Palgatuluna maksustatakse tulumaksuga kõik töö tegemise eest makstavad tasud, sealhulgas:
- töötasu, palk, lisatasu, puhkusetasu, töölepingu ülesütlemise või teenistusest vabastamise korral ettenähtud hüvitis, kohtu või töövaidluskomisjoni väljamõistetud hüvitis või viivis, haigushüvitis ning riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu;
- tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse korral makstav kahjuhüvitis juhul, kui seda ei maksta kindlustushüvitisena.
2025. aasta jaanuarist on töötasu alammääraks 5,31 eurot tunnis ja täistööajaga töötamise korral 886 eurot kuus.
Palgatulult deklareerib ja tasub kõik tööjõumaksud tööandja, st peab kinni tulumaksu, töötaja töötuskindlustusmakse ja kohustatud isiku puhul kogumispensioni makse, ning tasub tööandja töötuskindlustusmakse ja sotsiaalmaksu. Palgatulu väljamakse deklareeritakse maksudeklaratsiooni vormi TSD lisas 1 väljamakse liigiga 10. Inimesel on tööandja deklareeritud palgatulu andmed eeltäidetud füüsilise isiku tuludeklaratsiooni tabeli 5.1 I osas ning töötuskindlustusmakse ja kogumispensioni makse mahaarvamised tabelis 9.1.
Teil on kohustus tööandja deklareeritud andmete õigsust kontrollida ning vajadusel parandada ja täiendada. Kui olete saanud tulu, mis tuludeklaratsioonis eeltäidetuna ei kajastu, siis tuleb see deklareerida tabeli 5.1 II osas.
Palgatulu liigid
Kaugtöö puhul täidab töötaja oma igapäevaseid tööülesandeid tööandja ja töötaja taasesitatavas vormis tehtud kokkuleppel väljaspool tööandja riigi asukohta.
Kui selline kokkulepe puudub, siis on maksukohustuste määramisel raske tegelikku olukorda tõendada ning võib tekkida vastuolu tööandja ja töötaja deklareeritud andmete või deklareeritud andmete ja tegeliku olukorra vahel. Ning sellisel juhul, kui maksud on näiteks deklareeritud ja tasutud vales riigis, siis riik, kus deklareerimine tegelikult pidi toimuma, võib rakendada oma seadusandluses lubatud sunnivahendeid (intressid, trahv vms) maksude mittetasumise eest.
Kaugtöö puhul on hilisemate segaduste vältimiseks vajalik koguda tõendeid selle kohta, et töö toimub teises riigis, sest need on väga olulised maksukohustuse riigi määramisel. Lisaks tööandja ja töötaja vahelisele kokkuleppele võivad vajalikud olla ka töötaja koduriigi maksuameti kinnitatud maksuresidentsuse tõend, registreeritud elukoha aadressi kinnitus, tõendid pere asukoha kohta, lasteasutuste tõendid jne.
Kui varasemalt olid tööandja ja töötaja samas riigis, kuid kaugtööle asumise tõttu muutub töötamise asukoha riik, siis olenevalt inimese elukohast ja teises riigis viibimise perioodist muutub riik, kuhu töötasult ja erisoodustuselt (edaspidi töötasu) maksud makstakse. Tööandjal ja töötajal on kohustus täita töötasu maksustamisega seotud registreerimise, deklareerimise ja maksude tasumisega seotud kohustusi välisriigis ka juhul, kui tööandja on endiselt Eestis, kuid töötaja asub tööd tehes välisriigis.
Maksukohustuste täitmise viis oleneb iga riigi enda reeglitest, seega tuleb tööandjal ja töötajal tutvuda töö tegemise riigis kehtivate registreerimise, deklareerimise ja maksude tasumise korraga. Hea oleks seda teha enne tegevuse algust, et vältida hilisemaid ebameeldivusi, nagu maksuintressid või trahvid. Oluline on küsimuste korral ühendust võtta töö tegemise riigi maksuhalduriga, sest Eesti Maksu- ja Tolliamet ei ole pädev nõustama välisriigi maksukohustuste teemal.
NB! Kaugtöö eest saadava tasu maksustamisele ei ole sätestatud tavapärasest tulumaksuga maksustamisest erinevaid reegleid. Kehtivad tavapärased rahvusvahelised tulumaksuga maksustamise reeglid.
Kui kaugtöö toimub tööandja riigist erinevas riigis, on oluline välja selgitada, millises riigis maksustatakse töötasu, sest need reeglid sõltuvad mitmest asjaolust korraga:
- töö tegemise kohast (millises riigis töötaja viibib) ja
- töötaja maksuresidentsusest (kus on tema alaline elukoht) ja
- tööandja residentsuse riigist või püsivast tegevuskohast töö tegemise riigis.
Vaid ühest kriteeriumist ei piisa otsustamaks, millises riigis tulumaksu maksta.
Töötasu topeltmaksustamise vältimisel tuleb järgida ka Eesti ja välisriigi vahel sõlmitud kahepoolsete tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise lepingute (maksulepingute) reegleid, kus on lisaks töötasule ka erandeid tasule riigitöö või teadustegevuse eest, sportlaste või meelelahutajate esinemistasule, rahvusvahelise mere- või õhuveo töötajatele. Ka äriühingu juhtorgani (nõukogu või juhatuse) liikme tasu puhul selles artiklis toodud reeglid ei kehti. Eranditest saab täpsemalt lugeda lehelt „Mitteresidendi Eesti tulu maksustamine".
Töötasu tulumaksukohustuse riik sõltub eelkõige sellest, kus riigis töö toimub. Seega ei piisa, kui teada on vaid tööandja riik. Riik, kus inimene elab, maksustab inimese kogu tulu, kuid tagab töötasu topeltmaksustamise vältimise, arvestades töö tegemise riigi tulumaksukohustusega.
Kui inimene töötab viibides Eestis ja Eesti tööandja või mitteresidendi Eestis asuva püsiva tegevuskoha heaks, tekib töötasu tulumaksukohustus Eestis. Ka Eesti residendist töötaja lühiajalise välislähetuse puhul välisriiki, kus Eesti tööandjal puudub püsiv tegevuskoht või peakontor, jääb tulumaksukohustus töötasult Eestisse ning välisriigis tulumaksukohustust ei teki.
Kui inimene teeb välisriigis viibides tööd Eesti tööandja heaks
Töötasule kohaldub välisriigi tulumaks töötaja välisriigis viibimise tõttu. Lühiajalise välislähetuse puhul Eestisse, kus tööandja on resident, tekib töötasult tulumaksukohustus esimeselt Eestis viibimise päevast alates (ei olene viibimise päevade arvust).
Kui inimene teeb Eestis viibides tööd välisriigi tööandja heaks
Töötasule kohaldub Eesti tulumaks. Kuigi tööandja on välisriigist, siis välisriigi tulumaksukohustust töötasule ei teki, kui inimene tööd tehes välisriigis ei viibi. Vaid lühiajalise mitteresidendist töötaja välislähetuse puhul Eestisse, kus välisriigi tööandjal puudub Eestis püsiv tegevuskoht, jääb tulumaksukohustus välisriiki ja Eestis tulumaksukohustust ei teki.
