Tasumine, võlad

Riiklikud maksud, maksed ja muud seadustest tulenevad rahalised kohustused (intressid, sunniraha, trahvid jne) ning kohtute või prokuratuuri poolt määratud rahalised karistused, rahatrahvid, sundraha ja menetluskulud tasutakse Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole.

Kui Teil on tekkinud maksukohustused, siis kõige lihtsam, kiirem ja odavam võimalus on kohustused kohe tasuda.

Maksude tasumise võimalused

Kui Teil on tekkinud käibemaksu tagastusnõue, siis on Maksu- ja Tolliametil õigus seda enne rahuldamist kontrollida. Üldjuhul tagastame käibemaksu 60 päeva jooksul, kuid vajadusel võime seda tähtaega pikendada.

Kui Teil on samaaegselt käibemaksu tagastusnõudega ka maksuvõlg, siis nõuame sisse kogu maksuvõla, arvestamata tagastusnõude kontrollis oleva summaga.

Maksuvõlast teavitamine

Maksumaksjal ei ole võla tekkimisel varasemat tasumata maksuvõlga

1. Teavitus

Saadame maksumaksjale kõigepealt teavituse maksuvõla kohta (üldjuhul e-kirja või tekstisõnumi). Teavituse saadame siis, kui meil on olemas maksumaksja korrektsed kontaktandmed.

2. Korraldus

Kui maksukohustuslane meeldetuletusele ei reageeri, siis koostame talle haldusakti – korralduse maksuvõla tasumiseks. Korralduse saadame e-teenuste keskkonda e-MTA ning teavitame maksumaksjat sellest e-kirja või tekstisõnumiga.

Rohkem infot lehelt „Dokumentide kättetoimetamine“.

Maksumaksjal on võla tekkimisel varasem tasumata maksuvõlg

Korraldus

Koostame maksumaksjale haldusakti – korralduse maksuvõla tasumiseks. Korralduse saadame e-teenuste keskkonda e-MTA ning teavitame maksumaksjat sellest e-kirja või tekstisõnumiga.

Rohkem infot lehelt „Dokumentide kättetoimetamine“.

Korralduse sisu
  • Korralduses on välja toodud nõudeliigid ja maksuvõla summa.
  • Korraldus sisaldab ka sundtäitmise hoiatust, mis tähendab, et kui maksukohustuslane määratud tähtaja jooksul võlga ei tasu ega ajata, siis on Maksu- ja Tolliametil õigus alustada maksuvõlgade sissenõudmist. Korraldus ei sisalda eelnevates haldusaktides juba sisalduvaid nõudeid.
  • Üldjuhul antakse korraldusega võla tasumiseks aega 10 päeva. See tähendab, et kui maksukohustuslane selle aja jooksul võlga ei tasu ega ajata, siis alustab Maksu- ja Tolliamet dokumendi kättetoimetamisest 10 päeva möödumisel sundtäitmisega. Uues korralduses antud tähtaeg ei tühista eelnevas korralduses antud tähtaega.
  • Erandkorras võib Maksu- ja Tolliamet teha korralduse, millega kohustatakse võlga tasuma 48 tunni jooksul. Sellisel juhul alustatakse ka sundtäitmisega 48 tunni möödumisel, kui võlg on endiselt tasumata või ajatamata.

Kui Te kohustusi tähtaegselt ei tasu ega ajata, siis alustab Maksu- ja Tolliamet maksuvõla sissenõudmist.

Maksu- ja Tolliameti tegevused maksuvõla sissenõudmisel

Kui maksukohustuslane ei ole talle antud korralduse alusel võlga tasunud, siis saadab Maksu- ja Tolliamet kõikidele arvelduskonto teenust osutavatele Eesti krediidiasutustele maksukohustuslase pangakonto arestimise korraldused.

Vältimaks pangakonto aresti tulemusel raha ülelaekumist, saadetakse ühele pangale (mis teadaolevalt on maksukohustuslase põhipank) lisaks arestimise korraldusele ka raha ülekandmise korraldus (maksejuhis).

