Maksustamisel on oluline teada, kas tegemist on füüsilise isiku ettevõtlusega (FIE) või eraisiku vara võõrandamisega, sest maksustamise alused, maksukoormus, vara üle arvestuse pidamine ja deklareerimine on erinevad.
Võõrandamisena käsitletakse tehinguid, mille tulemusel vara vahetab omanikku, näiteks ostu-müügitehingud, kinkimine, vahetus jms, kusjuures vahetustehingule kohaldatakse müügilepingu kohta sätestatut. Vahetamisel loetakse maksustatavaks tuluks vahetatava vara soetamismaksumuse ning vahetuse teel vastu saadud vara turuhinna vahe.
Metsa võõrandamise viisid
Võõrandatakse:
- metsamaad (kinnisasja)
- kasvava metsa raieõigust (kasvavat metsa)
- metsamaterjali (langetatud puu, puutüvi, puutüve järkamisel saadud tüveosa või raidmeid)
- töödeldud metsamaterjali (hakkepuitu, lõhutud küttepuud, laudu, prusse jne)
- kasutusvaldust (kantakse kinnistusraamatusse, kasutusvaldaja kasutab asja ja omandab selle vilju)
Raieõiguse võõrandamisel ei ole tegemist kinnisasja võõrandamisega, vaid ressursi kasutusõiguse võõrandamisega.
Tulu saadakse ka metsa rendile andmisest või mõne muu pikaajalise lepingu alusel. Sellisel juhul valib maksumaksja ise, kas tegemist on tema ettevõtlustuluga või mitte, kuna renditulu puhul on maksumaksjale endale antud tulumaksuseaduses valikuvõimalus. Juhul kui renditulu ei ole füüsilisele isikule ettevõtlustuluks, siis renditulust mahaarvamisi teha ei saa.
Metsamaterjal metsaseaduse § 28 lg 2 tähenduses on:
- langetatud puu ja puutüvi
- puutüve järkamisel saadud tüveosa
- raidmed
Raidmed on puu järkamisel saadud latv, laasimisel saadud oksad, laasimisel saadud tüükakabad, alamõõdulised notiosad ja alusmetsast raiutud puud koos okstega.
Samuti võib tulu saada ka Natura 2000 erametsamaa toetusest. Toetus tuleb kindlasti tuludeklaratsioonis deklareerida.
Füüsilise isiku ja FIE maksustamise erisused
Metsaomanik on füüsiline isik
Kui metsaomanik on füüsiline isik (eraisik) ja ta müüs raieõigust, metsamaterjali või sai Natura 2000 erametsamaa toetust, deklareerib ta saadud tulu tuludeklaratsiooni vormi A tabelis 6.2 (andmed ei ole eeltäidetud, metsaomanik peab need ise lisama). Kulude ja tulude edasikandmise arvestus toimub tabeli 6.2 lisatabelis.
- Kui metsa müüakse eraisikuna, on tegemist kasuga vara võõrandamisest.
- Kasu vara võõrandamisest on müüdud vara soetamismaksumuse ja müügihinna vahe.
- Kasust saab maha arvata vara müügiga otseselt seotud kulud.
- Kasu kuulub maksustamisele ainult tulumaksuga ning sotsiaalmaksu ei tasuta.
Residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioon tuleb esitada tehingule järgneva aasta 30. aprilliks.
Tuludeklaratsiooni esitamisel kehtivad järgmised soodustused:
- saadud tulust on võimalik maha arvata ka metsa majandamisega seotud kulud, kui tegemist on metsa majandamisega metsaseaduse tähenduses
- kulud saab maha arvata kulu tegemise aasta tulust või kolmel järgneval aastal
- saadud kasu võib edasi kanda kuni kolmele järgnevale aastale
- maksustamisperioodil saab täiendavalt maha arvata kuni 5000 eurot
- tulu saamise aastal saab tulust maha arvata ka müüdud osa soetamismaksumuse
Kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulule on kehtestatud maksuarvestuse erikord. Alates 2020. aastast kehtib erikord ka Natura 2000 erametsamaa toetusele.
Raieõiguse ja metsamaterjali müügitulust saadud kasu võib edasi kanda kuni kolmele järgnevale maksustamisperioodile.
