Üldist
Füüsilisel isikul on võimalik väärtpaberitesse investeerimisel valida:
- tavasüsteem, mille puhul peab väärtpaberite müügi ja vahetuse deklareerima tuludeklaratsioonis ja teenitud tulult tasuma tulumaksu;
- investeerimiskonto, mille kasutamisel peab tuludeklaratsioonil deklareerima sisse- ja väljamaksed, kuid tulumaksu tasumist saab edasi lükata, ning
- pensioni investeerimiskonto (PIK, pensioni II sammas), mida tuludeklaratsioonis ei deklareerita, sest PIKilt tehtud väljamaksed maksustatakse pensioni II samba reeglite alusel.
Oluline on kohe alguses ehk finantsvara ostmisel valida nn tavasüsteem või investeerimiskonto süsteem ja jätkata selles lõpuni ehk finantsvara müümiseni. Näiteks tavasüsteemis ostetud finantsvara investeerimiskontole üle kanda ei tohi, sest investeerimiskonto reeglid näevad ette finantsvara ostmise investeerimiskontol oleva raha eest.
Selgitame tulumaksuseaduse (TuMS) §-de 15, 171, 172, 38 ja 39 tõlgendamise praktikat väärtpaberite müügist ja vahetamisest saadud tulu maksustamisel.
Väärtpaberite, tuletisväärtpaberite ja muud mõisted on lahti seletatud Finantsinspektsiooni tarbijaveebi Minuraha ja raamatu „Finantsaabits“ abil.
Tulumaksuga maksustatakse kasu (TuMS § 15 lõige 1), mis on saadud:
- väärtpaberi,
- aktsia,
- osa,
- täis- või usaldusühingusse tehtud sissemakse,
- ühistule makstud osamaksu,
- investeerimisfondi osaku,
- krüptovara
müügist või vahetamisest. Väärtpaberi lunastamist ja väärtpaberi või muu varaliselt hinnatava õiguse kehtivuse kaotamist käsitatakse vara müügina.
Väärtpaberi mõiste avab väärtpaberituru seaduse § 2. Väärtpaber on:
- aktsia või muu samaväärne kaubeldav õigus;
- võlakiri, vahetusväärtpaber või muu emiteeritud ja kaubeldav võlakohustus, mis ei ole rahaturuinstrument;
- märkimisõigus või muu kaubeldav õigus, mis annab õiguse omandada väärtpabereid;
- investeerimisfondi osak ja aktsia;
- rahaturuinstrument;
- tuletisväärtpaber või tuletisleping;
- kaubeldav väärtpaberi hoidmistunnistus;
- kasvuhoonegaaside heitkoguse ühik.
Aktsiate, võlakirjade, fondiosakute ja tuletisväärtpaberitega, samuti valuutadega tehakse tehinguid väärtpaberiturgudel ehk finantsturgudel. Väärtpaberiturgudel toimub väärtpaberite ostmine ja müümine.
Väärtpaberitega kauplemise kohaks võib olla reguleeritud turg (nt Nasdaq Tallinna börs), mitmepoolne kauplemissüsteem või organiseeritud kauplemissüsteem. Näiteks Nasdaq Tallinna börs on osa maailma suurimast börsikontsernist Nasdaq ning moodustab Riia ja Vilniuse börsidega ühtse Balti väärtpaberituru.
Kuna praktikas ostetakse ja müüakse börsidel valdavalt aktsiaid, fondiosakuid (ETF), võlakirju või tuletisväärtpabereid, siis selgitame maksustamist nende näitel.
Mis aktsiate, võlakirjade tehingud on tuludeklaratsioonis eeltäidetud
Nasdaq Balti börsil tehtud väärtpaberitehingute müügihind on tuludeklaratsiooni tabelis 6.1 (EE) või 8.2 (LV, LT) eeltäidetud. Lisada tuleb väärtpaberite soetamismaksumus ning muud Eestis ja välisriigis väärtpaberitega tehtud tehingud.
Väärtpaberitulu, sh aktsiate, fondiosakute, võlakirjade müügist või lunastamisest (tagasivõtmisest) saadud tulu, tuleb deklareerida kasuna vara võõrandamisest (TuMS § 15) tuludeklaratsiooni
- tabelis 6.1 (Eestis väärtpaberite/finantsvara võõrandamine) ja
- tabelis 8.2 (välisriigis väärtpaberite/finantsvara võõrandamine).
Kasu või kahju (TuMS § 37 lg 1) väärtpaberite
- müügist on soetamismaksumuse ja müügihinna vahe või
- vahetamisest on soetamismaksumuse ja vahetuse teel vastu saadud vara turuhinna vahe.
Kasust võib maha arvata või kahjule juurde liita väärtpaberite müügi või vahetamisega (võõrandamisega) otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud, mis on näha pangakonto ja/või väärtpaberikonto aruannetel, nt
- valuutavahetustasu (nt väärtpaberid USD),
- tehingutasu,
- maakleritasu.
NB! Investeerimisnõustaja või maksunõustaja teenuse eest makstud tasu ei ole lubatud kasust maha arvata.
Soetamismaksumus on (TuMS § 38):
- väärtpaberite ostuhind;
- väärtpaberite ostuga soetud tehingutasud, mis on näha pangakonto ja/või väärtpaberikonto aruannetel;
- väärtpaberikonto kasutamisega seotud tasu (TuMS § 38 lõige 61).
Erineva hinnaga ja erineval ajal soetatud samanimeliste väärtpaberite soetamismaksumuse arvestamisel tuleb järjepidevalt lähtuda ühest meetodist (TuMS § 38 lõige 6):
- FIFO-meetodist – võõrandamine toimub sisseostu järjekorras või
- kaalutud keskmise meetodist – ühe võõrandatud väärtpaberi soetamismaksumus leitakse võõrandamise hetkeks olemasolevate samanimeliste väärtpaberite soetamismaksumuse jagamisel nende arvuga.
NB! Samanimeliste väärtpaberite müügitehingud on lubatud tabelis 6.1 või 8.2 deklareerida koondsummadena. Kõik erinimeliste väärtpaberite müügitehingud tuleb deklareerida eraldi ridadel.
Maksustatav kasu („+”) on ühine positiivne tulemus tuludeklaratsioonis deklareeritud tehingute alusel:
- tabelis 6.1 ja 8.2 (Eestis ja välisriigis väärtpaberite/finantsvara võõrandamine);
- tabelis 6.4 ja 8.4 (Eestis ja välisriigis osaluse vähendamine, likvideerimisjaotised) ja
- eelmiste perioodide kahju („–”).
Välisvaluutas saadud tulu, tulust tehtavad mahaarvamised ja makstud või kinnipeetud tulumaks arvestatakse ümber eurodeks tulu saamise, kulu tegemise ja tulumaksu tasumise või kinnipidamise päeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursi või tegelikult kasutatud kursi alusel (TuMS § 36 lõige 5).
Kahjuna („–”) (TuMS § 39) läheb arvesse:
- väärtpaberite müügist või vahetamisest või väärtpaberi kehtivuse kaotamisest saadud kahju;
- võlakirjade lunastamisest (tagasivõtmisest) saadud kahju;
- osaluse vähendamise või likvideerimisjaotise väljamaksest tekkinud kahju;
- investeerimisfondi osaku lunastamisest (tagasivõtmisest) või investeerimisfondi likvideerimisest tekkinud kahju;
- lepinguriigi tegevusloaga ühisrahastusteenuse osutaja vahendusel laenunõude müügist või lootusetuks hindamisest saadud kahju;
- lepinguriigi tegevusloaga krüptovarateenuse osutaja vahendusel või krüptovara emitendilt ostetud krüptovara müügist või vahetamisest saadud kahju.
NB! Kahjuga tehingud peavad olema deklareeritud, siis läheb kahju arvesse samal maksustamisperioodil ja/või katmata jääk kandub edasi järgmistele maksustamisperioodidele.
NB! Kui lepinguriigi ühisrahastus- või krüptovarateenuse teenuse osutajal vastavat tegevusluba ei ole, siis ühisrahastuse kaudu antud laenu ja krüptovaraga tehtud tehingu kahju arvesse võtmine ei ole lubatud.
Lisainfo krüptovara maksustamise kohta.
Erisus kahju arvestamisel on selles, et maha ei arvata kahju (TuMS § 39 lõige 1), mis on tekkinud:
- väärtpaberite turuhinnas madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule (TuMS § 8) või temalt turuhinnast kõrgema hinnaga omandatud väärtpaberite võõrandamisest või
- väärtpaberite kehtivuse kaotamisest maksumaksjaga seotud isiku kasuks turutingimustest erinevatel tingimustel või
- §-s 172 nimetatud investeerimiskontol olnud raha eest soetatud väärtpaberite võõrandamisest.
Samuti ei arvata maha kahju (TuMS § 39 lõige 11) ning tuludeklaratsiooni tabeli 6.1 või 8.2 vastavas veerus tuleb märkida „X” olukorras, kui dividendi saamise õiguse andev väärtpaber omandati 30 päeva jooksul enne dividendiõiguslike isikute määramise päeva ja võõrandati dividendiõiguslike isikute määramise päeval või 30 päeva jooksul pärast nimetatud päeva.
Aktsiaseltsi aktsiad ja osaühingu osa on registreeritud Äriregistris või Eesti Väärtpaberikeskuses (EVK). Aktsiate ja osade müük tuleb deklareerida:
- tabelis 6.1 või
- tabelis 6.4 (kui aktsiaselts või osaühing tegi aktsia- või osakapitali vähendamisel, aktsiate või osade tagasiostmisel või juriidilise isiku likvideerimisel omakapitalist väljamakse).
Börsil kaubeldavad aktsiad sobivad investeerimiskonto finantsvaraks. Tavasüsteemi korral tuleb ka börsil kaubeldavate aktsiate müük deklareerida tabelis 6.1, 6.4 või 8.2, 8.4 (välisriigi börsil aktsiate müük).
Aktsiatelt on õigus saada dividendi.
Eesti äriühingult saadud dividend on maksustatud tulumaksuga määras 14/86 + 7% või 22/78 äriühingu tasandil ning füüsilise isiku tuludeklaratsioonis on andmed eeltäidetud tabelis 5.1 (kinnipeetud tulumaks 7%) või tabelis 7.1. Füüsilisel isikul täiendavat tulumaksukohustust ei teki.
Kui välisriigi äriühingult saadud
- dividendilt on välisriigis kinni peetud tulumaks (maksulepingud lubavad dividendilt kinni pidada tulumaksu määras 5%, 10% või 15%), siis füüsilisel isikul ei teki täiendavat tulumaksukohustust. Dividendile kohaldub tuludeklaratsiooni tabelis 8.8 nn vabastusmeetod.
- dividendilt ei ole välisriigis kinni peetud tulumaksu (maksulepingus määr 0%), siis füüsilisel isikul tekib Eestis tulumaksukohustus 22%. Dividend tuleb deklareerida tuludeklaratsiooni tabelis 8.1.
NB! Välisriigis tulumaksu tasumist on võimalik tõendada välisriigi pädeva asutuse tõendiga või pangakonto väljavõtte/aruandega, kus on näha, mis määras/summas on dividendilt tulumaks kinni peetud.