Pankadel on kindlad kellaajad, millal maksejuhisega arestitud kontodelt ülekanded toimuvad. Teistes pankades on maksukohustuslase konto küll arestitud, kuid summa on olekus „broneeritud“. Need pangad, kus kontol olev raha on broneeritud ja kes pole saanud maksejuhist, omal algatusel raha Maksu- ja Tolliametile ei kanna.

Pangad täidavad arestinõudeid nende saabumise järjekorras. Füüsilisel isikul täidetakse eelisjärjekorras kohtutäituri elatisnõude arest, olenemata selle saabumise ajast.

Arestivaba summa ja lubatud toimingud arestitud kontoga

Füüsilise isiku pangakonto arestimisel ei nõua Maksu- ja Tolliamet sisse ega aresti ühe kuupalga alammäära suurust summat võlgniku ja iga tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta. Arest täidetakse, kui füüsilisel isikul on kontol arestimisele mittekuuluvast summast suurem summa või peab ta andma pangale nõusoleku ülekande tegemiseks arestivaba summa arvelt.

Kui arestivaba summa on jäetud kasutamiseks panka, mis ei ole põhipank või soovitakse mingil muul põhjusel seda vahetada, siis tuleb isikul Maksu- ja Tolliametile saata isikut tuvastada võimaldav sooviavaldus.

Arestitud konto kasutamise küsimustes pöörduge panga poole, kus konto arestitud on. Maksu- ja Tolliametile teadaolevalt on lubatud arvestivaba summa ulatuses pangaautomaadist raha välja võtta, teostada kaardimakseid ning kasutada ka internetipanka.

Aresti aluseks oleva võlanõude tuvastamine

Maksukohustuslane saab Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonnas e-MTA vaadata, millise võlanõude katteks on tema pangakonto(d) arestitud. Selleks tuleb logida sisse e-teenuste keskkonda e-MTA ning valida menüüst ArvestusVõlanõuded. Avanevas vaates on informatsioon võlanõude arestimise kohta.

Näide: võlanõuded e-teenuste keskkonnas e-MTA. Pildil oleva näite järgi on maksukohustuslasel üks võlanõue (sundtäitmise hoiatus), mille täitmiseks on pangakonto(d) arestitud. Veerus „Maksejuhis“ on näha, millisele pangale on antud korraldus kanda pangakontol olev raha võlanõude katteks Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Näite järgi on korraldus raha ülekandmiseks saadetud LHV Panka. Veerus „Arestivabad alampalgad“ saab informatsiooni selle kohta, millisesse panka on jäetud kasutamiseks arestivaba summa. Se

Pildil oleva näite järgi on maksukohustuslasel üks võlanõue (sundtäitmise hoiatus), mille täitmiseks on pangakonto(d) arestitud.

Veerus „Maksejuhis“ on näha, millisele pangale on antud korraldus kanda pangakontol olev raha võlanõude katteks Maksu- ja Tolliameti pangakontole. Näite järgi on korraldus raha ülekandmiseks saadetud LHV Panka.

Veerus „Arestivabad alampalgad“ saab informatsiooni selle kohta, millisesse panka on jäetud kasutamiseks arestivaba summa. Sellel juhul on maksukohustuslasele jäetud LHV Pangas kasutamiseks ühe kuupalga (sellele viitab sulgudes olev number „1”) alammäära suurune summa.

Raha on arestitud kontol olemas
Näide 1

Raha on arestitud kontol, mille kohta on pangale saadetud maksejuhis. Vastavalt panga poolt kindlaksmääratud kellaajale kantakse raha üle Maksu- ja Tolliameti kontole. Kui maksukohustuslane soovib oma kontot varem kasutada, siis soovitame võtta ühendust pangaga ning paluda raha üle kanda ning seejärel konto vabastada.

Näide 2

Raha on arestitud kontol, mille kohta ei ole saadetud pangale maksejuhist, kuid summa on broneeritud. Maksukohustuslane võib võla tasumiseks pöörduda panga poole, kuna arestitud kontolt on lubatud Maksu- ja Tolliametile tasumine. Samuti võib pöörduda Maksu- ja Tolliameti poole pangale saadetud korralduse muutmiseks.