Näiteks kui metsaomanik sai raieõiguse või metsamaterjali müügist tulu 2023. aastal, maksustatakse kasu metsatulust hiljemalt 2026. aasta tuludeklaratsiooni alusel. Tulu on võimalik maksustada 2023., 2024., 2025. ja 2026. aasta deklaratsioonides. Tulu saamise ja kasu maksustamise vahelisel ajavahemikul tehtud metsa majandamise kulud võib kasust maha arvata. See tähendab, et ka metsa majandamiseks tehtavaid kulutusi saab hajutada nelja maksustamisperioodi vahel.
Metsa majandamise kulusid saab deklareerida, kui metsa majandamine on kooskõlas metsaseaduses sätestatuga. Metsaseaduse § 16 kohaselt metsa majandamine on metsa uuendamine, kasvatamine, kasutamine ja metsakaitse. Kui metsaseadusega on kehtestatud nõue esitada majandamistegevuse kohta Keskkonnaametile metsateatis, peab Keskkonnaamet olema lubanud metsateatises kavandatud tegevuse.
Arvesse saab võtta dokumentaalselt tõendatud majandamiskulud. Tulumaksuga mittemaksustatud toetuse arvelt tehtud kulusid ei saa kasust maha arvata.
Näiteks osteti metsa uuendamiseks 875 euro eest istikuid ja istikute ostuks saadi riigilt metsaseaduse alusel metsa uuendamise toetust 700 eurot (maksuvaba toetus). Metsa majandamise kuludena saab deklareerida seda summat, mis oli metsaomaniku omafinantseering ehk 875 – 700 = 175 eurot. Kui metsa majandamiseks tehti kulutusi rohkem, kui metsatulult kasu saadi, saab ka metsa majandamiseks tehtud kulud edasi kanda kuni kolmele aastale.
Näide
Metsaomanik sai 2018. aastal metsa müügist 17 000 eurot. Samal aastal kasu arvestades võttis ta müügitulust maha soetamishinna 7000 eurot ja müügiga seotud kulud 1000 eurot ning saadud kasu 17 000 – 7000 – 1000 = 9000 eurot kandis edasi järgnevale aastale.
2020. aastast kehtib tulumaksuseaduse muudatus, mille kohaselt metsamaterjali ja raieõiguse võõrandamisest saadud tulust saavad metsaomanikud maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata kuni 5000 eurot. Samuti on seadusemuudatusega laiendatud mahaarvamise õigust ka Natura 2000 erametsamaa toetustele.
Kui kinnistul on rohkem kui üks omanik, siis iga kaas- või ühisomanik saab oma metsatulust täiendavalt 5000 eurot maha arvata. Kui ühel eraisikul on mitu metsakinnistut, millelt saadakse tulu, siis saadud metsatuludest saab maha arvata kokku 5000 eurot.
Kui tulusid ja kulusid on võimalik edasi kanda tulu saamise või kulu tekkimise aastale järgneva kolme maksustamisperioodi vahel, siis 5000 euro suurust täiendavat mahaarvamist ei saa järgmistesse aastatesse edasi kanda.
Täiendavat maksusoodustust ei saa rakendada metsamaa ja töödeldud metsamaterjali võõrandamise korral. Samuti, kui metsa majandamiseks on sõlmitud kasutusvalduse kokkulepe, siis ei laiene kasutusvaldajale täiendav mahaarvamise õigus, kuna soodustust saab kasutada kinnisasja omanik talle kuuluva kinnisasja kohta.
Kasvava metsaga kinnistu ostmisel saab omanik kinnistu soetamismaksumust arvestada kahel juhul:
- ostetud maatükk, mida saab arvesse võtta kinnistu võõrandamisel ning
- ostetud kasvav mets, mida saab arvesse võtta kasvava metsa raieõiguse või raiutud metsamaterjali võõrandamisel. Arvesse saab võtta selle osa soetamismaksumusest, mis vastab müüdud osale.
Kinnistu soetamismaksumuse osa, mis on arvesse võetud raieõiguse või raiutud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulu vähendamiseks, ei või kinnistu võõrandamisel enam teist korda tulu vähendamiseks arvesse võtta.