Kui töötaja liigub tihti koduriigist riiki, kus ta viibib tööd tehes, siis tekib tulumaksukohustus mitmes riigis: töö tegemise riigis ja koduriigis. Töö tegemise riigis maksustatakse tulumaksuga töötasu, mis on saadud selles riigis viibitud aja eest. Koduriigis deklareeritakse ja maksustatakse enda kogu maailmast saadud tulu. Tulumaksuga topeltmaksustamine välditakse residendiriigis välisriigi tulumaksu tasumise tõendite alusel. Olenevalt asjaoludest ja sellest, kas riikide vahel on sõlmitud tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise leping, võivad tulumaksuga maksustamise reeglid siinkirjutatust erineda. Kaugtöö maksustamise kohta erireegleid pole, kohalduvad tavapärased rahvusvahelised tulumaksuga maksustamise reeglid.
Kui muutub inimese töökoha riik, siis tõenäoliselt muutub ka töötaja maksuresidentsus. Maksuresidentsusest oleneb näiteks see, kas inimene deklareerib riigis oma kogu maailma tulu võrrelduna vaid sellest riigist saadud tuluga ja millised on deklaratsioonivormid ja maksuarvutused. Töötaja, kes asub Eesti asemel edaspidi kaugtööle välisriiki, ei ole enam Eesti resident, kui ta töötab tavapäraselt välisriigis ja seega seal ka alaliselt elab. Kui elukoht jääb jätkuvalt ka Eestisse, sest inimene liigub tihti riikide vahel, siis on paraku ka tulumaksukohustus nendes kõigis riikides, kus ta viibib tööd tehes. Topeltresidentsus välditakse residendiriigis, mis alalise elukoha puhul mitmes riigis määratakse maksulepingu alusel, olenevalt millise riigiga on tugevam side (kus riigis on pere, sotsiaalne side või kus inimene rohkem viibib või kus ta on kodanik). Täpsemalt lugege maksuresidentsuse määramisest lehelt „Residentsuse määramine".
Selle, millises riigis tuleb kaugtöö puhul tasuda sotsiaalkindlustusmaksed (Eestis sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaksed ja kohustusliku kogumispensionimakse liitunud inimese eest), otsustab Sotsiaalkindlustusamet või teise Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riigi sarnane pädev asutus, sest erinevalt tulumaksust tasutakse EMP liikmesriikides sotsiaalkindlustuse makse inimese kõigis riikides viibitud aja eest saadud töötasudelt vaid ühes riigis. Eestis ei saa töötaja ise sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakseid, kogumispensioni makset maksta ega töötamise registri kannet teha, ka mitte välisriigi tööandja puhul. Seda peab tegema tööandja. Täpsem info lehel „Sotsiaalmaks".
Kui inimene töötab Eestis, siis on tööandjal kohustus igakuiselt töötasu väljamakse deklareerida ja tasuda sellelt maksud. Mitteresidendist tööandja, kellel pole Eestis püsivat tegevuskohta registreeritud, peab selleks eelnevalt Maksu- ja Tolliametis tööandjaks registreerima. Eestis on tööandja kohustuseks ka töötajate registreerimine Maksu- ja Tolliametis. Kui tööandja ei ole tulumaksu kinni pidanud, on töötajal endal kohustus töötasu deklareerida ja tulumaks tasuda kord aastas esitatava tuludeklaratsiooni alusel.
Näide 1
Eesti tööandja töötaja tavapärane töökoha riik on Eesti. Inimene lahkub ajutiselt, alla 183 päevaks 12 kalendrikuu jooksul, teise riiki ja teeb tööd ajutiselt seal viibides. Eesti tööandjal teises riigis kontorit ega püsivat tegevuskohta ei ole.
Töötaja töötasu deklareeritakse ja maksustatakse jätkuvalt tavapäraselt Eestis. Sotsiaalkindlustusmaksude kohustuse Eestis jätkamiseks võidakse töötajalt välisriigis küsida Sotsiaalkindlustusameti väljastatud sotsiaalse kindlustatuse riiki kinnitava tõendi vormi A1.
Kui töötaja on mitteresident Eestis ja tema elukoht on riigis, kuhu ta ajutiselt läks tegema tööd Eesti tööandja heaks, siis tekib tema töötasult tulumaksukohustus selles välisriigis tööd tehes esimesest päevast, olenemata selles riigis viibitud päevade arvust. Eesti tööandja ei pea Eestis kinni tulumaksu mitteresidendi välisriigis töötamise eest makstud tasult perioodil, kui töö toimus välisriigis.
Kui Eesti tööandjal oleks välisriigis püsiv tegevuskoht, siis maksustataks selles välisriigis tööd tehes viibiva töötaja töötasu olenemata töötaja riigis viibimise lühiajalisusest. Seega esimesest päevast isegi siis, kui inimene ei viibi välisriigis kokku vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul.
Näide 2
Eesti tööandja töötaja tavapärane töökoha riik on välisriik. Inimene satub Eestisse tööle ajutiselt, alla 183 päevaks 12 kalendrikuu jooksul.
Välisriigis alaliselt viibides tekib töötamisel töötasult tulumaksukohustus vaid välisriigis.
Kui Eesti residendist tööandja Eesti residendist või mitteresidendist töötaja viibib tööd tehes ajutiselt Eestis, maksustatakse see osa tasust tulumaksuga kõigi Eestis viibitud päevade eest, olenemata sellest, et päevade arv 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul on vähem kui 183.
Eesti tööandja ei pea tulumaksu kinni ega deklareeri töötasu, mida mitteresident sai töötamisest viibides välisriigis. Eesti tööandja lõpetab Eesti residendi töötasult tulumaksu kinnipidamise välisriigis viibitud aja eest, kui töötajal on välisriigi maksuameti tõend, et sama tasu on välisriigis maksustatud (ja see on kooskõlas välisriigi seaduse ja maksulepinguga).
Eestis ajutisel viibimisel on vajalik välisriigi (kui see on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik) sotsiaalset kindlustatust kinnitav tõend A1 ja saadud tasult makstakse sotsiaalkindlustuse maksud ainult välisriiki olenevalt välisriigi seadustest ja reeglitest.
Näide 3
Eesti resident töötab töölepinguga Läti tööandjale. Töö toimub Eestis, Lätis ja vahel ka muudes ELi liikmesriikides viibides. Ajaliselt viibib töötaja Eestis ja Lätis enam-vähem ühepalju.
Töötasu tulumaksuga maksustamise riigi üle otsustamisel on inimese asukoht ja residentsus olulisemad kui tööandja riik.
Kui töö toimub samas riigis, kus tööandja on resident (Läti), siis sellelt töötasu osalt tasutakse tulumaks Lätti. Eesti residendist töötaja peab Eestis deklareerima enda kogu maailmast (ka Lätist) teenitud tulu. Eestis välditakse töötasu tulumaksuga topeltmaksustamine tuludeklaratsioonis.
Kui inimesele on väljastatud Läti sotsiaalset kindlustatust kinnitav tõend vormil A1, siis sotsiaalkindlustusmaksed kõigis riikides viibitud aja eest saadud tasult makstakse ainult Lätis sealsete reeglite kohaselt.
Kui inimesele on väljastatud Sotsiaalkindlustusameti kinnitatud Eesti sotsiaalset kindlustatust kinnitav tõend vormil A1, siis peab Läti tööandja Eestis registreeruma mitteresidendist tööandjaks, registreerima töötaja töötamise registris ja Eestis deklareerima ning tasuma töötasult sotsiaalmaksu, töötuskindlustuse makse ja kui Eesti residendist töötaja on liitunud II sambaga, ka kohustusliku kogumispensioni maksed. Täpsemalt mitteresidendist tööandja maksukohustustest Eestis lugege lehelt „Mitteresident tööandjana".