Fondiosak on väärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse osale selle fondi varast.
Investeerimisfond on investorite raha ja investeeringute kogum, mida haldab selleks palgatud fondijuht. Investeering on pikaajalise kasusaamise eesmärgil tehtav rahamahutus.
Investorid saavad fondi tehtud rahalise sissemakse eest fondiosakud. Fondiosakute ostu nimetatakse märkimistehinguks ja müüki lunastamistehinguks ehk tagasivõtmiseks.
Indeksfond investeerib alusindeksiga etteantud väärtpaberitesse (nt aktsiafondid, võlakirjafondid). Alusindeks on indeksfondi investeeringute portfelli loomise aluseks, nt S&P 500, Nasdaq-100, STOXX Europe 600.
Exchange Traded Fund ehk ETF on börsil kaubeldav fond. ETF kaupleb nagu börsiaktsia.
Investeerimisfondist (sh indeksfondist või ETFist) tehtud regulaarseid väljamakseid osanikuomanikule, millega ei kaasne fondiosaku lunastamist (tagasivõtmist), maksustatakse intressina (TuMS § 17 lõige 1).
Seega:
- fondiosakute müük või lunastamine (tagasivõtmine) deklareerida tabelis 6.1 või 8.2 ning
- investeerimisfondist saadud intress deklareerida tabelis 5.1 või 8.1.
NB! Aktsiaseltsina asutatud fondilt saadud dividend deklareerida tabelis 5.1, 7.1 või 8.1 (välisriigis ei ole tulumaksu kinni peetud), 8.8 (välisriigis on tulumaks kinni peetud).
NB! Börsil kaubeldavad ETFid sobivad investeerimiskonto finantsvaraks ning intressilt ja välisriigi ühingult saadud dividendilt on lubatud tulumaksukohustust edasi lükata.
Võlakiri on väärtpaber, mille väljaandja (emitent) kohustub selle alusel saadud laenusumma kokkulepitud tähtaja möödumisel laenuandjale koos intressidega tagasi maksma.
Võlakirjade lunastamine ehk tagasiostmine (redemption) on võlakirjade osaline või täielik tagasiostmine emitendi poolt enne võlakirjaemissiooni lõpptähtaega või selle saabumisel. Võlakirjade kustutamine toimub lunastustähtaja saabumisel, kui emitent või maksmise korraldaja kannab investoritele (laenuandjatele) lunastusmaksed.
Võlakirja müük ja lunastamine (tagasiostmine) tuleb deklareerida tabelis 6.1 või 8.2 (välisriigi emitendi võlakirjad). Börsil kaubeldav võlakiri (nt Exchange Traded Note ehk ETN) kaupleb nagu börsiaktsia.
Võlakirjalt on õigus saada intressi.
Eesti äriühing (võlakirja emitent) peab füüsilisele isikule makstud intressilt kinni tulumaksu 22% ning füüsilise isiku tuludeklaratsioonis on intressi ja kinnipeetud tulumaksu andmed eeltäidetud tabeli 5.1 I osas.
Kui intressi väljamakselt ei ole tulumaksu kinni peetud, siis tuleb intress deklareerida tabeli 5.1 II osas ja tasuda intressilt tulumaks 22%.
Välisriigi emitendilt saadud intress tuleb deklareerida tuludeklaratsiooni tabelis 8.1. Kui intressilt on välisriigis kinni peetud tulumaks (maksulepingu määras 5%, 7% või 10%), siis tuleb tuludeklaratsiooni alusel tasuda intressilt täiendavalt tulumaksu (kuni 22%-ni).
NB! Börsil kaubeldavad võlakirjad sobivad investeerimiskonto finantsvaraks ning emitendi teavitamisel on lubatud intressilt tulumaksukohustust edasi lükata.
Aktsiate lühikeseks müümine (short selling) on protsess, kus müüja müüb mingi koguse aktsiaid, mida ta tegelikult ei oma. Ta laenab aktsiad müümiseks. Lühikeseks müüjad eeldavad, et nad saavad aktsiad hiljem tagasi osta madalamalt tasemelt (madalama hinnaga). Seega lühikeseks müüjad eeldavad turu langemist.
Aktsiate lühikeseks müügil tuleb kasu või kahju tehingust deklareerida tuludeklaratsiooni tabelis 6.1 või 8.2. Intressikulu ei saa arvesse võtta, sest see ei ole väärtpaberi võõrandamisega otseselt seotud kulu.
Näide 1. Kasu tehingust
Inimene laenas 10 aktsiat ja müüs need hinnaga 100 eurot aktsia ehk 1000 euro eest (10 × 100). Inimene ostis 10 aktsiat tagasi hinnaga 90 eurot aktsia ehk 900 euro eest (10 × 90). Ta maksis intressi aktsiate laenamise eest 5 eurot.
Tuludeklaratsioonis kuulub deklareerimisele aktsiate lühikeseks müügist saadud kasu 100 eurot (1000 – 900). Intressikulu arvesse võtta ei saa, st intressikulu ei vähenda väärtpaberite müügist saadud kasu.
Näide 2. Kahju tehingust
Inimene laenas 10 aktsiat ja müüs need hinnaga 100 eurot aktsia ehk 1000 euro eest (10 × 100). Inimene ostis 10 aktsiat tagasi hinnaga 110 eurot aktsia ehk 1100 euro eest (10 × 110). Ta maksis intressi aktsiate laenamise eest 5 eurot.
Tuludeklaratsioonis kuulub deklareerimisele aktsiate lühikeseks müügist saadud kahju 100 eurot (1000 – 1100). Intressikulu arvesse võtta ei saa, st intressikulu ei suurenda väärtpaberite müügist saadud kahju.
Võimenduslaenuga ostetud ja müüdud aktsiad ning tehingust saadud kasu või kahju tuleb deklareerida sarnaselt aktsiate lühikeseks müügile. Lihtsalt selle erisusega, et inimene laenab raha, ostab aktsiad, müüb aktsiad ning tagastab laenu.
Sarnaselt lühikeseks müügile ei saa laenult tasutud intressi võrra kasu vähendada või kahju suurendada. Aktsiate soetamismaksumuseks tuleb lugeda üksnes aktsiate hind nende ostmisel.
Näide 1. Kasu tehingust
Inimene laenas pangalt 10 000 eurot ja ostis 100 aktsiat hinnaga 100 eurot aktsia kohta ehk 10 000 euro eest (100 × 100). Hiljem müüs ta need aktsiad hinnaga 120 eurot aktsia kohta ehk 12 000 euro eest (100 × 120). Ta maksis laenuintressi 200 eurot.
Tuludeklaratsioonis kuulub deklareerimisele väärtpaberite müügist saadud kasu 2000 eurot (12 000 – 10 000). Intressikulu arvesse võtta ei saa, st intressikulu ei vähenda väärtpaberite müügist saadud kasu.
Näide 2. Kahju tehingust
Inimene laenas pangalt 10 000 eurot ja ostis 100 aktsiat hinnaga 100 eurot aktsia kohta ehk 10 000 euro eest (100 × 100). Hiljem müüs ta need aktsiad hinnaga 90 eurot aktsia kohta ehk 9000 euro eest (100 × 90). Ta maksis laenuintressi 200 eurot.
Tuludeklaratsioonis kuulub deklareerimisele väärtpaberite müügist saadud kahju 1000 eurot (9000 – 10 000). Intressikulu arvesse võtta ei saa, st intressikulu ei suurenda väärtpaberite müügist saadud kahju.
Tuletisväärtpaberid ehk derivatiivid on finantsinstrumendid, mille väärtus sõltub alusvara (mõne teise vara või näitaja) liikumisest. Tuletisväärtpaberi hind sõltub mõne teise instrumendi (nt aktsia või mingi tooraine) hinna liikumisest, intressimäärast, valuuta vahetuskursist või mõnest muust tegurist.
Tuletisväärtpaberitena käsitletakse finantsinstrumente, millega kaubeldakse börsidel, kasutatakse toorainetesse ja valuutadesse investeerimiseks (nt ostu- ja müügioptsioonid, futuurid, forward’id ja vahetustehingud).
Need ei ole samastatavad töötajatele antavate osalusoptsioonidega, mille puhul on tegemist tööandja ja töötaja vahelise lepinguga ning mille maksustamine toimub eraldi reeglite järgi (TuMS § 48 lõige 53).
Sarnaselt aktsiate ja võlakirjade müügist saadud tulule tuleb ka tuletisväärtpaberite müügist saadud tulu deklareerida kasuna vara võõrandamisest tuludeklaratsiooni tabelis 6.1 (Eestis saadud tulu) ja 8.2 (välisriigis saadud tulu).
Tuletisväärtpaberite müügist saadud kahju võib maha arvata muude väärtpaberite müügist saadud kasust. Kui väärtpaberitulu puudub, siis kandub kahju maha arvamine edasi järgmistele aastatele (TuMS § 39).
Näide 1. Kasu tuletisväärtpaberi võõrandamisest
Inimene ostis ostuoptsiooni (call option), mis andis talle õiguse osta 100 aktsiat hinnaga 50 eurot aktsia kohta, st 5000 euro eest (100 × 50). Optsiooni eest maksis ta preemiat 300 eurot.
Kui aktsia turuhind tõusis 60 euroni, kasutas ta optsiooni ehk ostis optsiooni alusel aktsiaid 5000 euro eest ning müüs need seejärel turul 6000 euro eest (100 × 60). Seega oli tehingu kogutulu 6000 eurot ja kogukulu (optsiooniga ostetud aktsiad + preemia) 5300 eurot (5000 + 300), mille tulemusel tekkis kasu 700 eurot (6000 – 5000 – 300).
Tuludeklaratsioonis kuulub deklareerimisele kasu 700 eurot. Optsioonipreemia arvestatakse soetamismaksumuse hulka.
Ostuoptsioon (call option) annab optsiooni omanikule õiguse, kuid mitte kohustuse, osta alusvara (nt aktsiaid) ette määratud hinnaga (strike price). Kui turuhind jääb alla optsioonihinna, ei ole mõistlik optsiooni kasutada (nt kui turg on 45 eurot, aga optsioon lubab osta 50 euro eest). Sellisel juhul optsioon aegub ja ostja kaotab optsioonipreemia.
Näide 2. Kahju futuuritehingust
Inimene sõlmis futuurlepingu, mille kohaselt tal oli kohustus osta 1 unts kulda hinnaga 2000 eurot. Enne lepingu lõppemist langes turuhind 1 untsi kohta 1850 euroni. Lepingu tähtajal lepinguline kohustus lõpetati rahalise tasaarvestusega, mis tähendas, et investor kandis kahju 150 eurot lepingu hinna (2000 eurot) ja turuhinna (1850 eurot) vahe tõttu.
Tuludeklaratsioonis kuulub deklareerimisele kahju 150 eurot. Kui samal aastal väärtpaberite müügist saadud kasu puudub, kantakse kahju edasi järgmistele aastatele (TuMS § 39).
