Reisijal on keelatud üle tollipiiri toimetada:
- tsiviilkäibes keelatud ohtlikke külm-, tuli- ja elektrišokirelvi ning laskemoona (automaattulirelvi, kasteete, vedrunugasid, soomustläbivat laskemoona jms)
- narkootilisi aineid ja nende lähteaineid
- erootilisi või pornograafilisi materjale alaealistest
- looduslikku tasakaalu ohustavaid võõrliike (nimekirja kehtestab Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1141)
- radioaktiivseid ja kiirgusohtlikke esemeid
Keelatud kauba üle tollipiiri toimetamine on tollieeskirjade rikkumine, millega kaasneb rahatrahv või arest.
Eestisse saabuv ja Eestist lahkuv reisija võib kaasa võtta ravimeid, mida ta kasutab meditsiinilisel eesmärgil isiklikuks või temaga kaasasolevate loomade tarbeks.
Isiklikuks tarbeks võib reisile kaasa võtta:
- kuni kümme erineva nimetusega käsimüügiravimit, iga ravimit kuni viis jaemüügipakendit;
- reisil kaasas olevate loomade tarbeks kuni viis erineva nimetusega käsimüügiravimit, iga ravimit kuni kolm jaemüügipakendit.
Kui kaasavõetavate käsimüügiravimite kogus või jaemüügipakend on toodust suurem ja on meditsiiniline vajadus nende reisile kaasa võtmiseks, tuleb taotleda Ravimiameti luba käsimüügiravimite kaasa võtmiseks.
Jaemüügipakendi suurused on:
- tahketel ravimvormidel kuni 200 ühikut
- pulbritel lahuse valmistamiseks 500 g
- homöopaatilistel graanulitel 50 g
- infusioonilahustel ja suukaudsetel lahustel 500 ml
- süstitavatel ravimvormidel 10 ampulli või viaali
- välispidistel ravimitel 200 ml või 200 g
- droogidel 100 g
- inhaleeritavatel ravimpreparaatidel kuni 120 annust
- ravimplaastritel 10 ühikut
Tavalisi retseptiravimeid võib Eestisse sisenev ja siit lahkuv reisija kaasas kanda arsti poolt välja kirjutatud koguses. Retseptiravimitega koos tuleb kaasa võtta elektroonilise retsepti elektrooniline kuva või väljatrükk*, paberretsepti koopia või arsti teatis ravimite vajaduse kohta.
Loomale mõeldud retseptiravimeid võib kaasa võtta loomale väljakirjutatud koguses ja ravimitega tuleb kaasa võtta ka veterinaararsti teatis ravimite vajaduse kohta või paberretsepti koopia.
Narkootiliste ja psühhotroopsete ravimitega reisides kehtivad erinevad nõuded vastavalt sellele, kas reisida Schengeni riikides või väljaspool Schengeni ala.
Schengeni riikides
Kui isik, kelle püsiv elukoht on Eestis, soovib sõita teise Schengeni konventsiooniosalise riigi territooriumile, võib ta narkootilisi või psühhotroopseid aineid kaasa võtta reisi kestuse ajaks vajaminevas koguses, kuid mitte enam kui 30-päevaseks raviks.
Iga kaasasoleva arsti retsepti järgse narkootilise või psühhotroopse aine kohta peab kaasas olema Schengeni tunnistus. Narkootiliste ja psühhotroopsete ravimitega Schengeni alas reisimiseks vajalikke Schengeni tunnistusi väljastavad alates 01.09.2024 kõik apteegid.
Schengeni tunnistus on vajalik ka Schengeni riiki transiidina läbides või reisides Schengeni riigile kuuluvatele saartele.
Väljaspool Schengeni ala
Reisides narkootiliste või psühhotroopsete ravimitega väljaspool Schengeni ala võib patsient ravimeid kaasa võtta välja kirjutatud ja väljastatud koguses. Lisaks peab patsiendil kaasas olema elektroonilise retsepti elektrooniline kuva või väljatrükk*, paberretsepti koopia või arsti teatis ravimite vajaduse kohta (viimast on vaja eelkõige siis, kui ravim ei ole välja ostetud Eesti apteegist ja patsiendil ei ole alles ka retsepti koopiat).
Reisides narkootiliste ja/või psühhotroopsete ravimitega väljaspool Schengeni ala on oluline tutvuda ka sihtriigi ja lävitavate riikide nõuetega ravimitega reisimisele. Võib tulla ette, et on vajalik ka sihtriigi poolne loa taotlemine narkootiliste ja psühhotroopsete ravimitega reisimisel või esineb koguselisi piiranguid.
Lisainfot saate Ravimiametist.
*Elektroonilise retsepti saab välja printida, kui logite sisse www.terviseportaal.ee ja otsite sealt üles oma väljaostetud retseptid.
NB! Nõuded ei kehti järgmiste kolmandate riikide korral: Andorra, Šveits, Fääri saared, Gibraltar, Gröönimaa, Island, Liechtenstein, Monaco, San Marino, Vatikani Linnriik ja Norra. Loetletud riikidest saabudes kehtivad liikmesriikidest Eestisse reisimise nõuded.
Lemmikloom on loom, kes on kaasas tema omanikul või omaniku poolt volitatud isikul ning ei ole ette nähtud müümiseks või omaniku vahetamiseks.
Lemmikloomadega reisimise kord on reguleeritud komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2026/131 ning komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2026/705.
Lisainfo
- koerad
- kassid
- valgetuhkrud
- selgrootud (v.a mesilased, kimalased ja koorikloomad vähid ja krevetid)
- troopilised dekoratiivkalad
- kahepaiksed (näiteks konnad ja vesilikud)
- roomajad (näiteks maod, sisalikud, kilpkonnad, varaanid, kameeleonid)
- närilised ja koduküülikud
- mõned linnuliigid
Mittekaubandusliku liikumise nõuded:
- reisijatega kaasas olevate koerte, kasside ja valgetuhkrute arv on kuni 5;
- loomad reisivad koos omaniku või volitatud isikuga;
- reisimise eesmärk ei ole loomade müümine ega omandiõiguse üleandmine.
Märkus: reisijaga kaasas olevateks lemmikloomadeks loetakse lemmikloomad, kes reisivad salongis, registreeritud pagasi hulgas või sama lennuki peal oleva lasti (ingl cargo) hulgas (viimasel juhul tuleb esitada koos veterinaardokumentidega ka lennupilet).
Lemmikloomade arv mittekaubanduslikul liikumisel võib olla suurem kui 5 ainult järgmistel tingimustel:
- liikumise eesmärk on osalemine võistlustel, näitustel, spordiüritustel või nendeks treenimistel;
- esitatakse kirjalik tõend, loomade üritustele registreerimise kohta;
- lemmikloomad on vanemad kui 6 kuud.
Kaubanduslikuks liikumiseks loetakse, kui:
- lemmikloomi on rohkem kui 5;
- reisitakse lemmikloomadega, kellele ei ole kehtestatud reisimise lihtsustust;
- loomade liikumise eesmärk on kaubanduslik;
- loomadega ei ole kaasas omanikku või omaniku poolt volitatud isikut.
Kehtivad kaubanduslikku liikumist reguleerivad nõuded ning kolmandatest riikidest saabumisel tuleb esimeses sisenemispiiripunktis läbida veterinaarkontroll. Eestis on elusloomade kontrollimiseks tunnustatud Luhamaa maantee piiripunkt. Lennureisi korral tuleb veterinaarkontroll läbida mõne teise liikmesriigi tunnustatud veterinaarkontrollpunktis.
Kui soovitakse saabuda mõnda muud transpordiviisi kasutades kui maismaa, tuleb kontroll läbida teises liikmesriigis.
Lemmiklooma toomisel Eestisse liiduvälisest riigist peavad olema täidetud järgmised nõuded.
1. Lemmikloomad peavad olema märgistatud mikrokiibiga või selgelt loetava tätoveeringuga, mis on tehtud enne 3. juulit 2011.
2. Loomaga peab kaasas olema veterinaarsertifikaat, mis antakse välja päritoluriigi pädeva asutuse veterinaarjärelevalve ametniku või volitatud veterinaararsti poolt. Sertifikaat täidetakse trükitähtedega inglise keeles ning see kehtib 10 päeva. Meretranspordi puhul pikeneb sertifikaadi kehtivus merereisi kestuse võrra. Eestist teistesse liikmesriikidesse edasiliikumise korral on sertifikaat kehtiv kuni 4 kuud või marutaudivastase vaktsineerimise kehtivuse aegumiskuupäevani (sõltuvalt sellest, kumb neist on varasem).
3. Sertifikaadile peab olema lisatud looma omaniku või tema poolt volitatud isiku allkirjastatud mittekaubandusliku liikumise deklaratsioon.
4. Loomad peavad olema vaktsineeritud marutaudi vastu. Esmane vaktsineerimine tehakse kui loom on vähemalt 12 nädala vanune, immuunsuse saavutatakse 21 päeva pärast esmast vaktsineerimist. Mõju kestab kuupäevani, mis on märgitud veterinaarsertifikaadile.
5. Lisaks vaktsineerimisele peab saabuvatel koertel, kassidel ja valgetuhkrutel olema määratud heakskiidetud laboris marutaudi antikehade tiiter. Tiitrit saab määrata alates 30 päeva möödumisel vaktsineerimisest ning reisida on lubatud 3 kuu möödumisel antikehade tiitri määramisest. Andmed marutaudi antikehade tiitrimise kohta kantakse sertifikaadile ning lisatake laborvastuse originaal.
Marutaudiriskiga riigid
Kõrge ja madala marutaudiriskiga riikide kaart
Kõrge marutaudiriskiga riigid
Kõik Euroopa Liidu välised riigid, madala marutaudiriskiga riigid ning Põhja-Iirimaa, Andorra, Šveits, Fääri saared, Gibraltar, Gröönimaa, Island, Liechtenstein, Monaco, San Marino, Vatikani Linnriik ja Norra.