Kinnistu soetamismaksumuse hulka saab lugeda ka dokumentaalselt tõendatud parenduskulud, näiteks maaparanduse kulud, truupide ehituse kulud vms, kui neid ei ole arvestatud metsa majandamiseks tehtud kulude hulka.
Soetamismaksumuse saab deklareerida ainult sellel maksustamisperioodil, millal saadi metsast tulu. Enne soetamismaksumuse arvessevõtmist arvestatakse saadud tulust maha samal aastal tehtud kulud ja eelmistest aastatest edasikantud kulud.
Kui maksumaksja soovib saadud kasu (tulud – kulud) vähendamiseks kasutada soetamismaksumust, peab selle deklareerima tuludeklaratsiooni vormi A tabeli 6.2 real 7.
Kui inimene on maa või metsakinnistu ostmisel tasunud erastamisväärtpaberites (EVP-des), tuleb soetamismaksumuse määramiseks EVP-de väärtus esmalt arvutada kroonidesse ja seejärel eurodesse. Selleks tuleb kõigepealt kindlaks teha ostulepingu kuupäev ning leida vastava päeva EVP kurss, mis on avaldatud Rahandusministeeriumi veebilehel. Seejärel arvutatakse EVP-de krooniväärtus, korrutades EVP-de arvu päevakursiga (kursid leiab Rahandusministeeriumi kodulehelt) ning saadud summa jagatakse ametliku fikseeritud kursiga 15,6466, et leida ostuhind eurodes.
Näide
Isik ostis 28. oktoobril 1998 maa ning tasus selle eest 8700 EVP-d. Soetamismaksumuse eurodes arvutamiseks tuleb järgida järgmisi samme:
1. Ostukuupäev: 28.10.1998
2. EVP kurss sel kuupäeval: 0,30
3. 8700 EVP × 0,30 = 2610 krooni
4. 2610 krooni ÷ 15,6466 = 166,80 eurot
Maa võõrandamisel saab kasust maha arvata 166,80 euro suuruse soetamismaksumuse.
Tuludeklaratsiooni täitmise lihtsustamiseks leiate näited järgnevast juhendmaterjalist.
Kuludokument on majandustehingut tõendav dokument, mis vastab seaduse nõuetele.
Kuludokumentideks võivad olla:
- maapinna ettevalmistamise arved
- taimede ostuarved
- istutamisteenuse arved
- kultuuri hooldamise arved
- hooldusraiete arved
- ulukitõrje vahendiste soetamise arved
- metsamaal tehtud maaparanduse arved
- metsa inventeerimise ja metsamajandamise kava tellimise arved
Metsamaa võõrandamisest saadud tulu maksustamisel on füüsilisel isikul õigus müügihinnast maha arvata metsa müügi või vahetamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud. Kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali müügiga seotud kuludeks loetakse ka metsa majandamise kulud. Natura 2000 erametsamaa toetust saanud metsaomanik peab metsa majandama vastavalt Natura metsamaa reeglitele. Need kulud on lubatud samuti tuludest maha arvata.
Puude langetamiseks, ladustamiseks, vedamiseks jms tehtud kulud, sh ka teenuse sisseostmisega seotud kulud, mida tehakse kasu saamiseks vara võõrandamisest, on võõrandamisega otseselt seotud kulud.
Vara müügiga otseselt seotud kuludeks on konkreetse võõrandamistehinguga seotud hädavajalikud kulud, mida tegemata ei saa tehingut sooritada või ka kulud, mis võimaldavad tehingut edukamalt sooritada või mis oleksid tehingu mittetoimumisel jäänud kandmata. Näiteks kui metsamaterjali poleks müüdud, ei oleks olnud vajalik ka kasvava metsa ülestöötamisele ja metsamaterjali transportimisele kulutusi teha.
Müügiga seotud kulu ei ole aga näiteks metsa ülestöötamisega keskkonnale tekitatud kahju hüvitamine.
Võõrandamisega seotud kuludeks ei loeta kulusid metsa ülestöötamiseks vajaliku tehnika soetamisel, kuna selline tegevus viitab ettevõtlusele kui iseseisvale majandustegevusele. Sellise tehnika soetamiskulud saab deklareerida ainult FIE.