Futuurilepingud on mõeldud hinnaliikumistele panustamiseks ja kaubeldakse reeglina turul enne tähtaja saabumist. Tehingud lõpetatakse rahalise tasaarvestusega või positsioonid suletakse vastaspoolega.
Ühisrahastusteenuse osutaja vahendusel on võimalik:
- anda laenu või
- osta väärtpaber või osalus.
Laenupõhisel ühisrahastusel viiakse kokku isikud, kes soovivad laenu saada ja kes on valmis laenu tasu (intressi) eest andma.
Lepinguriigi tegevusloaga ühisrahastusteenuse osutaja hallatava platvormi vahendusel soetatud laenunõude võõrandamisest saadud kasust on õigus maha arvata:
- laenunõude võõrandamisest saadud kahju ning
- laenunõude lootusetuks hindamisest saadud kahju.
Intressitulust ei saa maha arvata laenunõude võõrandamisest või lootusetuks hindamisest saadud kahju.
Seega on võimalik näidata ühisrahastusteenuse osutaja vahendusel antud laenudest saadud kasu ja kahju ehk võtta arvesse ka kahjuga tehingud, kuid ainult lepinguriigi tegevusloaga teenusepakkuja puhul (TuMS § 39 lõige 12).
Kui teenuse osutajal vastavat tegevusluba ei ole, siis ühisrahastuse kaudu antud laenu kahju arvesse võtta ei ole lubatud.
Investeerimispõhisel ühisrahastusel pakub rahastuse taotleja ühisrahastusteenuse osutaja kaudu võimalust investeerida taotleja väärtpaberitesse, aktsiatesse, osadesse või omakapitali instrumentidesse ning rahastuse andja saab vastutasuks osaluse, võlakirja või osa projekti tulust.
Ühisrahastuse põhimõtet kasutatakse alustavatesse ettevõtetesse (ehk idufirma, start-up) investeerimisel. Start-up-OÜ osade müügist saadud tulu tuleb deklareerida samuti kasuna vara võõrandamisest sarnaselt tavapärasele väärtpaberitulule. Start-up-OÜ osade müügil läheb arvesse nii kasu kui saab arvesse võtta ka kahju.
Näide 1. Kasu laenupõhisest ühisrahastusest (lepinguriigi tegevusloaga platvorm)
Inimene andis ühisrahastusplatvormi kaudu laenu summas 1000 eurot. Laenuvõtja maksis talle põhiosa tagasi koos intressiga 100 eurot. Samal ajal müüs inimene teise laenulepingu (laenunõude) järelturul hinnaga 200 eurot, mille ostuhind oli 150 eurot.
Kasu
- Intressitulu: 100 eurot, maksustatakse kui intressitulu (deklareeritakse tuludeklaratsiooni tabelis 5.1 või 8.1)
- Laenunõude võõrandamisest saadud kasu: 200 – 150 = 50 eurot, maksustatakse kui kasu vara võõrandamisest
Näide 2. Kahju laenupõhisest ühisrahastusest (lepinguriigi tegevusloaga platvorm)
Inimene andis ühisrahastusplatvormi kaudu 500 euro suuruse laenu, kuid hiljem tunnistati nõue lootusetuks. Lisaks müüs inimene teise laenunõude järelturul 100 euroga, mille ostuhind oli 200 eurot.
Kahju
- Lootusetuks hinnatud nõude kahju: 500 eurot
- Laenunõude võõrandamise kahju: 200 – 100 = 100 eurot
- Kokku arvesse võetav kahju: 600 eurot. Saab maha arvata ainult muudest samaliigilistest kasudest (st mitte intressitulust), kui platvormil on tegevusluba (deklareeritakse tuludeklaratsiooni tabelis 6.1 või 8.2).
Ühisrahastusteenuse osutaja vahendusel soetatud laenunõude, väärtpaberi või osaluse soetamismaksumusele võib juurde arvata ühisrahastusteenuse platvormi kasutamise tasu.
Pärimisseaduse § 3 sätestab, et pärand avaneb isiku surma korral ning pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev. Pärimisseaduse § 4 näeb ette, et pärandi avanemisel läheb pärand üle pärijale.
Näide
Pärandaja tehingud, nt jaanuar–juuli 2025
Surmapäev, nt 1. august 2025
Pärija(te) tehingud, nt august–detsember 2025
Seega pärast pärandaja surmapäeva tehtud tehingud on pärija(te) tehingud. Ka testamenditäitja või pärandvara hooldaja saab tegutseda vaid pärija(te) eest ja nimel.
Seega „pärandaja maksuarvestuse raames” (alus: maksukorralduse seaduse § 85 lõige 5) ehk pärandaja nimel esitatud tuludeklaratsioonis on võimalik deklareerida pärandaja enda tehtud tehingud ning õigus arvesse võtta pärandaja väärtpaberite soetamismaksumused.
Pärija(te) nimel esitatud tuludeklaratsioonis on kohustus deklareerida tehingud, mis on tehtud pärast surmapäeva.
Pärimisel maksustamine
Pärandvara vastuvõtmisel ei teki tulumaksukohustust. Päritud väärtpaberite müügil või vahetamisel on pärijal kohustus TuMS § 15 lõike 1 alusel tasuda tulumaks saadud kasult. Pärija deklareerib tuludeklaratsioonis väärtpaberite müügihinna ja soetamismaksumusena üksnes pärija enda tehtud kulud (alus: TuMS § 38 lõige 11).
1) Kui pärija on üleelanud abikaasa ja väärtpaberid olid abikaasade ühisvara, siis üleelanud abikaasa kannab raha/väärtpaberid enda kontodele.
Pärija esitab kadunukese (pärandaja) või enda nimel tuludeklaratsiooni ja täidab maksukohustuse tehtud tehingute osas. Üleelanud abikaasa tohib päritud väärtpaberite müügil arvesse võtta väärtpaberite soetamismaksumuse 100%.
2) Kui pärija(d) on lapsed, sugulased või kolmas isik, siis pärijad pärivad raha ja väärtpaberid ning kannavad raha/väärtpaberid enda kontodele.
Kui pärijad esitavad kadunukese (pärandaja) nimel tuludeklaratsiooni ja täidavad maksukohustuse pärandaja tehtud tehingute osas (pärandaja maksuarvestuse raames), siis on õigus deklareerida ka pärandaja väärtpaberite soetamismaksumused.
Kui pärijad esitavad enda nimel tuludeklaratsioon ja täidavad maksukohustuse enda tehtud tehingutelt (sh testamenditäitja või pärandvara hooldaja poolt pärijate eest ja nimel tehtud tehingutelt), siis pärijad tohivad soetamismaksumusena deklareerida üksnes enda tehtud kulud. Lastele, sugulastele või kolmandale isikule on päritud väärtpaberite soetamismaksumus 0.
Raha pärimine on kõikidele pärijatele maksuvaba.
Investeerimiskonto on:
- Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (lepinguriigi ehk Euroopa Liidu liikmesriigid, Norra, Island ja Liechtenstein) või Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesriigi residendist krediidiasutuses või selle püsivas tegevuskohas (pangas);
- lepinguriigi makseasutuses või e-raha asutuses või makseasutuse või e-raha asutuse püsivas tegevuskohas;
- lepinguriigi investeerimisühingu juures
avatud konto, millel hoitakse maksumaksja raha.
Seega alates 1. jaanuarist 2024 sobib investeerimiskontoks ka lepinguriigi makseasutuses või e-raha asutuses või investeerimisühingu juures avatud konto.
Samas üleminekusäte (TuMS § 61 lg 671) võimaldas 2024. aasta eest esitatavas füüsilise isiku tuludeklaratsioonis deklareerida investeerimiskontona üksnes investeerimisühingu juures enne 2024. aasta 1. jaanuari avatud konto.
See tähendab, et 2024. aasta tuludeklaratsioonis oli lubatud üksnes investeerimisühingu juures enne 2024. aasta 1. jaanuari avatud kontol olnud finantsvara soetamismaksumus deklareerida investeerimiskonto sissemaksena.
Näited
Näiteks sobib investeerimiskontoks investeerimisühingu Lightyear Europe AS (Lightyear) juures avatud konto. 2024. aasta tuludeklaratsioonis oli lubatud Lightyeari juures avatud kontol olev raha ja finantsvara soetamismaksumus deklareerida investeerimiskonto sissemaksena (seisuga 01.01.2024).
Samas tuli arvestada, et üleminekusäte ei kohaldunud makseasutuses või e-raha asutuses enne 2024. aasta 1. jaanuari avatud kontol olevale finantsvarale.
Seega oli 2024. aasta tuludeklaratsioonis võimalik ainult makseasutuse või e-raha asutuse kontol olev raha deklareerida investeerimiskonto sissemaksena (seisuga 01.01.2024), sest üleminekusäte ei näinud ette võimalust makseasutuse või e-raha asutuse kontol oleva finantsvara soetamismaksumuse arvesse võtmist ja investeerimiskonto süsteemi hõlmamist.
Investeerimiskontona on võimalik deklareerida alates 2024. aastast makseasutuses või e-raha asutuses avatud kontod, millele on 2024. ja 2025. aasta jooksul sissemakseid tehtud ja mille kaudu finantsvarasse investeeritud.
Näiteks sobib investeerimiskontoks Wise Europe SA (makseasutus, Wise) konto, mida on kasutatud investeerimiseks Wise Assets Europe AS (investeerimisühingu) kaudu. Oluline on, et Wise makseasutuse kontot on kasutatud just investeerimise eesmärgil. Kui kontolt on tehtud ka igapäevakulutusi (nt tasutud toidu, eluaseme ja muid kulusid), siis on võimalik valida investeerimiskontoks Wise Assets Europe AS (investeerimisühing). Kuna Wise investeerimisühingu kontol raha ei ole võimalik hoida, siis iga finantsvara (fondiosakute) ost on investeerimiskonto sissemakse ja müük on väljamakse. Finantsvara ostu ja müügi raha liigub vastavalt Wise makseasutuse kontolt ja kontole.
Näiteks Lemonway’s (makseasutuses) avatud konto (IBAN), mida on kasutatud investeerimiseks Estateguru OÜ (ühisrahastusteenuse osutaja) kaudu, on ka lubatud investeerimiskontoks, kuid kuna Lemonway’s avatud kontol (IBAN) on nii raha kui ka finantsvara (Estateguru OÜ kaudu antud laenud), siis tuleb arvestada, et enne 2024. aasta 1. jaanuari antud laenusid ei ole lubatud investeerimiskonto sissemaksena deklareerida. Seega enne 2024. aasta 1. jaanuari antud laenusid ei ole lubatud investeerimiskonto süsteemi hõlmata ning nende laenunõuete müük ja laenult laekunud intressid tuleb maksustada tavasüsteemis.