Madala marutaudiriskiga riigid
Ascensioni saar, Ameerika Samoa, Guam, Põhja Mariaanid, Puerto Rico, USA Neitsisaared, Ameerika Ühendriigid, Antigua ja Barbuda, Araabia Ühendemiraadid, Argentina, Aruba, Austraalia, Bahrein, Barbados, Bermuda, Bonaire, Bosnia ja Hertsegoviina, Briti Neitsisaared, Curacao, Falklandi saared, Fidži, Guernsey, Hongkong, Jaapan, Jamaica, Jersey, Kaimanisaared, Kanada, Malaisia, Mani saar, Mauritius, Mehhiko, Monserrat, Prantsuse Polüneesia, Põhja-Makedoonia, Saint Helena, Saint Kitts ja Nevis, Saint Lucia, Saint Vincent ja Grenadiinid, Saint-Pierre ja Miquelon, Singapur, Sint Eustatius ja Saba, Sint-Maarten, Taiwan, Trinidad ja Tobago, Tšiili, Uus-Kaledoonia, Uus-Meremaa, Wallis ja Futuna, Vanuatu, Ühendkuningriik (v.a. Põhja-Iirimaa).
Juhul kui loomad läbivad transiidina riike, millest saabudes tuleb antikehade tiiter määrata, peab loomal olema kaasas looma omaniku või volitatud isiku allkirjastatud transiitdeklaratsioon, mis tõendab, et loomad ei ole transiidil olles puutunud kokku metsloomadega ega väljunud transpordivahendist või lennujaama territooriumilt.
NB! Reisil kaasas oleva looma raviks võib reisile kaasa võtta loomale mõeldud käsimüügiravimeid: kuni 5 erineva nimetusega ravimit, iga ravimit kuni 3 pakendit.
Kui kogused on ületatud, tuleb taotleda Ravimiameti luba.
Loomale mõeldud retseptiravimeid võib kaasa võtta loomale välja kirjutatud koguses ja ravimitega tuleb kaasa võtta ka veterinaararsti teatis ravimite vajaduse kohta või paberretsepti koopia.
Reisimine kutsikate, kassipoegade või valgetuhkru poegadega kolmandatest riikidest
NB! Ilma kehtiva marutaudi vastase vaktsineerimiseta ei ole kolmandatest riikidest, sh Ühendkuningriigist, lubatud noorte kasside, koerte ja valgetuhkrute mittekaubanduslik liikumine Eesti territooriumile.
Lemmikloomade viimisel kolmandatesse riikidesse tuleb järgida sihtriigi nõudeid. Enamus ühenduseväliseid riike nõuab lemmikloomaga sisenemisel veterinaarsertifikaati, mille saamiseks tuleb esitada Põllumajandus- ja Toiduameti asukohajärgsele esindusele taotlus sertifikaadi saamiseks Maaeluministeeriumi kliendiportaali kaudu.
Komisjoni rakendusmäärustega (EL) 2024/1130 ja 2024/1170 kehtestatakse nõue, et Venemaalt ja Valgevenest toodavad koerad, kassid ja valgetuhkrud peavad enne liidu territooriumile sissetoomist olema läbinud marutaudi antikehade tiitrimise testi.
Muudatus puudutab nii kaubanduslikku kui ka mittekaubanduslikku koerte, kasside ja valgetuhkrutega liikumist ning jõustub 16. septembril 2024.
Nõuded marutaudi antikehade tiitri määramiseks
- Marutaudi antikehade tiitrit tuleb määrata looma vereproovist alates 30 päeva möödumisel vaktsineerimisest heakskiidetud laboris. Nõuetele vastav tiiter on 0,5 ühikut/ml või kõrgem. Nõuetekohase antikehade tiitri määramise ning liikumise vahe peab olema vähemalt kolm kuud. Seega alates vereproovi võtmise kuupäevast peab mööduma vähemalt kolm kuud, enne kui lemmikloomaga saab ELi siseneda.
- Testi kehtivus: testi ei tule korrata pärast rahuldava tulemuse (0,5 ühikut/ml või kõrgem) saamist, tingimusel et loomale tehakse uus vaktsineerimine marutaudi vastu eelmise vaktsineerimise kehtivuse ajal. Seega, kui kutsikas või kassipoeg on vaktsineeritud 12-nädalaselt ja marutaudi antikehade tiiter oli määratud 30 päeva möödumisel, siis minimaalne looma vanus Eestisse toomisel on ligikaudu 7 kuud (12 nädalat + 30 päeva + 3 kuud).
Eestisse naasmine
Kui koera, kassi või valgetuhkruga reisitakse Eestist Venemaale või Valgevenesse ja tagasi Eestisse pärast 16. septembrit 2024, siis lemmikloomadel tuleb määrata marutaudi antikehade tiiter vereproovist enne EList lahkumist. Testi tulemus (0,5 ühikut/ml või kõrgem) peab olema kantud ELi lemmikloomapassi. Laborivastuse raport peab olema lisatud ELi lemmikloomapassi juurde. Sellisel juhul kolmekuuline ooteaeg ei ole nõutud ja loomaga saab turvaliselt Eestisse tagasi naasta igal sobival ajal, kuid mitte hiljem kui marutaudivastase vaktsineerimise kehtivuse lõpuni.
Kui aga marutaudi antikehade tiitrit ei ole määratud enne EList lahkumist ja seda tehakse Venemaal või Valgevenes, siis kehtivad üldnõuded ning antikehade tiitri määramise ja ELi tagasi liikumise vahe peab olema vähemalt kolm kuud.
NB! Loomaomanikel on kohustus määrata marutaudi antikehade tiiter enne reisi algust või tuleb seda teha kolmandas riigis ja sellisel juhul loom peab viibima karantiinis 3 kuud!
Ilma marutaudi antikehade tiitrimise testita on ELi sisenemine alates 16. septembrist 2024 keelatud.
Lisainfo
Põllumajandus- ja Toiduameti 28.05.2024 uudis
Juhend on mõeldud selgitusena isikule, kes liigub kolmandast riigist üle piiri Eestisse, tuues kaasa lemmikloomi oma tarbeks või ärilisel eesmärgil.
Juhendi eesmärgiks on selgitada isiku kohustust kauba deklareerimisel ja maksude tasumisel, samuti selgitada tolli tegevust lemmikloomade tolliväärtuse kontrollimisel. Vajadusel laieneb juhis ka muudele kaupadele.
NB! Enamuste kodulindude (kanad, kalkunid, pärlkanad, pardid, haned, vutid, tuvid, faasanid, põldpüüd, jaanalinnud) liikumine reisijaga kaasasoleva lemmikloomana ei ole lubatud ning nad alluvad impordil veterinaarkontrollile.
Lemmiklindude maksimaalne arv
Omaniku või volitatud isikuga võib kolmandast riigist liikmesriiki reisides kaasas olla kuni viis lemmiklindu.
Lemmiklindude märgistamine
Lemmiklinnud peavad olema märgistatud mitte-eemaldatava ja loetava individuaalse tähtnumbrilise koodiga (näiteks kinnitav lipik, jalarõngas, mikrokiip või märk). Märgistus peab olema lemmiklindudele kantud enne nende isoleerimist või enne nende testimist või vaktsineerimist.
Lemmiklindude veterinaarsertifikaat
Lemmiklindudega peab olema kaasas veterinaararsti või veterinaarjärelevalve ametniku poolt väljastatud ja lähteriigi pädeva asutuse poolt kinnitatud tervisesertifikaat.
Omaniku või volitatud isiku deklaratsioon
Lemmiklindudega peab lisaks veterinaarsertifikaadile olema kaasas deklaratsioon.
Lemmiklindude liikumine pärast liitu saabumist
Omanikud või volitatud isikud viivad lemmiklinnud otse liitu sisenemise kohast majapidamisse või elukohta, kus lemmiklinde hoitakse ametliku järelevalve all vähemalt 30 päeva pärast nende liitu sisenemise kuupäeva. Selle aja jooksul ei tohi neid lemmiklinde viia etendustele, laatadele, näitustele ega muudele linde koondavatele kogunemistele.
Kui kontrollimisel selgub, et linnud ei vasta eeltoodud nõuetele, kohaldatakse määruse (EL) 2026/131 artiklit 23.
Lemmiklindude tervishoiunõuded
- Lähtekohaks olev territoorium või kolmas riik on Maailma Loomatervise Organisatsiooni (OIE) liige;
- lemmiklinnud on läbinud 48 tunni jooksul või viimasel tööpäeval enne lähtekohast lahkumist veterinaararsti- või järelevalveametniku tehtud kliinilise kontrolli, mis kinnitab, et neil puuduvad haigustunnused;
- pärast kliinilist kontrolli ei ole lemmiklindudel olnud kokkupuudet teiste lindudega;
- lisaks eelnevalt loetletule peavad lemmiklinnud vastama ühele loetletud tingimustele:
- isolatsioon vähemalt 30 päeva enne territooriumilt või kolmandast riigist lähetamise kuupäeva;
- 6 kuu jooksul (mitte hiljem kui 60 päeva) enne liitu lähetamise kuupäeva täielik esmane vaktsineerimine ning vajaduse korral kordusvaktsineerimine tootja juhiste kohaselt lindude gripi alatüüpide H5 ja H7 vastase litsentsitud vaktsiiniga;
- lähtekohaks isolatsioon vähemalt 14 päeva jooksul enne lahkumist ja mitte varem kui seitsmendal isolatsioonipäeval võetud proovi põhjal lindude gripi alatüüpide H5 ja H7 antigeeni või genoomi tuvastamise test, mille tulemus on negatiivne;
- omaniku või volitatud isiku esitatud tõendid selle kohta, et korraldatud on lemmiklindude karantiin heaks kiidetud karantiiniasutuses;
- sihtliikmesriik on andnud erikorralise loa lemmiklindudega sisenemiseks vastavalt määruse (EL) nr 2026/131 artiklile 25.
Tsiviilrelvade ja laskemoona Eestist väljavedu Euroopa Liidu (EL) välisesse riiki ja ELi välisest riigist Eestisse sissetoimetamist reguleerivad relvaseadus ja strateegilise kauba seadus.