Kui inimene suundub püsivalt välisriiki kaugtööle, on tööandjal vaja teha muudatused töötasu deklareerimisel Eestis.
Eesti tööandja, kes varem deklareeris Eesti residendist töötaja töötasu väljamakse vormi TSD lisal 1 liigiga „10 – Palgatulu“, peab olenevalt sellest, kas töö toimub välisriigis ajutiselt või pidevalt, valima deklareerimiseks uue väljamakse liigi „11 – Palgatulu, töö välisriigis, Eesti A1/E101“. See on valikuks juhul, kui pikemaajalisel välisriigis viibimisel on Sotsiaalkindlustusamet väljastanud tõendi vormil A1 Eesti sotsiaalse kindlustatuse kohta.
Kui inimese Eesti residentsus lõpeb seoses suundumisega välisriiki, siis mitteresidendi töötasu ega erisoodustust Eesti tööandja vormil TSD Eestis ei deklareeri.
Olukorras, kus mitteresident, kes varem töötas Eestis, lahkus oma koduriiki, kuid jätkab seal viibides tööd tegemist Eesti tööandjale, deklareeriti varem TSD lisal 2 väljamakse koodiga „120 – Töötaja palgatulu, töö Eestis“ või „121 – Töötaja palgatulu, töö Eestis, välisriigi A1/E101“, kuid nüüd toimub töö püsivalt välisriigis, siis Eesti tööandja mitteresidendi töötasu ega erisoodustust Eestis vormil TSD ei deklareeri. Vaja on täita tööandja registreerimise, deklareerimise ja maksude tasumise kohustusi välisriigis.
Erisoodustus deklareeritakse vormi TSD lisal 4 püsivalt välisriigis töötamisel tulumaksukohustuseta, ainult sotsiaalmaksuga Eestis, kui töötaja kohta on väljastatud Eesti sotsiaalset kindlustatust kinnitav tõend vormil A1.- Töötaja püsivalt välisriiki suundumisel teeb tööandja muudatuse ka töötamise registri kandes: kui sotsiaalmaksukohustus jääb Eestisse, tuleb teha muudatus töökoha kohta. Kui Eestis pole enam töötasu maksukohustusi püsivalt välisriiki suundumise tõttu, siis lõpetatakse Eestis töötamise kanne. Lisaks tuleb töötamise riigist uurida, millised registreerimise kohustused seal tekivad.
- Kui inimene suundub välisriiki kaugtööle, on töötajal vaja teha muudatused töötasu deklareerimisel Eestis. Eesti töötaja, kes varem nägi töötasu eeltäidetuna tuludeklaratsiooni tabelis 5.1, näeb nüüd töötasu andmeid tabelis 8.9, kui ta on muutunud mitteresidendiks ning sotsiaalmaksukohustus on jätkuvalt Eestis. Kui töötaja Eesti residentsus säilib välisriigis tööd tehes, siis on Eesti tööandja väljamakse eeltäidetud tabelis 8.1. Juhul kui Eesti residendist töötaja viibib välisriigis tööd tehes vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul ja välisriigis on tema töötasu tulumaksuga maksustatud, on töötajal õigus töötasu deklareerida tabelis 8.8 (Eestis tulumaksu juurde ei määrata).
- Kui inimene viibib tööd tehes Eestis, kuid tööandja on välisriigist, on tööandjal kohustus registreeruda mitteresidendist tööandjaks (või püsivaks tegevuskohaks, kui see on tekkinud) ja töötaja Eestis töötasu ja erisoodustus deklareerida vormil TSD. Kui inimese Eesti tuludeklaratsioonil töötasu andmed eeltäidetud ei ole, siis on tal endal kohustus saadud tulu deklareerida tuludeklaratsiooni tabeli 5.1 osas II. Sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakset ega kogumispensioni makset töötaja iseenda eest deklareerida ega maksta ei saa, välja arvatud juhul, kui tööandja on teda volitanud end Maksu- ja Tolliametis esindama ja seda tööandja eest tegema.
- Kui inimene osutab Eestis viibides välisriigi tööandjale lühiajalist ajutise iseloomuga väiksemahulist teenust võlaõigusliku lepingu alusel, on töötajal võimalus tasu maksustamiseks valida ettevõtluskonto. Sellisel juhul saab tasutud ka sotsiaalkindlustuse maks. Ettevõtluskonto tulu on inimese tuludeklaratsioonis eeltäidetud ja täiendavaid makse sellelt tasuma ei pea.
- Kui inimene osutab välisriigi tööandjale püsivalt teenust Eestis viibides võlaõigusliku lepingu alusel, tuleb ettevõtlus registreerida Eesti äriregistris kas füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE) või äriühinguna ja deklareerida vastavalt ettevõtlustulu, tasuda FIE maksukohustused või äriühingu tööandja ja töötaja maksukohustused.
Töölepingu ülesütlemise või teenistusest vabastamise korral ettenähtud hüvitise, samuti kohtu või töövaidluskomisjoni väljamõistetud hüvitise või viivise maksustamisel on määrav makstava tasu sisu.
Töölepingu seaduse (TLS) alusel makstavate tasude ja hüvitiste maksustamine
- TLS § 84 alusel makstav töötasu ja kasutamata puhkuse hüvitis maksustatakse tulumaksuga, sotsiaalmaksuga, töötuskindlustusmaksetega ja kohustatud isiku puhul kogumispensioni maksega. Väljamakse deklareeritakse maksudeklaratsiooni vorm TSD lisas 1 palgatulu väljamakse liigiga 10.
- TLS § 100 alusel makstav koondamishüvitis maksustatakse tulumaksuga, sotsiaalmaksuga ja kohustatud isiku puhul kogumispensioni maksega. Väljamakse deklareeritakse TSD lisas 1 väljamakse liigiga 33. Koondamishüvitist ei maksustata töötuskindlustusmaksega (alus: TKindlS § 40 lg 2).
- TLS § 109 alusel makstav töötasu hüvitis töösuhte lõpetamise korral kohtus või töövaidluskomisjonis maksustatakse tulumaksuga, sotsiaalmaksuga ja kohustatud isiku puhul kogumispensioni maksega. Väljamakse deklareeritakse TSD lisas 1 väljamakse liigiga 33. Hüvitist ei maksustata töötuskindlustusmaksega (alus: TKindlS § 40 lg 2).
- Viivis maksustatakse ainult tulumaksuga ja deklareeritakse TSD lisas 1 väljamakse liigiga 16.
Konkurentsipiirangu kohaldamise perioodil makstava hüvitise maksustamine
- Töölepingu lõpetamise aluseks on poolte kokkulepe (alus: TLS § 79). Tööandja maksab töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest pärast töölepingu lõppemist igakuist mõistlikku hüvitist (alus: TLS § 24 lg 3). Konkurentsipiirangu kohaldamise perioodil makstav hüvitis maksustatakse tulumaksuga, sotsiaalmaksuga, töötuskindlustusmaksetega ja kohustatud isiku puhul kogumispensioni maksega. Väljamakse deklareeritakse TSD lisas 1 väljamakse liigiga 17.
- Juhatuse liikme lepingu lõpetamise aluseks on äriseadustiku § 309 lg 3 (juhatuse liikme tagasikutsumine) ja võlaõigusseaduse § 631 (käsunduslepingu erakorraline ülesütlemine), siis konkurentsipiirangu kohaldamise perioodil makstav hüvitis maksustatakse tulumaksuga, sotsiaalmaksuga ja kohustatud isiku puhul kogumispensioni maksega. Väljamakse deklareeritakse TSD lisas 1 väljamakse liigiga 21. Sarnaselt juhatuse liikme tasule ei maksustata hüvitist töötuskindlustusmaksega.
