Koolituskulu, mis on makstud õppeasutuses Eestis või välismaal, saab maha arvata alates lasteaiast kuni ülikoolini. Täienduskoolituse puhul peab õpe või kursus olema seotud õppekavaga, mille eesmärk on tasemeõppe õppekavas sisalduva või kutsestandardis kirjeldatud kutse-, ameti- või erialase kompetentsi saavutamine või keeleõpe.
Oluline on, et koolitusasutusel on olemas vajalik koolitusluba või registreering Eesti Hariduse Infosüsteemis.
Tulust saab maha arvata
Koolituskulu, kui see on makstud õppimise eest
- riigi või kohaliku omavalitsusüksuse haridusasutuses (sh lasteaia osalustasu ja haridusasutuse pikapäevarühmatasu);
- avalik-õiguslikus ülikoolis;
eralastehoius, eralasteaias ja erakoolis (maha saab arvata kulud, mis on tehtud alates 01.09.2025);
Eralastehoiul, eralasteaial ja erakoolil peab olema asjaomase õppekava kohta tegevusluba ja registreering Eesti Hariduse Infosüsteemis.
- eelloetletud õppeasutuste korraldatavatel tasulistel kursustel;
- eelloetletutega samaväärses välismaa õppeasutuses või nende poolt korraldatavatel tasulistel kursustel;
- huvikoolis, juhul kui huvikoolis õppija oli koolituskulu tasumise aasta 1. jaanuaril alla 18 aasta vanune või kui õpilane sai 18-aastaseks 1. jaanuaril.
Näide. Kui huvikoolis õppija oli 2025. aasta 1. jaanuaril 17 aasta vanune (18-aastaseks sai 1. märtsil), siis võib tema eest kogu 2025. aastal huvikoolile tasutud koolituskulu tulust maha arvata. Seda ka olukorras, kui õpilane lõpetab 2025. aasta juunis põhikooli/gümnaasiumi ning ei jätka õpinguid, kuid jätkab õpinguid huvikoolis sama aasta sügisel. - huvikoolis, juhul kui 18-aastaseks saamisel õpib huvikoolis õppija põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuni vastava tasemeõppe lõppemiseni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni.
Näide. Huvikoolis õppija sai 2025. a veebruaris 18-aastaseks. Samal aastal lõpetas ta põhikooli/gümnaasiumi ning jätkas õpinguid kutsekoolis. 2026. aasta veebruaris sai ta 19-aastaseks, kuid kutsekooli tasemeõpe veel käib. Huvikoolile tasutud koolituskulu on õigus tulust maha arvata nii 2025. kui 2026. aastal.
Kehtivat haridusasutuste registreeringut saab kontrollida Eesti Hariduse Infosüsteemist.
Tulust ei saa maha arvata
- AM-, A-, A1-, A2-, B- ja B1-kategooria mootorsõidukijuhi koolitusel osalemise eest tasutud kulusid.
- Haridusasutuste (nt lasteaia) toiduraha.
- Tulumaksuga mittemaksustatavat stipendiumi. Näiteks riigikeele kursuse eest makstud koolituskulu ei ole lubatud maha arvata, kui selle hüvitamiseks saadakse mittemaksustatavat stipendiumit või kui juriidiline isik on koolituskulu hüvitanud.
- Lapse sportimise või muu huvikoolituse kulu, kui kohalik omavalitsus on selle kulu lapsevanemale hüvitanud.
- Õppematerjalide (kirjatarvete, vihikute, raamatute, sõnaraamatute jmt) eest tasutud summad.
- Õpilaskodu tasu.
Koolituskulude tasumisel tuleb hoolt kanda, et koolitusasutusele oleks teada inimese nimi ja isikukood. Kui koolituskulu tasutakse kellegi teise (näiteks lapse) eest, tuleb koolitusasutusele teatada nii koolitatava (kelle eest koolituskulu tasutakse) nimi ja isikukood kui ka enda nimi ja isikukood. See on vajalik, kuna koolitusasutustel on kohustus esitada Maksu- ja Tolliametile deklaratsioon INF 3, kus märgitakse kalendriaastal füüsiliste isikute tasutud koolituskulud. Maksu- ja Tolliamet kannab deklaratsioonil INF 3 esitatud andmed inimese tuludeklaratsiooni tabelisse 9.6 eeltäidetuna.
Mahaarvamiste piirmäär
Koolituskulusid, kingitusi ja annetusi võib kokku tulust maha arvata kuni 1200 eurot. Mahaarvamisi ei saa olla rohkem, kui on maksustatavaid tulusid. Näiteks, kui 2025. aastal oli inimese ainus tulu on Eesti äriühingu tasemel 22/78 maksumääraga maksustatav dividend (kajastatud tabelis 7.1), siis ei ole tal maksustavat tulu, millest koolituskulusid maha arvata. Äriühingu regulaarselt makstav dividend, millelt on 7% tulumaks kinni peetud (kajastatud tabeli 5.1 I osas), loetakse maksustatavaks tuluks ning sellise dividendi deklareerimisel saab koolituskulu maha arvata.