Metsaomanik on füüsilisest isikust ettevõtja
FIE võib talle kuuluvalt kinnisasjalt raiutud metsamaterjali ja seal kasvava metsa raieõiguse võõrandamisest saadud tulust ning Natura 2000 erametsamaa toetusest maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata kuni 5000 eurot. Tulust võib maha arvata kõik maksustamisperioodi jooksul maksumaksja poolt tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud (metsa kasvatamine, ülestöötamine, tehnika soetamine, palgatud tööjõud jms).
Kui võõrandatakse raieõigust või metsamaterjali ettevõtluse objektiks olevalt metsamaalt või saadakse Natura erametsamaa toetust ettevõtluses kasutatavale kinnistule, on saadud tulu ettevõtlustulu, millest saab metsamaa omanik maha arvata täiendava maksuvaba tulu kuni 5000 eurot.
Tulu maksustamisel omab tähtsust, kas võõrandatav raieõigus ja metsamaterjal on pärit FIE-le kuuluvalt (ettevõtlusega tegelemisel tuleb ettevõtluses kasutatavast varast eraldada isiklikus tarbimises olev vara) või teisele isikule (nt sõbrale, vennale, abikaasa lahusvarasse jne) kuuluvalt kinnistult ning kas Natura erametsamaa toetust saab FIE-le kuuluvale kinnistule, sest FIE-le kehtib täiendav maksuvabastus kuni 5000 eurot ainult temale kuuluvalt kinnistult raieõiguse ja metsamaterjali müügist saadud tulule ning tema kinnistule saadud Natura 2000 erametsamaa toetusele.
Täiendav mahaarvamine ei pea olema dokumentaalselt tõendatud ja see võetakse arvesse alles pärast ettevõtlustulust dokumentaalselt tõendatud kulude mahaarvamist. Täiendav maksuvabastus ei saa tekitada maksustamisperioodil kahjumit. Maksustamisperioodil kasutamata maksuvabastuse osa ei saa kanda edasi järgnevatele maksustamisperioodidele.
Täiendavat maksusoodustust ei saa rakendada metsamaa ja töödeldud metsamaterjali (nt raiutud küttepuu, hakkpuit jne) võõrandamise korral.
- Metsamaterjali liigitatakse töötlemata ja töödeldud (näiteks prussid, lauad, lõhutud küttepuud, hakkepuit, keemiliselt töödeldud metsamaterjal jms) materjaliks.
- Töödeldud metsamaterjali võõrandamise korral lähtutakse maksustamise üldpõhimõttest, s.t tegemist on kas vara võõrandamisega või ettevõtlusega. Kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali müügist saadud kasu maksustamise erikorda ei saa töödeldud metsamaterjali müügitulu maksustamisel kasutada.
- Töödeldud metsamaterjali võõrandamisel ei saa täiendavat mahaarvamist 5000 eurot arvesse võtta.
Metsamaa on maatükk, millel kasvab mets ja mis on kantud kinnistusraamatusse. Maksustamine või mittemaksustamine oleneb sellest, kuidas on metsamaa omandatud ja kas seda on ettevõtluses kasutatud.
Kui omandireformi õigustatud subjekt võõrandab temale omandireformi käigus tagastatud metsamaad, siis on saadud tulu talle maksuvaba, seda ka siis kui metsamaad kasutati ettevõtluses või seda võõrandatakse osade kaupa.
Kui võõrandatakse metsamaad, mille soetamismaksumus on ettevõtlustulust maha arvatud, siis loetakse metsamaa müügihind või vahetuse teel vastu saadud vara turuhind FIE ettevõtlustuluks.
Metsamaa, mille soetamismaksumus on eelnevalt kantud ettevõtluse kuludesse, isiklikku tarbimisse võtmisel (nt ettevõtluse lõpetamisel või peatamisel kauemaks kui 12 kuuks) loetakse selle metsamaa turuhind ettevõtlustuluks. Selle metsamaa hilisemat võõrandamist sama isiku poolt käsitletakse füüsilise isiku (mitte kui FIE) vara võõrandamisena ning saadud kasu maksustatakse tulumaksuga. Maksustatava kasu arvutamisel loetakse metsamaa soetamismaksumuseks ettevõtlustulule lisatud metsamaa turuhind.
