Siduvaid eelotsuseid taotletakse eelkõige keerukate toimingute planeerimisel, kui seadusest ei tulene üheselt, milliselt seda toimingut või toimingute ahelat tulevikus maksustatakse. Selleks, et maksukohustuslased saaksid oma toiminguid planeerida ning võimalike maksuriskide maandamiseks tarku otsuseid teha, on maksukohustuslastele õiguskindluse tagamiseks ette nähtud siduvate eelotsuste regulatsioon.
Eelotsus on maksuhaldurile siduv vaid selle toimingu osas, mille maksustamise kohta on taotluses küsitud ning mille osas eelotsuses on hinnang antud. Eelotsuse siduvuse olemasolu maksuhaldurile on üks olulisemaid elemente ning peamine, mille abil saab eristada eelotsust teistest maksuhalduri juhenditest. Kui juhend on üldine ja kõigile maksumaksjatele mõeldud teabematerjal, siis siduv eelotsus on mõeldud konkreetse maksumaksja konkreetse toimingu kohta hinnangu andmiseks, kus oluline rõhk ei pruugi olla mitte seaduse tõlgendamisel, vaid asjaolude hindamisel ja faktide tõlgendamisel.
Õiguslik alus
Sätestab nõuded eelotsuse taotlusele
Eelotsuste taotlemine
Siduva eelotsuse taotluse tingimused tulenevad maksukorralduse seaduse (MKS) § 915, mille kohaselt:
- taotlus tuleb maksuhaldurile esitada kirjalikult;
- taotlus peab sisaldama kavandatava toimingu ammendatavat kirjeldust ja toimingu maksustamise seisukohast oluliste asjaolude analüüsi;
- taotlus peab sisaldama taotleja enda hinnangut toimingu maksustamise õiguslike aluste kohta;
- taotluses märgitakse selle haldusorgani nimetus, kellele taotlus esitatakse;
- taotluses märgitakse taotleja nimi, isiku- või registrikood, postiaadress ja muud kontaktandmed;
- taotluses märgitakse taotleja kinnitus, et temale teadaolevalt ei esine taotlusega seonduvaid, MKS § 919 lõikes 1 nimetatud menetluse peatamise aluseid;
- taotluses märgitakse loetelu taotluses kirjeldatud toimingu sooritamiseks olulistest ja taotluse esitamise ajal olemasolevatest dokumentidest ning dokumentide kavanditest;
- taotluses märgitakse toimingu sooritamise planeeritav aeg.
Kui eelotsuse taotleja ei soovi eelotsuse kokkuvõtte avalikustamist, siis tuleb see koos põhjendustega eelotsuse taotluses ära märkida.
Lisaks eelnevalt nimetatud vorminõuetele tuleb tähelepanelik olla, et taotluses kirjeldatav tehing ei oleks liialt pealiskaudselt või abstraktselt kirjeldatud. Mida selgemalt on taotluses kavandatava toimingu faktilised asjaolud välja toodud, seda selgem on ka maksuhalduri poolt tehtav analüüs ja eelotsusega antav hinnang.
Eelotsuse läbivaatamisel peab maksuhaldur oluliseks koostööd taotlejaga. Tavapärane on täiendavate dokumentide taotlejalt küsimine või asjaolude selgitamiseks kohtumiste korraldamine. Mida rohkem on taotleja taotluses toimingu või toimingute asjaolusid lahti kirjutanud, seda sisukamad on kohtumiste arutelud.
Eelotsuse taotlus esitatakse elektroonselt aadressile [email protected]. Taotluse võib esitada ka kirjalikult Maksu- ja Tolliameti aadressil Lõõtsa 8a, Tallinn.
Lisainfo
Maksu- ja Tolliamet (MTA) lähtub isiku maksukohustuse tuvastamisel eelotsuses antud hinnangust, st maksustab tehingu viisil ja määras, mis on sätestatud eelotsuses (seda eeldusel, et toiming on tehtud maksukohustuslase enda poolt ning taotluses märgitud tingimustel). Kui ei ole ilmnenud täiendavaid asjaolusid, siis käsitleb MTA eelotsust endale siduvana.
Eelotsus on MTA-le siduv ainult selle toimingu osas, mille maksustamise kohta on taotluses küsitud ning mille osas eelotsuses on hinnang antud. Toimingu realiseerumisel esinevad kõrvalekalded toimingu olulistes asjaoludes toovad kaasa eelotsuse kehtetuse ehk mittesiduvuse selle toimingu osas.
Eelotsus on otsuses kirjeldatud toimingu maksustamise suhtes siduv siis, kui toiming viiakse lõpuni eelotsuses märgitud aja jooksul (st toimingu maksustamise seisukohast on kõik olulised toimingud enne tähtaja saabumist tehtud). Taotleja märgib taotluses, millise aja jooksul toiming eeldatavalt lõpuni viiakse. Sellest juhindudes määrab MTA eelotsuses aja, mis on mõistlikult vajalik toimingu sooritamiseks. Tähtaja pikkust peab MTA põhjendama.