Konkurentsipiirangu kohaldamise perioodil hüvitise saajaid töötamise registris ei registreerita.
Alates 2024. aastast näeb tulumaksuseaduse (TuMS) § 12 lõige 3 ette, et füüsilise isiku tulu ei ole:
- teise isiku kasuks tehtud dokumendiga tõendatud kulu hüvitis,
- riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse makstud või kohtu või vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks loodud organi välja mõistetud või kinnitatud mittevaralise kahju hüvitis ega
- otsese varalise kahju hüvitis, välja arvatud hüvitis, mida makstakse seoses ettevõtlusega.
Seega on muudatuse tulemusena maksuvabad ka sellised mittevaralise kahju hüvitised, mille on välja mõistnud või kinnitanud mõni vaidluste kohtuväliseks lahendamiseks loodud organ (nt töövaidluskomisjon).
Praktikas tekib küsimus, kuidas maksustatakse kohtu või töövaidluskomisjoni otsuses või kompromissi kinnitamise määruses üldsõnaliselt ära toodud „kahjuhüvitist“.
Tihti põhjendatakse üldsõnalist „kahjuhüvitist“ sellega, et tööandja ei soovinud vaidlust ja läks töötajaga kompromissile. Samas ka kompromissi korras makstaval hüvitisel on sisu, millest peavad töötaja ja endine tööandja ühtemoodi aru saama.
Maksuhaldur lähtub hüvitiste maksustamisel võlaõigusseaduse §-s 128 toodud hüvitatava kahju liikidest:
- hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline;
- varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu;
- otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks;
- saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.
- mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
Seega on ka töövaidluse lahendamisel makstava hüvitise puhul oluline saada selgus, mis nõudega töötaja endise tööandja vastu kohtusse või töövaidluskomisjoni pöördus ning mis kahju otsuse või kompromissi kinnitamise määruse alusel hüvitatakse. Teisisõnu, kas tegemist on varalise (sh saamata jäänud töötasu) või mittevaralise kahju hüvitisega.
Seda seetõttu, et TuMS § 12 lg 3 ei kohaldu saamata jäänud töötasu hüvitisele. Seda ka olukorras, kus saamata jäänud töötasu hüvitis makstakse välja kohtus või töövaidluskomisjonis sõlmitud kompromissi korras.
Praktika näitab, et ka kompromissi korras üldsõnalise „kahjuhüvitise“ saamisel on töötajal eeldus, et see on maksustatud nii nagu töötaja endise tööandja vastu nõude esitas ning üldjuhul on tegemist saamata jäänud töötasu nõudega. Saamata jäänud töötasu hüvitis maksustatakse palgatuluna (vt hüvitis töösuhte lõpetamisel).
Seega pooled (töötaja ja endine tööandja) peavad „kahjuhüvitise“ sisust ühtemoodi aru saama ning seetõttu on oluline otsuses või kompromissi kinnitamise määruses konkreetselt ära tuua, mis kahju hüvitamisele kuulub.
TuMS § 12 lõikes 3 sätestatud maksuvabastus kohaldub üksnes otsese varalise kahju hüvitisele ja mittevaralise kahju hüvitisele, mis hõlmab füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
Õigusnormi tasemel ei ole vabatahtliku tegevuse või töö mõistet avatud. Siseministeeriumi tellimusel on koostatud „Vabatahtliku tegevuse õiguskeskkonna analüüs” (PDF).
Vabatahtliku tegevuse õiguskeskkonna analüüsist tuleneb, et vabatahtliku tegevus hõlmab kolme peamist tunnust:
- tegevus toimub isiku vabast tahtest, mitte kohustuslikult ega sunniviisiliselt;
- tegija ei saa rahalist ega materiaalset tasu, kuigi võib saada kasu (teadmisi, oskusi, kogemusi, kontakte jm) ning tänutäheks ka kingitusi;
- tegutsetakse väljaspool oma kodu ja perekonda, kellegi teise või laiemalt ühiskonna hüvanguks.
Vabatahtliku tegevust võib liigitada mitme tunnuse järgi, näiteks:
- iseseisvalt tehtav (ka seltsingu või mitteformaalse kooslusena) või organisatsioonide (juriidiliste isikute) korraldatud vabatahtlik töö;
- ühekordne (nt üritused, projektid) või regulaarne tegevus (organisatsiooni juures püsivalt);
- eraisikuna oma vaba aja annetamine või organisatsiooni (nt äriühingu) poolt oma personali professionaalsete oskuste annetamine nende ametlikust tööajast (pro bono).
Vabatahtliku tegevusega tekib oma olemuselt võlaõiguslik suhe vabatahtliku ja teda kaasava isiku vahel. Nimetatud õigussuhe võib omada erinevate võlaõiguslike suhete tunnuseid ja seeläbi sarnaneda nii töölepingulise suhte, töövõtu kui ka käsundiga.
Üldjuhul ei saa vabatahtlikku tööd käsitleda töötamisena töölepingu alusel, kuivõrd töötamisel töölepingu alusel eeldatakse, et tööandja maksab töötajale töö eest tasu (töölepingu seaduse § 1 lg 2). Vabatahtlikku tööd ei tehta aga tavaliselt tasu eest. Seetõttu võib vabatahtliku tegevust käsitleda pigem käsundilepingu alusel toimiva õigussuhtena, kuivõrd võlaõigusseaduse § 619 kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Teisisõnu, käsundi puhul ei eeldata tingimata tasu maksmist, vaid tasustamine toimub üksnes eelneva kokkuleppe alusel.
Kui vabatahtlik ei saa oma töö eest tasu, siis ei ole tegemist töölepingulise suhtega ja vabatahtlik ei ole töötaja töölepingu seaduse mõistes. Vabatahtliku tegevust kasutaval isikul puuduvad vabatahtliku suhtes töölepingu seadusest (samuti nt ka töötervishoiu ja tööohutuse seadusest) tulenevad õigused ja kohustused. Samuti puuduvad vabatahtlikul vastavad õigused ja kohustused (nt vabatahtlikule ei kaasne õigusi nõuda töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning tervisekahjustuse eest hüvitist, sest töötervishoiu ja tööohutuse seadust kohaldatakse üksnes töölepingu alusel töötavale isikule). Vabatahtliku tegevust kasutav isik ei tasu vabatahtliku eest sotsiaalmaksu.
Kui vabatahtlikuga on sõlmitud töövõtu-, käsundus- või muu võlaõiguslik leping või materiaalse tasu saamine on tõendatud muul viisil (näiteks suulised kokkulepped, isikute selgitused vm), siis antud hüved maksustatakse tulumaksuseaduse (TuMS) § 48 alusel erisoodustusena sarnaselt töötajale tehtud erisoodustustega. Muul juhul maksustatakse vabatahtlikule antud hüved TuMS § 49 alusel kingitusena, annetusena ja vastuvõtukuludena.
Vabatahtliku tegevuse põhimõtetest tulenevalt saab maksustamisel lähtuda järgnevast.
