Elektrienergia müük
Riigi Teatajas avaldati 07.03.2023 tulumaksuseaduse muudatus, millega sätestati tulumaksuvabastus elektrienergia müügist saadud tulule, kui elekter on toodetud taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmiseks kasutatava kuni 15 kW netovõimsusega tootmisseadmega, et soodustada taastuvenergia kasutusele võtmist ning ühtlasi muuta maksustamist õiglasemaks.
Tulumaksuseaduse § 15 lõiget 4 täiendati uue punktiga 12 ja § 15 uue lõikega 41, mida rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2022.
- Tulumaksust on vabastatud tulu taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmiseks kasutatava kuni 15 kW netovõimsusega tootmisseadmega toodetud elektrienergia müügist. Vabastus hõlmab lisaks päikesepaneelidele ka näiteks tuuliku abil toodetud elektrienergia müügist saadud tulu.
- Maksuvabastust kohaldatakse ka juhul, kui nimetatud tulu on saadud elektrienergiat müüva korteriühistu liikmena ja tootmisseadme netovõimsus ei ületa 15 kW ühe liitumispunkti või 8 kW ühe korteriomandi kohta.
Tootmisseadme võimsust arvestatakse inverteri võimsuse järgi. Tootmisseadme (inverteri) võimsust on võimalik ka muuta, selle kohta saate täpsemalt infot võrguettevõtjalt (nt elektrilevi.ee või Elektrilevi iseteeninduses).
Tulumaksuga maksustatakse kogu elektrienergia müügist saadud tulu, mis on toodetud ja võrku antud tootmisseadmega, mille netovõimsus ületab 15 kW. Elektrienergia müügist saadud tulu kuulub füüsilise isiku tuludeklaratsioonis maksustamisele kasuna vara võõrandamisest tabelis 6.3.
Näiteks kui tootmisseade (inverter) on seadistatud 17 kW netovõimsusele, siis olenemata tootmismahust, tuleb kogu elektrienergia müügist saadud tulu deklareerida tuludeklaratsiooni tabelis 6.3. Maksustamise seisukohalt ei ole oluline, kas elektrienergia müügist saadud tulu on energiaettevõtte (nt Eesti Energia) juures ettemaksukontol või üle kantud inimese pangakontole.
Elektrienergia müügist saadud tulust on lubatud maha arvata tootmisseadme soetamismaksumus ja selle paigaldamisega seotud kulud vastavalt toodetud ja võrku antud elektrienergia koguse (kWh) proportsioonile kogu toodetud elektrienergiast. Kogu toodetud elektrienergia (kWh) on omatarbeks toodetud ja võrku antud elektrienergia koguste summa.
Proportsioon võib igal aastal olla erinev sõltuvalt ilmast ja tootmismahust. Nt päikesepaneelide puhul sõltuvad tootmise ja tarbimise kogused päikeselisest suvest või aastast.
Näiteks kui 2022. aastal on mikrotootja võrku toodetud elektri kogus 5600 kWh ja mikrotootja tarbitud elektri kogus (omatarve) 8800 kWh, siis on kogu toodetud elektrienergia kogus 14 400 kWh (5600 + 8800). Soetamismaksumust saab arvesse võtta 39% ulatuses (5600/14 400 × 100 = 38,88).
Soetamismaksumuse saab arvesse võtta korraga ühel aastal või mitme aasta jooksul. Oluline on, et soetamismaksumus võetakse arvesse vastavalt proportsioonile.
Omatarbeks saab elektrienergiat kasutada ainult sellel kinnistul, kuhu tootmisseade on paigaldatud. Vastavalt toodetud ja võrku antud elektrienergia koguse (kWh) proportsioonile kogu toodetud elektrienergiast (sh omatarbeks toodetud elektrienergiast) saab soetamismaksumusena arvesse võtta ainult sellel kinnistul paikneva tootmisseadme ja selle paigaldamisega seotud kulu.
Kui toodate erinevatel kinnistutel erinevate tootmisseadmetega elektrienergiat, siis tuleb iga tootmisseadme võimsust ning tootmismahtusid vaadata eraldi.