Panga, makseasutuse ja e-raha asutuse ning investeerimisühingu sobivust investeerimiskonto avamiseks saab kontrollida järelevalve asutuste registritest:
- Finantsinspektsiooni turuosaliste register
- Euroopa Pangandusjärelevalve register (European Banking Authority, EBA)
- Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve register (European Securities and Markets Authority, ESMA)
- investeerimisühingud
- ühisrahastusteenuse osutajad
-
krüptovarateenuse osutajad
Lepinguriigi tegevusloaga krüptovarateenuse osutajate loetelu leiab ka ESMA veebilehe Markets in Crypto-Assets Regulation (MiCA) jaotisest „Interim MiCA Register” – Crypto-asset service providers
Lepinguriigi tegevusloaga krüptovarateenuse osutajad (seisuga 25.01.2026)
Eesti või ülepiirilise krüptovarateenuse osutajadFinantsinspektsiooni turuosaliste register
NB! Investeerimiskontoks ei sobi ühisrahastusteenuse või krüptovarateenuse osutaja juures olev konto (nn ühisrahastuse või krüptovara platvorm). Samas lepinguriigi tegevusloaga ühisrahastusteenuse osutaja vahendusel antud laen, ostetud osalus või krüptovarateenuse osutaja vahendusel või krüptovara emitendilt ostetud krüptovara sobib finantsvaraks. Teisisõnu tuleb eristada investeerimiskontot ning investeerimiskontole lubatud finantsvara.
Investeerimiskonto kasutamisel on kõige olulisem läbi mõelda, mis konto võimaldab igapäevakulutused ja investeeringud lahus hoida ning vastavalt sellele investeeringuteks kasutatud konto ka tuludeklaratsioonis investeerimiskontona deklareerida.
Eesti pankadest (AS LHV Pank, AS SEB Pank, Luminor Bank AS, Swedbank AS) ja investeerimisühingust Lightyear Europe AS saab saata investeerimiskonto raporti tuludeklaratsioonile andmete kandmiseks. See lihtsustab andmete deklareerimist.
Kõige mugavam on alustada internetipangast või investeerimisühingu juurest aruande (raporti) saatmisega ja juba pangas või investeerimisühingu juures üle kontrollida, et aruandel on sisse- ja väljamaksed ning tehingud finantsvaraga õigesti „linnutatud“. Seejärel siseneda Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonda e-MTA ning veenduda, et saadetud andmed on tuludeklaratsiooni tabeli 6.5 II osas eeltäidetud.
Inimesel võib olla üks või mitu investeerimiskontot, kuid arvestama peab, et tulumaksuarvestus toimub kõikide kontode üleselt kellaaja ja kuupäeva põhiselt. Näiteks kui hommikul võtta kontolt kogu raha välja ja õhtuks kontole raha tagasi kanda, siis tulumaksuarvestuses kajastub väljamakse, millega võib kaasneda tulumaksukohustus.
Investeerimiskonto kasutajal on kohustus tuludeklaratsioon esitada igal aastal ja deklareerida investeerimiskonto sisse- ja väljamaksed ja/või kanda jääk edasi järgmisele aastale. Kui alaealine laps on investeerimiskonto kasutaja, siis on kohustus ka alaealise lapse eest esitada tuludeklaratsioon igal aastal.
Investeerimiskonto võimaldab uuesti investeeritud ehk reinvesteeritud:
- finantsvara tulult,
- intressilt ja
- välisriigist saadud dividendilt
tulumaksu maksmist edasi lükata.
Praktikas on finantsvara näiteks pangahoius, avalikult kaubeldavad aktsiad, võlakirjad ja avalikult kaubeldavad fondiosakud ehk ETF-id.
Investeerimiskonto tehingutena tuleb deklareerida tuludeklaratsiooni tabeli 6.5 II osas:
- sissemakstud summad (kontole kantud raha) ja
- väljamakstud summad (kontolt välja võetud raha, mida uuesti ei investeerita).
NB! Sissemakse on ka finantsvaralt laekunud Eestis või välisriigis tulumaksuga maksustatud intress ja dividend.
Maksustatav kasu (tabeli 6.5 II osas maksustatav summa) tekib, kui investeerimiskontolt tehtud väljamakse ületab varasemalt tehtud sissemakset või -makseid.
Investeerimiskontole sissemakstud summade (tabeli 6.5 II osas edasikantav summa) või maksustatava kasu arvestus toimub kellaaja ja kuupäevapõhiselt, st pärast iga sisse- või väljamakset. Investeerimiskonto maksuarvestus ei ole kalendriaastapõhine.
Inimesel võib olla mitu investeerimiskontot ning sel juhul toimub edasikantava summa või maksustatava kasu arvestus üle kõikide investeerimiskontode, kuid samuti kellaaja ja kuupäevapõhiselt.
Investeerimiskontot saab tulumaksukohustuse edasilükkamiseks kasutada vaid Eesti residendist maksumaksja, sest mitteresidendi väärtpaberitulu maksutatakse tema koduriigis.
Kui Eesti residendist maksumaksja staatus muutub teise riigi residendiks ehk Eestis mitteresidendiks, siis tuleb maksumaksjal tuludeklaratsiooni tabeli 6.5 I osas deklareerida investeerimiskonto sulgemise kuupäev ja tasuda Eestis tulumaksukohustus. Mitteresidendi väärtpaberitulu maksustatakse tulevikus juba tema uus koduriigis.
NB! Investeerimiskonto sulgemine ehk tulumaksukohustuse edasilükkamise lõpetamine ei tähenda pangakonto või väärtpaberikonto või investeerimisühingu juures oleva konto sulgemist. Neid on inimesel võimalik edasi kasutada.
Lepinguriigi või Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmesriigi reguleeritud väärtpaberiturgudel
- prospekti või teabedokumendi alusel avalikult kaubeldav väärtpaber (nt aktsia, võlakiri);
- krediidiasutuse võlaväärtpaber;
- investeerimisfondi, v.a tegevusloata väikefondi, aktsia või osak (nt avalikult kaubeldav fondiosak ehk ETF);
- pangahoius;
- tuletisinstrument või hetkeleping, mille alusvaraks on finantsvara või valuuta või mille hind sõltub otseselt või kaudselt valuutavahetuskurssidest;
- lepinguriigi tegevusloaga panga emiteeritud pandikiri;
- lepinguriigi tegevusloaga ühisrahastusteenuse osutaja vahendusel antud laen ja soetatud väärtpaber või osalus;
- lepinguriigi tegevusloaga krüptovarateenuse osutaja vahendusel või krüptovara emitendilt soetatud krüptovara.
Näited
Finantsvara on nt Nasdaq, NYSE börsidel, USA, UK ja EU reguleeritud turgudel avalikult kaubeldavad väärtpaberid (aktsiad, võlakirjad), avalikult kaubeldavad investeerimisfondi, sh indeksfondi osakud (ETF) või rahaturufondid (nt BlackRocki rahaturufondid, MMF).
Finantsvara on ka nt forex-instrument. Forex (Foreign Exchange Market, FX) on rahvusvaheline finantsasutuste vaheline valuutavahetuse turg, mida nimetatakse ka sularahaturuks (cash market või spot interbank market). Forex on käibemahult kõige suurem finantsturg maailmas, samuti ka kõige likviidsem turg, mis on põhimõtteliselt kauplemiseks avatud 24 tundi ööpäevas. Forex turule on juurdepääs ka jaeinvestoritel.
Nn forex-instrumentidega on lubatud teha tehinguid ka investeerimiskonto süsteemis.
Forex turul saab tehinguid teha erinevat liiki instrumentidega, nt hinnavahelepingud (contract for difference, CFD), valuuta tähtpäevatehinguid (FX forwards) ja kohe täidetavad, kuid edasilükkuva täitmistähtajaga lepingud (rolling spot contracts). Kuna nn spot-tehingud ei kvalifitseeru väärtpaberituru seaduse tähenduses väärtpaberiks, siis on lisatud tuletisinstrumendi mõiste juurde ka „hetkeleping”, mis on üldjuhul valuuta konverteerimine spot-kursi ehk hetkel kehtiva kursi alusel teiseks valuutaks.
Tulumaksukohustuse edasilükkamiseks tuleb:
- finantsvara soetada üksnes investeerimiskontole oleva raha eest ja
- finantsvaralt saadud tulu kanda viivitamatult investeerimiskontole (TuMS § 172), välja arvatud finantsvara vahetamisel või finantsvaralt saadud tulu, mis on
- investeerimisühingu juures avatud kontol või
- lepinguriigi tegevusloaga ühisrahastusteenuse osutaja hallataval platvormil avatud kontol või
- lepinguriigi tegevusloaga krüptovarateenuse osutaja hallataval platvormil avatud kontol.
Üldreegel on, et tulumaksukohustuse edasilükkamiseks tuleb finantsvara osta üksnes investeerimiskontol oleva raha eest.
Erand on finantsvarale, mida tehingu sisu tõttu ei olnud võimalik soetada raha eest (TuMS § 172 lg 8). Näiteks finantsvara, mis on saadud:
- pärandina,
- kinkena,
- likvideerimisjaotisena või
- osalusoptsiooni täitmisel.
Erandi korral on võimalik tulumaksukohustuse edasilükkamiseks hõlmata finantsvara investeerimiskonto süsteemi ning näidata finantsvara soetamismaksumus tuludeklaratsioonis investeerimiskonto sissemaksena.
Soetusmaksumusena saab arvesse võtta:
- päritud finantsvara korral pärija enda tehtud kulud;
- kinke, likvideerimisjaotise või osalusoptsiooni täitmisel saadud finantsvara korral Eestis TuMS § 48, 49 või 50 alusel tulumaksuga maksustatud summa või välisriigis tulumaksuga maksustatud summa.
Kui maksumaksja on:
- saanud tööandjalt erisoodustusena tasuta või soodushinnaga väärtpaberid, millelt tööandja on tasunud tulu- ja sotsiaalmaksu, või
- saanud juriidiliselt isikult kingitusena väärtpaberid, millelt juriidiline isik on tasunud tulumaksu,
siis on maksumaksjal õigus deklareerida nende väärtpaberite soetamismaksumusena erisoodustusena või kingitusena maksustatud turuhind või turuhinna ja soodushinna vahe.
Soetamismaksumuse arvestamiseks tuleb tööandjalt või juriidiliselt isikult saada vabas vormis tõend, kus on näidatud väärtpaberi emitendi nimi ja registrikood, väärtpaberi liik, kogus ning summa, millelt tööandja või juriidiline isik maksud tasus. Tõendil on oluline näidata ka maksustamisperiood (kuu, aasta), mil erisoodustus või kingitus maksudeklaratsiooni vorm TSD lisa 4 või 5 alusel on maksustatud.
Investeerimiskonto kaudu investeerimiseks tuleb panga, makseasutuse, e-raha asutuse või investeerimisühingu juures avatud konto andmed tuludeklaratsioonis deklareerida järgnevalt:
investeerimiskonto „avamine” ja „sulgemine” (sulgemise kuupäev) deklareeritakse tuludeklaratsiooni tabeli 6.5 I osas. Deklareerida on vaja pangakonto IBAN ja panga nimi, makseasutuse või e-raha asutuse või investeerimisühingu juures avatud konto number ja ühingu nimi.
Näiteks investeerimisühingu Lightyear Europe AS juures avatud konto on võimalik deklareerida koodiga „LY-xxxxxxx” (Lightyear account reference ehk konkreetsele kliendile genereeritud tähtede ja/või numbrite kombinatsioon).
investeerimiskonto sisse- ja väljamaksed deklareeritakse tuludeklaratsiooni tabeli 6.5 II osas. Deklareerida on vaja kontole kantud raha ja kontolt välja võetud raha, kindlasti ei tohi deklareerida tehinguid finantsvaraga, et maksuarvestus oleks õige.