-
Üldjuhul kasutavad vabatahtlike tööd mittetulundusühingud ja sihtasutused (MTÜ, SA), mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine. MTÜde, SAde korraldatud vabatahtlik töö võib hõlmata erinevates avalikes huvides ja ühiskonna heaks tehtavaid tegevusi. Kui MTÜd, SAd teevad seoses vabatahtlike tööga kulusid, mis on seotud nende põhikirjalise tegevusega, sealhulgas põhikirjas lubatud ettevõtlusega, siis ei teki neil maksukohustust. Kui transpordi-, majutus- ja toitlustuskulud on seotud MTÜ, SA põhikirjalise tegevusega (nt supiköögid, spordilaagrid vm), siis neid kulutusi ei maksustata. MTÜd, SAd maksavad tulumaksu nendelt kuludelt, mis ei ole seotud nende põhikirjalise tegevusega, sealhulgas põhikirjas lubatud ettevõtlusega (TuMS § 51 lg 3). Vastuvõtukulud aga maksustatakse TuMS § 49 lg 4 alusel.
Kui mittetulundusühing või sihtasutus võimaldab töö tegemist töölepingu, võlaõigusliku lepingu või juhatuse liikme lepingu alusel ning selle eest makstakse tasu, tuleb töötamine registreerida töötamise registris vastavalt töö tegemise liigile.
Maksukorralduse seadusest (MKS) ei tulene kohustust registreerida töötamise registris isikuid, kes teevad MTÜ või SA juures heategevuslikku vabatahtlikku tööd tasu saamata.
Tulumaksusoodustusega isikute nimekirja kantud MTÜd, SAd võivad teha vastuvõtukulusid maksuvabalt. Kui vastuvõtukulu ei ole seotud tulumaksusoodustusega isikute nimekirja kantud MTÜ, SA põhikirjalise tegevusega, siis maksustatakse kulud TuMS § 51 lg 3 alusel.
-
Äriühingute (OÜ, AS) eesmärgiks on vastupidiselt MTÜdele, SAdele majandustegevuse kaudu tulu saamine. Üldjuhul kasutavad äriühingud oma majandustegevuses palgalist tööjõudu. Kui äriühing on lisaks oma töötajatele kasutanud ka vabatahtlike (nt tasuliste ürituste korraldamisel) ja sõlminud vabatahtlikega võlaõiguslikud lepingud, siis tuleb vabatahtlikele antud hüved maksustada oma töötajate antud hüvedega samadel alustel (nt transpordi-, majutus- ja toitlustuskulud).
Töötamise registrisse tuleb kanda tasuta tööd tegev isik, kes teeb tööd äriühingu või füüsilisest isikust ettevõtja majandushuvides (MKS § 25¹ lg 5). Töötamise registris valitakse töötamise liigiks „tasuta töötamine“. See nõue ei laiene mittetulundusühingutes või sihtasutustes tehtavale vabatahtlikule tööle, mille eest tasu ei maksta.
Vabatahtlikule (residendist füüsilisele isikule) makstud taskuraha või päevaraha (Eestis toimuva töö/tegevuse eest) kuulub maksustamisele palgatuluna (tulumaksuga, sotsiaalmaksuga ja -maksetega).
Kui füüsiline isik osaleb äriühingu majandustegevuses isikliku majandusliku kasu saamise eesmärgil, siis ei ole see enam vabatahtlik tegevus selle tavapärases mõistes. Seoses sellega tekib äriühingu ja füüsilise isiku vahel võlaõiguslik suhe, mis võib sarnaneda nii töölepingulisele suhtele, töövõtule kui ka käsundile. Kõikide suhteliikidega kaasnevad nii äriühingule kui ka füüsilisele isikule teatud ülesanded (nt üritusele piletite müük ja/või kontroll, kaupade müük, toitlustamine jm), kohustused (nt tagada väljaõpe, töövahendid jm) ja vastutus (nt rahaline vastutus jm). Seetõttu tuleb äriühingu puhul alati hinnata, kas tegemist on vabatahtliku tegevusega või füüsilise isiku poolt konkreetse töö tegemisega tasu saamise eesmärgil.
Eraisikust eramuehituse tellija (edaspidi tellija) ja ehitaja sõlmivad reeglina töövõtu-, käsundus- või võlaõigusliku lepingu, kus lepitakse kokku töö ulatus, tingimused, tähtajad, tasumine ja garantii. Lepingu olemasolu on tellijale garantiiks tööde nõuetekohaseks teostamiseks ning alus puuduste ja rikkumiste kõrvaldamiseks. Lepingu sõlmimisele eelneb ehitaja poolt esitatav hinnapakkumine.
Maksude tasumise kohustus oleneb sellest, kas füüsilisest isikust töö tellija tellib elamuehituse äriühingult, füüsilisest isikust ettevõtjalt või ehitusmehelt, kes ei ole ettevõtja.
- Kui ehitajaks on äriühing
Ehitustööde tellimisel äriühingutelt puuduvad füüsilisest isikust töö tellijal riigi ees maksukohustused. Kõigilt töötajatele tehtud palgaväljamaksetelt maksab maksud tööandja ehk äriühing. Kui äriühing on käibemaksukohustuslane, on tal lisaks veel kohustus deklareerida käivet ning maksta käibemaksu kaupade ja teenuste müügilt. See tähendab, et kui käibemaksukohustuslasena registreeritud äriühing esitab füüsilisest isikust tellijale arve koos käibemaksuga, peab tellija tasuma arvel näidatud käibemaksu äriühingule ja riigile maksab selle käibemaksu äriühing – tellija on küll käibemaksu kulu kandja, kuid ta ei pea seda ise riigile maksma.
Juhul, kui äriühing soovib arveldada sularahas ning lepingu lõplik hind kujuneb käibemaksu võrra odavamaks, siis on üsna suur risk, et käive jääb ettevõtte poolt käibedeklaratsioonidel deklareerimata ja sularahas tehtud töötasu väljamakseid töötajatele ei kajastata tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonidel (edaspidi TSD). Seega sularahas arvelduste korral on risk, et riigile jäävad äriühingu poolt maksud maksmata. - Kui ehitajaks on füüsilisest isikust ettevõtja (FIE)
FIE-st ehitajate selline tegevus on tulumaksuseaduse § 14 kohaselt käsitletav iseseisva majandus- ja kutsetegevusena, mille eesmärgiks on tulu saamine, ning makstud töö või teenustasu muutub tema ettevõtlustuluks, mida eraisikust ehitaja peab iseseisvalt deklareerima.
Sellelt tulult peab tasuma tulumaksu ja sotsiaalmaksu ning kui tegemist on käibemaksukohustuslasega, siis ka käibemaksu teenuste ja kaupade müügilt. Juhul kui FIE soovib arveldada sularahas, siis on jällegi üsna suur risk, et nimetatud ettevõtlustulu jääb FIE-l deklareerimata ja riigile jäävad maksud maksmata. - Kui ehitajaks on füüsiline isik
Kui ehitaja tegevus ei vasta tulumaksuseaduse § 14 lg-s 2 sätestatud ettevõtluse tunnustele (iseseisev majandus- ja kutsetegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine), siis peab:
- tellija registreerima töötamise registris füüsilise isiku töötamise;
- töölepingu korral tellija deklareerima ja tasuma palga väljamaksetelt kõik maksud ja maksed;
- töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu korral ehitaja deklareerima ja tasuma töö- või teenustasult oma tuludeklaratsioonis tulumaksu ning tellija deklareerima ja tasuma sotsiaalmaksu ja -maksed (töötuskindlustusmakse ja ka kohustusliku kogumispensioni makse, kui ehitaja on kohustatud isik).