Füüsiline isik võib oma tarbeks relva või laskemoona Eestisse sisse tuua, kui tal on vastava relva soetamisluba ning Politsei- ja Piirivalveametilt taotletud ühekordne eriluba.
Välisriigi füüsiline isik võib enda nimele registreeritud relva ja selle laskemoona Eestisse sisse tuua osalemiseks spordivõistlustel või õppustel, jahipidamiseks ja muudeks samalaadseteks üritusteks, kui tal on Politsei- ja Piirivalveametilt taotletud ühekordne eriluba. Sisseveetud relv peab olema loal märgitud tähtajaks Eestist välja veetud.
Välisriigi füüsiline isik peab Eestist soetatud relva ja laskemoona Eestist välja viima strateegilise kauba seaduse alusel väljastatud eriloa alusel viie päeva jooksul eriloa soetamise päevast arvates.
Relvade ja laskemoona sisse- ja väljaveo tingimused
- Relvade ja laskemoona sisse- ja väljavedu võib toimuda ainult rahvusvaheliseks liiklemiseks avatud piiripunktide kaudu, kus on toll alaliselt kohal. Relvad ja laskemoon tuleb tollile deklareerida olenemata kogusest ja väärtusest.
- Tollivormistuse käigus tuleb nii sisse- kui väljaveol esitada tollile Politsei- ja Piirivalveameti väljastatud relva sisseveo või väljaveo eriluba.
- Sisseveetavate relvade ja laskemoona vastavust nõuetele kontrollib tolliametnik, kes nende nõuetele vastavuse korral teeb sellekohase märke eriloale.
- Relvade või laskemoona mittevastavuse korral kehtestatud nõuetele koostatakse akt, kus näidatakse ära puudused, mille tõttu kõigi või osa relvade või laskemoona sissevedu on keelatud.
- Relv ja laskemoon peavad olema saatedokumentide ja loa alusel täpselt identifitseeritavad. Nimetus ei tohi erineda loal märgitust ning kogus ei tohi ületada loal näidatud kogust.
Sisseveetaval tulirelval ja tulirelva olulisel osal peab olema nõuetekohane markeering. Registreeritud tulirelva markeering peab vastama eriloal näidatule. Juhul kui isik liigub relvaga Eestisse Euroopa Liidu välisest riigist läbi teise ELi liikmesriigi, näiteks Venemaalt läbi Soome laevaga Eestisse või Senegalist läbi Saksamaa jätkulennuga Eestisse, on tal kohustus Eestisse jõudes esitada tollile nii relv, laskemoon kui Politsei- ja Piirivalveameti poolt väljastatud relvaluba tollimärke saamiseks.
Kui relv ja laskemoon ei vasta relvaloale märgitule või kaubaga kaasas olevatele saatedokumentidele või puudub eriluba, on relva ja laskemoona sissevedu keelatud ning relv ja laskemoon peetakse tolli poolt kinni. Veoga kaasnevate nõuete rikkumiste tuvastamisel kohaldatakse väärteomenetlust ning rikkumise objektiks olnud relva ja laskemoona võib politseiasutus või kohus konfiskeerida.
Sisenedes Eestisse saab isik vajadusel tolliga ühendust võtta:
- Tallinna reisiterminalides tel +372 676 4765
- Paldiski sadamas päevasel ajal tel +372 676 4858 ja öisel ajal tel +372 676 4816
- Muuga sadamas tel +372 676 4816
- Tallinna Lennujaamas tel +372 676 1801
Lisainfot relvade ja laskemoona õiguspärase sisse- ja väljaveo kohta saate Politsei- ja Piirivalveametist.
Kolmandatest riikidest ei ole lubatud pürotehnilisi tooteid sisse tuua ilma Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet veoloata.
Lisainfot saate Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametist.
Vältimaks ohustatud loomade ja taimede hävimist looduses, on sõlmitud rahvusvaheline kokkulepe „Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsioon" CITES (Convention on International Trade in Endangered Species of Wild Fauna and Flora). Eesti ühines konventsiooniga 1992. aastal.
CITESi nimekirja kantud isendeid ning nendest valmistatud tooteid on lubatud ELi tuua ainult CITESi lubade olemasolul. ELis reguleerib ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega kauplemist nõukogu määrus (EÜ) nr 338/97 muudetud komisjoni määrusega (EL) 2023/966.
Vajaminevad load tuleb taotleda enne Eestisse saabumist. Ohustatud looma- ja taimeliike võib Eestisse tuua Vabariigi Valitsuse määruses nr 213 nimetatud tolliasutuste kaudu. Tuleb valida punane koridor ning esitada CITESi load tollile kontrollimiseks.
CITES isendeid sisaldavad tooted võivad olla:
- roomajate nahast kotid, vööd, kingad kellarihmad
- imetajate nahast karusnahatooted
- kilpkonna kilbist, haruldasest puidust või luust muusikariistad
- tarbe- ja dekoratiivesemed, skulptuurid
- looma- ja taimeekstrakte sisaldavad kosmeetikatooted
- aasia meditsiinitooted
Eestis väljastab CITESi lube Kliimaministeeriumi looduskaitseosakond.
Kontaktandmed: Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, tel +372 6262 882, kontaktisik Kadri Alasi.
Kui kahtlete, kas tegemist on CITESi liikidega, siis võtke palun ühendust Kliimaministeeriumiga.
Erandina CITESi loata võib Euroopa Liitu saabuv reisija oma pagasis tuua:
- kaaviari (musta kalamarja) (Acipenseriformes spp.) – 125 g inimese kohta
- kaktuselistest (Cactaceae spp.) valmistatud vihmakeppe – 3 tükki inimese kohta
- surnud ja töödeldud krokodilliliste (Crocodylia spp.) isendeid (välja arvatud liha ja jahitrofeed) – 4 surnud isendit, nende osa või nendest valmistatud toodet inimese kohta
- suuri tiibkodalasi (Strombus gigas) – 3 tükki inimese kohta
- rõõneskarpe (Tridacnidae spp.) – 3 tükki või 3 kg inimese kohta
- merihobukesi (Hippocampus spp.) – 4 surnud isendit inimese kohta
- akvilaariapuu (Aquilaria spp. ja Gyrinops spp.) – kuni 1 kilogramm puiduhaket, 24 milliliitrit õli, kaks komplekti helmeid või kaks kaelakeed
NB! Soovitame enne ostu sooritamist uurida, kas tegemist on ohustatud liikidega, mille kehtivad riigist väljaveopiirangud või ELi sisenemisel piirangud.
Lisainfo
Taimede ja taimsete saaduste sissetoomise planeerimisel tuleb kõigepealt välja selgitada, kas neid on üldse lubatud Eestisse tuua ja kas on vajalik fütosanitaarsertifikaadi olemasolu.
Kolmandatest riikidest saabuv reisija ei või piiranguteta tuua kaasa taimi, taimseid saadusi, marju, puu- ja köögivilju.
Reisijal on oma tarbeks lubatud puuvilju, taimi ja taimseid saaduseid järgmiselt.
| Nõuded | Taimsed saadused |
|---|---|
|
|
| Lähteriigi fütosanitaarsertifikaat ja taimetervise kontroll piiril |
|
| Fütosanitaarsertifikaat, mis tõendab, et kaup on ohutu ja sellel puuduvad ohtlikud taimekahjustused ja kahjurid, ning PTA ametniku kinnitus taimetervisekontrolli läbimisest |
|
NB! Taimed, taimsed saadused (sh kõik seemned), millel puudub fütosanitaarsertifikaat või mis ei vasta kehtestatud taimetervise nõuetele, kuuluvad hävitamisele või lähetajariiki tagasisaatmisele.
Seemned võivad kujutada ohtu taimetervisele, kuna võivad sisaldada taimekahjustajaid või haigusi. Seetõttu kehtivad nendele samad nõuded nagu muudele taimedele ja taimsetele saadustele.
Soovitame mitte külvata teadmata päritoluga seemneid ning sellise saadetise saamisel võtta ühendust Põllumajandus- ja Toiduametiga.
Lisainfo
- Põllumajandus- ja Toiduameti veebisaidilt
- Tolliinfo telefonil 880 0814 või e-posti aadressilt [email protected]
- Taimetervise kontrollile alluvate kaupade loetelu kehtestab komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/2072
Iga Euroopa Liitu sisenev isik, kellel on kaasas:
- 10 000 või enam eurot või
- samas väärtuses muud valuutat või vabalt vahetatavaid varasid (nt võlakirjad, aktsiad, reisitšekid või samalaadsed maksevahendid),
peab piiritollipunktis, mille kaudu Euroopa Liitu sisenetakse, täitma ja esitama tollile sularaha deklaratsiooni.
Rohkem infot sularaha deklareerimise kohta.
NB! Alates 03.06.2021 võib sularaha ELi saata või EList välja saata ainult väärtsaadetisena ning alates 10 000 eurost tuleb esitada avalikustamise deklaratsioon.
- Liha- ja piimatooted
Euroopa Liitu ei tohi kolmandatest riikidest tuua liha- ja piimatooteid ning muid tooteid, mis sisaldavad piima või liha, samuti nende saadusi ja tooteid nendest. Siia kuuluvad nt vorst, lihakonservid, pekk, pirukad, vareenikud, pelmeenid, jäätis, kondenspiim, täidetud köögiviljad, valmis sinep jms.
Erandiks on väikelaste pulbrilised piimasegud, lastetoidud ja eriotstarbelised ravitoidud, mida võib tuua kuni 2 kg inimese ja/või lemmiklooma kohta tingimusel, et tegemist on originaalpakendis margitoodetega ja neid ei pea enne tarbimist jahutama. - Kalatooted
Euroopa Liitu võib tuua isiklikuks tarbimiseks ette nähtud värske kala tingimusel, et kala on roogitud ühe kala või kalatoodete kogukaal ei ületa 20 kg inimese kohta (v.a must kalamari).
Iga reisija võib oma pagasis kaasa tuua 125 g tuuraliste kaaviari ilma CITESi loata (pakendil peab olema vastav märgistus).