Arestimine pärast ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamist

Juhul kui ajatamise otsus on kehtetuks tunnistatud või ajakava on lõppenud tasumata jätmisega, siis enne ajakava kinnitamist isikule koostatud haldusaktiga hõlmatud ja tasumata nõuded arestitakse ilma uuesti sunnitoimingutest hoiatamata.

Arestimine, kuigi korralduse järgi on veel 10 päeva aega

Kui maksukohustuslane on saanud korralduse võla tasumiseks 10 päeva jooksul ja 10 päeva ei ole veel möödunud, kuid tema pangakonto on siiski arestitud, siis võib olla põhjuseks see, et isik on saanud juba eelnevalt korraldusi varasemata tasumata nõuete tasumiseks, mille tasumise tähtaeg on möödunud.

Maksukohustuslane saab kõiki talle väljastatud korraldusi näha e-teenuste keskkonnas e-MTA, valides pärast sisselogimist SuhtlusDokumendid.

Arestitud konto vabastamine

Kui pangakonto on arestitud, siis põhjusel, et soovitakse võla tasumiseks lisaaega, seda enam ei vabastata. Konto vabastatakse, kui võlg on tasutud, ajatatud või muul alusel lõppenud.

Näide 1

Võla tasumiseks on koostatud ajakava. Pangakontod vabastatakse arestist kolme tööpäeva jooksul, kuid üldiselt järgmisel tööpäeval.

Näide 2

Võlg on tasutud. Pangakontod vabastatakse arestist kolme tööpäeva jooksul, kuid üldiselt järgmisel tööpäeval.

Kui võlg tasuti arestitud pangakontolt, siis vabastab pank selle konto aresti alt kohe pärast raha kandmist Maksu- ja Tolliametile.

Maksu- ja Tolliametil on õigus taotleda käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse (nt liiklusregister) puudutatud isiku nõusolekuta.

Käsutuskeeld ei tähenda, et vara omanik ei või seda kasutada. Registrisse kantud keelumärke sisu on see, et võlgnikul on keelatud varaga tehingute tegemine ilma Maksu- ja Tolliameti nõusolekuta. Maksu- ja Tolliameti nõusolekul võib võlgnik vara müüa, kuid müügi eelduseks on, et tehingust laekub raha võlas oleva nõude katteks.

Üldiselt ei anna Maksu- ja Tolliamet nõusolekut vara võõrandamiseks alla selle turuväärtuse, välja arvatud juhul, kui vara müüakse hindamisaktis fikseeritud hinnaga.

Kui maksuvõla sissenõudmist jätkab juba kohtutäitur, siis tuleb maksukohustuslasel vara müügiga seotud tehingud kokku leppida kohtutäituriga.

Maksu- ja Tolliametil on õigus anda väärtpaberite registri pidajale korraldus maksukohustuslase väärtpaberite või väärtpaberikonto blokeerimiseks. Väärtpaberite või väärtpaberikonto blokeerimine on väärtpaberite või väärtpaberikonto käsutamist ajutiselt piirava kirje kandmine registrisse.

Maksuvõla sissenõudmiseks võib Maksu- ja Tolliamet teha korraldusi, millega arestitakse maksukohustuslase olemasolevad ja tulevikus tekkivad rahalised nõuded kolmanda isiku vastu. Korraldusega kohustatakse kolmandat isikut kandma rahalised kohustused võlgniku maksuvõla katteks Maksu- ja Tolliametile. Näiteks võib anda korralduse maksukohustuslase rahalise nõude arestimiseks tööandjale, üürnikule, rentnikule, vara müüvale kohtutäiturile, pankrotihaldurile jne.

Korraldusega ei kohustata kolmandat isikut tasuma maksukohustuslase maksuvõlga, vaid kolmandal isikul tuleb Maksu- ja Tolliametile võla katteks raha kanda vaid juhul, kui tal on rahalisi kohustusi maksukohustuslase ees.