Isiklikku tarbimisse võtmist ei teki, kui ettevõtluse vara antakse üle või pärandatakse isikule (kas äriühingule või teisele FIE-le), kes jätkab ettevõtte tegevust. Kui võõrandatakse kinkimise teel tasuta omandatud metsamaad, siis loetakse võõrandamisest saadud kasu füüsilise isiku kasuks vara võõrandamisest ja vara omandamiseks tehtud kulu on null.
Kui aga kingituse saaja on teinud parenduskulusid, siis need saab soetamiskuludeks lugeda ja tulust maha arvata.
Kui ostetakse kasvava metsaga kinnistu, saab omanik kinnistu ostuhinna jagada sisuliselt kaheks: osaks, mille saab arvesse võtta kinnistu võõrandamisel ning osaks, mille saab arvesse võtta kasvava metsa raieõiguse või metsamaterjali võõrandamisel. Kinnistule ostuhinna osa suuruse arvutamisel võib aluseks võtta maa maksustamishinna, kui ostudokumendil ei ole eraldi näidatud maahinda ja metsahinda. Soetamismaksumuse osa, mis on arvesse võetud kasvava metsa raieõiguse või metsamaterjali võõrandamisest saadud maksustatava kasu arvutamisel, ei või kinnistu võõrandamisel enam teist korda arvesse võtta. Kinnistu soetamismaksumuse hulka saab lugeda ka dokumentaalselt tõendatud parenduskulud, näiteks maaparanduse kulu, truupide ehitamise kulu jms.
Näide
FIE-le laekus 2024. aastal oma metsast metsamaterjali müügist 15 000 eurot ja Natura erametsamaa toetust 3000 eurot. 2024. aastal tegi ta metsa ülestöötamisega ja tehnika soetamisega dokumentaalselt tõendatud kulutusi 6000 eurot. Tema ettevõtlustulu on 15 000 + 3000 – 6000 = 12 000 eurot. FIE saab oma maksustatavat tulu vähendada 5000 euro võrra. Seega jääb tema kasuks enne metsandusega seotud teistliiki toetuste lisamist 12 000 – 5000 = 7000 eurot.
- Kui isiklikku tarbimisse võetakse metsamaterjali, mille soetamismaksumus on ettevõtluse kuludesse kantud, lisatakse ettevõtlustulule metsamaterjali turuhind.
- Kui metsamaalt, mis on ostetud või omandatud kinkimise/pärimise teel ja mis ei ole ettevõtluse objektiks, võõrandatakse raieõigust või metsamaterjali või saadakse selle metsamaa eest Natura 2000 erametsamaa toetust, siis loetakse saadud tulu kasuks vara võõrandamisest ja deklareeritakse tuludeklaratsiooni vormi A tabelis 6.2 ning maksustamine toimub erikorra alusel.
Kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali müügist saadud tulu deklareeritakse vormi E real 3.1.1 ja Natura 2000 erametsamaa toetus deklareeritakse vormi E real 3.1.2. FIE võib saada lisaks Natura 2000 erametsamaa toetusele ka muid ettevõtlusega seotud toetusi. Ka need on ettevõtlusega seotud tulud ja tuleb tuludeklaratsiooni vormil E deklareerida.
Ettevõtlusega seotud kulud on ridadel 3.2.1. kuni 3.2.11. Täiendava mahaarvamise arvestus toimub ridadel 3.4 ja 3.5.
Muud ettevõtlusega seotud metsa majandamise toetused deklareeritakse vormi E real 3.7. Seda seetõttu, et muude toetuste osas ei saa täiendavat mahaarvamist teha.
Lõplik aasta maksukohustus arvutatakse FIE maksustamise reeglite kohaselt tuludeklaratsiooni vormide A ja E alusel kokku.
Näidetes täidame FIE vormi E 3. osa ja vormi E lõpuread, mis hõlmavad kõigi kolme osa tulemit.
Näide
FIE osutas metsas majandamiseks kasutatavate seadmete remonditeenust (täidab E vormi 1. osa) ning müüs ka oma metsast raieõigust ning sai ka Natura 2000 erametsamaa toetust.