Fääri saartelt või Gröönimaalt võib värske kala tuua mõistlikus koguses. - Muud loomsed saadused
Euroopa Liitu võib tuua muid loomseid saadusi, mis ei ole eespool loetletud, kogukaaluga kuni 2 kg. - Muud inimtoiduks mõeldud toidukaubad
Mitteloomset päritolu toidukaupa (kompvekid, šokolaad, biskviidid, koogid) võib kaasa tuua isiklikuks tarbimiseks sobivas koguses, tingimusel, et need ei sisalda piima ega liha.
Taimedele ja taimsetele saadustele, sh puu- ja köögiviljadele, kehtivad nõuded - Ajutiselt rangema toidukontrolli alla kuuluvad toidukaubad
Teatud riikidest, teatud toidukaubad (vürtsid, riis, pähklid), mis on loetletud Komisjoni rakendusmääruse 2019/1793 I ja II lisas, kuuluvad piiril veterinaarkontrolli.
Kontrollist on vabastatud reisija pagasi hulka kuuluvad saadetised, kui nende kogus värskete toodete puhul on alla 5 kg ja kuivatatud toodete puhul alla 2 kg. - Lemmikloomatoit
Euroopa Liitu võib tuua lemmikloomade ravitoitu tingimusel, et see on ette nähtud reisijaga kaasas oleva lemmiklooma jaoks, on pika säilivusajaga ja jaemüügipakendis margitoode kogukaaluga kuni 2 kg.
Väetised
Kolmandatest riikidest võib reisija lihtsustatud korras tuua väetist (v.a ammooniumnitraat) enda tarbeks järgmistes kogustes:
- väetised kuni 50 kg
- mikroväetised kuni 0,5 kg või 0,5 liitrit
- bakterväetised kuni 0,05 kg
NB! Kõrge lämmastikusisaldusega ammooniumnitraatväetise toomine reisija poolt on keelatud!
Väetiste toomist kolmandatest riikidest reguleerivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EÜ) määrus nr 2003/2003 ning väetiseseadus.
Taimekaitsevahendid
Reisija ei või kolmandatest riikidest taimekaitsevahendeid tuua.
Taimekaitsevahendite toomist kolmandatest riikidest reguleerivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu (EÜ) määrus nr 1107/2009 ning taimekaitseseadus.
Lisainfot saate Põllumajandus- ja Toiduametist.
Tubakatooted
Eestisse saabuval vähemalt 18-aastasel reisijal on lubatud kalendrikuu jooksul esmakordsel ja teistkordsel saabumisel tuua koos temaga liikuvas pagasis maksuvabalt tubakatooteid järgmistes kogustes:
- 40 sigaretti* (lennureisijal kuni 200 sigaretti) või
- 100 sigarillot* või
- 50 sigarit* või
- 50 grammi suitsetamistubakat* (lennureisijal kuni 250 grammi suitsetamistubakat) (sh vesipiibu tubakas ja kuumutamise teel tarbitav tubakas)
ja lisaks:
- 120 grammi tubaka tahket aseainet (sh tubakavaba huuletubakas);
- 20 milliliitrit tubakavedelikku (alates 01.01.2023) või
- 20 grammi muud alternatiivset tubakatoodet
ning veel:
- üks pakk käitlemiseks keelatud suitsuvaba tubakatoodet tingimusel, et ühes pakis ei ole toodet rohkem kui 50 grammi.
Keelatud suitsuvabad tubakatooted on närimistubakas, nuusktubakas ja suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas, mille tarvitamiseks ei ole vaja põlemisprotsessi.
Tärniga (*) märgitud koguseid on lubatud ka kombineerida, arvestusega, et iga kogus on 100% ja kokku saab tuua 100%.
Kombineeritud näide: 20 sigaretti (50% 40 sigaretist) ja lisaks 25 sigarit (50% 50 sigarist).
Reisija Eestisse saabumisel kalendrikuu jooksul kolmandal korral, v.a suitsuvaba tubakatoote puhul, võib Maksu- ja Tolliamet kohaldada täiendavat aktsiisivabastust juhul, kui reisija tõendab, et tubakatoodete toomine on juhuslikku laadi.
Reisijatele, kes saabuvad õhusõiduki, rongi ja laevaga, ei rakendata tubakatoodete aktsiisivabastuse piiriületuste sageduse piirangut.
Alkohol
Eestisse saabuval vähemalt 18-aastasel reisijal on lubatud kalendrikuu jooksul esmakordsel Eestisse saabumisel tuua koos temaga liikuvas pagasis alkoholi järgmistes kogustes:
- veini kuni 4 liitrit (v.a vahuveini, liköörveini),
- õlut kuni 16 liitrit,
- lisaks 2 liitrit alkohoolseid jooke alkoholisisaldusega kuni 22% (sh vahuveini, liköörveini)* või
- 1 liiter kanget alkohoolset jooki (alkoholisisaldusega üle 22%)*. NB! Lubatud tuua ainult juhul, kui see ei ole toodetud Venemaal ja seda ei tooda Venemaalt.
Tärniga (*) märgitud koguseid on lubatud ka kombineerida, arvestusega, et iga kogus on 100% ja kokku saab tuua 100%.
Kombineeritud näide: 1,5 l kuni 22%-list jooki (75% 2-liitrist) ja lisaks 0,25 l üle 22%-list jooki (25% 1-liitrist).
Reisija teistkordsel Eestisse saabumisel sama kalendrikuu jooksul võib Maksu- ja Tolliamet kohaldada täiendavat aktsiisivabastust juhul, kui reisija tõendab, et alkoholi toomine on juhuslikku laadi.
Reisijatele, kes saabuvad õhusõiduki, rongi ja laevaga, ei rakendata alkoholi aktsiisivabastuse piiriületuste sageduse piirangut.
Mootorikütus
-
Aktsiisivabastus esmakordsel Eestisse saabumisel
Mootorsõidukiga (sh veemootorsõidukiga) Eestisse sisenemisel on aktsiisist vabastatud reisija esmakordsel Eestisse saabumisel kalendrikuu jooksul:
- standardses kütusepaagis olev mootorikütus (v.a vedelgaas, mida võib aktsiisivabalt tuua ka järgnevatel Eestisse saabumistel);
- kuni 10 liitrit mootorikütust kütusekanistris,
mis on mõlemal juhul ette nähtud tarbimiseks samas mootorsõidukis.
-
Täiendav aktsiisivabastus järgnevatel Eestisse saabumistel
Reisija järgnevatel Eestisse saabumistel sama kalendrikuu jooksul võib Maksu- ja Tolliamet mootorikütusele rakendada täiendavat aktsiisivabastust kahel juhul.
- Kui on täidetud mõlemad tingimused:
- reisija on eelneva 6 kalendrikuu jooksul mootorsõidukiga Eestisse saabunud kuni 3 korral
- reisija piiriületuse peamine eesmärk ei ole kütuse toomine.
- Kui reisija esitab teavituse Eestist sõiduki paagis välja viidava kütuse kohta.
Mootorikütusele aktsiisivabastuse kohaldamisel loetakse reisijaks sõiduki aktiivne kasutaja ehk sõiduki juht.
Aktsiisivaba mootorikütust tohib kasutada vaid sõidukis, millega kütust sisse veeti ning kütuse sõidukist välja võtmine või selle igasugune üleandmine on keelatud. Aktsiisivabastust ei kohaldata, kui sõiduki valdaja tegevusest ilmneb, et kütust veetakse sisse ärilisel eesmärgil.
Reisijal ei tohi kaasas olla:
- tsiviilkäibes keelatud ohtlikke külm-, tuli- ja elektrišokirelvi ning laskemoona (automaattulirelvi, kasteete, vedrunugasid, soomustläbivat laskemoona jms)
- narkootikume ja nende lähteaineid
- erootilisi või pornograafilisi materjale alaealistest
- looduslikku tasakaalu ohustavaid võõrliike
- radioaktiivseid ja kiirgusohtlikke esemeid
Keelatud kauba omamine on seaduse rikkumine, millega kaasneb rahatrahv või arest.
Eestisse saabuv ja Eestist lahkuv reisija võib kaasa võtta ravimeid, mida ta kasutab meditsiinilisel eesmärgil isiklikuks või temaga kaasasolevate loomade tarbeks.
Isiklikuks tarbeks võib reisile kaasa võtta:
- kuni kümme erineva nimetusega käsimüügiravimit, iga ravimit kuni viis jaemüügipakendit;
- reisil kaasas olevate loomade tarbeks kuni viis erineva nimetusega käsimüügiravimit, iga ravimit kuni kolm jaemüügipakendit.
Kui kaasavõetavate käsimüügiravimite kogus või jaemüügipakend on toodust suurem ja on meditsiiniline vajadus nende reisile kaasa võtmiseks, tuleb taotleda Ravimiameti luba käsimüügiravimite kaasa võtmiseks.
Jaemüügipakendi suurused on:
- tahketel ravimvormidel kuni 200 ühikut
- pulbritel lahuse valmistamiseks 500 g
- homöopaatilistel graanulitel 50 g
- infusioonilahustel ja suukaudsetel lahustel 500 ml
- süstitavatel ravimvormidel 10 ampulli või viaali
- välispidistel ravimitel 200 ml või 200 g
- droogidel 100 g
- inhaleeritavatel ravimpreparaatidel kuni 120 annust
- ravimplaastritel 10 ühikut
Tavalisi retseptiravimeid võib Eestisse sisenev ja siit lahkuv reisija kaasas kanda arsti poolt välja kirjutatud koguses. Retseptiravimitega koos tuleb kaasa võtta elektroonilise retsepti elektrooniline kuva või väljatrükk*, paberretsepti koopia või arsti teatis ravimite vajaduse kohta.
Loomale mõeldud retseptiravimeid võib kaasa võtta loomale väljakirjutatud koguses ja ravimitega tuleb kaasa võtta ka veterinaararsti teatis ravimite vajaduse kohta või paberretsepti koopia.
