Töötamise registreerimisest
Maksukorralduse seaduse kohaselt on tööandjal kohustus registreerida töötamine töötamise registris ning hoida töötamise andmed kogu töötamise aja ajakohasena.
Enne töötaja tööle asumist tuleb registrisse kanda töötamise liik ja tööle asumise kuupäev. Sõltuvalt töötamise liigist esitatakse ka töötamisega seotud detailandmed, näiteks töökoha aadress, ametinimetus ja tööaja määr ning teave riigikaitselise töö- või ametikoha ja taustakontrollile allutamise kohta. Kui töötamise jooksul muutuvad registrisse kantud andmed, tuleb muudatused kanda ka töötamise registrisse.
Kui töötamine peatub, näiteks vanemapuhkuse või pikemaajalise tasustamata puhkuse ajaks, tuleb registrisse kanda ka töötamise peatumise andmed.
Tähtajalise töötamise korral kantakse registrisse töötamise lõpukuupäev. Töösuhte lõppemisel peab tööandja töötamise kande registris lõpetama kümne päeva jooksul pärast töösuhte lõppemist ning märkima töötamise lõpetamise õigusliku aluse.
Töötamise registri kandega on seotud mitmete inimese jaoks oluliste õiguste tekkimised, sh õigus ravikindlustusele, õigus vanemahüvitisele, aga ka õigus töötuks jäämisel ennast töötuna arvele võtta ja taotleda töötushüvitisi. Oluline on, et töösuhte lõpetamise kanne vastaks tegelikule töösuhte lõpetamise põhjusele. See tähendab, et kande lõpetamisel tuleb valida õige seaduslik alus (ei tohi valida näiteks „Muu põhjus”). Mitte kõik töösuhte lõpetamise alused ei anna õigust eelnimetatud hüvedele. Töötamise registri kanne üksi neid õigusi ei taga, kuid koos teiste oluliste dokumentidega võib see olla määrava tähtsusega.
Kohustus kõik töötajad töötamise registrisse kanda on tööandjatel alates 1. juulist 2014. Töötamised, mis olid 1. juuliks 2014 lõppenud, töötamise registris ei kajastu.
Töötamise kanded, mis toodi üle Tervisekassast ja on varasema alguskuupäevaga kui 1. juuli 2014, ei ole täpsed ja neid andmeid ei parandata. Töötamise registri kanded omavad õiguslikku tähendust alates 1. juulist 2014.
Selgitused
Välismaalasest töötaja töötamine registreeritakse Eesti isikukoodiga. Kui välisriigi kodanikul puudub Eesti isikukood ning ta töötab kuni viis päeva, on tööandjal võimalik töötamine registreerida töötaja sünniaja ja nimega. Sellisel juhul tuleb arvestada, et sellise töötamise korral ei laiene töötajale sotsiaalsed tagatised.
Eesti isikukoodi taotlemine
Eesti isikukoodi on võimalik taotleda lähimas maakonnakeskuse kohalikus omavalitsuses või välisriigis asuvas Eesti välisesinduses.
Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanikud, kes asuvad Eestisse püsivalt elama, saavad taotleda isikukoodi koos elukohateate esitamisega elukohajärgsesse valla- või linnavalitsuses sinna isiklikult kohale minnes.
Rohkem infot isikukoodi taotlemise kohta Siseministeeriumi veebilehelt „Isikut tõendavad dokumendid ja identiteedihaldus”.
Kui tööandja on teinud töötamise registrisse kande, saadetakse selle kohta töötaja meilile automaatselt teavitus. Samuti saadab töötamise register teavitusi, kui töötamine lõppeb või tühistatakse ning töötamise peatamise kohta. Teavituste eesmärk on hoida töötajat jooksvalt kursis temaga seotud andmete muutmisest töötamise registris. Teavitus saadetakse meiliaadressil, mis on olemas Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonnas e-MTA.
Kui meiliaadressi e-MTAs ega ka rahvastikuregistris ei ole, siis ei ole võimalik teavitust välja saata.
Töötamise kannete kohta SMSiga teavitusi ei saadeta.
Teavitus sisaldab tööandja nime ja töötamise kande ID-d (TÖR ID). Rohkem infot tööandja tehtud kande kohta saab e-MTA rubriigist „Minu töötamised“.
Informatsiooni oma töötamiste kohta leiate, kui logite sisse Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonda e-MTA ning valite selle menüüst „Registrid ja päringud” ja seejärel „Minu töötamised”.
Teenuse avamisel on vaikimisi kuvatud kõik isiku töötamised, mis on olekus „Tulevikus”, „Kehtiv” või „Peatatud”.
Kanded nimekirjas sorteeritakse töötamise alguse kuupäeva järgi, varasemad ülevalpool.
Lõpetatud ja tühistatud kannete vaatamiseks tuleb otsingu filtrisse lisada olekud „Lõpetatud” ja „Tühistatud”.
Kande numbrile vajutades saab avada töötamise kande detailvaate.
Ravikindlustuse tekkimisest
Kui töötaja on töötamise registris registreeritud töölepinguga, siis hakkab kindlustus kehtima töötamise registrisse kantud töötamise alustamise kuupäevast arvestatava neljateistkümnepäevase ooteaja möödumisel. Kui töötamise registrisse kantud töötamise alustamise kuupäev jääb kehtiva kindlustuskaitse ajavahemikku, jätkub kindlustuskaitse uuel alusel ilma katkemiseta.