Elektrienergia müügist saadud tulust on lubatud maha arvata tootmisseadme soetamismaksumus ja selle paigaldamisega seotud kulud vastavalt toodetud ja võrku antud elektrienergia koguse (kWh) proportsioonile kogu toodetud elektrienergiast. Kogu toodetud elektrienergia (kWh) on omatarbeks toodetud ja võrku antud elektrienergia koguste summa.
Soetamismaksumuse saab arvesse võtta korraga ühel aastal või mitme aasta jooksul. Oluline on, et soetamismaksumus võetakse arvesse vastavalt proportsioonile.
Füüsilise isiku tuludeklaratsiooni tabelisse 6.3 märgitakse elektrimüügist saadud tulu ning soetamismaksumus.
Selleks, et soetamismaksumuse kulu saaks arvesse võtta, tuleb esmalt välja arvutada proportsiooni protsent, mille võrra on õigus võtta arvesse soetamismaksumust. Igal aastal arvutatakse uus proportsiooni protsent vastavalt toodetud ja võrku antud elektrienergia kogusele. Samuti tuleb igal aastal arvutada soetamismaksumuse jääk, millele rakendatakse saadud proportsiooni.
Näide
|
2022. a tuludeklaratsioon |
Aasta jooksul on toodetud elektrienergiat 10 000 kWh, millest võrku müüdud elekter 8000 kWh ja omatarve 2000 kWh. |
|
2022. a proportsiooni protsendi arvutuskäik |
(võrku müüdud elektrienergia / (omatarve + võrku müüdud elektrienergia)) × 100 = %(8000 / (2000 + 8000)) × 100 = 80% 2022. aastal on õigus soetamismaksumusena arvesse võtta: tootmisseadme ja paigalduse kulud × proportsioon %10 000 × 80% = 10 000 × 0,8 = 8000 eurot Võimalik on ära kasutada soetamismaksumuseks sama suur summa kui on müügist saadud tulu. Kui võrku müüdud elektrienergia tulu on 2500 eurot, siis füüsilise isiku tuludeklaratsiooni tabelis 6.3 märgitakse tulu summaks 2500 eurot ja soetamismaksumuseks 2500 eurot. |
|
2023. a tuludeklaratsioon |
Esimesena tuleb uuesti arvutada proportsioon. Näiteks 2023. aastal on uueks proportsiooniks saadud 50% ning eelmisel aastal on ära kasutatud soetamismaksumuseks 2500 eurot. 2022. aastal oli omatarve 20%, mis võetakse arvesse 2023. a soetamismaksumuse jäägi arvutamisel ning selle võrra väheneb soetamismaksumuse jääk. |
| 2023. a proportsiooni arvutuskäik | Eelmise aasta (2022. a) omatarve võetakse arvesse soetamismaksumuse jäägi arvutamisel. |
| Omatarbe arvutuskäik |
(elektrimüügi tulu × eelmise aasta omatarbe %) / võrku müümise %(2500 × 20%) / 80% = (2500 × 0,2) / 0,8 = 625 eurot |
| Soetamismaksumuse jäägi arvutamine |
tootmisseade ja paigalduskulud – eelmisel aastal kasutatud soetamismaksumus – eelmise aasta omatarve = soetamismaksumus jääk10 000 – 2500 – 625 = 6875 eurot Kui 2023. a on soetamismaksumuse jääk 6875 eurot ja proportsioon on 50%, siis on 2023. a füüsilise isiku tuludeklaratsiooni tabelise 6.3 võimalik märkida soetamismaksumuseks: soetamismaksumuse jääk × proportsiooni %6875 × 50% = 6875 × 0,5 = 3437,5 eurot |
Päikesepaneelide omanikule makstakse toetust elektrituruseaduse § 59 alusel ja see on saajale maksuvaba.
Maksuvaba toetust eraisik oma tuludeklaratsioonis deklareerima ei pea.
Kui elektrienergia müügiga tegeletakse ettevõtluse korras, tuleb järgida füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) tulu maksustamise reegleid. Ettevõtluseks loetakse isiku iseseisvat majandus- või kutsetegevust, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest.