Narkootiliste ja psühhotroopsete ravimitega reisides kehtivad erinevad nõuded vastavalt sellele, kas reisida Schengeni riikides või väljaspool Schengeni ala.
Schengeni riikides
Kui isik, kelle püsiv elukoht on Eestis, soovib sõita teise Schengeni konventsiooniosalise riigi territooriumile, võib ta narkootilisi või psühhotroopseid aineid kaasa võtta reisi kestuse ajaks vajaminevas koguses, kuid mitte enam kui 30-päevaseks raviks.
Iga kaasasoleva arsti retsepti järgse narkootilise või psühhotroopse aine kohta peab kaasas olema Schengeni tunnistus. Narkootiliste ja psühhotroopsete ravimitega Schengeni alas reisimiseks vajalikke Schengeni tunnistusi väljastavad alates 01.09.2024 kõik apteegid.
Schengeni tunnistus on vajalik ka Schengeni riiki transiidina läbides või reisides Schengeni riigile kuuluvatele saartele.
Väljaspool Schengeni ala
Reisides narkootiliste või psühhotroopsete ravimitega väljaspool Schengeni ala võib patsient ravimeid kaasa võtta välja kirjutatud ja väljastatud koguses. Lisaks peab patsiendil kaasas olema elektroonilise retsepti elektrooniline kuva või väljatrükk*, paberretsepti koopia või arsti teatis ravimite vajaduse kohta (viimast on vaja eelkõige siis, kui ravim ei ole välja ostetud Eesti apteegist ja patsiendil ei ole alles ka retsepti koopiat).
Reisides narkootiliste ja/või psühhotroopsete ravimitega väljaspool Schengeni ala on oluline tutvuda ka sihtriigi ja lävitavate riikide nõuetega ravimitega reisimisele. Võib tulla ette, et on vajalik ka sihtriigi poolne loa taotlemine narkootiliste ja psühhotroopsete ravimitega reisimisel või esineb koguselisi piiranguid.
Lisainfot saate Ravimiametist.
*Elektroonilise retsepti saab välja printida, kui logite sisse www.terviseportaal.ee ja otsite sealt üles oma väljaostetud retseptid.
Lemmikloom on loom, kes on kaasas tema omanikul või omaniku poolt volitatud isikul ning ei ole ette nähtud müümiseks või omaniku vahetamiseks.
Lemmikloomadega reisimise kord on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 576/2013 ning komisjoni rakendusmäärusega (EL) nr 577/2013.
Lisainfo
- koerad
- kassid
- valgetuhkrud
- selgrootud (v.a mesilased, kimalased, koorikloomad vähid ja krevetid ning kaanid)
- troopilised dekoratiivkalad
- kahepaiksed (näiteks konnad ja vesilikud)
- roomajad (näiteks maod, sisalikud, kilpkonnad, varaanid, kameeleonid)
- närilised ja koduküülikud
- mõned linnuliigid
NB! Muudele lemmikloomadele kui koerad, kassid ja valgetuhkrud ei ole reisimiseks erinõudeid kehtestatud, loomad peavad olema reisimise ajal kliiniliselt terved.
Juhul kui lemmikloom kuulub ohustatud liikide loetellu (vt nõukogu määrust (EÜ) nr 338/97), tuleb kolmandasse riiki reisimiseks taotleda CITESi luba. Rohkem infot CITESi lubade taotlemise kohta.
Mittekaubandusliku liikumise tingimused:
- reisijatega kaasas olevate koerte, kasside ja valgetuhkrute arv on kuni 5;
- loomad reisivad koos omaniku või volitatud isikuga;
- reisimise eesmärk ei ole loomade müümine ega omandiõiguse üleandmine.
Lemmikloomade arv mittekaubanduslikul liikumisel võib olla suurem kui 5 ainult järgmistel tingimustel:
- liikumise eesmärk on osalemine võistlustel, näitustel, spordiüritustel või nendeks treenimistel;
- esitatakse kirjalik tõend, loomade üritustele registreerimise kohta;
- lemmikloomad on vanemad kui 6 kuud.
Eestisse sisenemine on lubatud kõikidest rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktidest.
Kaubanduslikuks liikumiseks loetakse, kui:
- loomi on rohkem kui 5;
- reisitakse loomadega, kelle kohta ei ole kehtestatud reisimise lihtsustust;
- loomade liikumise eesmärk on kaubanduslik;
- loomadel ei ole kaasas omanikku või omaniku poolt volitatud isikut.
Kehtivad kauplemise nõuded ning loomad ja linnud alluvad veterinaarkontrollile.
Euroopa Liidu liikmesriikidega samad nõuded kehtivad Andorrast, Šveitsist, Fääri saartelt, Gibraltarilt, Gröönimaalt, Islandilt, Liechtensteinist, Monacost, San Marinost, Vatikani Linnriigist ja Norrast saabudes.
Liikmesriikidena käsitletakse ka nende eraldiasuvaid territooriume: Gröönimaa, Fääri saared, Kanaari saared, Prantsuse Guajaana, Guadeloupe, Martinique, Reunion, Assoorid ja Madeira saared.
Nõuded
- Lemmikloomad peavad olema märgistatud mikrokiibiga või selgelt loetava tätoveeringuga, mis on tehtud enne 3. juulit 2011.
- Loomadega peab kaasas olema loomaarsti poolt väljastatud Euroopa Liidu lemmikloomapass. Passi peab olema kantud omaniku andmed, lemmiklooma andmed, tätoveeringu või mikrokiibi number, andmed vaktsineerimise kohta.
- Loomad peavad olema vaktsineeritud marutaudi vastu. Esmane vaktsineerimine tehakse kui loom on vähemalt 12 nädala vanune, immuunsuse saavutatakse 21 päeva pärast esmast vaktsineerimist. Mõju kestvus on märgitud lemmiklooma passi.
Koertega Eestisse reisimisel ei nõuta paelussi Echinococcus multilouarise vastast ussitõrjet.
Marutaudi vastu vaktsineerimata kutsikate, kassipoegade ja valgetuhkru poegade mittekaubanduslik liikumine teistest ELi liikmesriikidest Eesti territooriumile on lubatud, kui:
- loomad on vähem kui 12 nädala vanused ja marutaudi vastu vaktsineerimata;
- loomad on 12–16 nädala vanused ja marutaudi vastu vaktsineeritud, kuid vaktsineerimine ei ole veel kehtiv.
Nõuded
- Kutsikad, kassipojad ja valgetuhkru pojad peavad olema märgistatud mikrokiibiga.
- Kaasas peab olema Euroopa Liidu lemmikloomapass, kuhu on kantud omaniku ja looma andmed, mikrokiibi number ja paigaldamise kuupäev ning andmed marutaudi vaktsineerimise kohta (v.a vaktsineerimata alla 12-nädalased kutsikad, kassipojad ja valgetuhkru pojad).
- Juhul kui vaktsineerimata loom reisib koos oma emaga, kellest ta on veel sõltuv, peab ema identifitseerimisdokumendi järgi olema võimalik kindlaks teha, et ema on enne poegimist vaktsineeritud marutaudi vastu.
- Kui vaktsineerimata loom reisib ilma emata, on nõutud vaktsineerimata noorte loomade deklaratsioon, mis tõendab, et neil ei ole olnud alates sünnist kuni transpordini kokkupuuteid metsloomadega.
- Lemmikloomad peavad olema märgistatud mikrokiibiga või selgelt loetava tätoveeringuga, mis on tehtud enne 3. juulit 2011.
- Loomadega peab kaasas olema loomaarsti poolt väljastatud Euroopa Liidu lemmikloomapass. Passi peab olema kantud tätoveeringu või mikrokiibi number, andmed vaktsineerimise kohta.
- Loomad peavad olema vaktsineeritud marutaudi vastu. Esmane vaktsineerimine tehakse kui loom on vähemalt 12 nädala vanune, immuunsuse saavutatakse 21 päeva pärast esmast vaktsineerimist. Mõju kestab kuupäevani, mis on märgitud lemmiklooma passi.
Lisaks tuleb teha paelussi Echinococcus multilocularise vastane ussitõrje vähemalt 24 tundi, kuid mitte rohkem kui 120 tundi enne riiki sisenemist. Ussitõrje andmed kantakse ravi teinud loomaarsti poolt lemmikloomapassi.
Koera kutsikate, kassipoegade või valgetuhkru poegadega reisimiseks tuleb välja selgitada sihtriigi nõuded, kuna loomadega liikumise lubamine on reguleeritud iga liikmesriigi poolt eraldi. ELi riikide otsused marutaudivastase vaktsineerimise erandi kohaldamise kohta on leitavad Euroopa Komisjoni veebilehelt „Young animals".
Kutsikate viimisel Põhja-Iirimaale, Maltale, Iirimaale, Soome ja Norra tuleb nendele teha ka paelussi Echinococcus multilocularise vastane ussitõrje, mis tehakse vähemalt 24 tundi, kuid mitte rohkem kui 120 tundi enne kavandatavat riiki sisenemist.
Erireegleid selgrootute, troopiliste dekoratiivkalade, kahepaiksete, roomajate, lindude (v.a kodulinnud), näriliste ja koduküülikutega reisimisele ei ole kehtestatud. Nõue on, et loomad peavad olema kliiniliselt terved ning reisimise ajal peab nende heaolu olema tagatud.
Soovitame enne lemmikloomadega reisile asumist alati sihtriigi nõudmistega tutvuda!
Tulirelva ja laskemoona Euroopa Liidu territooriumil edasitoimetamise aluseks on Euroopa tulirelvapass, millesse on vajaduse korral kantud riigi pädeva asutuse luba reisida ühest liikmesriigist teise Euroopa tulirelvapassis nimetatud tulirelva ning sellele tulirelvale mõeldud laskemoonaga.
Tulirelvade ja laskemoonaga reisimist reguleerib relvaseadus. Eestis väljastab Euroopa tulirelvapassi füüsilisele isikule Politsei- ja Piirivalveamet isiku taotluse alusel, kui isikule on relvaseaduse alusel väljastatud relvaluba või relvakandmisluba ning on tasutud riigilõiv. Euroopa tulirelvapassi kantakse jahipidamise või vastava spordialaga tegelemise otstarbega relvaloale kantud relv.