Kui kolmandal isikul maksukohustuslase ees rahalisi kohustusi ei ole, siis piisab, kui ta sellest korralduse koostajat teavitab. Samas tuleb arvestada, et korraldus kehtib ka tulevikus tekkivate nõuete osas seni, kuni Maksu- ja Tolliamet (MTA) on teinud korralduse rahalise nõude arestist vabastamiseks.

1. Rahalise nõude arest tööandjale
Näide 1

MTA koostas XX OÜ-le korralduse Marile tehtavatest väljamaksetest kinnipidamiste tegemiseks kuni 3200 euro suuruse nõude rahuldamiseni või töösuhte lõpetamiseni. Korraldusega kohustati jätma ühes kuus kinni pidamata ühe kuupalga alammäära suurusest summast.

Mari igakuine netotöötasu XX OÜ-s on 1100 eurot.

2023. a on kuupalga alammäär 725 eurot.

XX OÜ peab korraldusele järgneval esimesel väljamakse tegemisel väljamakselt kinni 375 eurot (1100 – 725) ja kannab selle MTA pangakontole, kasutades korralduses märgitud viitenumbrit.

XX OÜ kannab Mari pangakontole 725 eurot.

Ka järgnevatel kuudel peab XX OÜ kinnipidamisi tegema, kuni on kandnud MTA-le arestitud 3200 eurot. Selle näite puhul tuleb XX OÜ-l kinnipidamisi teha üheksal järjestikusel kuul. XX OÜ ei pea MTA-t korralduse täitmisest eraldi teavitama.

Näide 2

MTA koostas XX OÜ-le korralduse teostamaks kinnipidamisi Marile tehtavatest väljamaksetest kinnipidamiste tegemiseks kuni 600 euro suuruse nõude rahuldamiseni või töösuhte lõpetamiseni. Korraldusega kohustati jätma ühes kuus kinnipidamine tegemata ühe kuupalga alammäära suurusest summast.

Mari igakuine netotöötasu on 1400 eurot.

2023. a on kuupalga alammäär 725 eurot.

Mari ühe kuu töötasust võib arestida maksimaalselt 675 eurot (1400 – 725). Kuna aga korraldusega arestiti rahaline nõue summas 600 eurot, siis kannab XX OÜ korraldusele järgneval esimesel väljamakse tegemisel 600 eurot MTA pangakontole, kasutades korralduses märgitud viitenumbrit.

Ülejäänud 800 eurot (1400 – 600) kannab XX OÜ Mari pangakontole. Sellega on korraldus peale esimest kinnipidamist täidetud. XX OÜ ei pea MTA-t korralduse täitmisest eraldi teavitama.

Näide 3

MTA koostas XX OÜ-le korralduse Marile tehtavatest väljamaksetest kinnipidamiste tegemiseks kuni 600 euro suuruse nõude rahuldamiseni või töösuhte lõpetamiseni. Kuna Maril on üks ülalpeetav, siis kohustati tööandjat jätma ühes kuus kinnipidamine tegemata kahe kuupalga alammäära suurusest summast.

Mari igakuine netotöötasu XX OÜ-s on 1500 eurot.

2023. a on ühe kuupalga alammäär 725 eurot. Kahe kuupalga alammäär on 2 × 725 = 1450 eurot.

XX OÜ teeb korraldusele järgneval esimesel väljamakse tegemisel kinnipidamise summas 50 eurot (1500 – 1450 = 50) ja kannab selle MTA pangakontole, kasutades korralduses märgitud viitenumbrit.

XX OÜ kannab Mari pangakontole 1450 eurot.

Ka järgnevatel kuudel peab XX OÜ kinnipidamisi tegema, kuni on kandnud MTA-le kokku 600 eurot. Selle näite puhul tuleb XX OÜ-l kinnipidamisi teha kaheteistkümnel järjestikusel kuul. XX OÜ ei pea MTA-t korralduse täitmisest eraldi teavitama.