Kui maksustamisperioodil sisse- ja väljamakseid ei olnud, siis tuleb tabeli 6.5 I osas kinnitada „linnukesega”, et tabeli 6.5 II osas kanded puuduvad ning edasikantav summa läheb üle järgmisele maksustamisperioodile.
Eesti pankadest (AS LHV Pank, AS SEB Pank, Luminor Bank AS, Swedbank AS) ja investeerimisühingust Lightyear Europe AS saab Maksu- ja Tolliametile saata investeerimiskonto aruande (raporti). Nii on Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonnas (e-MTA) andmed tuludeklaratsioonis automaatselt eeltäidetud (alustades internetipangast ja sisenedes seejärel e-MTA-sse).
Enne aruande saatmist on oluline tehingud (st sisse- ja väljamaksed, tehingud finantsvaraga) ja laekumised üle vaadata, et deklareerida finantsvaralt kontole laekunud maksustatud intress ja dividend ka sissemaksena.
NB! Kui saadate investeerimiskonto raporti internetipangast peale seda, kui olete tuludeklaratsiooni täitmist MTA e-teenuste keskkonnas alustanud, siis andmete deklaratsioonile kandmiseks toimige nii:
- avage tabel 6.5 „Investeerimiskonto",
- vajutage tabeli I ja II osas nupule „MTA andmed“ ning seejärel nupule „Asendan andmed“.
Investeerimiskonto andmed saate tabelisse 6.5 sisestada ka käsitsi. Andmete lisamiseks vajutage nupule „Uus rida“.
Alaealise lapse investeerimiskonto deklareerimisele kehtivad samad reeglid. Kuni 18-aastase (kaasa arvatud) lapse eest esitab tuludeklaratsiooni ja täidab tulumaksukohustuse lapsevanem. Alaealisel lapsel on õigus üldisele maksuvabale tulule ning lõplik maksukohustus selgub tuludeklaratsiooni alusel.
Sissemakse lapse investeerimiskontole on üldjuhul kingitus vanematelt või vanavanematelt ning lapsele maksuvaba tulu (TuMS § 19 lg 3 p 6).
Investeerimiskonto andmete parandamine
Tuludeklaratsiooni tabelis 6.5 investeerimiskonto andmete (I osa) ja tulu finantsvaralt (II osa) parandamisel tuleb arvestada erisusega, kui:
- investeerimiskonto on avatud pangas (nt LHV Pank, SEB Pank, Swedbank, Luminor Pank) või
- investeerimiskonto on avatud lepinguriigi investeerimisühingu (nt Lightyear Europe AS) juures.
NB! Kõige lihtsam on investeerimiskonto andmeid deklareerida/parandada pangast või investeerimisühingust (Lightyear Europe AS) saadetud aruande põhjal. Internetipangast (LHV Pank, SEB Pank, Swedbank, Luminor Pank) leiate vajaliku info, kuidas aruanded tuludeklaratsiooni eeltäitmiseks saata.
Pangas avatud investeerimiskonto andmete parandamine
Kui olete investeerimiskonto avanud või kasutusele võtnud pangas 2022. aastal või hiljem, siis on teil õigus investeerimiskonto andmed tagasiulatuvalt deklareerida tabeli 6.5 I osas ning investeerimiskontole tehtud sisse- ja väljamaksed tabeli 6.5 II osas.
Kui aga olete finantsvara (nt börsil kaubeldavad aktsiad, fondiosakud, võlakirjad) ostnud oma tavakontolt, siis tagasiulatuvalt ei ole lubatud nn tavasüsteemis ostetud finantsvara investeerimiskonto süsteemi hõlmata. See tähendab, et kui te olete pangakonto avanud nt aastal 2020 või 2021, investeerinud selle pangakonto kaudu finantsvarasse (ostnud nt aktsiaid, fondiosakuid, võlakirju, mis on jätkuvalt teie pangakontol/väärtpaberikontol), kuid te ei ole aasta 2020 või 2021 tuludeklaratsiooni tabeli 6.5 I osas seda pangakonto IBAN-it investeerimiskontona deklareerinud, siis tuleb teil finantsvara müük deklareerida nn tavasüsteemis.
Investeerimiskonto kasutamise ja tulumaksukohustuse edasilükkamise eelduseks on andmete korrektne ja õigeaegne deklareerimine tuludeklaratsiooni tabelis 6.5. Finantsvara peab olema ostetud konto kaudu (IBAN-ilt), mis on tuludeklaratsioonis deklareeritud investeerimiskontona. Üksnes see annab võimaluse tulumaksukohustuse edasilükkamiseks.
Lepinguriigi investeerimisühingu juures avatud investeerimiskonto andmete parandamine
Lepinguriigi investeerimisühingu juures avatud investeerimiskonto andmete parandamisel on erisus.
Kui olete investeerimiskonto avanud lepinguriigi investeerimisühingu (nt Lightyear Europe AS) juures enne 1. jaanuari 2024, siis on teil tulumaksuseaduse üleminekusättest (TuMS § 61 lõikes 671) tulenevalt õigus investeerimiskonto andmed tagasiulatuvalt deklareerida 2024. aasta tuludeklaratsiooni tabeli 6.5 I osas ja II osas.
Üksnes lepinguriigi investeerimisühingu juures avatud kontol olnud finantsvara soetamismaksumus on lubatud deklareerida investeerimiskonto 2024. aasta sissemaksena.
NB! Seega 2024. aastast jõustunud muudatus kehtib üksnes lepinguriigi investeerimisühingu juures avatud kontodele. TuMSi üleminekusäte ei kehti varasemalt pangas avatud ja kasutusel olevatele kontodele.
Maksumaksja nimel on investeerimiskonto, kuid finantsvara kajastub panga või investeerimisühingu nimel oleval esindajakontol. Finantsvara ostetakse ja müüakse esindajakonto kaudu.
Maksumaksja nimel oleval investeerimiskontol kajastub kogu arvestus maksumaksjalt laekunud raha, ostetud ja müüdud finantsvara ning maksumaksjale tagasi kantud raha osas.
Investeerimisühingu juures avatud konto on lubatud deklareerida investeerimiskontona, kui investeerimisühing on selle kaudu tehingu tegemiseks avanud maksumaksja arvel rahakonto või hoiab maksumaksja raha viisil, mis võimaldab seda eristada investeerimisühingu enda ja teiste klientide rahast (TuMS § 172 lg 3).
Investeerimiskonto võib olla pangas ning seda on võimalik kasutada investeerimisühingu, ühisrahastusteenuse või krüptovarateenuse osutaja juures investeerimiseks nii, et finantsvaralt saadud tulu ei tule pärast iga tehingut viivitamatult kanda investeerimiskontole tagasi.
Oluline on, et tulu finantsvaralt ei kanta investeerimisühingu juures avatud kontolt või ühisrahastusteenuse või krüptovarateenuse osutaja hallataval platvormil avatud kontolt välja, vaid see reinvesteeritakse (TuMS § 172 lg 2) ning investeerimise lõpetamisel kantakse pangas olevale investeerimiskontole tagasi.
Tuludeklaratsiooni tabeli 6.5 II osas tuleb deklareerida:
- investeerimiskontole sissemakstud summad ja
- investeerimiskontolt väljavõetud summad, mille eest ei ole ostetud finantsvara tulumaksuseaduse mõistes.
Tehinguid finantsvaraga tuludeklaratsioonis ei deklareerita.
Investeerimiskonto sissemaksed on:
- kontole kantud raha;
- finantsvaralt (nt tähtajaline pangahoius, võlakiri) kontole laekunud maksustatud intress;
- finantsvaralt (nt aktsiatelt) kontole laekunud maksustatud dividend.
Samas tuleb arvestada, et finantsvaralt (nt tähtajaliselt pangahoiuselt, konto raha jäägilt, võlakirjalt) laekunud intressilt on lubatud tulumaksukohustust edasi lükata. Selleks tuleb panka, makseasutust, e-raha asutust, investeerimisühingut või võlakirja emitenti teavitada, et finantsvara on ostetud või raha tähtajaliselt hoiustatud investeerimiskonto kaudu ning intress laekub investeerimiskontole. Saadud intress maksustatakse tulevikus investeerimiskonto reeglite alusel, st raha väljavõtmisel.
Investeerimiskonto väljamaksed on:
- kontolt välja võetud raha, millega ei soetata finantsvara või mida ei kanta üle maksumaksja teisele investeerimiskontole;
- võimenduslaenult tasutud intress.
NB! Kui investeerimiskontolt on raha kantud tähtajalisse hoiusesse teises krediidiasutuses avatud pangakonto kaudu, mis ei ole kasutusele võetud investeerimiskontona, siis on raha teise krediidiasutusse tähtajalisse hoiusesse kandmine investeerimiskonto väljamakse. Seda ka olukorras, kus teises krediidiasutuses oli tähtajalise hoiuse intressi määr (%) kõrgem ning hoiuperioodi lõppedes kanti raha tagasi investeerimiskontole.
Võimenduslaenuna käsitatakse tehingut, millega krediidiasutus või investeerimisühing annab laenu seoses väärtpaberite ostu, müügi, hoidmise või nendega kauplemisega.
Võimenduslaenu ei käsitata investeerimiskonto sissemaksena ja võimenduslaenu põhiosa tagastamist ei käsitata investeerimiskonto väljamaksena. Investeerimiskonto väljamaksena tuleb deklareerida laenult tasutud intress.
Investeerimiskonto väljamaksena ei tule deklareerida:
- valuuta konverteerimist finantsvara soetamiseks;
- investeerimiskonto, väärtpaberikonto tasu;
- lepinguriigi tegevusloaga ühisrahastusteenuse või krüptovarateenuse osutaja hallatava platvormi kasutamisega seotud tasu.
Investeerimiskonto, väärtpaberikonto kasutamisega seotud tasu ei ole väljamakse, kuid see ei hõlma portfellihaldusteenuse eest võetavat igakuist haldustasu või portfellivalitsemise tasu. Portfellivalitsemise lepingu alusel osutab pank kliendile lisateenust, mis on seotud kliendi väärtpaberiportfelli juhtimisega.
Investeerimiskonto sulgemisel (tabeli 6.5 I osas näidata sulgemise kuupäev) tuleb tabeli 6.5 II osas investeerimiskonto väljamaksena deklareerida:
- kontol olev raha jääk ja
- kontol oleva finantsvara soetamismaksumus.
Investeerimiskonto „sulgemine“ tähendab, et tulumaksukohustust ei lükata enam edasi. See ei tähenda pangakonto või väärtpaberikonto sulgemist.