Euroopa tulirelvapass kehtib kuni viis aastat. Euroopa tulirelvapassi kehtivus on piiratud relvaomaniku relvaloa kehtivusega ja tulirelvapass kaotab kehtivuse relvaomaniku relvaloa kehtetuks tunnistamise korral. Teise liikmesriiki on õigus reisida Euroopa tulirelvapassis nimetatud tulirelva ja selle laskemoonaga pädeva asutuse eelneva vastava loa olemasolul. Eestis on pädevaks asutuseks Politsei- ja Piirivalveamet.
Isik, kellele on väljastatud Euroopa tulirelvapass, ei pea omama teise liikmesriigi pädeva asutuse luba, kui ta jahikutse või muu tõendusmaterjaliga tõendab, et soovib külastatavas liikmesriigis tegeleda jahinduse või laskespordiga.
Sellisel juhul võib jahindusega tegelev isik enda valduses hoida ühte või mitut C- või D-klassi kuuluvat tulirelva ning laskespordiga tegelev isik enda valduses hoida ühte või mitut B-, C- või D-klassi kuuluvat tulirelva.
Füüsiline isik võib hoida laskemoona järgmistes kogustes:
- kuni 200 padrunit isiku omandis või valduses olevate turvalisuse tagamise otstarbega tulirelvade kohta
- kuni 100 gaasirelvapadrunit
- kuni 300 padrunit iga vintraudse jahitulirelva kohta
- kuni 300 padrunit iga sileraudse jahitulirelva kohta
- kuni 5000 padrunit isiku omandis või valduses olevate sporditulirelvade kohta
- kuni 1 kg püssirohtu iga tulirelva kohta, kuid kokku mitte üle 5 kg
- kuni 5000 sütikut
Jahimehel või laskesportlasel võib piiriületusel kaasas olla eelpoolnimetatud kogus laskemoona ühe relva kohta. Kui liikmesriik on keelustanud teatud liiki tulirelvade riiki sissetoomise, siis tehakse Euroopa tulirelvapassi vastav selgesõnaline sissekanne. Politsei- ja Piirivalveamet esitab teistele liikmesriikidele nende tulirelvade loendi, mida tema riigi territooriumile ei lubata ilma eelneva nõusolekuta tuua.
Kui jahirelv kuulub relvakollektsiooni või on tegemist tsiviilkäibes keelatud relvade ja laskemoonaga, siis kohaldatakse neile relvaseaduse teisi sätteid, mis käsitlevad relva ühest liikmesriigist teise edasitoimetamist. Tsiviilkäibes keelatud relvade ja laskemoona käitlemist reguleerib relvaseaduse § 20, relvade kollektsioneerimist relvaseaduse 4. peatükk „Relvade kollektsioneerimine”.
Järelevalvet tulirelvade ja laskemoona sisseveo, väljaveo ja edasitoimetamise seaduslikkuse üle teostab Maksu- ja Tolliamet.
Lisainfot saate Politsei- ja Piirivalveametist ning Eesti Jahimeeste Seltsist.
Euroopa Liidust või Euroopa Majanduspiirkonnast on oma tarbeks lubatud Eestisse tuua kuni 20 kilogrammi (netomass) pürotehnilisi tooteid, alates vanusest 12 pürotehnilist toodet märgistusega „F1" ja alates vanusest 18 pürotehnilist toodet märgistusega „F2", „F3", „T1" ja „P1".
Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigid on: Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Malta, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Taani, Tšehhi, Ungari, Ühendkuningriik.
Lisainfot saate Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametist.
Reisides ohustatud looma- ja taimeliikidega Euroopa Liidu sees ühest liikmesriigist teise CITESi lube üldjuhul ei ole vaja taotleda.
Erandiks on Komisjoni määruse (EL) 2023/966 lisasse A kantud elusad isendid, kelle edasitoimetamisel Euroopa Ühenduse piires on vajalik selle liikmesriigi, kus isend asub, korraldusasutuse sertifikaat. Lisasse A kuuluvad otseses väljasuremisohus liigid, kelle eksisteerimist ülemaailmne kaubandus mõjutab. Ühtekokku kuulub lisasse A 800 liiki, Eestis merikotkas, rabapistrik, atlandi tuur ja euroopa saarmas.
Nimekiri CITESi lisadest on toodud Komisjoni määruses (EL) 2023/966
Lisainfot saate Kliimaministeeriumist.
Taimede ja taimsete saaduste sissetoomise planeerimisel tuleb kõigepealt välja selgitada, kas neid on üldse lubatud Eestisse tuua ja kas on vajalik taimepassi olemasolu. Sisseveokeelud taimedele ja taimsetele saadustele on kehtestatud selleks, et tõkestada ohtlike taimekahjustajate sissetoomist. Taimede ja taimsete saaduste toomist teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest reguleerib taimekaitseseadus.
Taimepass on Euroopa Liidu siseturul taimede, taimsete saaduste ja muude objektide liikumisel kasutatav taimetervise nõuetekohasust tõendav dokument või ametlik märgistus. Taimepassil on muuhulgas märgitud taime või taimse saaduse botaaniline nimi ladina keeles, kaubasaadetist identifitseeriv tunnus ja tootja/turustaja taimetervise registrikande number.
Euroopa Liidu liikmesriikidest Eestisse (k.a Azoorid ja Madeira) võib reisija tuua taimi ja taimseid saadusi isiklikuks tarbimiseks sobivas koguses.
Erandina tuleb jälgida, et viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimi võib Eestisse tuua ainult viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstavatest piirkondadest või puhvertsoonidest ning need taimed peavad olema varustatud ZP-märgistusega taimepassiga.
Viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimed on: toompihlakas (Amelanchier), ebaküdoonia (Chaenomeles), tuhkpuu (Cotoneaster), viirpuu (Crataegus), küdoonia (Cydonia), villpööris (Eriobotrya), õunapuu (Malus), astelpihlakas (Mespilus), tuliastel (Pyracantha), pirnipuu (Pyrus), pihlakas (Sorbus) ning Davidi fotiinia (Photinia davidiana).
Viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstavad piirkonnad Euroopa Liidus ja nende tähised: Hispaania – E, Eesti – EE, Prantsusmaa – F (Korsika), Iirimaa – IRL, Itaalia – I (teatud provintsid), Läti – LV, Leedu – LT, Portugal – P, Sloveenia – SI (välja arvatud Gorenjska, Koroška, Notranjsko ja Maribori piirkond), Slovakkia – SK (teatud maakonnad), Soome – FI, Ühendkuningriigid – UK (Põhja-Iirimaa, Mani saar ja Kanalisaared).
Lisainfot saate Põllumajandus- ja Toiduametist.
Mõnes liikmesriigis kehtivad ühendusesiseste sularahaliikumiste suhtes eraldi kontrolli- ja deklareerimisalased sätted, mida kohaldatakse lisaks Euroopa Liidu eeskirjadele.
Täpsem teave ja viited liikmesriikide tolliasutuste veebisaitidele on kättesaadavad Euroopa Komisjoni veebisaidil.
Kultuuriväärtusteks on ajaloolise, arheoloogilise, etnograafilise, kunstilise, teadusliku või muu kultuurilise väärtusega asjad. Detailsem loetelu on toodud kultuuriministri 06.02.2008 määruses nr 17.
Kultuuriväärtusteks on samuti muud, eespool loetlemata asjad, mis on muinsuskaitseseaduse alusel kultuurimälestiseks tunnistatud või ajutise kaitse alla võetud.
Kultuuriväärtuste viimist teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse reguleerivad kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seadus ja kultuuriministri 06.02.2008 määrus nr 17.
Enne reisile asumist esemetega, mis on vanemad kui 50 aastat ja võivad omada kultuurilist väärtust, tuleb konsulteerida Muinsuskaitseametiga.
Kultuuriväärtuse Eestist väljaviimiseks teise Euroopa Liidu liikmesriiki on vajalik Muinsuskaitseameti väljastatud alaline või ajutine väljaveoluba. Ajutise väljaveoloa korral on isikul kohustus kultuuriväärtus Eestisse tagasi tuua. Mälestise, arheoloogilise mälestise või ajutise kaitse alla võetud asja võib Eestist välja viia üksnes ajutiselt.
Lisainfo Muinsuskaitseametist.
Euroopa Liidu liikmesriikide vahelisel liikumisel võib kõiki toiduaineid kaasa võtta isiklikuks tarbimiseks sobivas koguses.
Lisainfot saate Põllumajandus- ja Toiduametist.
Kui olete vähemalt 18-aastane, võite teisest liikmesriigist saabudes oma pagasis Eestisse tuua maksuvabalt aktsiisikaupu –tubakatooteid, alkoholi ja mootorikütust – isiklikuks kasutamiseks järgmistes kogustes.
Tubakatooted
- 800 sigaretti
- 400 sigarillot
- 200 sigarit
- 1 kg suitsetamistubakat
- 50 milliliitrit tubakavedelikku
- 360 grammi tubaka tahket aseainet
- 50 milliliitrit tubakavedelikku (alates 01.01.2023)
- 50 grammi muud alternatiivset tubakatoodet
- kümme pakki käitlemiseks keelatud suitsuvaba tubakatoodet tingimusel, et ühes pakis ei ole toodet rohkem kui 50 grammi
NB! Keelatud on tuua suitsuvabasid tubakatooteid nagu närimistubakas, nuusktubakas ja suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas, mille tarvitamiseks ei ole vaja põlemisprotsessi.
Alkohol
- kuni 90 liitrit veini, mille hulgas võib olla kuni 60 liitrit vahuveini
- kuni 110 liitrit õlut
- kuni 10 liitrit kangeid alkohoolseid jooke alkoholisisaldusega üle 22%
- 20 liitrit muid eelnevalt nimetamata alkohoolseid jooke alkoholisisaldusega alla 22%
Mootorikütus
Kui saabute Eestisse mootorsõidukiga, sh veemootorsõidukiga, võite maksuvabalt kütust tuua kaasa mootorsõiduki (veemootorsõiduki) standardses kütusepaagis ja vajadusel lisaks kütusekanistris.
