandast riigist (näiteks Saksamaalt ostetud kasutatud auto ei ole eelnevalt Saksamaal registreeritud ja omab mitte Euroopa Liidu riigi, nt Šveitsi registreerimistunnistust), siis peab ELis impordimaksude tasumise tõendamiseks müüjalt küsima tollideklaratsiooni koopia. Kui see puudub, siis peab Eestis esitama Maksu- ja Tolliametile tollideklaratsiooni ning tasuma tollimaksu ja impordi käibemaksu.
Loe rohkem lehelt Transpordivahendi soetamine teisest liikmesriigist.

Kolmandast riigist transpordivahendi (nii kasutatud kui uue) ostmisel peab esitama Maksu- ja Tolliametile tollideklaratsiooni ning tasuma tollimaksu ja impordi käibemaksu. Reisija saab sõidukit deklareerida reisija deklaratsioonil.

Mootorsõiduki deklareerimise võimalused leiate meie kodulehe rubriigist Mootorsõiduki deklareerimine (lisada õige viide).

Uus transpordivahend käibemaksuseaduse mõistes

Uue transpordivahendi (mh sõiduauto, mille ostuhetkel on esmasest registreerimisest möödunud vähem kui kuus kuud või sellega on sõidetud vähem kui 6000 km, käibemaksuseadus § 7) soetamisel tuleb eraisikutel ja mittekäibemaksukohustuslasest äriühingutel tasuda Eestis käibemaks, olenemata sellest, kas ostuhetkel oli käibemaks tasutud või mitte. Selleks tuleb 10 kalendripäeva jooksul transpordivahendi Eestisse toimetamise päevast arvates, kuid mitte hiljem kui transpordivahendi registreerimise päevaks esitama Maksu- ja Tolliametile transpordivahendi soetamist tõendavad dokumendid ning tasuma käibemaksu. Käibemaksu tasumine võib toimuda nii sularahas kui pangaülekande alusel.

Pane tähele, et ka kasutatud sõiduauto võib käibemaksuseaduse mõistes olla uus kui selle esmasest registreerimisest on möödunud vähem kui kuus kuud või sellega on sõidetud vähem kui 6000 km.

Uue transpordivahendi ühendusesisese soetamise kohta andmete esitamiseks kasutab isik tollideklaratsiooni vormi, esitab soetamise kohta ostuarve ning Maksu- ja Tolliameti nõudmisel müügilepingu (rahandusministri 30.03.2004 määrus nr 38).

Tollideklaratsiooni vormil täidetakse järgmised lahtrid: kauba saatja, kauba nimetus, kauba saaja, lähteriik, kauba maksumus, valuuta, kauba kirjeldus, maksumäär ja -summa.

Käibemaksu tasumist kinnitab Maksu- ja Tolliameti poolt tollideklaratsiooni vormile tehtud märge „Kaup vabastatud".

Algselt mõistliku hinnaga transpordivahendi hind võib tulenevalt uue transpordivahendi mõistest kujuneda oluliselt kõrgemaks. Vajadusel veendu enne tehingu sooritamist võimaliku käibemaksukohustuse tekkimises.

Üldreegli kohaselt on isiklikus kasutuses olnud sõiduauto võõrandamine maksuvaba. Kui sõiduautode vahendamisest on saanud lisatuluallikas, siis ära unusta, et vajalikud andmed tuleb kajastada ka füüsilise isiku tuludeklaratsioonil. Sõidukite müügist saadud kasu tuleb deklareerida füüsilise isiku tuludeklaratsiooni lahtris 6.3.

Sõidukite müügist tekkiva kasu arvestamise kohta saad lugeda rubriigist Maksustatava kasu arvestamine.

Samuti võiksid kaaluda ettevõtjana tegutsemist regsitreeritud juriidilise isikuna. 

Kui on soetatud sõiduk Euroopa Liidu liikmesriigist või väljastpoolt Euroopa Liitu (kolmandast riigist) ning see on toodud Eesti Vabariigi territooriumile, siis selle registreerimiseks liiklusregistris saab kiirelt ja mugavalt täita registreerimiseelse taotluse Transpordiameti e-teeninduses. 

Taotluse täitmiseks logige Transpordiameti e-teenindusse ning valige menüüst Sõiduk – Sõidukite eelregistreerimine – Uus taotlus.

Taotluse täitmiseks soovitame hoida käepärast ostudokumendid ja sõiduki registreerimistunnistus.

Maksustamisreegli määramise abi

Sõiduki registreerimiseelse taotluse lahtris „Kuidas maksustatud" pakutud viiest valikust sobivaima leidmiseks oleme need valikud alljärgnevalt lahti seletanud.