Kokkuvõtteks
| Investeerimiskonto sissemakse on | Investeerimiskonto sissemakse ei ole | Investeerimiskonto väljamakse on | Investeerimiskonto väljamakse ei ole |
|---|---|---|---|
| kontole kantud raha | finantsvara müük (tehing finantsvaraga) | kontolt välja võetud raha (ei osta uut finantsvara) | finantsvara ost (tehing finantsvaraga) |
| investeerimiskontode vahel raha liikumine | kontolt välja kantud raha, mille eest ei ole ostetud finantsvara tulumaksuseaduse mõistes | investeerimiskontode vahel raha liikumine | |
| kontole laekunud maksustatud intress | kontole laekunud maksustamata intress | valuuta konverteerimistasu | |
| kontole laekunud Eesti äriühingu dividend | investeerimiskonto, väärtpaberikonto kasutamisega seotud tasu | ||
| kontole laekunud välisriigi äriühingu maksustatud dividend | kontole laekunud välisriigi äriühingu maksustamata dividend | ühisrahastusteenuse või krüptovarateenuse osutaja platvormi kasutamisega seotud tasu | |
| võimenduslaenu saamine | võimenduslaenu intress | võimenduslaenu põhiosa tagastamine | |
| kontole kantud finantsvara, nt päritud finantsvara korral pärija tehtud kulud; kinke, likvideerimisjaotise või osalusoptsiooni korral Eestis tulumaksuseaduse § 48, 49 või 50 alusel või välisriigis tulumaksuga maksustatud summa | kontolt üle kantud finantsvara soetamismaksumus, nt tasuta (kingina) või mitterahalise sissemaksena äriühingule (OÜ, AS) üle antud aktsiad, osakud vm | ||
| investeerimiskonto sulgemisel kontol olev raha jääk ja kontol oleva finantsvara soetamismaksumus; kontolt teises krediidiasutuses avatud pangakontole, mis ei ole deklareeritud investeerimiskontona, kantud raha (nt tähtajalisse hoiusesse) |
Kui Eestis saadud intressilt (nt pangalt, võlakirja emitendilt) on tulumaks kinnipeetud, siis on intressi ja kinnipeetud tulumaksu andmed eeltäidetud tuludeklaratsiooni tabelis 5.1. Tulumaksuga maksustatud intress on investeerimiskonto sissemakse.
Tuludeklaratsiooni tabeli 6.5 II osas tuleb investeerimiskonto sissemaksena deklareerida investeerimiskonto kaudu ostetud finantsvaralt (nt pangahoiuselt, konto jäägilt, võlakirjalt, investeerimisfondi osakult) investeerimiskontole laekunud intressi summa (netosumma).
Samas annab investeerimiskonto võimaluse intressi väljamakse tegijat teavitada, et investeering on tehtud investeerimiskonto kaudu ning seeläbi investeerimiskontole laekunud intressilt tulumaksukohustust edasi lükata. Sel juhul toimub tulu maksustamine tulevikus investeerimiskonto reeglite aluselt.
Eesti äriühingult saadud dividend on eeltäidetud tuludeklaratsiooni tabelis 5.1 (kinnipeetud tulumaks 7%) ja/või tabelis 7.1 (äriühingu tasandil tasutud tulumaks 22/78). Eesti äriühingult saadud dividend on investeerimiskonto sissemakse.
Tuludeklaratsiooni tabeli 6.5 II osas tuleb investeerimiskonto sissemaksena deklareerida investeerimiskonto kaudu ostetud finantsvaralt (nt aktsiatelt) investeerimiskontole laekunud dividend.
Kui välisriigis saadud intressilt on tulumaks välisriigis kinnipeetud ja see on tõendatud, siis tuleb intress deklareerida tuludeklaratsiooni tabelis 8.1. Samas kui välisriigis saadud dividendilt on tulumaks välisriigis kinnipeetud või tasutus ja see on tõendatud, siis tuleb dividend deklareerida tuludeklaratsiooni tabelis 8.8. Sarnaselt Eestis saadud intressile ja dividendile on tegemist investeerimiskonto sissemaksena.
Näide
Maksumaksja sai Leedu võlakirjalt intressi, millelt on kinni peetud Leedus tulumaks 10%.
Välisriigist saadud intress tuleb deklareerida tuludeklaratsiooni tabelis 8.1. Välisriigis intressilt tasutud tulumaks võetakse Eestis tulumaksu arvestamisel arvesse.
Kui välisriigis tasutud tulumaks on väiksem Eesti tulumaksuseaduse alusel tuludeklaratsioonis arvutatud tulumaksust, siis tuleb Eestis välisriigi tulult juurde maksta vahe, mille võrra välisriigi tulumaks on Eestis arvutatud tulumaksust väiksem.
Oluline on teada, et kui maksulepingus on kokku lepitud välisriigis kinnipeetava tulumaksu piirmäär, siis Eestis võetakse tasutud tulumaksu arvesse üksnes piirmäära ulatuses.
Maksumaksja peab vajadusel tõendama Maksu- ja Tolliametile välisriigis tulumaksu tasumist.
| Tavasüsteem | Investeerimiskonto | |
|---|---|---|
| Leedu võlakirja intress |
10% tulumaksu on kinni peetud Leedus + 10% tulumaksu tuleb Eestis juurde maksta. Alates 2025. aastast tuleb juurde maksta 12%. |
10% tulumaksu on kinni peetud Leedus + 10% tulumaksu tuleb Eestis juurde maksta. Alates 2025. aastast tuleb Eestis 10% asemel juurde maksta 12%. |
| Tuludeklaratsioon |
Tehing deklareerida tabelis 8.1 ja tasuda täiendavalt 10% tulumaksu. Alates 2025. aastast tuleb juurde maksta 12%. |
Tehing deklareerida tabelis 8.1 ja tasuda täiendavalt 10% tulumaksu. Lisaks deklareerida:
Näiteks mõni pank näitab investeerimiskonto raportis sissemaksena välisriigist saadud intressi brutosummat ja väljamaksena tulumaksusummat, kuid mõni teine pank näitab raportis investeerimiskonto sissemaksena välisriigist laekunud netointressi summat. |
Finantsvara pärimisel tuleb eristada olukorda, kus pärija on üleelanud abikaasa ja finantsvara oli abikaasade ühisvara ning olukorda, kus pärijad on lapsed, sugulased või kolmas isik ja finantsvara ei olnud ühisvara.
-
Pärija on üleelanud abikaasa ja finantsvara oli abikaasade ühisvara.
Pärija (üleelanud abikaasa) pärib raha ja finantsvara (kannab need vastavalt enda kontodele, sh väärtpaberikontole) ning:
-
ei jätka investeerimiskonto süsteemis, st pärija esitab lahkunu (pärandaja) nimel tuludeklaratsioonis, sulgeb investeerimiskonto ja täidab maksukohustuse pärandaja nimel. Tulevikus on pärijal õigus väärtpaberite soetamismaksumusena (tavasüsteemis deklareerimisel) arvesse võtta pärandaja investeerimiskonto sulgemisel näidatud finantsvara soetamismaksumus.
Pärandaja tulumaksukohustuse edasi lükkamine on lõpetatud ja tulumaksukohustus täidetud.
-
jätkab investeerimiskonto süsteemis, st pärija ei sulge pärandaja tuludeklaratsioonis investeerimiskontot, hõlmab finantsvara enda investeerimiskonto süsteemi ja deklareerib pärandaja investeerimiskonto „edasikantava summa” enda tuludeklaratsioonis investeerimiskonto sissemaksena.
Pärija täidab tulumaksukohustuse tulevikus investeerimiskonto maksustamise reeglite alusel.
-
- Pärijad on lapsed, sugulased või kolmas isik ja finantsvara ei olnud ühisvara.
Pärijad (üldjuhul lapsed) pärivad raha ja väärtpaberid (kannavad need vastavalt enda kontodele, sh väärtpaberikontodele) ning:
- ei jätka investeerimiskonto süsteemis. Kui pärijad esitavad lahkunu (pärandaja) nimel tuludeklaratsiooni, sulgevad investeerimiskonto ja täidavad maksukohustuse pärandaja nimel, siis pärijatel ei ole õigus finantsvara soetamismaksumusele, sest tegemist ei olnud ühisvaraga. Pärandina saadud finantsvara soetamismaksumus on 0 eurot, sest pärijad saavad vara soetamismaksumusena arvestada üksnes enda tehtud kulud (TuMS § 38 lg 11). Raha pärimine on maksuvaba.
-
jätkavad investeerimiskonto süsteemis, st pärijad ei sulge pärandaja tuludeklaratsioonis investeerimiskontot, hõlmavad päritud finantsvara enda investeerimiskonto süsteemi ja täidavad maksukohustuse tulevikus investeerimiskonto maksustamise reeglite alusel.
Pärijad tohivad investeerimiskonto sissemaksena näidata üksnes enda tehtud kulud.
Alates 2021. aastast on inimesel võimalus pensioni II sambasse raha koguda ja investeerida pensioni investeerimiskonto ehk PIKi kaudu (kogumispensionide seaduse § 31).
PIKi puhul saab inimene ise teha investeerimisotsuseid. Selleks tuleb inimesel pangas avada eraldi rahakonto ja sellega seotud väärtpaberikonto. Pensioni investeerimiskonto teenust pakuvad Eestis neli panka – LHV Pank, Luminor Pank, SEB Pank ja Swedbank. PIKi haldav pank kontrollib, et inimene suunab oma pensioniraha seadusega lubatud investeeringutesse ning investeeringutest väljumisel tagasi PIKile.
Inimesel on võimalik seni pensionifondidesse kogunenud vara väärtuses:
- teha PIKile sissemakse või
- hoida varem kogutud raha edasi pensionifondis ning
- uued sissemaksed suunata PIKile.
Sellisel juhul kannab Maksu- ja Tolliamet igakuiselt deklareeritud kogumispensioni maksed inimese PIKile. Inimesel võib korraga olla mitu PIKi (nt erinevates pankades), kuid korraga saab makseid teha vaid ühele kontole. Sarnaselt investeerimiskontole otsustab inimene ka PIKi puhul, millal ja kuidas ta kontole laekunud raha investeerib.
Samas PIK ei ole sama, mis investeerimiskonto, sest PIKil saab hoida üksnes pensioni II samba raha ning PIKi tuludeklaratsioonis ei deklareerita, sest PIKilt tehtud väljamaksed maksustatakse pensioni II samba reeglite alusel (TuMS § 201). Pensionikeskus täidab tulumaksukohustuse vastavalt pensioni väljamaksmise tingimustele.
Loetelu finantsvarast, millesse on lubatud investeerida, on PIKi ja investeerimiskonto puhul sarnane, kuid PIKi kaudu ei ole lubatud investeerida ühisrahastusteenuse ega krüptovarateenuse osutaja vahendusel.
PIKi kaudu soetatud finantsvaralt (nt võlakirjalt) saadud intressilt on võimalik tulumaksukohustust edasi lükata. Selleks tuleb intressi väljamakse tegijat (nt võlakirja emitenti) teavitada, et investeering on tehtud PIKi kaudu (TuMS § 40 lõike 2 punkt 4) ning saadud intressi ei tule tuludeklaratsioonis deklareerida.