Reisijal on keelatud üle tollipiiri toimetada:
- tsiviilkäibes keelatud ohtlikke külm-, tuli- ja elektrišokirelvi ning laskemoona (automaattulirelvi, kasteete, vedrunugasid, soomustläbivat laskemoona jms)
- narkootilisi aineid ja nende lähteaineid
- erootilisi või pornograafilisi materjale alaealistest
- looduslikku tasakaalu ohustavaid võõrliike
- radioaktiivseid ja kiirgusohtlikke esemeid
Keelatud kauba üle tollipiiri toimetamine on tollieeskirjade rikkumine, millega kaasneb rahatrahv või arest.
Eestisse saabuv ja Eestist lahkuv reisija võib kaasa võtta ravimeid, mida ta kasutab meditsiinilisel eesmärgil isiklikuks või temaga kaasasolevate loomade tarbeks.
Isiklikuks tarbeks võib reisile kaasa võtta:
- kuni kümme erineva nimetusega käsimüügiravimit, iga ravimit kuni viis jaemüügipakendit;
- reisil kaasas olevate loomade tarbeks kuni viis erineva nimetusega käsimüügiravimit, iga ravimit kuni kolm jaemüügipakendit.
Kui kaasavõetavate käsimüügiravimite kogus või jaemüügipakend on toodust suurem ja on meditsiiniline vajadus nende reisile kaasa võtmiseks, tuleb taotleda Ravimiameti luba käsimüügiravimite kaasa võtmiseks.
Jaemüügipakendi suurused on:
- tahketel ravimvormidel kuni 200 ühikut
- pulbritel lahuse valmistamiseks 500 g
- homöopaatilistel graanulitel 50 g
- infusioonilahustel ja suukaudsetel lahustel 500 ml
- süstitavatel ravimvormidel 10 ampulli või viaali
- välispidistel ravimitel 200 ml või 200 g
- droogidel 100 g
- inhaleeritavatel ravimpreparaatidel kuni 120 annust
- ravimplaastritel 10 ühikut
Tavalisi retseptiravimeid võib Eestisse sisenev ja siit lahkuv reisija kaasas kanda arsti poolt välja kirjutatud koguses. Retseptiravimitega koos tuleb kaasa võtta elektroonilise retsepti elektrooniline kuva või väljatrükk*, paberretsepti koopia või arsti teatis ravimite vajaduse kohta.
Loomale mõeldud retseptiravimeid võib kaasa võtta loomale väljakirjutatud koguses ja ravimitega tuleb kaasa võtta ka veterinaararsti teatis ravimite vajaduse kohta või paberretsepti koopia.
Narkootiliste ja psühhotroopsete ravimitega reisides kehtivad erinevad nõuded vastavalt sellele, kas reisida Schengeni riikides või väljaspool Schengeni ala.
Schengeni riikides
Kui isik, kelle püsiv elukoht on Eestis, soovib sõita teise Schengeni konventsiooniosalise riigi territooriumile, võib ta narkootilisi või psühhotroopseid aineid kaasa võtta reisi kestuse ajaks vajaminevas koguses, kuid mitte enam kui 30-päevaseks raviks.
Iga kaasasoleva arsti retsepti järgse narkootilise või psühhotroopse aine kohta peab kaasas olema Schengeni tunnistus. Narkootiliste ja psühhotroopsete ravimitega Schengeni alas reisimiseks vajalikke Schengeni tunnistusi väljastavad alates 01.09.2024 kõik apteegid.
Schengeni tunnistus on vajalik ka Schengeni riiki transiidina läbides või reisides Schengeni riigile kuuluvatele saartele.
Väljaspool Schengeni ala
Reisides narkootiliste või psühhotroopsete ravimitega väljaspool Schengeni ala võib patsient ravimeid kaasa võtta välja kirjutatud ja väljastatud koguses. Lisaks peab patsiendil kaasas olema elektroonilise retsepti elektrooniline kuva või väljatrükk*, paberretsepti koopia või arsti teatis ravimite vajaduse kohta (viimast on vaja eelkõige siis, kui ravim ei ole välja ostetud Eesti apteegist ja patsiendil ei ole alles ka retsepti koopiat).
Reisides narkootiliste ja/või psühhotroopsete ravimitega väljaspool Schengeni ala on oluline tutvuda ka sihtriigi ja lävitavate riikide nõuetega ravimitega reisimisele. Võib tulla ette, et on vajalik ka sihtriigi poolne loa taotlemine narkootiliste ja psühhotroopsete ravimitega reisimisel või esineb koguselisi piiranguid.
Lisainfot saate Ravimiametist.
*Elektroonilise retsepti saab välja printida, kui logite sisse www.terviseportaal.ee ja otsite sealt üles oma väljaostetud retseptid.
NB! Lemmikloomade viimisel Euroopa Liidu välistesse riikidesse tuleb järgida sihtriigi nõudeid!
Enamus Euroopa Liidu väliseid riike nõuab lemmikloomaga sisenemisel lemmiklooma märgistamist mikrokiibiga, kehtivat marutaudi vaktsiini ning veterinaarsertifikaati, mille saamiseks tuleb esitada Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA) taotlus sertifikaadi saamiseks:
- Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kliendiportaali kaudu;
- digitaalselt allkirjastatuna PTA e-posti aadressile [email protected];
- posti teel, aadressile Väike-Paala 3, 11415 Tallinn, Põllumajandus- ja Toiduamet või
- paberkandjal Teile sobivaimasse PTA esindusse.
NB! Euroopa Liidu välistest riikidest tagasi Eestisse reisimisel kontrollige alati, kas Teie lemmikloomale kohalduvad täiendavad nõuded või mitte.
Tsiviilrelvade ja laskemoona Eestist väljavedu Euroopa Liidu (EL) välisesse riiki ja ELi välisest riigist Eestisse sissetoimetamist reguleerivad relvaseadus ja strateegilise kauba seadus.
Füüsiline isik võib enda nimele registreeritud relva ja laskemoona Eestist välja viia osalemiseks spordivõistlustel või õppustel, jahipidamiseks ja muudeks samalaadseteks üritusteks, kui tal on Politsei- ja Piirivalveameti ühekordne eriluba. Relv peab olema loal märgitud tähtajaks Eestisse tagasi veetud.
Kui välisriigi füüsiline isik on enda nimele registreeritud relva ja selle laskemoona Eestisse sisse toonud osalemiseks spordivõistlustel või õppustel, jahipidamiseks ja muudeks samalaadseteks üritusteks. peab relv olema välja viidud Politsei- ja Piirivalveametilt ühekordsel eriloal esitatud tähtajal välja viidud.
Välisriigi füüsiline isik peab Eestist soetatud relva ja laskemoona Eestist välja viima strateegilise kauba seaduse alusel väljastatud eriloa alusel viie päeva jooksul eriloa soetamise päevast arvates.
Relvade ja laskemoona sisse- ja väljaveo tingimused
- Relvade ja laskemoona sisse- ja väljavedu võib toimuda ainult rahvusvaheliseks liiklemiseks avatud piiripunktide kaudu, kus on toll alaliselt kohal. Relvad ja laskemoon tuleb tollile deklareerida olenemata kogusest ja väärtusest.
- Tollivormistuse käigus tuleb nii sisse- kui väljaveol esitada tollile Politsei- ja Piirivalveameti väljastatud relva sisseveo või väljaveo eriluba.
- Relvade või laskemoona mittevastavuse korral kehtestatud nõuetele koostatakse akt, kus näidatakse ära puudused, mille tõttu kõigi või osa relvade või laskemoona sissevedu on keelatud.
- Relv ja laskemoon peavad olema saatedokumentide ja loa alusel täpselt identifitseeritavad. Nimetus ei tohi erineda loal märgitust ning kogus ei tohi ületada loal näidatud kogust.
Juhul kui isik liigub relvaga Eestisse Euroopa Liidu välisest riigist läbi teise ELi liikmesriigi, näiteks Venemaalt läbi Soome laevaga Eestisse või Senegalist läbi Saksamaa jätkulennuga Eestisse, on tal kohustus Eestisse jõudes esitada tollile nii relv, laskemoon kui Politsei- ja Piirivalveameti poolt väljastatud relvaluba tollimärke saamiseks.
Kui relv ja laskemoon ei vasta relvaloale märgitule või kaubaga kaasas olevatele saatedokumentidele või puudub eriluba, on relva ja laskemoona sissevedu keelatud ning relv ja laskemoon peetakse tolli poolt kinni.
Veoga kaasnevate nõuete rikkumiste tuvastamisel kohaldatakse väärteomenetlust ning rikkumise objektiks olnud relva ja laskemoona võib politseiasutus või kohus konfiskeerida.
Sisenedes Eestisse saab isik vajadusel tolliga ühendust võtta:
- Tallinna reisiterminalides tel +372 676 4765
- Paldiski sadamas päevasel ajal tel +372 676 4858 ja öisel ajal tel +372 676 4816
- Muuga sadamas tel +372 676 4816
- Tallinna Lennujaamas tel +372 676 1801
Lisainfot relvade ja laskemoona õiguspärase sisse- ja väljaveo kohta saate Politsei- ja Piirivalveametist.
Loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikide hulka kuuluvaid isendeid, samuti nende osi ning neist valmistatud tooteid on lubatud kaasa tuua ainult rahvusvahelise looma- ja taimeliikidega kauplemise konventsiooni CITES lubade olemasolul.
Ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega kauplemist reguleerib nõukogu määrus (EÜ) nr 338/97.