Vormi E 1. osa tulemiks real 1 (tulud – kulud) on 1000 eurot.
Raieõiguse müügist sai ta 10 000 eurot ja Natura toetuse suuruseks oli 2000 eurot. Samuti sai ta metsaseaduse alusel metsa majandamiseks toetust 3000 eurot. Metsa majandamisega seotud kulusid oli tal 1200 eurot.
Selle Natura toetuse 2000 eurot ja metsaseaduse alusel saadud toetuse 3000 eurot kandis ta FIE erikontole.
Eelmisest aastast oli tal ka edasilükatud tulude vähendamiseks kasutamata kulusid 800 eurot (vormi E tabel 3).
FIE ainus sissetulek tuleb deklareerida vormil E (real 10). Temal vormil A maksustatavaid tulusid ei ole, aga vorm A tuleb ikka esitada.
Ridade (R) arvutused:
R3.4 = 12 000 – 1200 = 10 800 > 5000, s.t kasutada saab 5000
R3.5 = 10 800 – 5000 = 5800
R3 = 3.5R 5800 + 3.7R 3000 = 8800
R4 = 1R 1000 + 3R 8800 = 9800
Lisainfo
1. Kas hakkepuidu müügitulust saab maha arvata metsa ülestöötamisega seotud kulu?
Hakkepuidu müügitulust saab maha arvata metsa ülestöötamisega seotud kulud (hakkepuidu tootmise kulud, sorteerimise kulud, väljaveo kulud, jne), kui need on dokumentaalselt tõendatud ja otseselt seotud metsa majandamisega (tulumaksuseaduse (TuMS) § 37 lg 8).
Füüsiline isik deklareerib tehingu tuludeklaratsiooni tabelis 6.3 „Muu vara võõrandamine“ ning FIE vormi E real 1.1. „Ettevõtlustulud“.
2. Kui palju saab füüsiline isik metsatehingutest saadud kasu maksustamist edasi lükata?
Füüsiline isik võib kasu edasi kanda kuni kolmele järgnevale aastale (TuMS § 37 lg 10). Näiteks kui müügist saadi tulu 2025. aastal, maksustatakse metsatulust saadud kasu hiljemalt 2028. aasta tuludeklaratsiooni alusel. Tulu on sellisel juhul võimalik maksustada 2025., 2026., 2027. ja 2028. aasta deklaratsioonides.
3. Kas tuleb tasuda tulumaksu, kui olen võõrandanud metsamaa, mis on saadud tagastamise teel omandireformi käigus?
Omandireformi käigus tagastatud maa esmavõõrandamisel saadud tulu ei maksustata (TuMS § 15 lg 4 p 5). See tähendab, et kui inimene müüb esimest korda maa, mis on talle (või pärandajale) tagastatud omandireformi käigus, siis on selle müügist saadud tulu tulumaksust vabastatud. Kui maa on juba üks kord müüdud ja uuesti ostetud või edasi kingitud, siis maksuvabastust enam kasutada ei saa. Kui inimesele on tagastatud nõudeõiguse osast suurem maatükk, siis on maksuvaba ka selle maatüki esmavõõrandamisest saadud tulu.
Omandireformi käigus saadud maa esmavõõrandamisel laieneb maksuvabastus ka pärijale.
4. Kuidas deklareerida tulu, kui mets raadatakse pärandniidu taastamiseks ja saadakse tulu metsamaterjali müügist?
Olukorras, kus füüsiline isik või FIE taastab pärandniitu ja selle käigus raiutakse mets maha, tekib sageli tulu raiutud puidu või sellest töödeldud materjali müügist.
Tulu deklareerimine füüsilisel isikul sõltub sellest, millises vormis metsamaterjal võõrandatakse:
- Kui raadamise käigus võõrandatakse töötlemata metsamaterjali, siis deklareeritakse füüsilisel isikul saadud tulu tuludeklaratsiooni tabelis 6.2 „Kasvava metsa raieõiguse ja raiutud metsamaterjali võõrandamine ning Natura 2000 erametsamaa toetus“. Saadud tulust saavad metsaomanikud maksustamisperioodil täiendavalt maha arvata kuni 5000 eurot.