Füüsiline isik, kes tegeleb ettevõtlusega, peab registreerima oma tegevuse äriregistris. Ettevõtlusest saadud tulu, millest on maha arvatud ettevõtlusega seotud kulud, maksustatakse tulu- ja sotsiaalmaksuga ning kohustusliku kogumispensioniga liitunud isiku puhul ka kogumispensionimaksega.
Isikul võib teatud juhtudel tekkida elektrienergialt ka aktsiisi maksmise kohustus. Elektriaktsiisi kohta saate lugeda lähemalt infomaterjalidest.
Elektrienergia müügist saadud tulu tuleb FIE-l deklareerida tuludeklaratsiooni vormil E tulude koosseisus.
FIE-l on õigus kõik elektritootmisega seotud kulud arvesse võtta (näiteks jaama ehituskulud, ülalpidamise kulud, sh saadud toetuse arvel tehtud kulud) ning deklaratsiooni alusel arvutatakse maksukohustus kasumilt.
Ettevõtjale makstavad toetused on maksustatavad ja need tuleb deklareerida tuludeklaratsioonis vormil E tulude koosseisus.
Toetuste arvelt tehtavad kulutused võetakse kulude kooseisus arvesse ning maksukohustus arvutatakse kasumilt.
Käive tekib nii ettevõtjana tegutseval väiketootjal võrku lastud elektrienergia müümisest kui ka energiaettevõttel väiketootjale võrgu kaudu elektrienergia müümisest.
Käibemaksukohustuslasena registreeritud väiketootja seejuures peab lisama võrku lastud elektrienergia hinnale 20% määraga käibemaksu ja esitama selle kohta ka energiaettevõttele käibemaksuseaduse nõuetele vastava arve. Kui väiketootja on käibemaksukohustuslasena registreerimata isik, siis tema võrku lastud elektrienergia müümisel selle hinnale käibemaksu ei lisa.
Energiaettevõte peab arvestama ja maksma käibemaksu kogu tema poolt elektrienergia väiketootjale müüdud elektrienergialt ja ka esitama arve kogu väiketootjale müüdud elektrienergia kohta – sellest ei saa maha lahutada sama väiketootja poolt energiaettevõtte võrku lastud elektrienergia kogust. Seejuures ei ole oluline, kas elektrienergia väiketootjaks on füüsiline isik, käibemaksukohustuslasena registreeritud või käibemaksukohustuslasena registreerimata juriidiline isik. Energiaettevõte ei arvesta käibemaksu ainult sellelt elektrienergia koguselt, mille elektrienergia väiketootja ise otse ära tarbib ilma seda võrku laskmata.
Elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu
Keskkonnatasude seadus (KeTS) näeb kohalike omavalitsuste üksustele (KOV) ette tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kandmise maismaa tuulepargi mõjualas elavatele füüsilistele isikutele (KeTS § 55³). Tulumaksuseadus ei sätesta eelnimetatud tasule maksuvabastust. Seetõttu on tegemist füüsilise isiku maksustava tuluga, millelt KOV on väljamakse tegemisel kohustatud kinni pidama tulumaksu, deklareerima (maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 väljamakse liik 55 „muu tulu“) ning Maksu- ja Tolliametile üle kandma. Inimesele makstud tasu ning sellelt kinnipeetud tulumaks on KOVi esitatud andmete põhjal residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonis eeltäidetud.
Tavalise füüsilise isiku (ei ole füüsilisest isikust ettevõtja (FIE), ettevõtluskonto kasutaja ega tegutse äriühingu kaudu) töö- ja teenustasu peab olema platvormihalduril deklareeritud ja maksustatud kõigi tööjõumaksudega, st tulumaksuga, sotsiaalmaksuga ja -maksetega (töötuskindlustusmaksega ja kohustatud isiku puhul kogumispensioni maksega). Maksustatud töö- ja teenustasu on inimese tuludeklaratsioonis eeltäidetud tabeli 5.1 I osas.
Kui töö- või teenustasu on tuludeklaratsioonil eeltäitmata, siis tuleb inimesel endal platvormihaldurilt saadud tasu (inimesele laekunud raha) deklareerida tuludeklaratsiooni tabeli 5.1 II osas ning tasuda saadud tulult tulumaks 20%.