Samuti ei tule tuludeklaratsioonis deklareerida välisriigist laekunud maksustamata või maksustatud intressi ja dividendi, mis on saadud PIKi kaudu soetatud finantsvaralt. Oluline on arvestada, et välisriigist laekunud intressilt või dividendilt ei ole võimalik tulumaksukohustust edasi lükata või kinnipeetud tulumaksu tagasi saada. Seda seetõttu, et välisriigi emitenti ei teavitata PIKist või välisriigis kinnipeetud tulumaksu ei tagastata Eestis tuludeklaratsiooni alusel. Välisriigi väärtpaberi (nt aktsia, võlakirja) emitent peab tulumaksu kinni ja tasub välisriigis. Välisriigis kinnipeetud tulumaks on näha PIK pangakonto väljavõttel (sõltuvalt pangast nt dividendi või intressi „+” brutosumma ja „–” kinnipeetud tulumaksu summa või „+” netosumma ning selgituses on ära toodud kinnipeetud tulumaksu summa).
Sarnaselt investeerimiskontole ei toimu PIKi kaudu teenitud tulu maksustamist enne väljamakse tegemist. PIKilt tehtud väljamaksed maksustatakse pensioni II samba reeglite alusel (TuMS § 201). Näiteks lühike tähtajaline pension maksustatakse tulumaksuga määras 10% ning pikk tähtajaline pension on maksuvaba. Täpsem info veebilehel „Pensionid ja kindlustushüvitised”
Eesti äriühingult saadud dividendilt ei ole võimalik tulumaksukohustust edasi lükata. PIKile laekunud dividend, millelt on kinnipeetud 7%, on eeltäidetud tuludeklaratsiooni tabeli 5.1 I osas ja dividend, millele rakenduv maksumäär on alates 2025. aastast 22/78, on eeltäidetud tabelis 7.1. Oluline on need read ära märkida tähisega „X” ning siis ei lähe need maksumaksja aastatuluna arvesse ega mõjuta 2025. aastal maksuvaba tulu suurust.
Kokkuvõtteks
Väärtpaberid tavasüsteemis deklareerida | Investeerimiskonto deklareerida | Pensioni investeerimiskonto | |
|---|---|---|---|
| Tuludeklaratsioon | tabelis 6.1 või 8.2 kasu ja kahju | tabelis 6.5 sisse- ja väljamaksed | Ei deklareeri |
| Eestis ja välisriigis saadud intress | tabelis 5.1 või 8.1 intress | maksustamata intressi ei deklareeri; maksustatud intress tabelis 5.1 või 8.1 ja investeerimiskonto sissemaksena | maksustamata intressi ei deklareeri; maksustatud intressi puhul tabelis 5.1 veergu „Pensioni investeerimiskontole laekunud tulu“ märkida tähis „X“ |
| Eesti äriühingult saadud dividend | tabelis 5.1 või 7.1 dividend | tabelis 5.1 või 7.1 ja investeerimiskonto sissemaksena | tabelis 5.1 või 7.1 veergu „Pensioni investeerimiskontole laekunud tulu“ märkida tähis „X“ |
| Välisriigi äriühingult saadud dividend | tabelis 8.1 või 8.8 dividend | maksustamata dividendi ei deklareeri; maksustatud dividend tabelis 8.8 ja investeerimiskonto sissemaksena | maksuvaba (TuMS § 18 lg 1¹), ei deklareeri |
- Millised on maksustamise ja deklareerimise nõuded Eestis elavale isikule, kes on muutnud oma residentsust ning soovib Eestis deklareerida välismaal asuvaid investeeringuid?
Eesti residendist füüsilisel isikul on võimalik väärtpaberitesse investeerida
- tavasüsteemis või
- investeerimiskonto süsteemis.
Nn tavasüsteemi tuleb deklareerida väärtpaberite müük või vahetus ning tasuda tulumaks teenitud kasult (tuludeklaratsiooni tabelid 6.1 ja 8.2).
Investeerimiskonto annab võimaluse uuesti investeeritud rahalt tulumaksu maksmist edasi lükata ning seetõttu tuleb investeerimiskonto süsteemis deklareerida kontole investeeringuteks sissemakstud summad (raha) ja kontolt väljavõetud summad (tuludeklaratsiooni tabel 6.5).
Neid kahte süsteemi võib kasutada ka paralleelselt. Näiteks sobib inimesele, kes on asunud Eestisse elama ja omab välismaal elatud aastate jooksul soetatud investeeringuid välismaal, kasutada varasemate ehk välismaal soetatud investeeringute osas tavasüsteemi ehk maksustada väärtpaberite müügist või vahetusest saadud kasu.
Uute Eestis elamise perioodi jooksul soetatud investeeringutele sobib juba investeerimiskonto süsteem. Oluline ongi kohe alguses ehk väärtpaberite ostmisel valida tavasüsteem või investeerimiskonto süsteem ja jätkata selles lõpuni ehk väärtpaberite müümiseni.
Varasemalt välismaal või oma igapäevakontolt soetatud väärtpabereid investeerimiskontole üle kanda ei tohi, sest investeerimiskonto reeglid näevad ette finantsvara (väärtpaberite) ostmise investeerimiskontol oleva raha eest.
Eesti pankadest on võimalik saata investeerimiskonto raport ja/või maksuraport. Välismaal asuvate investeeringute puhul peab arvestama, et tehingud tuleb endal tuludeklaratsiooni vastavatesse tabelitesse kanda.
- Kui raporti koostamine ei ole võimalik, kuidas tagada vajalike andmete korrektne kajastamine deklaratsioonil?
Andmete korrektseks kajastamiseks:
- hoidke oma igapäevased kulutused ja investeeringud lahus, st erinevatel pangakontodel (erinevad IBAN numbrid) ja/või investeerimisühingu juures avatud kontol.
- mõelge läbi, mis finantsvarasse soovite investeerida ja mis konto sobib investeerimiskontoks (Eesti pankadest ja investeerimisühingust Lightyear Europe AS on võimalik saata raport andmete tuludeklaratsioonile kandmiseks).
- kasutusel võib olla üks või mitu investeerimiskontot, tulumaksuarvestus toimub kõikide kontode üleselt kuupäeva ja kellaaja põhiselt, mitte maksustamisperioodi viimase kuupäeva, st 31. detsembri seisuga.
- veenduge, et lükkate tulumaksukohustust edasi nt võlakirja või tähtajalise pangahoiuse intressilt või välisriigi dividendilt, mis laekuvad investeerimiskontole.
- veenduge, et Eestis või välisriigis tulumaksuga maksustatud intress või dividend, mis on laekunud investeerimiskontole (netosumma), on deklareeritud investeerimiskonto sissemaksena ja ka tabelis 8.1 (intressi brutosumma ja välisriigis kinnipeetud tulumaks) või 8.8 (dividendi brutosumma ja välisriigis kinnipeetud tulumaks).
- Olen alates 2022 soetanud väärtpabereid Admiral Markets Europe Ltd juures avatud konto kaudu. Ma ei ole seda kontot investeerimiskontona siiani deklareerinud, kuid soovin seda teha. Kuidas pean deklareerima?
Admiral Markets Europe Ltd on Küprose tegevusloaga investeerimisühing. See tähendab, et Admiral Markets Europe Ltd juures avatud konto sobib alates 2024. aastast deklareerida tuludeklaratsiooni tabeli 6.5 I osas investeerimiskontona.
Selleks nägi tulumaksuseadus ette üleminekusätte (tulumaksuseaduse § 61 lõige 67¹), mis annab võimaluse 2024. aasta tuludeklaratsiooni tabelis 6.5 ka enne 2024. aasta 1. jaanuari lepinguriigi investeerimisühingu juures avatud konto deklareerida investeerimiskontona.
Kui Te soovite võtta selle konto kasutusele investeerimiskontona, siis tuleb Teil parandada 2024. aasta tuludeklaratsiooni ning deklareerida tabeli 6.5 I osas Admiral Markets Europe Ltd juures avatud konto ning tabeli 6.5 II osas seisuga 01.01.2024 sissemaksena kontol olnud finantsvara soetamismaksumus ja kontol olnud raha.
Oluline on parandada ka 2025. aasta tuludeklaratsiooni andmeid, et tabelis 6.5 on „Edasikantav summa“ õige.
NB! Esitatud tuludeklaratsioone saab parandada tagasiulatuvalt 3 aastat (2023, 2024, 2025). Deklaratsiooni avamiseks tuleb pöörduda Maksu- ja Tolliameti klienditoe poole.
Deklaratsioonide parandamist ja tagantjärele esitamist tuleb alustada kõige varasemast aastast, siis kandub „Edasikantav summa“ üle järgmisesse aastasse.
- Lahkusin Eestist 15. juunil 2025 elama Norrasse, vormistasin ennast sellest ajast Eestis mitteresidendiks. Eestis kasutasin LHV Panga investeerimiskontot. Kas saan seda maksustamise jaoks edasi kasutada? Kui ei saa, kuidas siis pean seda kontot deklareerima?
Investeerimiskontot on lubatud tulumaksukohustuse edasilükkamiseks kasutada vaid Eesti residendist maksumaksjal, sest mitteresidendi väärtpaberitulu maksustatakse tema koduriigis. Investeerimiskonto sulgemine ehk tulumaksukohustuse edasilükkamise lõpetamine ei tähenda pangakonto või väärtpaberikonto sulgemist. Neid on võimalik edasi kasutada.
Kuna Teist sai Norra resident, siis tuleb Teil 2025. aasta tuludeklaratsiooni
- tabeli 6.5 I osas deklareerida investeerimiskonto sulgemise kuupäev, st 15. juuni 2025, ja
- tabeli 6.5 II osas investeerimiskonto väljamaksena deklareerida seisuga 15. juuni 2025 kontol olnud raha ja finantsvara soetamismaksumus.
Kui Teie konto sulgemisel tekib maksustatav summa, siis tasuda tuludeklaratsiooni alusel tulumaksukohustus 1. oktoobriks 2026.
Norra residendina maksustatakse Teie väärtpaberitulu juba tulevikus Norra reeglite alusel.
- Asusin Eestisse elama 1. augustil 2025. Enne olin Saksamaa resident. Mul on Interactive Brokersis konto, mida olen väärtpaberitesse investeerimiseks kasutanud alates 2022. aastast. Kas ma saan selle kontoga hakata kasutama investeerimiskonto süsteemi?
Interactive Brokers Ireland Limited on Iirimaa tegevusloaga investeerimisühing. See tähendab, et ta sobib küll investeerimiskontoks, kuid kuna Teil on sellel kontol investeeringud alates 2022. aastast, mil Te olite Saksamaa resident, siis neid varasemalt soetatud ja kontol olemasolevat finantsvara (väärtpabereid) ei ole lubatud hõlmata investeerimiskonto süsteemi. Olemasolev finantsvara tuleb maksustada nn tavasüsteemis.
Kuna Te olete Eesti resident alates 1. augustist 2025, siis on Teil võimalik avada uus konto, mida kasutada investeerimiskontona. Kahte süsteemi võib kasutada paralleelselt.
- Kasutan LHV Pangas investeerimiskontot juba 3 aastat, kuid ei ole tuludeklaratsioonides seda teadmatusest veel deklareerinud. Saatsin pangast 3 aasta aruanded Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonda e-MTA, aga tuludeklaratsioonidel ma neid andmeid ei näe. Kuidas saan andmed tuludeklaratsioonidele?