Eesti residendist kaugsõiduautojuhtide ja meremeeste, kes töötavad välisriigis, tulude kontrollimisel on selgunud, et valearusaamade tõttu on tulu jäänud Eestis maksustamata. Selgitame järgnevalt nimetatud tulu deklareerimise ja maksustamise kohustust, ka mitteresidendist kaugsõiduautojuhtide korral.
Tulumaksuga maksustamisel on oluline residendi mõiste. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 6 lg 1 kohaselt on füüsiline isik resident (piiramatu maksukohustusega isik), kui:
- tema elukoht on Eestis või
- kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval.
Juba ühe nimetatud tingimuse täitumisest piisab, et isik oleks resident.
Kui kaugsõiduautojuhi või meremehe elukoht on Eestis, on ta resident vaatamata asjaolule, et ta Eestis pikka aega ei viibi, ning tal on Eestis tulumaksu tasumise kohustus kogu maailmas teenitud tulult, sealhulgas välisriigi tööandja makstud töötasult (alus: TuMS § 12 lg 1). Välisriigis töötamise eest saadud töötasu ei maksustata Eestis ainult juhul, kui isik on viibinud töötamise eesmärgil välisriigis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul ning nimetatud tulu on välisriigis maksustatav (alus: TuMS § 13 lg 4). Kaugsõiduautojuhtide ja meremeeste töötasu puhul ei ole aga reeglina tegemist välisriigis maksustatava tuluga.
Eesti on sõlminud paljude riikidega kahepoolse tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu (edaspidi maksuleping). Maksulepinguga on riigid omavahel kokku leppinud, millist tulu kumbki riik millises ulatuses maksustada võib. Kuigi erinevate riikidega sõlmitud maksulepingutes võib olla erinevusi, on reeglina maksulepingu töötasu maksustamist puudutava artikli 15 kohaselt riigil, kus asub tööandja, õigus Eesti residendi töötasu maksustada vaid juhul, kui töö on toimunud selles välisriigis.
Kaugsõiduautojuhid ei viibi reeglina pikemalt riigis, kus asub nende tööandja, seega ei saa maksulepingu tõttu välisriigi tööandja riik maksustada kaugsõiduautojuhtide töötasu. Seega maksustatakse nimetatud tasu Eesti tulumaksuseaduse alusel Eestis kui residendiriigis.
Eestis maksustatavast tulust saab maha arvata kohustuslikud sotsiaalkindlustusmaksed, märkides need tuludeklaratsiooni tabelisse 9.7 (alus: TuMS § 281).
Meremeeste töötasu tulumaksuga maksustamise kohta võib maksulepingus olla erisäte, mille kohaselt töötasu võib maksustada laeva opereeriva äriühingu või ka tööandja riik, olenemata sellest, kus töö toimus. Seetõttu tuleb meremeeste puhul igal konkreetsel juhtumil lähtuda selle riigiga sõlmitud maksulepingust.
Kaugsõiduautojuht või meremees saab asjaolu, et välisriigis saadud töötasu on välisriigis maksustatud, tõendada kõige paremini välisriigi maksuhalduri tõendiga. Reeglina ei ole maksuvabastuseks piisav, kui tööandja tõendile on tulumaksuks märgitud 0, sest siis ei ole selge, kas tulu on olnud maksustatud ja mahaarvamiste tõttu tulumaksu tasuda ei olnud vaja, või ei ole välisriigi maksuametile tulu deklareeritud.
Välisriigi tööandja puhul on tulu deklareerimisel erinevus selles, et tulumaksu aasta jooksul kinni peetud ei ole ning see tuleb tasuda kord aastas esitatava tuludeklaratsiooni alusel ise.
Mitteresidendist kaugsõiduautojuht
Mitteresidendist kaugsõiduautojuhi, kelle tööandjaks on Eesti residendist äriühing, töötasu ei maksustata Eestis tulumaksuga, kui ta täidab oma tööülesandeid väljaspool Eestit. Tulumaksuga maksustamiseks puudub alus tulumaksuseaduses, samuti on Eestiga sõlmitud maksulepingutes sätestatud, et Eesti ei saa maksustada teise riigi residendist töötaja töötasu, kui töö ei toimu Eestis.
Seega, kui mitteresidendist kaugsõiduautojuht sõidab väljaspool Eestit, ei pea Eesti residendist tööandja väljamaksetelt Eestis tulumaksu kinni. Mitteresidendist saaja deklareerib saadud töötasu ise riigis, kus ta on resident.
Eesti residendist ja Euroopa majanduspiirkonna lepinguriigi residendist laevapere liige, kelle tööandja on Eesti äriühing või Eestis tööandjana tegutsev välismaa äriühing, deklareerib töötasu residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni uues tabelis 7.3.
Tabel 7.3 on eeltäidetud deklaratsiooni TSD lisade 1 ja 2 põhjal.
Töötasu arvestatakse aastatuluna, kuid tulumaksu määr on 0% ja seetõttu inimene ei saa tulust mahaarvamisi teha.
Eesti residendist laevapere liige, kelle tööandja on välismaa äriühing ja
- kes töötab välismaal, kuid tingimustele vastaval laeval, deklareerib töötasu tuludeklaratsiooni uues tabelis 7.3 tulumaksu määraga 0%. Töötasu arvestatakse aastatuluna, kuid tulumaksu määr on 0% ja seetõttu inimene ei saa tulust maha arvamisi teha. Inimene peab tuludeklaratsioonis ära näitama ka laeva IMO numbri, mille abil Maksu- ja Tolliamet kontrollib Transpordiametilt laeva vastavust erikorra tingimustele.
- kes töötab välismaal, kuid muul laeval, deklareerib töötasu tuludeklaratsiooni tavakorras tabelis 8.1 või 8.8. Töötasu arvestatakse aastatuluna ning tulust saab maha arvamisi teha.
Isikud, kes saavad töötasu Euroopa ühendustelt ametnikena ning kes tasuvad Euroopa ühenduste maksu, on nimetatud tulu osas Eestis tulumaksust vabastatud ning seda Eestis ei deklareeri.
Kellel on deklareerimise kohustus
Eesti residendist füüsiline isik ei ole kohustatud Euroopa ühendustelt ametnikuna saadud töötasu, päevaraha ning hüvitisi, mis on Eestis Protokolli alusel tulumaksust vabastatud, deklareerima Eesti residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonis (Euroopa Kohtu 5. juuli 2012 otsus nr c-558/10).
Ekspertidele (kes ei ole ametnikud) makstav tasu, mis ei ole ühenduste maksuga maksustatav, ei ole Eesti residendist füüsilisele isikule Eestis tulumaksust vabastatud ning saadud eksperdi tasu tuleb deklareerida Eestis.
Euroopa ühenduste ametnike maksuvabastusest
Euroopa ühenduste maks (tax for the benefit of the European Communities, nn community tax) on kinnipeetav maks, mida vastavalt 1965. aasta Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokolli (Protocol on the Privileges and Immunities of the European Communities) artiklile 13 tasuvad ühenduste kasuks ühenduse ametnikud ja muud teenistujad oma Ühenduselt saadud palkadelt ja tasudelt.
Protokoll määrab kindlaks teenistujate ringi, kes ei pea maksma siseriiklikku tulumaksu Ühenduse poolt makstud töötasudelt ning teenistustest vabastamise tasudelt, samuti ühenduse invaliidsuspensioni, vanaduspensioni ja toitjakaotuspensioni saajad.