Eraisikult eraisikule pakutavate teenuste (sh taksoveoteenuse platvormide kaudu teenitud tulu) maksustamise lihtsustamiseks on alates 2019. aastast võimalik kasutada ettevõtluskontot.
Selleks tuleb ettevõtluskontot pakkuvas pangas (LHV) avada spetsiaalne konto ning teenitud tulu lasta sinna kanda. Pank broneerib laekunud summadest automaatselt ettenähtud protsendi (kui aastane laekumine on kuni 25 000 eurot – on maksumäär 20%, seda ületavalt summalt 40%) maksude katteks ning kannab Maksu- ja Tolliametile.
Ettevõtlustulu maksust saab tasutud nii tulumaks, sotsiaalmaks kui ka kohustuslik kogumispensioni makse ning kehtestatud maksumäär võtab arvesse arvestuslikud kulutused, mis teenuse osutamisega tekkida võivad. Maksudeklaratsioonide, ettevõtjaks registreerimise ja kulude üle arvestuse pidamise kohustust eraisikul sellega ei kaasne.
Eraisikul on ettevõtluskonto kasutamine juhusliku (ettevõtlus)tulu teenimisel kindlasti mõistlik, sest ettevõtluskonto kasutamine toob kaasa ka sotsiaalmaksu ja kohustuslikku kogumispensioni makse tasumise, ehk see suurendab II samba pensionifondi sissemakseid ja sealtkaudu teenitud tulu võetakse arvesse ka sotsiaalmaksust sõltuvate hüvitiste maksmisel.
Rohkem infot ettevõtluskonto kohta.
Füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE) võivad taksoveoteenuse osutamisest saadud tulust maha arvata ettevõtlusega seotud kulud ning kasumilt peavad nad maksma tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni süsteemiga liitunud FIE ka kohustusliku kogumispensioni makset.
Käibemaksukohustuslasest FIE peab maksma käibemaksu. Käibedeklaratsioon (vorm KMD) tuleb Maksu- ja Tolliametile esitada igakuiselt.
FIE ei saa endale dividende maksta ning ta ei pea esitama majandusaasta aruannet äriregistrile.
Ettevõtlustulu tuleb deklareerida tuludeklaratsiooni vormil E. Tuludeklaratsioon, sealhulgas vorm E, tuleb esitada kord aastas koos isiku muude tulude ja mahaarvamistega järgneva aasta 30. aprilliks. FIE maksuarvestus on kassapõhine, mis tähendab, et tulud ja kulud tuleb näidata selle aasta maksuarvestuses, millal raha liigub.
Kui FIE soovib näiteks suurema investeeringu tegemiseks raha koguda, siis võib ta kasutada maksukohustuse edasilükkamiseks erikontot.
FIE-d peavad arvestama ka võimalike avansiliste maksete tasumise kohustusega. Rohkem infot FIE maksukohustuste kohta.
Osaühingu (OÜ) vormis ettevõtlusega tegelemisel peab arvesse võtma, et autojuhi teenuse osutamine on isiku aktiivne tegevus ning palgatulult tuleb maksta tööjõumaksud (tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse ning kohustusliku kogumispensioni makse, kui isik on liitunud kohustusliku kogumispensioni süsteemiga).
OÜ omanik võib lisaks palgale saada omanikutuluna dividende. Dividendilt tuleb maksta ainult tulumaksu.
OÜ esindaja peab maksustatavate väljamaksete tegemisel esitama igakuiselt Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni TSD (tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon) ning kord aastas äriregistrile majandusaasta aruande.
Käibemaksukohustus tekib, kui OÜ maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 40 000 eurot ning selle määra täitumisel peab OÜ esindaja esitama Maksu- ja Tolliametile avalduse käibemaksuregistrisse kandmiseks. Käibedeklaratsioon (vorm KMD) tuleb Maksu- ja Tolliametile esitada igakuiselt.