Teil tuleb ühendust võtta Maksu- ja Tolliameti klienditoega, et nad avaksid Teile varasemate aastate tuludeklaratsioonid parandusteks.
Pärast seda tuleb Teil siseneda e-MTAsse ning vastava aasta tuludeklaratsiooni muuta. Selleks tuleb valida:
- „Muudan deklaratsiooni“ ja „Parandan esitatud deklaratsiooni“ ning
- tabeli 6.5 I osas ja II osas valida „MTA andmed“ ja „Asendan andmed“.
Alustage deklaratsioonide parandamist kõige varasemast aastast, et järgmisesse aastasse kanduks õige „Edasikantav summa“.
- Olen kasutanud Swedbanki investeerimiskontot alates 2017, kuid ei ole seda tuludeklaratsioonidele kunagi märkinud. Ma ei ole väärtpaberitulusid siiani üldse deklareerinud. Kuidas ma nüüd selle konto saan tagantjärele investeerimiskontoks deklareerida?
Olemasoleva finantsvaraga (väärtpaberitega) Swedbanki kontot ei ole lubatud tagasiulatuvalt alates 2017 investeerimiskontona deklareerida. Teil on kohustus konto kaudu teenitud väärtpaberitulu deklareerida tavasüsteemis ning tasuda kasult tulumaks (tuludeklaratsiooni tabelid 6.1 või 8.2). Samuti kui Te olete väärtpaberitelt, nt aktsialt saanud dividendi või võlakirjalt intressi, siis ka dividendi- ja intressitulu tuleb tuludeklaratsioonis deklareerida.
Kui Teil on Swedbanki kontol ainult raha (ei ole väärtpabereid) ja on soov tulevikus investeerida investeerimiskonto süsteemis, siis on Teil vajalik olemasolev konto või uus konto deklareerida investeerimiskontona ning osta finantsvara selle kaudu.
- Olen välismaisele investeerimiskontole teinud aastas 70 sissemakset ja ainult 1 väljamakse, mis ei ületa sissemakset. Kas ma võin sissemaksed tabeli 6.5 II osas deklareerida summeeritult?
Tabeli 6.5 II osas ei tohi deklareerida andmeid summeeritult, seda ka olukorras, kus väljamakse ei ületa sissemakset.
Investeerimiskonto maksuarvestus on kuupäeva ja kellaaja põhine, seetõttu tuleb kõik tehingud deklareerida vastavalt kuupäevale.
- Investeerin alates 2024 Mintos Marketplace kaudu ühisrahastuse laenudesse ja ETFidesse. Soovin tulevikus investeerida Mintos platvormi kaudu ka krüpto ETP-desse. Kas saan kasutada Mintos kontot investeerimiskontona ja kas kõik need tooted on investeerimiskontole sobivad finantsvarad?
AS Mintos Marketplace on Läti tegevusloaga investeerimisühing. See tähendab, et AS Mintos Marketplace juures avatud konto on sobiv investeerimiskontoks.
Investeerimiskontole sobiv finantsvara on näiteks;
- investeerimisfondi (v.a tegevusloata väikefondi) aktsia või osak (nt avalikult kaubeldav fondiosak ehk ETF),
- lepinguriigi tegevusloaga ühisrahastusteenuse osutaja vahendusel antud laen ja soetatud väärtpaber või osalus,
- lepinguriigi tegevusloaga krüptovarateenuse osutaja vahendusel või krüptovara emitendilt soetatud krüptovara.
Seega kui AS Mintos Marketplace tooted vastavad eeltoodud tingimustele, siis on need investeerimiskontole sobiv finantsvara tulumaksuseaduse mõistes.
- Kas krüptovaluuta derivatiivid (perpetual futures, näiteks Bitcoin futuurid, Ethereum futuurid), millega kaubeldakse krüptobörsil, on investeerimiskontole sobiv finantsvara, mida saab maksustada investeerimiskonto kaudu? Kas neid loetakse väärtpaberiteks või krüptovaraks?
Krüptovara derivatiivid (perpetual futures) on tuletisväärtpaberid, mille väärtus sõltub alusvarast (nt Bitcoin, Ethereum), kuid mis ise ei ole krüptovara. Krüptovara alusvaraga tuletisväärtpaber ei ole investeerimiskontole sobiv, mistõttu sellelt saadud tulu maksustamist ei saa investeerimiskonto kaudu edasi lükata. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 17¹ lõike 2 punkti 6 kohaselt sobib investeerimiskontole tuletisinstrument, mille alusvaraks on TuMS § 17¹ lõike 2 punktides 2–4 nimetatud finantsvara või valuuta või mille hind sõltub otseselt või kaudselt valuutavahetuskurssidest. Selles ei sisaldu TuMS § 17¹ lõike 2 punkti 10, mis viitab krüptovarale.
- Olen optsioonilepinguga saanud tööandjalt ettevõtte aktsiaid. Aktsiad asuvad praegu välismaa platvormil. Mul on Eesti pangas ka investeerimiskonto. Kuna need on börsil kaubeldavad aktsiad, siis kas ja kuidas saan need hõlmata investeerimiskonto süsteemi?
Kui välismaa platvorm on pank või lepinguriigi tegevusloaga investeerimisühing (maakler), siis on esimene võimalus deklareerida see investeerimiskontona ja seeläbi hõlmata avalikult kaubeldavad aktsiad investeerimiskonto süsteemi. Sel juhul on oluline deklareerida kaks investeerimiskontot, st Eesti panga investeerimiskonto ja välismaal asuv investeerimiskonto.
NB! Kui tegemist on nt USA või UK investeerimisühinguga (maakleriga), siis see ei ole sobiv investeerimiskontoks. Investeerimisühing peab olema lepinguriigi tegevusloaga ning lepinguriigiks tulumaksuseaduse mõistes on Euroopa Liidu liikmesriigid, Island, Liechtenstein ja Norra.
Teine võimalus on tööandjalt optsioonilepingu täitmisel saadud aktsiad kanda Eesti pangas olevale investeerimiskontole (rahakonto ja sellega seotud väärtpaberikonto).
- Kuidas tuleb investeerimiskonto tabeli 6.5 II osas deklareerida tehingutasud, mida maksan väärtpaberite soetamisel/müümisel või raha ülekandmisel ühelt investeerimiskontolt teisele?
Tehingutasud on „tehing finantsvaraga“, st tehingutasu ei tohi deklareerida investeerimiskonto sisse- ega väljamaksena.
Tehingutasu läheb investeerimiskontole kantud raha (sissemakse) või finantsvaralt teenitud kasu arvelt ning seetõttu ei ole tehingutasu näol tegemist investeerimiskonto sisse- ega väljamaksega.
- Enefit Green ostis aktsiad tagasi. Kuidas see investeerimiskonto raportis kajastub?
Aktsiate tagasiost ja aktsiate müük on raportis „tehing finantsvaraga“. See tähendab, et seda ei deklareerita tuludeklaratsiooni tabelis 6.5 II osas. Investeerimiskonto tabeli 6.5 II osas deklareeritakse sisse- ja väljamaksed, mitte aktsiate ostud-müügid.
- Kui investeerimiskontole laekusid dividendid välismaa aktsiate müügist, kuidas need investeerimiskonto süsteemis maksustatakse?
Investeerimiskontole saab laekuda raha aktsiate müügist, mis on „tehing finantsvaraga“ ja mida investeerimiskonto tabelis 6.5 II osas ei deklareerita. Investeerimiskonto süsteemis ei maksustata kasu väärtpaberite võõrandamisest, vaid investeerimiskontole sissemakstud ja väljavõetud raha vahe ehk investeeringute lõpetamisel positiivne tulemus.
Investeerimiskonto kaudu ostetud aktsiatel on võimalik teenida dividenditulul. Kui investeerimiskontole laekus välisriigist dividend ja
- dividendilt ei ole välisriigis tulumaksu kinnipeetud/tasutud, siis on see „tehing finantsvaraga“ ning seda ei deklareerita tabeli 6.5 II osas.
- dividendilt on tulumaks välisriigis kinnipeetud/tasutud, siis on see sissemakse (netosumma) ning välisriigist saadud tulu (tabelis 8.8. deklareerida brutosumma ja kinnipeetud tulumaks).
- Mul on alates 2023. aastast eToro konto, mille olen tuludeklaratsiooni tabeli 6.5 I osas deklareerinud oma investeerimiskontoks. Kas ma olen õigesti deklareerinud?
EToro (Europe) Limited on Küprose (lepinguriigi) investeerimisühing, mis sobib investeerimiskontoks alates 2024. aastast. See tähendab, et 2023. aastal aktsiate või CFD tehingud kuulusid maksustamisele nn tavasüsteemis, kuid 2024. aastast on lubatud maksustada investeerimiskonto süsteemis. Selleks tuli 2024. aasta tuludeklaratsiooni tabelis 6.5 deklareerida konto andmed ning seisuga 01.01.2024 sissemaksena kontol oleva raha jääk ja finantsvara (nt aktsiate, ETF-de vm) soetamismaksumus.
Kui konto on avatud krüptovarateenuse osutaja eToro (Europe) juures, siis krüptovarateenuse osutaja hallatav platvorm ise ei ole lubatud investeerimiskontoks. MiCA tegevusloaga krüptovarateenuse osutaja hallatav platvorm on lubatud investeerimiskonto „pikendus“, et investeerimiskonto kaudu investeerida krüptovarasse.
Seega alates MiCA tegevusloa saamisest 2025. aastal on eToro (Europe) kui krüptovarateenuse osutaja hallataval platvorm lubatud investeerimiskonto „pikenduseks“, mille kaudu osta ja müüa krüptovara.
- Deklareerin alates 2018. aastast oma LHV Panga kontot tuludeklaratsioonil investeerimiskontona. Avastasin, et olen 2022. aasta tuludeklaratsioonil unustanud panga raporti tuludeklaratsioonile kanda. Kas saan seda tagasiulatuvalt teha?
Tuludeklaratsioone saab parandada 3 aastat tagasiulatuvalt. See tähendab, et veel on võimalik parandada aastaid 2023, 2024 ja 2025, kuid enam ei ole võimalik parandada aastat 2022.
- Olen investeerimiskontot kasutanud alates 2020. aastast ning tuludeklaratsioonil deklareerinud igal aastal kontole tehtud sisse- ja väljamaksed. 2024. aasta veebruaris kolisin Lätti ning muutusin teise riigi residendiks kuni 10. juunini 2025, mil kolisin tagasi Eestisse. Kas 2025. aastal võin jätkata investeerimiskonto süsteemi kasutamist?
Teil ei ole võimalik jätkata investeerimiskonto kasutamist, vaid Teil tuleb 2024. aasta tuludeklaratsioonis residentsuse muutmise kuupäeva seisuga sulgeda investeerimiskonto. Kuna olite vahepeal Läti resident (2024. aastast kuni 10. juunini 2025), siis sel perioodil tehtud väärtpaberitehingud on õigus maksustata Lätil nende reeglite kohaselt. Teil on võimalus avada uus investeerimiskonto alates 10. juunist 2025, mil olite jälle Eesti resident.
Viimati uuendatud 11.05.2026