Näide

MTA koostas XX OÜ-le korralduse Marile tehtavatest väljamaksetest kinnipidamiste tegemiseks kuni 600 euro suuruse nõude rahuldamiseni või töösuhte lõpetamiseni. Korraldusega kohustati jätma ühes kuus kinnipidamine tegemata ühe kuupalga alammäära suurusest summast. Enne MTA korraldust oli XX OÜ-le teinud töötasu arestimise akti kohtutäitur.

Kuna kohtutäituri tehtud töötasu arestimise akt saabus enne MTA korraldust, siis teeb XX OÜ kinnipidamisi esmalt kohtutäituri töötasu arestimise aktis märgitud summa tasumiseni ja seejärel asub täitma MTA korraldust.

2. Omandiõiguse üleandmise nõudeõiguse ja rahaliste õiguste arestimisest

Kolmandad isikud, kellele MTA korraldusi koostab, võivad olla ka liisinguandjad.

Liisinguandjatele tehtavate korralduste erinevus muude rahaliste nõuete arestimise korraldustega on selles, et arestitakse ka omandiõiguse üleandmise nõudeõigus. See tähendab maksukohustuslasele kuuluvat (sh tulevikus tekkivat) omandiõiguse üleandmise nõudeõigust liisinguandja vastu, mis tuleneb näiteks mingi konkreetse sõiduki kasutamise aluseks olevast lepingust.

Kui maksukohustuslane on liisinguandjale kõik oma lepingust tulenevad rahalised kohustused tasunud, siis ei tohi liisinguandja peale seda sõidukit võlgniku nimele vormistada. Liisinguandja annab MTA-le teada, kui võlgnikul on tekkinud omandiõiguse üleandmise nõudeõigus. Seejärel taotleb MTA üldjuhul täitmisavaldusega täitemenetluse jätkamist kohtutäiturilt. Seda põhjusel, et MTA-l endal ei ole vara müümiseks õigust. Kohtutäituri roll sellises olukorras on seada liisingvarale keelumärge ning asuda seejärel vajadusel tegelema liisingvara müügiga.

Kui Maksu- ja Tolliameti täitetoimingute tulemusel ei ole õnnestunud mõistliku aja jooksul rahalist kohustust täita, siis võib Maksu- ja Tolliamet võla sissenõudmiseks pöörduda täitemenetluse jätkamiseks kohtutäituri poole. Võla kohtutäiturile edastamise korral lisanduvad maksuvõlale kohtutäituri tasu ja kulud, mis tuleb tasuda võlgnikul.

Juhime tähelepanu, et kohtutäituri tasud ja kulud tuleb tasuda ka juhul, kui hilisema deklaratsioonide parandamise tulemusel maksukohustus väheneb. Seega on oluline veenduda, et deklaratsioonides esitatavad andmed oleksid õiged. Kui nõuded on sissenõudmiseks juba kohtutäiturile saadetud, siis üldiselt Maksu- ja Tolliametis enam nende nõuete ajatamiseks ajakava teha ei saa. Võimalus on taotleda osade kaupa tasumist kohtutäiturilt, kuid tuleb arvestada, et nõusoleku ja tingimused selleks küsib kohtutäitur Maksu- ja Tolliametilt.

Maksuvõlgade sissenõudmist käsitlevad siseriiklikud sätted kehtivad ainult iga riigi enda territooriumil, kuid Maksu- ja Tolliametil on õigus võla sissenõudmiseks taotleda ja osutada rahvusvahelist ametiabi. Rahvusvahelist ametiabi osutatakse Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud korras ja ulatuses ning välislepingute alusel. Välisriigi pädev asutus võib rahvusvahelise ametiabi osutamiseks teha samu sundtäitmise toiminguid nagu teeb seda oma riigi võlgade sissenõudmisel. Näiteks võib Soome pädev asutus esitada Eesti Maksu- ja Tolliametile võla sissenõudmise taotluse, misjärel Maksu- ja Tolliamet hakkab Eestis võlgnikult Soome riigis tekkinud võlga sisse nõudma.