Autojuhiteenust osutaval isikul tuleb endal otsustada, millist ettevõtluse vormi – FIE või OÜ – ta hakkab kasutama. Sõltumata valitud ettevõtlusvormist tuleb arvestada, et Hollandis käibemaksukohustuslasena registreeritud Uberi osutatav rakenduse kasutada andmise teenus kuulub käibemaksuseaduse § 10 lõikes 5 nimetatud teenuste hulka – see tähendab, et Uberi rakenduse kasutamine tekitab sõidujagamisteenust pakkuvale Eesti ettevõtjale (FIE-le või OÜ-le) piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustuse ning sellelt teenuselt tuleb deklareerida ja maksta Eesti maksumääraga 20% käibemaksu (niinimetatud pöördmaksustamine).
Kuna piiratud maksukohustuslasel puudub oma ettevõtluseks ostetud kaupade ja teenuste sisendkäibemaksu (sealhulgas pöördmaksustatud teenuse ostuhinnalt endalt välja arvutatud käibemaksu) mahaarvamise õigus, tasub ettevõtluse käigus autojuhiteenust osutavatel isikutel kaaluda enda registreerimist käibemaksukohustuslaseks tavakorras vabatahtlikult enne registreerimiskohustuse piirmäära täitumist.
Kui taksoveoteenuse kasutamine oli seotud sõitja tööülesannete täitmisega, saab tööandja selle kulu oma töötajale hüvitada sõidujagamisteenuse platvormi poolt väljastatud sõidukokkuvõtte alusel kui teise isiku kasuks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulu tulumaksuseaduse § 12 lõikest 3 lähtuvalt.
Seda sõltumata asjaolust, kas taksoveoteenuse osutaja oli FIE, OÜ, ettevõtluskonto omanik või eraisik.
Tulu, mis on saadud äriühingu ühinemisel füüsilise isiku varaga
Kui äriühingu füüsilisest isikust ainuosanik või -aktsionär on alternatiivina äriühingu likvideerimismenetlusele ühendanud äriühingu varad oma isikliku varaga, siis peab ta selle deklareerima tuludeklaratsiooni tabelis 6.6.
Äriühingul, kes annab oma vara ja kohustused ühinemisel üle füüsilisele isikule, tekib maksukohustus omakapitali osalt, mis ületab äriühingusse tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid (tulumaksuseaduse § 50 lg 22).
Füüsilisel isikul tuleb deklareerida äriühingult rahalises või mitterahalises vormis saadud tulu ja ülevõetud kohustuste vahe ning osaluse soetamismaksumus (tulumaksuseaduse § 15 lg 31). Mitterahalises vormis saadud tulu tuleb deklareerida turuhinnas. Füüsilisel isikul tekib maksukohustus saadud kasult, mis ei ole äriühingu tasemel maksustatud.
Kui ühinemisel võetakse üle äriühingu kohustused, siis tuleb füüsilisel isikul deklareerida ülevõetud kohustuste summa.
Kui äriühingult üle võetud kohustus langeb hiljem ära nõudest loobumise, aegumise, võlgniku ja võlausaldaja kokkulangemise tõttu või muul põhjusel, siis tuleb see deklareerida ning füüsilisel isikul tekib maksustatav tulu sellel maksustamisperioodil, kui kohustus ära langeb.
Hasartmängust saadud tulu
Eestis ei tule kasiinovõidult ega üheltki teiselt hasartmänguvõidult maksta tulumaksu, kui hasartmängukorraldajal on Maksu- ja Tolliameti poolt väljastatud hasartmängulitsents. See kehtib nii loteriidele, spordiennustustele, pokkerturniiridele, kasiinodele kui ka mistahes online hasartmängude kohta.
Kõikide Eestis litsentseeritud hasartmängude võidud on maksuvabad ehk võite ei tule deklareerida ega nende pealt maksta tulumaksu. Kõik maksud tasub hasartmängukorraldaja hasartmängumaksu näol.
Need ettevõtted, kellel Eestis luba puudub loetakse ebaseaduslikeks korraldajateks ja seal mängimine ei ole lubatud. Kui inimene siiski teadmatusest on eiranud keeldu ning mängib keelatud lehtedel ja võidab, siis tuleb inimesele saadud võidud deklareerida ja tasuda neilt tulumaks 20%. Sellisel juhul tuleb Eestis saadud hasartmänguvõidud deklareerida tuludeklaratsiooni tabeli 5.1 II osas ning välisriigis saadud võidud tabelis 8.1.
Viimati uuendatud 01.04.2024