- Kui raadamise käigus võõrandatakse töödeldud metsamaterjali (nt hakkepuit), siis deklareeritakse saadud tulu tuludeklaratsiooni tabelis 6.3 „Muu vara võõrandamine“. 5000 eurost maksusoodustust ei saa kasutada töödeldud metsamaterjali võõrandamise korral.
FIE deklareerib raadamise käigus saadud tulu vormi E real 3.1.1. Töödeldud metsamaterjali võõrandamisel ei saa FIE täiendavat mahaarvamist 5000 eurot arvesse võtta.
Isegi kui maa sihtotstarve pärast raiet muutub (näiteks metsast niiduks), käsitletakse saadud tulu siiski metsamaterjali müügina.
5. Kas mõlemad kaasomanikud saavad kasutada 5000-eurost maksuvabastust, kui raieõigus müüakse kaasomandis olevalt kinnistult?
Kaasomanikud deklareerivad enda kasu raieõiguse müügist vastavalt enda osalusele kinnistu omandist. Iga kaasomanik saab kasutada kuni 5000 eurot maksuvabastust aastas (TuMS § 37 lg 11). 5000 eurone maksuvabastus on seotud isikuga, mitte varaga. Lisaks saavad füüsilised isikud kasu maksustamist edasi lükata kuni kolmele järgnevale aastale (vt küsimuse 2 vastust)
6. Kui elukohaga samal kinnistul asub 10 hektarit metsa ja müün kogu kinnisasja, kas pean maksma tulumaksu?
Kui 10 ha mets on kinnisasja oluline osa ja kogu kinnisasi (sealhulgas eluruum) on olnud inimese elukoht kuni selle võõrandamiseni, siis saab rakendada tulumaksuvabastust (TuMS § 15 lg 5 p 1).
7. Kui füüsilisel isikul või FIE-l mitu metsakinnistut, kas iga metsakinnistuga tehtud tehingust saadud kasust saab 5000 eurot maha arvata?
Ei, füüsiline isik saab tulust maha arvata kokku kuni 5000 eurot aastas (TuMS § 37 lg 11), sõltumata sellest, kui palju metsakinnistuid on või mitu müügitehingut tehti. Sama ka FIE puhul (TuMS § 32 lg 4¹).
8. Kui metsakinnistul on kaks füüsilisest isikust omanikku, aga metsateatis on tehtud ainult ühe isiku nimele, siis kuidas mõlemad omanikud saavad metsatulu deklareerida ja kas nad mõlemad saavad kasutada 5000 eurot maksusoodustust?
Jah, ka sellisel juhul saavad mõlemad omanikud oma osa metsatulust deklareerida. Kui metsateatis on tehtud vaid ühe isiku nimele, siis kantakse kogu metsatulu automaatselt ainult tema tuludeklaratsioonile, kuid tegelikkuses saab tulu jagada vastavalt omandi proportsioonile (nt 50/50).
See tähendab, et nimetatud isik peab oma deklaratsioonil summa käsitsi vähendama ja teine omanik sisestab oma osa andmetest käsitsi deklaratsioonile, kasutades samu alusdokumente. Mõlemal omanikul on õigus kasutada aastas kuni 5000-eurost metsatulu maksusoodustust (TuMS § 37 lg 11).
9. Kas füüsiline isik saab metsatulust maha arvata isiklikke kulutusi, näiteks eluaseme ostuks või laenu tagasimakseks tehtud summasid?
Ei saa. Metsatulust saab maha arvata ainult neid kulusid, mis on otseselt seotud metsa majandamisega (näiteks raietööd, metsauuendus, hooldustööd või muud metsatöödega seotud kulud). Isiklikud kulud, nagu eluaseme ostmine või muude vajaduste katmine, ei ole seotud metsamajandamisega ja neid ei saa maksustatavast tulust maha arvata.
10. Kui minu ainsaks sissetulekuks on metsatehingutest saadud tulu, kas sellele rakendub maksuvaba tulu?
Jah, füüsiline isik saab metsatulule rakendada maksuvaba tulu, kui kogu aasta sissetulek jääb alla kehtestatud maksuvaba tulu piirmäära (TuMS § 23).
Viimati uuendatud 14.07.2025