• Käibemaksu erikord

Käibemaksu erikorda on võimalik kasutada ainult Euroopa Liidu liikmesriigist soetatud sõidukite osas, sh Eesti-sisesed tehingud.

Erikorra puhul võib ostjaks olla äriühing või füüsiline isik, kuid müüja on reeglina äriühing ning arvel on märgitud viide erikorra sättele (sõnaline, müüja riigi vastav seadusesäte või viide direktiivile).

Erikorrale võivad viidata järgmised mõisted arvel: saksa differenzbesteuerung, leedu marža, hollandi marge, itaalia margine, inglise margin scheme, soome voittomarginaalijärjestelmä jne.

Kui müüja on eraisik ja müügiarvele/-lepingule on märgitud viide erikorra kohta, siis võib tegemist olla tehinguga, mille asjaolud ja dokumentatsioon vajavad täpsustusi.

• Ilma käibemaksuta

Ilma käibemaksuta saab Euroopa Liidu liikmesriigist soetada sõiduki juhul, kui sõiduki müüja on füüsiline isik või muu mittemaksukohustuslane. Müügihind ei sisalda käibemaksu. Ostjaks võib olla eraisik või äriühing.

Taotluses tuleb märkida „ilma käibemaksuta" ka juhul, kui tegemist on kingitusena või päranduseks saadud sõidukiga.

• 0%-määr

Nullprotsendiline käibemaksumäär kehtib järgmisel kahel juhul:

1. Sõiduki ostja on käibemaksukohustuslane ning tegemist on ühendusesisene kauba soetamisega või kolmnurktehinguga kauba soetamisega.
   
   Sõiduk on soetatud nn netohinnaga ning välisriigi käibemaks võib olla makstud osaliselt või täies ulatuses tagatisena (nn deposiiti) (saksa kaution). Arvetel on see tuvastatav: näiteks kui hinna taga või ees on märge neto või netto.
   
   Müüja on üldjuhul välisriigi käibemaksukohustuslasest äriühing/ettevõtja.
   
   Kehtiva käibemaksukohustuslase numbri olemasolu saad kontrollida veebilehelt „VIES VAT number validation".
    
2. Mittemaksukohustuslasest ostja - füüsiline isik või äriühing, kellel puudub kehtiv käibemaksukohustuslase number (taotluse esitaja) puhul on nullprotsendiline käibemaksumäär võimalik märkida ainult juhul, kui tegemist on käibemaksuseaduse mõttes uue transpordivahendiga³ (üks järgnevatest tingimustest peab olema täidetud: läbisõit on soetuse hetkel alla 6000 km või esmaregistreerimisest on soetushetkel vähem kui 6 kuud möödunud).
   Uue transpordivahendi mõiste on defineeritud käibemaksuseaduse § 2 lg-s 7.
   
   Uue sõiduki puhul tasub füüsiline isik või mittemaksukohustuslane käibemaksu riigis, kus seda kasutama hakatakse (vajalik tolliformaalsuste täitmine).
    

• välisriigi käibemaksuga

Euroopa Liidu liikmesriigist soetatud sõiduk, mille soetushind sisaldab soetusriigi käibemaksu ning käibemaks on arvel eraldi märgitud. Ostjaks võib olla eraisik või mittemaksukohustuslasest äriühing, müüja üldjuhul äriühing/ettevõtja.

Kui müüjaks on Eesti äriühing ning hind sisaldab käibemaksu, siis tuleb samuti valida maksustamisreegel „Välisriigi käibemaksuga" (hetkel puudub taotlusvormi valikus korrektne variant „Eesti käibemaksuga").

• Tollis käibemaks tasutud

1. Väljastpoolt Euroopa Liitu (kolmandast riigist) pärit sõiduki soetamise korral peab ostja (nii füüsiline isik kui ka juriidiline isik) eelnevalt esitama sõiduki kohta tollideklaratsiooni.
    
2. Euroopa Liidust soetatud uue sõiduki soetamise korral peab ostja (nii füüsiline isik kui ka äriühing, kes ei ole maksukohustuslane) eelnevalt esitama sõiduki kohta tollideklaratsiooni. Uue transpordivahendiga on käibemaksuseaduse mõttes tegu, kui üks järgnevatest tingimustest on täidetud: läbisõit on soetuse hetkel alla 6000 km või esmaregistreerimisest on soetushetkel vähem kui 6 kuud möödunud.
   Uue transpordivahendi mõiste on defineeritud käibemaksuseaduse § 2 lg-s 7.

Kui tolliformaalsused on ühe korra juba varasema valdaja/omaniku poolt täidetud, siis tuleb lähtuda maksustamisreegli valikul hetke tehingu soetuslepingust või -arvest.