Graafik: maksude laekumine 2025. ja 2026. aasta üheksal esimesel kuul (mln eurodes)
Käibemaksu laekus septembris üle 400 miljoni euro ehk 41 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Laekumisse panustasid enim jae- ja hulgikaubanduse ning energeetika sektorid. Käibemaksu laekumine oli tänavu septembris suurem mootorikütuse ja mootorsõidukite jaemüügi tõttu. Samuti suurenes impordilt tasutud käibemaks, mis oli eelkõige tingitud riigikaitselisest impordist.
Füüsilise isiku tulumaksu laekumine on viimaste kuude lõikes stabiilne. Septembris laekus seda üle 232 miljoni euro, mida on 28 miljonit eurot vähem kui aasta tagasi. Laekumise vähenemist mõjutas maksuvaba tulu süsteemi muutus aasta alguses. Palgafond suurenes aastaga 6%, mis suurendas septembris sotsiaalmaksu laekumist 450 miljoni euroni ja mida laekus 21,5 miljonit eurot enam kui aasta tagasi.
Juriidilise isiku tulumaksu laekus septembris ca 77 miljonit eurot ehk üle 2,6 miljoni euro vähem kui aasta tagasi. Väiksema laekumise põhjus oli avaliku sektori väiksem dividendide jaotamine. Tänavu septembris deklareeriti tulumaksu dividendidelt enim hulgi- ja jaekaubanduse ning finants- ja kindlustustegevuse sektorites.
Kütuseaktsiisi laekus septembris ca 47 miljonit eurot, mida on ligi 2 miljonit eurot vähem kui mullu samal ajal. Septembris lubati bensiini ja diislit tarbimisse 96,6 miljonit liitrit, mida on 4,5 miljonit liitrit vähemkui aasta varem. Kütuseaktsiisi laekumine on püsinud viimaste kuude jooksul stabiilselt ühtlasel tasemel.
Tubakaaktsiisi laekus septembris ca 21 miljonit eurot, mida oli ca 0,6 miljonit eurot vähem kui mullu septembris. Võrreldes eelmise aasta septembriga lubati sigarette tarbimisse ligikaudu 17 miljonit tükki vähem. Sigarettidelt deklareeriti aktsiisi ligikaudu 17 miljonit eurot, mida on ligi 2 miljonit eurot vähem kui aasta varem. Muudelt tubakatoodetelt – eelkõige tubaka tahkelt aseainelt, e-sigareti vedelikult ja suitsetamistubakalt – deklareeriti seevastu ligi 1,4 miljonit eurot rohkem aktsiisi kui mullu, sest neid tooteid lubati tarbimisse rohkem.
Alkoholiaktsiisi laekus septembris ca 19 miljonit eurot ehk ca 0,6 miljonit eurot vähem kui aasta tagasi. 2025. aasta lõpus toimunud suur kange alkoholi ja õlle varumine enne aktsiisimäära tõusu mõjutab tarbimisse lubatavaid koguseid siiani. 2026. aastal on võrreldes eelmise aastaga alkoholi tarbimisse lubatud vähem ning ka alkoholiaktsiisi on laekunud vähem. Väiksem tarbimisse lubatud kogus viitab sellele, et Eestis ostetakse alkohoolseid jooke vähem kui mullu.
Graafik: maksude laekumine 2026. aasta septembris võrrelduna 2025. aasta septembriga valitud maksudes (mln eurodes)
Maksuvõlg oli 1. oktoobri 2026 seisuga kokku 363,4 miljonit eurot, millest 47,3 miljonit eurot on ajatatud. Maksuvõlg suurenes septembrikuu jooksul 12,4 miljoni euro võrra – füüsiliste isikute maksuvõlg suurenes kuuga 0,3 miljoni euro võrra ning juriidiliste isikute maksuvõlg veidi üle 12 miljoni euro võrra.
Maksuvõlg suurenes enim käibemaksu (10,9 mln eurot), sotsiaalmaksu (1,2 mln eurot) ja erijuhtude tulumaksu (371 100 eurot) võlgnevuste tõttu, mis olid seotud eelkõige juriidiliste isikute kohustustega. Samal ajal vähenes võlasumma enim mootorsõidukimaksus (189 300 eurot), füüsilise isiku tulumaksus (165 100 eurot) ning maamaksus (36 200 eurot), mis oli peamiselt seotud füüsiliste isikute kohustuste tasumisega. Teistes maksuliikides olid muutused tagasihoidlikumad.
Üldine maksudistsipliin püsib endiselt heal tasemel – ligi 89% kõikidest septembrikuu tähtajaga nõuetest tasuti õigeaegselt ning võrreldes augustiga püsis maksudistsipliin sarnane. Möödunud aasta septembriga võrreldes on maksude tähtaegse tasumise osakaal püsinud stabiilne.
Peamine osa maksuvõlast koondus septembris taas hulgi- ja jaekaubanduse, ehituse ning töötleva tööstuse sektoritesse. Nende sektorite maksuvõlg moodustab jätkuvaltüle poole ehk ca 56,7% koguvõlast. Suurem osa nende sektorite maksuvõlgadest on seotudkäibemaksu, erijuhtude tulumaksu ja tööjõumaksudega.
Maksuvõlglasi oli septembri lõpu seisuga kokku ligi 57 100 ehk ligi 1700 vähem kui augusti lõpus. Võlglaste arv vähenes füüsilistest isikutest maksukohuslaste arvelt, seevastu juriidilistest isikutest maksukohuslaste arv suurenes mõnevõrra. Füüsilistest isikutest maksuvõlglaste arv vähenes kuuga ca 2200 ning juriidilistest isikutest maksuvõlglaste arv suurenes ca 470 isiku võrra. Ennekõike vähenes võlglaste arv ca 2300 isiku mootorsõidukimaksu, ca 730 isiku maamaksu ning pea 50 isiku raskeveokimaksu kohustuste tasumise tõttu. Võlglaste arv suurenes kuu jooksul enim ca 570 isiku käibemaksu, ca 410 isiku sotsiaalmaksu ning ca 130 isiku kinnipeetud tulumaksu tasumata jätmise tõttu.
Graafik: maksuvõla saldo sektorite kaupa 1. oktoobri 2026 seisuga
MTA on maksumaksjatele nende maksukohustuste täitmisel ja ajatamisel nõuga abiks. Ajutiste makseraskuste korral soovitabki amet taotleda maksuvõla ajatamist e-teenuste keskkonnas e-MTA. Sellisel juhul saab kohustusi täita 2 kuni 24 kuu jooksul osade kaupa, kuid lisandub intress.
Rohkem teavet maksuvõla ajatamise kohta erakliendile ja ettevõttele leiab MTA kodulehelt. Juhendite ja korduma kippuvate küsimustega saab tutvuda ka e-teenuste keskkonda e-MTA sisse logides, valides Abikeskuse rubriigis „Maksuvõla ajatamine“.
Tutvu maksude laekumise ülevaatega MTA kodulehel.