Töötajana kindlustatud inimeste kindlustus lõpeb kahe kuu möödumisel töötamise registrisse kantud töötamise lõppemise päevast.
Võlaõigusliku lepinguga töötajal ja juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmel tekib ravikindlustus TSD esitamise tähtpäevast järgmisel päeval, kui tema eest on deklareeritud sotsiaalmaksu vähemalt miinimumkohustuse ulatuses.
Rohkem infot leiate Tervisekassa veebilehelt „Ravikindlustus”.
Ajutine töötamine töötuna arveloleku ajal ehk tööamps
Alates 1. septembrist 2020 on töötuna arveloleku ajal lubatud töötada kuni 8 kalendripäeva kuus. Tööamps ei pea olema kaheksapäevane katkematu töötamine, vaid võib olla ka ühe päeva kaupa töötamine.
Töötamise registrisse kantakse töötamine nii, nagu tegelikult töölepingu järgi tööd tehakse.
Tööandja peab ikka tavalisel viisil sõlmima lepingu, vormistama töötamise (töötamise registris), tasuma tööjõumaksud, jms.
Töötukassa ülesanne on hinnata, kas töötu ja tööandja vahel sõlmitud töösuhe vastab tööturumeetmete seaduse §-s 11 sätestatud arvel oleku ajal lubatud ajutise töötamise tingimustele või mitte.
Tööampsude kohta saate rohkem infot Töötukassa veebilehelt „Ajutine töötamine arveloleku ajal”.
Töövaidlus on tööandja ja töötaja vaheline vaidlus, mis tekib töösuhtest või töölepingu täitmisest. Töövaidluste lahendamisega tegeleb töövaidluskomisjon. Kui töövaidlusega on seotud puudused töötamise registri andmetes (nt tööandja on jätnud töötamise kande registreerimata või lõpetamata), siis tuleb avalduses töövaidluskomisjonile esitada kõrvalnõudena ka taotluse töötamise registri andmete parandamiseks.
Kui töövaidlust ei ole ning teie töötamise andmed registris ei ole korrektsed, siis tuleb tähele panna, et töötamise registri kannete õigsuse eest vastutab esmajärjekorras tööandja. Seega kui avastate, et töötamise registri kanne ei vasta tegelikkusele, tuleb esmalt pöörduda tööandja poole. Pöörduda tuleb vähemalt e-kirja teel (jätke saadetud kiri alles). Vajadusel pöörduge korduvalt ja erinevaid kanaleid kasutades (ettevõtte kontaktandmeid saab otsida äriregistrist).
Kui tööandja poole pöördumine ei ole andnud tulemust, siis saate pöörduda Maksu- ja Tolliameti poole põhjendatud taotlusega, kasutades e-teenuste keskkonnas e-MTA suhtluse kanalit või saata digiallkirjastatud taotlus e-postiga aadressil [email protected]. Taotlusele tuleb lisada dokumentaalsed tõendid töötamise andmete parandamise põhjendamiseks.
Maksukorralduse seaduse järgi võib tööandjaks olla ka eraisik, kes ei ole FIE (füüsilisest isikust ettevõtja) ja kes võtab tööle teise eraisiku, näiteks lapsehoidja, remonditöölise, koduabilise vm.
Eraisikust tööandja ja tema töötaja vaheliste suhete reguleerimisel lähtutakse töölepingu seadusest. Tööleping sõlmitakse kirjalikult, kuid töö tegemiseks, mille kestvus ei ületa kahte nädalat, võib töölepingu sõlmida suuliselt. Tegelik tööle lubamine on võrdne töölepingu sõlmimisega. Töötajaks ei või olla noorem kui 13-aastane isik.
Maksustamisel loetakse eraisik tööandjaks juhul, kui ta on sõlminud töölepingu teise füüsilise isikuga ning maksab viimasele töötasu.
Eraisikust tööandja peab:
- registreerima töötaja töötamise registris;
- oma töötajale väljamaksete tegemisel kinni pidama tulumaksu, arvestama ja tasuma sotsiaalmaksu, kinni pidama töötuskindlustusmakse ning juhul, kui töötaja on kohustatud isik kogumispensionide seaduse tähenduses, kinni pidama ka kohustusliku kogumispensioni makse;
- esitama Maksu- ja Tolliametile maksudeklaratsiooni TSD ning juhul, kui ta maksab oma töötajale hüvitist isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise eest, siis ka deklaratsiooni INF 14.
Tööandja peab esitama maksudeklaratsiooni TSD hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks ning tasuma arvestatud ja kinnipeetud maksud ja maksed Maksu- ja Tolliameti pangakontole samuti hiljemalt järgneva kuu 10. kuupäevaks. Töötajale isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise eest makstud hüvitise kohta peab tööandja esitama deklaratsiooni INF 14 kalendriaastale järgneva aasta 1. veebruariks.
Eraisikust tööandja ei saa oma töötajale palgana vm tasudena makstud summasid füüsilise isiku tuludeklaratsioonis deklareeritud aastatulust maha arvata.
Viimati uuendatud 09.11.2026