Alates 15.04.2024 maksab Eesti Kultuurkapital loometöötoetuse asemel loometöötasu vastavalt Eesti Kultuurkapitali seaduse § 2 lõikele 3.
Eesti Kultuurkapital sõlmib loometöötasu saajaga käsunduslepingu ning registreerib tasu saaja töötamise registrisse.
Loometööks ette nähtud tasu jagatakse loomeperioodi kuude arvuga ja makstakse välja igas kuus. Loometöötasu makstakse loometöötasu saajale välja kui töötasu ning väljamakse deklareeritakse maksudeklaratsioonil TSD. Loometöötasu maksustatakse kõigi tööjõumaksudega, sh tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaksed ja liitunud isiku puhul kogumispensioni makse.
Eesti Kultuurkapital esitab tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (vorm TSD) iga kuu 10. kuupäevaks.
Loometöötasu taotlemist ja maksmist reguleerib Eesti Kultuurkapital.
Füüsilise isiku tulu maksustatakse olenemata inimese vanusest üldistel põhimõtetel. Kui töö tegijaks on alaealine, siis tööandja deklareerib (vormil TSD) lapse tasu ja maksab sellelt kõik tööjõumaksud. Samamoodi saab laps kasutada maksuvaba tulu. Maksuvaba tulu arvestamiseks tuleb tööandjale esitada maksuvaba tulu avaldus.
Kui laps on saanud töötasu, saab lapsevanem lapse eest tuludeklaratsiooni esitada. Alaealine ei saa oma tuludeklaratsiooni ise esitada.
NB! 2025. aasta on viimane, millal saab IV kvartali koondamishüvitise summat edasi kanda järgmisele aastale.
Alates 2026. aastast ei sõltu maksuvaba tulu enam inimese sissetuleku suurusest. Seetõttu ei ole edaspidi võimalik koondamishüvitist edasi kanda järgmisesse aastasse.
Tulumaksuseaduse § 23 lõike 4 alusel on inimesel õigus 2025. aasta füüsilise isiku tuludeklaratsiooni muuta ning taotleda tulumaksu ümberarvestamist ja tagastamist 2025. aasta neljandas kvartalis (oktoobris, novembris, detsembris) töölepingu seaduse, avaliku teenistuse seaduse või töötuskindlustuse seaduse alusel koondamise tõttu väljamakstud ülesütlemise või teenistusest vabastamise hüvitiselt (edaspidi koondamishüvitiselt).
Kuna aasta lõpus (neljandas kvartalis) mitme kuu eest koondamishüvitise saamine suurendas inimese kogu 2025. aasta maksustatavat tulu ja seega vähendas maksuvaba tulu, siis ümberarvestamise tulemusena on inimesel õigus osa hüvitise summast ja sellelt kinnipeetud tulumaksust üle kanda järgmise aasta ehk 2026. aasta maksuarvestusse.
Näiteks kui inimene sai 2025. aasta detsembris koondamishüvitise kahe kuu eest, siis on tal õigus 2025. aasta tuludeklaratsiooni muuta ning ühe kuu koondamishüvitise summa ja sellelt kinnipeetud tulumaks üle kanda 2026. aasta tuludeklaratsiooni, et maksustatava tulu, maksuvaba tulu ja seega tulumaksukohustuse arvestus oleks kahe aasta (2025, 2026) lõikes õiglasem.
Inimesel on õigus, mitte kohustus, tuludeklaratsioonide muutmiseks kui see toob inimesele kaasa soodsama maksuarvestuse! Samas peab inimene arvestama, et 2025. aasta tuludeklaratsiooni muutmine toob kaasa muudatused ka 2026. aasta tuludeklaratsioonis. Seega on oluline kohe algselt arvestada mõlema aasta tulumaksu arvestusega.
2025. aasta neljandas kvartalis saadud koondamishüvitise deklareerimine
Neljandas kvartalis välja makstud koondamishüvitist ja sellelt kinnipeetud tulumaksu tuleb inimesel vähendada 2025. aasta tuludeklaratsiooni vormi A tabeli 5.1 I osas järgmiselt:
- 1/3 saadud koondamishüvitise võrra, kui koondamishüvitise väljamakse tehti novembris ja hüvitist saadi kolme kuu eest,
- 2/3 saadud koondamishüvitise võrra, kui koondamishüvitise väljamakse tehti detsembris ja hüvitist saadi kolme kuu eest,
- 1/2 saadud koondamishüvitise võrra, kui koondamishüvitise väljamakse tehti detsembris ja hüvitist saadi kahe kuu eest.
NB! Kui 2025. aasta tuludeklaratsioonis tehakse ümberarvestus ja osa koondamishüvitisest kantakse edasi 2026. aastasse, siis kajastub edasikantud summa 2026. aasta tuludeklaratsioonis eeltäidetuna.
- Edasi kantud summa võrra suureneb inimese 2026. aasta maksustatav tulu ning kinnipeetud tulumaks, mis kajastuvad tuludeklaratsiooni vormi A tabeli 5.1 I osas.
- Tulumaks ja maksuvaba tulu arvestatakse nende määrade alusel, mis kehtivad edasikantud tulu aastal.
- Kui 2025. aasta IV kvartali koondamishüvitise summa kanti edasi 2026. aastasse, rakendub sellele 2026. aasta tulumaksumäär 22% ja maksuvaba tulu arvutamise süsteem.
Tulumaksuseaduse § 23 lõike 4 alusel on inimesel õigus 2024. aasta füüsilise isiku tuludeklaratsiooni muuta ning taotleda tulumaksu ümberarvestamist ja tagastamist 2024. aasta neljandas kvartalis (oktoobris, novembris, detsembris) töölepingu seaduse, avaliku teenistuse seaduse või töötuskindlustuse seaduse alusel koondamise tõttu väljamakstud ülesütlemise või teenistusest vabastamise hüvitiselt (edaspidi koondamishüvitiselt).
Kuna aasta lõpus (neljandas kvartalis) mitme kuu eest koondamishüvitise saamine suurendas inimese kogu 2024. aasta maksustatavat tulu ja seega vähendas maksuvaba tulu, siis ümberarvestamise tulemusena on inimesel õigus osa hüvitise summast ja sellelt kinnipeetud tulumaksust üle kanda järgmise aasta ehk 2025. aasta maksuarvestusse.
Näiteks kui inimene sai 2024. aasta detsembris koondamishüvitise kahe kuu eest, siis on tal õigus 2024. aasta tuludeklaratsiooni muuta ning ühe kuu koondamishüvitise summa ja sellelt kinnipeetud tulumaks üle kanda 2025. aasta tuludeklaratsiooni, et maksustatava tulu, maksuvaba tulu ja seega tulumaksukohustuse arvestus oleks kahe aasta (2024, 2025) lõikes õiglasem.
Inimesel on õigus, mitte kohustus, tuludeklaratsioonide muutmiseks kui see toob inimesele kaasa soodsama maksuarvestuse! Samas peab inimene arvestama, et 2024. aasta tuludeklaratsiooni muutmine toob kaasa muudatused ka 2025. aasta tuludeklaratsioonis. Seega on oluline kohe algselt arvestada mõlema aasta tulumaksu arvestusega.