Koolituskulude ülekandmine
Isik, kelle tasutud koolituskulu ületab tema maksustatavat tulu või mahaarvamiste piirangut (1200 eurot, sh kingitused ja annetused), võib koolituskulu jäägi oma abikaasale üle anda.
Tulust maha arvamata koolituskulu jäägi võib abikaasale üle anda, kui ollakse abielus või registreeritud elukaaslased kalendriaasta lõpu seisuga. Kui abikaasal või registreeritud elukaaslasel on piisavalt maksustatavaid tulusid, saab ta koolituskulu jäägi oma maksustatavast tulust maha arvata. Inimene ei pea koolituskulu jääki ise arvutama.
Tuludeklaratsiooni esitamisel e-MTAs kuvatakse see maksuarvutuse käigus ning jäägi tekkimisel saab inimene oma tuludeklaratsiooni märkida abikaasa andmed, kellele jääk üle antakse.
Kõik haridusasutused esitavad 1. veebruariks Maksu- ja Tolliametile andmed inimeste poolt eelmisel aastal õppeasutusele tasutud koolituskulude kohta. Maksu- ja Tolliamet kannab koolituskulude andmed inimese eeltäidetud tuludeklaratsiooni tabelisse 9.6.
Kui eeltäidetud deklaratsioonil ei ole koolituskulude andmeid või need erinevad teadaolevatest, siis tuleks pöörduda haridusasutuse poole ning paluda andmed Maksu- ja Tolliametile esitada või andmed parandada.
Eeltäidetud deklaratsioonil võib ka ise paranduse teha, kuid sel juhul võib Maksu- ja Tolliamet paluda esitada haridusasutuse väljastatud tõendi koolituskulude tasumise kohta.
Haridusasutuse väljastatud dokument raha vastuvõtmise kohta ei ole nõuetekohane koolituskulu tõend.
Tulumaksuseaduse (TuMS) § 26 lõike 1 kohaselt on residendist füüsilisel isikul õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata tema poolt maksustamisperioodil tasutud enda ja oma alla 26 aasta vanuse alaneja sugulase, õe või venna koolituskulud või eelnimetatud koolituskulude puudumisel ühe alla 26 aasta vanuse Eesti alalise elaniku koolituskulud.
Näiteks saab 2025. aasta tuludeklaratsioonis koolituskulu veel maha arvata koolitatava inimese eest kuni koolitatava 26 aasta vanuseks saamiseni (st inimese eest, kes on sündinud 1999. aastal ja hiljem).
Riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse haridusasutus ja erakool, kellel on tegevusluba, registreering Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) või kutseõppe läbiviimise õigus, on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni kalendriaastal füüsiliste isikute tasutud TuMS §-s 26 nimetatud koolituskulude kohta vormi INF 3.
Täienduskoolituse puhul peab õpe või kursus olema seotud õppekavaga, mille eesmärk on tasemeõppe õppekavas sisalduva või kutsestandardis kirjeldatud kutse-, ameti- või erialase kompetentsi saavutamine. Õppekava avalikustatakse täienduskoolitusasutuse veebilehel ning selle õppekavarühm registreeritakse EHISes. Seda, kas Eesti haridusasutusel on kehtiv registreering, on võimalik kontrollida EHISest.
Huvikool esitab õppija andmed Maksu- ja Tolliametile, kui:
- õppija on kalendriaasta alguses alaealine, kuid saab sama aasta jooksul 18-aastaseks.
- õppija sai eelmisel kalendriaastal 18-aastaseks, kuid õpib endiselt põhikoolis, gümnaasiumis või kutsekoolis.
Välismaa õppeasutuses õppimise korral tuleb koolituskulu tasunud isikul ise tõendada, et tegemist on samaväärse koolitusega, millelt on Eestis võimalik maksusoodustust saada. Eelkõige on selliseks tõendiks haridusasutuse väljastatud tõend, mille järgi on võimalik kontrollida, et tegemist on kooli tegutsemise asukohariigis riiklikult tunnustatud haridusasutusega. Lisaks peavad tõendatud olema andmed koolitatava isiku ja koolituskulu tasunud isiku kohta, koolituse liigi kohta, koolituse eest tasutud summa ning koolituskulu tasumise aja kohta.
Vormil INF 3 näidatakse nii koolituse eest tasunud isiku andmed kui ka koolitatava isiku andmed. Eeldatakse, et koolituskulu tegelikuks tasujaks on isik, kes teeb rahaülekande koolile. Kui haridusasutus on sõlminud lepingu tegeliku koolituskulu tasujaga, siis võib koolitusasutus koolituskulu tasunud isiku andmete deklareerimisel lähtuda sellest lepingust. Olukorras, kus haridusasutus on vormil INF 3 koolituskulu tasunud isikuna märkinud alaealise lapse, kellel tulu puudub, on Maksu- ja Tolliamet aktsepteerinud seda, kui koolituskulu deklareerib tema vanem.
Viimati uuendatud 11.05.2026