Ühtne juriidiline dokument

Kui Maksu- ja Tolliamet nõuab sisse välisriigis tekkinud maksuvõlga, siis saadab ta isikule koos sundtäitmise hoiatust sisaldava korraldusega ka ühtse juriidilise dokumendi. Ühtses juriidilises dokumendis on välisriigi pädeva asutuse kontaktid ja kogu asjakohane teave täitmisele pööramist lubava esmase juriidilise dokumendi tuvastamiseks, näiteks nõudega seotud informatsioon. Kui ühtne juriidiline dokument ei anna nõudega seoses vastuseid kõikidele küsimustele, siis tuleb isikul täiendava informatsiooni saamiseks pöörduda välisriigi pädeva asutuse poole dokumendis märgitud kontaktidel.

Vaidlustamine

Kuna Maksu- ja Tolliameti korraldusega nõutav võlg tuleneb ühtsest juriidilisest dokumendist, siis võla kehtivust isik Eestis vaidlustada ei saa. Vaie või kaebus ühtse juriidilise dokumendi vaidlustamiseks tuleb esitada välisriigi pädevale asutusele.

Rahvusvahelise ametiabi osutamisel peatatakse sundtäitmine vaid juhul, kui välisriigi pädeva asutuse esitatud ühtse juriidilise dokumendi aluseks olev täitedokument on välisriigis vaidlustatud ning Maksu- ja Tolliamet saab huvitatud isikult või sissenõudmistaotluse esitanud pädevalt asutuselt sellekohase teabe. Selleks võib olla näiteks vaide koopia.

Maksude tasumine

Sellel lehel olev informatsioon on abiks maksude ja riiginõuete, riigilõivude ja kohtute tagatiste ning Maksu- ja Tolliameti määratud tagatiste tasumisel.

Loe edasi

Intresside tasumine

Juhul kui teil on tekkinud maksuvõlg, olete kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates seadusejärgsele maksude tasumise päevale järgnevast päevast kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud.

Loe edasi

Maksuvõla ajatamine

Kui Teil on tekkinud ajutine raskus maksukohustuste tasumisel, siis on võimalik taotleda ajatamist, mis tähendab kohustuste tasumist osade kaupa.

Loe edasi

Maksuvõla kustutamine

Maksukohustuslane võib taotleda Maksu- ja Tolliametilt oma maksuvõla kustutamist, kui selle sissenõudmine on lootusetu või oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude tõttu, samuti kui tulumaksuvõlg tekkis maksukohustuslase vara realiseerimisest kolmanda isiku võla tagatisena täitemenetluses või pankrotimenetluses.

Loe edasi

Vastutus äriühingu võlgade eest

Kui Maksu- ja Tolliametil ei õnnestu äriühingu maksuvõlga äriühingu varade arvelt sisse nõuda, siis võib Maksu- ja Tolliamet asuda tasumata maksuvõlga sisse nõudma inimestelt, kes on maksuvõla tekkimise põhjustanud kas raskest hooletusest (äriühingu seaduslik esindaja) või tahtlusest (seaduslik esindaja ja tegelik juht).

Loe edasi

Ettemaksukontod

Igal isikul on Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonnas e-MTA ettemaksukonto, kuhu laekuvad kõik Maksu- ja Tolliametile (MTA) kantud summad ning millelt toimub nõuete tasumine. Kohtumenetlusega seotud riigilõivude ja tagatiste või MTA tagatiste tasumisel luuakse isikule vastavalt ka riigilõivude ja tagatiste konto või MTA tagatiste konto.

Loe edasi

Haldusakti või toimingu vaidlustamine

Kui leiate, et Maksu- ja Tolliameti haldusakti või toiminguga on rikutud teie õigusi või piiratud vabadusi, on teil võimalik esitada haldusakti või toimingu peale vaie või pöörduda kaebusega kohtusse.

Loe edasi

Siduvad eelotsused

Siduva eelotsusega (edaspidi ka eelotsus) annab Maksu- ja Tolliamet (MTA) maksukohustuslase taotlusel siduva hinnangu tulevikus sooritatava toimingu või toimingute maksustamise kohta.

Loe edasi

Viimati uuendatud 06.06.2025

open graph imagesearch block image

Kas sellest lehest oli abi?

Kui soovite vastust, siis kirjutage oma e-posti aadress.