2024. aasta neljandas kvartalis saadud koondamishüvitise deklareerimine
Neljandas kvartalis välja makstud koondamishüvitist ja sellelt kinnipeetud tulumaksu tuleb inimesel vähendada 2024. aasta tuludeklaratsiooni vormi A tabeli 5.1 I osas järgmiselt:
- 1/3 saadud koondamishüvitise võrra, kui koondamishüvitise väljamakse tehti novembris ja hüvitist saadi kolme kuu eest,
- 2/3 saadud koondamishüvitise võrra, kui koondamishüvitise väljamakse tehti detsembris ja hüvitist saadi kolme kuu eest,
- 1/2 saadud koondamishüvitise võrra, kui koondamishüvitise väljamakse tehti detsembris ja hüvitist saadi kahe kuu eest.
NB! Kui 2024. aasta tuludeklaratsioonis tehakse ümberarvestus ja osa koondamishüvitisest kantakse edasi 2025. aastasse, siis kajastub edasikantud summa 2025. aasta tuludeklaratsioonis eeltäidetuna.
- Edasi kantud summa võrra suureneb inimese 2025. aasta maksustatav tulu ning kinnipeetud tulumaks, mis kajastuvad tuludeklaratsiooni vormi A tabeli 5.1 I osas.
- Tulumaks ja maksuvaba tulu arvestatakse nende määrade alusel, mis kehtivad edasikantud tulu aastal.
- Kui 2024. aasta IV kvartali koondamishüvitise summa kanti edasi 2025. aastasse, rakendub sellele 2025. aasta tulumaksumäär 22% ja maksuvaba tulu arvutamise süsteem.
Tulumaksuseaduse § 23 lõike 4 alusel on inimesel õigus 2023. aasta füüsilise isiku tuludeklaratsiooni muuta ning taotleda tulumaksu ümberarvestamist ja tagastamist 2023. aasta neljandas kvartalis (oktoobris, novembris, detsembris) töölepingu seaduse, avaliku teenistuse seaduse või töötuskindlustuse seaduse alusel koondamise tõttu väljamakstud ülesütlemise või teenistusest vabastamise hüvitiselt (edaspidi koondamishüvitiselt).
Kuna aasta lõpus (neljandas kvartalis) mitme kuu eest koondamishüvitise saamine suurendas inimese kogu 2023. aasta maksustatavat tulu ja seega vähendas maksuvaba tulu, siis ümberarvestamise tulemusena on inimesel õigus osa hüvitise summast ja sellelt kinnipeetud tulumaksust üle kanda järgmise aasta ehk 2024. aasta maksuarvestusse.
Näiteks kui inimene sai 2023. aasta detsembris koondamishüvitise kahe kuu eest, siis on tal õigus 2023. aasta tuludeklaratsiooni muuta ning ühe kuu koondamishüvitise summa ja sellelt kinnipeetud tulumaks üle kanda 2024. aasta tuludeklaratsiooni, et maksustatava tulu, maksuvaba tulu ja seega tulumaksukohustuse arvestus oleks kahe aasta (2023, 2024) lõikes õiglasem.
Inimesel on õigus, mitte kohustus, tuludeklaratsioonide muutmiseks kui see toob inimesele kaasa soodsama maksuarvestuse! Samas peab inimene arvestama, et 2023. aasta tuludeklaratsiooni muutmine toob kaasa muudatused ka 2024. aasta tuludeklaratsioonis. Seega on oluline kohe algselt arvestada mõlema aasta tulumaksu arvestusega.
2023. aasta neljandas kvartalis saadud koondamishüvitis
Neljandas kvartalis välja makstud koondamishüvitist ja sellelt kinnipeetud tulumaksu tuleb inimesel vähendada 2023. aasta tuludeklaratsiooni vormi A tabeli 5.1 I osas järgmiselt:
- 1/3 saadud koondamishüvitise võrra, kui koondamishüvitise väljamakse tehti novembris ja hüvitist saadi kolme kuu eest,
- 2/3 saadud koondamishüvitise võrra, kui koondamishüvitise väljamakse tehti detsembris ja hüvitist saadi kolme kuu eest,
- 1/2 saadud koondamishüvitise võrra, kui koondamishüvitise väljamakse tehti detsembris ja hüvitist saadi kahe kuu eest.
NB! Kui 2023. aasta tuludeklaratsioonis tehakse ümberarvestus ja osa koondamishüvitisest kantakse edasi 2024. aastasse, siis kajastub edasikantud summa 2024. aasta tuludeklaratsioonis eeltäidetuna.
- Edasi kantud summa võrra suureneb inimese 2024. aasta maksustatav tulu ning kinnipeetud tulumaks, mis kajastuvad tuludeklaratsiooni vormi A tabeli 5.1 I osas.
- Tulumaks ja maksuvaba tulu arvestatakse nende määrade alusel, mis kehtivad edasikantud tulu aastal.
- Kui 2023. aasta IV kvartali koondamishüvitise summa kanti edasi 2024. aastasse, rakendub sellele 2024. aasta tulumaksumäär 20% ja maksuvaba tulu arvutamise süsteem.
Töölepingu seaduse (TLS) § 5 lõike 1 punkti 5 täiendus näeb ette, et 1. augustist 2022 peavad töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma:
- tööandja makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed ning
- sealhulgas viide makse ja makseid saavate asutuste ja nende maksmisega kaasneva kaitse kohta.
Seega on tööandjal kohustus teavitada töötajat töötasult makstavatest ja kinnipeetavatest maksudest ja maksetest ning nende maksmisega seotud kaitsest.
Tööandja deklareerib ja tasub töötaja töötasult
- tulumaksu 22%
- sotsiaalmaksu 33%
- töötuskindlustusmakse
(töötaja määr 1,6% ja tööandja määr 0,8%) - kogumispensioni makse
(II sambaga liitunud inimese puhul 2%, 4% või 6%)
Tööandja peab töötajat teavitama ka maksust või maksetest ning nende maksmisega seotud kaitsest, mis ei ole seadusest tulenevalt kohustuslikud. Näiteks kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud, et tööandja tasub täiendava kogumispensioni (III samba) sissemakseid, ravikindlustuslepingu või töötus- ja kutsehaiguskindlustuslepingu alusel kindlustusmakseid, siis on tööandja kohustatud töötajat teavitama ka neid makseid saavatest asutustest/ettevõtetest ning maksetega kaasnevast kaitsest.
Viide makse ja makseid saavate asutuste ja nende maksmisega kaasneva kaitse kohta
Andmed maksude ja maksete kohta tohib esitada viite vormis, näiteks viidata tulumaksuseadusele (§ 5 lg 1, § 40 lg 4), töötuskindlustuse seadusele (§ 6, § 36, § 42 lg 1 p 3), kogumispensionide seadusele (§ 2 lg 2, § 11 lg 1 p 4) ja sotsiaalmaksuseadusele (§ 1, § 9 lg 1 p 4).
Viite asemel on tööandjal võimalik töötajat andmetest maksude ja maksete kohta teavitada ka näitliku informatsiooniga, näiteks esitades kirjalikus dokumendis töötajale tabelis kirjeldatud andmed.
| Maks või makse | Maksu või makset saav asutus |
Maksu või maksega kaasnev kaitse |
|---|---|---|
| Tulumaks | Maksu- ja Tolliamet | Tulumaksust finantseeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse valitsemistegevust |
| Töötuskindlustusmakse | Töötuskindlustusmaksest rahastatakse töötuskindlustust, mis tagab töötajale kaitse töötuks jäämise korral (hüvitised, toetused ja teenused) | |
| Kohustusliku kogumispensioni makse | Kogumispensioni maksest rahastatakse II samba pensioni |
|
| Sotsiaalmaks | Sotsiaalmaksust rahastatakse ravikindlustust ning I ja II samba pensioni |
Viimati uuendatud 10.03.2026