Ohustatud looma- ja taimeliike võib Eestist välja viia Vabariigi Valitsuse määruses nr 213 nimetatud tolliasutuste kaudu, kus toimub ohustatud liikide Euroopa Liidust väljaveo nõuetekohasuse kontrollimine. Eestit läbival transiitveol (näiteks kui Eestis reisija üksnes vahetab transpordivahendit) reeglina kontrolli läbi ei viida. Reisija peab aga olema võimeline iga hetk tõendama isendite seaduslikku päritolu. Lisadesse A ja B kuuluvate isendite puhul peab reisija tolli nõudmisel ette näitama ka kehtiva (taas)väljaveoloa, milles on näidatud isendite toimetatav sihtkoht.
CITESi loata võib Euroopa Liidust lahkuv reisija oma pagasis viia:
- kaaviari (musta kalamarja) (Acipenseriformes spp.) – 125 g inimese kohta
- kaktuselistest (Cactaceae spp.) valmistatud vihmakeppe – 3 tükki inimese kohta
- surnud ja töödeldud krokodilliliste (Crocodylia spp.) isendeid (välja arvatud liha ja jahitrofeed) – 4 surnud isendit, nende osa või nendest valmistatud toodet inimese kohta
- suuri tiibkodalasi (Strombus gigas) – 3 tükki inimese kohta
- rõõneskarpe (Tridacnidae spp.) – 3 tükki või 3 kg inimese kohta
- merihobukesi (Hippocampus spp.) – 4 surnud isendit inimese kohta
- akvilaariapuu (Aquilaria ja Gyrinops) – kuni 1 kilogramm puiduhaket, 24 milliliitrit õli, 2 komplekti helmeid või 2 kaelakeed
NB! Kontrollige, kas tegemist on ohustatud taime- ja loomaliikidega (CITESi isendid).
Soovitame enne ohustatud looma- või taimeliikidega reisile asumist alati sihtriigi nõudmistega tutvuda!
Lisainfot saate Kliimaministeeriumi veebilehelt „CITES".
Iga Euroopa Liidust väljuv isik, kellel on kaasas:
- 10 000 või enam eurot või
- samas väärtuses muud valuutat või vabalt vahetatavaid varasid (nt võlakirjad, aktsiad, reisitšekid või samalaadsed maksevahendid),
peab piiritollipunktis, mille kaudu Euroopa Liidust väljutakse, täitma ja esitama tollile sularaha deklaratsiooni.
Rohkem infot sularaha deklareerimise kohta.
NB! Alates 03.06.2021 võib sularaha ELi saata või EList välja saata ainult väärtsaadetisena ning alates 10 000 eurost tuleb esitada avalikustamise deklaratsioon.
Kultuuriväärtuste viimist kolmandatesse riikidesse ja teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse reguleerivad kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seadus ning kultuuriministri 06.02.2008 määrus nr 17.
Kui plaanite reisida esemetega, mis on vanemad kui 50 aastat ja võivad omada kultuurilist väärtust, konsulteerige Muinsuskaitsemetiga, selgitamaks, kas tegemist võib olla väljaveoluba vajava kultuuriväärtustega.
Kultuuriväärtusteks on ajaloolise, arheoloogilise, etnograafilise, kunstilise, teadusliku või muu kultuurilise väärtusega asjad:
- hooned ja nende osad
- arheoloogilised leiud ja mündiaarded vanemad kui 1721. a (k.a numismaatikakogud)
- sakraalkunsti teosed ja -esemed
- väärismetalli sisaldavad ehted ja unikaalesemed
- Eesti sportlaste spordiautasud
- etnograafilised esemed, sh rahvarõivad ja nende juurde kuuluvad ehted
- Eesti kunstnike tarbekunsti ja kujutava kunsti teosed
- Eesti filateelia ja fotograafia
- Eestis ilmunud ja Eestiga seotud trükised
- Eesti kultuurilooga seotud filmid
- Eestis valmistatud muusikariistad
- Eestis valmistatud mööbel
- külm- ja tulirelvad ning nende olulised osad
- mootorsõidukid ja auto kered, militaartehnika
- kultuuriväärtusteks on ka esemed, mis on muinsuskaitseseaduse alusel kultuurimälestiseks tunnistatud või ajutise kaitse alla võetud
Detailne loetelu on kultuuriministri 06.02.2008 määruses nr 17.
Kultuuriväärtuse Eestist väljaviimiseks on vajalik Muinsuskaitseameti väljastatud alaline või ajutine väljaveoluba. Ajutise väljaveoloa korral on isikul kohustus loal määratud ajaks kultuuriväärtus Eestisse tagasi tuua. Mälestise, arheoloogilise mälestise või ajutise kaitse alla võetud asja võib Eestist välja viia üksnes ajutiselt.
Kultuuriväärtuste väljaveoluba on võimalik taotleda kultuurimälestiste registrist.
Täpsem info kultuuriväärtuste väljaveo kohta.
Sanktsioonid ja embargod
Kõikide Euroopa Liidus kehtivate sanktsioonide ja embargode kohta leiate informatsiooni veebilehelt EU Sanctions Map. Veebilehelt saate ülevaate, millistele riikidele ja kaupadele on sanktsioonid või embargod kehtestatud, lisatud on ka kehtivad ELi õigusaktid.
Krimmi ja Sevastopoli kaupadele kehtib impordikeeld
Krimmi ja Sevastopoli päritoluga kaupade impordile ELi riikidesse kehtib keeld. Impordikeeld puudutab nii kaubasaadetisi kui ka postisaadetisi ja reisijatega kaasasolevat kaupa.
Impordikeeld ei kehti vaid sellistele kaupadele, millel on Ukraina päritolusertifikaat.
Venemaalt on keelatud importida
Lisaks muudele keelatud kaupadele on Euroopa Liidu sanktsioonide tõttu keelatud Venemaalt importida kaupu, mille müük toob Venemaale märkimisväärset tulu. Sellised kaubad on näiteks:
- alkohol
NB! Lubatud on ainult õlut 16 liitrit, veini 4 liitrit, lahjat alkoholi (nt siidrit, vahuveini) 2 liitrit. - tubakatooted
- vähid, kaaviar, kaaviariasendaja
- riideesemed (sh naiste- ja tüdrukute riided)
- jalatsid
- rahakotid, käekotid, reisikotid
- kosmeetika- ja juuksehooldusvahendid
- hügieenitarbed
- kodumasinad
- telefonid, sh mobiilside- või muu juhtmeta võrgu (raadiovõrgu) telefonid, ning muud kõne või pildi edastamise ja vastuvõtmise seadmed, näiteks nutikõlarid (Yandex)
- leed- ja muud lambid, valgustid
- nutikellad
- fototehnika, binoklid jm optika
- CD-plaadid, vinüülplaadid, mälupulgad (ehk andmekandjad üldiselt)
- kuld, kuldmündid, kuldehted, kullassepatooted
- puhastusvahendid (k.a. veepuhastustabletid ja desinfitseeritavad vahendid)
- kemikaalid
- teatud väetised
- puit, puittooted ja papp
- mööbel
- raud- ja terastooted
- tsemendist, betoonist või tehiskivist tooted
- klaas ja klaasanumad
- uued kummist õhkrehvid
Kaupade täielik loetelu on nõukogu määruse (EL) nr 833/2014 artikli 3i XXI lisas.
Importida on keelatud ka Krimmi, Sevastopoli, Donetski ja Luganski oblasti päritoluga kaupu.
Juhime tähelepanu, et rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise eest on ette nähtud kas rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.
Venemaale on keelatud eksportida
Lisaks varasematele keeldudele (vt keelatud kaubad) on Euroopa Liidu sanktsioonidega keelatud Venemaale viia järgmisi kaupu:
-
luksuskaupu:
- kaubad, mille väärtus ühe kauba kohta ületab 300 eurot
- olmeelektroonika, mille väärtus ühe kauba kohta ületab 750 eurot
- heli- ja videotehnika, mille väärtus ühe kauba kohta ületab 1000 eurot
- muusikariistad, mille väärtus ühe kauba kohta ületab 1500 eurot
- mootorrattad, mille väärtus ühe kauba kohta ületab 5000 eurot
- jne
Kaupade täielik loetelu on nõukogu määruse (EL) nr 833/2014 artikli 3h lisas XVIII.
Piirang ei kehti isiklikele esemetele, nt isiklikus kasutuses olev nutitelefon, hinnaline käekott, üleriided vmt.
-
muid kaupu, olenemata väärtusest, näiteks:
- elustaimed, istikud, taimesibulad jmt
- puit, vineer, paber, papp, tapeet
- kangad
- värvid, lakid, kemikaalid
- plastist tooted, näiteks uksed, aknad jmt
- mitmed masinad, seadmed, ehitusmaterjalid
- mootorsõidukid
- jne
Kaupade täielik loetelu on nõukogu määruse (EL) nr 833/2014 lisas XXIII.
-
europangatähti (EUR) ja ELi liikmesriikide pangatähti (HRK, RON, BGN, HUF, CZK, PLN, SEK, DKK)
Erandina on lubatud nende pangatähtede väljavedu reisija ja temaga koos reisivate lähisugulaste isiklikuks kasutamiseks reisi jooksul.
Nõukogu määruse (EL) nr 833/2014 artikkel 5i.
Rohkem infot pangatähtede väljaveokeelu kohta.
Sanktsioonide kohaldamine isiklikele asjadele
Juhtumeid, kus piiriületaja isiklike asjade hulgas on esemeid, mille suhtes on kehtestatud sanktsioonid, hindavad tolliametnikud iga kord eraldi, võttes arvesse nii kauba kogust, reisi pikkust kui ka kauba iseloomu. Seega, lõpliku otsuse, kas piiri ületavad kaubad on ette nähtud vaid isiklikuks kasutuseks ja reisiks vajalikud ning ei ole toodud ärilisel eesmärgil, teeb piiril tolliametnik, kes kontrollib piiri ületamise eesmärki ja kaupade olemust.
Kui piiril tuvastatakse, et kaupu toimetatakse üle piiri isiklike asjadena eesmärgiga toimetada Venemaale või Venemaalt sanktsioonialuseid kaupu (sh müügiks), ei rakendu kaupade osas isikliku kauba erand ja neid vaadeldakse tavakaubana, mille osas kehtivad sanktsioonid.
Viimati uuendatud 30.04.2026