Oluliseks siduvuse tingimuseks on ka eelotsuse andmise ajal kehtinud õigusaktide jõusolek. Kui õigusakte muudetakse pärast eelotsuse tegemist, kuid enne toimingu sooritamist, siis tuleb toimingu maksustamise osas kohaldada toimingu sooritamise hetkel kehtivat õigusnormi ning varasemate õigusnormide alusel antud hinnang ei saa olla MTA-le siduv.
Eelotsuse siduvuse eeldused on kokkuvõtvalt järgmised:
- maksukohustuslane on esitanud üksikasjaliku ja õigeid andmeid sisaldava taotluse;
- eelotsus on tehtud enne taotluses kirjeldatud toimingu(te) tegemist;
- taotluses kirjeldatud asjaolud langevad kokku tegelikult realiseerunud toimingu(te)ga;
- eelotsuse andmisel ei ole ületatud pädevuse piire;
- eelotsus on vormistatud kirjalikult;
- maksuseaduseid ei ole vahepeal muudetud;
- maksuhaldurit ei ole eelotsuse andmisel pettuse või ähvarduse teel või muul viisil õigusvastaselt mõjutatud.
Riigilõivuseaduse § 259 kohaselt tasutakse siduva eelotsuse taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 1180 eurot ning füüsilise isiku taotluse läbivaatamise eest 300 eurot.
Riigilõiv tasutakse üldises riigilõivu tasumise korras Rahandusministeeriumi pangakontodele:
- Swedbank EE932200221023778606
- SEB Pank EE891010220034796011
- Luminor Bank EE701700017001577198
viitenumbriga 2900082906 – „Siduva eelotsuse taotluse läbivaatamine".
Juhul kui makset sooritatakse teise isiku eest, siis tuleb selgituse lahtrisse lisaks märkida ka isiku nimi, kelle eest makse tehakse.
Riigilõivude tasumise selgitus on kättesaadav Rahandusministeeriumi veebilehelt.
Kui Maksu- ja Tolliamet (MTA) leiab, et taotluses väljatoodud toiming on oletuslik või kui toimingu eesmärgiks on maksudest kõrvalehoidumine, siis on ametil õigus keelduda eelotsuse andmisest. MTA teavitab sellisel juhul taotlejat eelotsuse andmisest keeldumisest ja tagastab taotluse 15 kalendripäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates.
MTA võib keelduda eelotsuse andmisest ka siis, kui toimingu maksustamist reguleerivate õigusnormide kohaldamine on (eeskätt taotleja jaoks) objektiivsetel asjaoludel selge, ehk teisisõnu kui tegemist on küsimusega, mille vastus on arusaadav maksustamist reguleerivate õigusaktide ja/või MTA kodulehel avaldatud juhendite või selgituste põhjal. Taotlusest peab nähtuma seega, et taotleja on analüüsinud kõiki toimingu maksustamise faktilisi asjaolusid ega esita taotlust vaid sellepärast, et ta ei ole toimingut korralikult läbi mõelnud ega tutvutud toimingu maksustamist reguleerivate õigusaktidega.
MTA ei anna eelotsust taotluse alusel, millest nähtub, et toiming ei ole seotud maksukohustuslase majandustegevusega ning et taotleja soovib leida õigusvastaseid võimalusi seadusega ettenähtust väiksema maksusumma tasumiseks või üldse maksudest kõrvalehiilimiseks. Eelotsuse andmisest on võimalik keelduda üldjuhul ka oletuslike (hüpoteetiliste) toimingute kohta esitatud küsimuste puhul.
Eelotsuse andmata jätmine otsustatakse motiveeritud haldusaktiga. MTA põhjendab eelotsuse andmisest keeldumisel, miks toimingu maksustamist reguleerivate õigusnormide rakendamine ei saa objektiivsetel asjaoludel olla ebaselge. Samuti põhjendatakse, miks MTA peab taotluses kirjeldatud toimingut oletuslikuks või mille alusel ta leiab, et kirjeldatud toiming sooritatakse maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil.
Kui MTA leiab, et eelotsuse taotlus vastab pigem selgitustaotluse tunnustele või kui toimingu maksustamist reguleerivate õigusnormide kohaldamine on maksustamist reguleerivate õigusaktide ja/või MTA kodulehel avaldatud juhendite või selgituste põhjal ka ilma täiendavate põhjalike selgitusteta arusaadav, vastatakse taotlusele tuginedes maksukorralduse seaduse § 14 lõikele 1 ning seda vastust ei käsitleta eelotsusena, vaid vastusena selgitustaotlusele. Sellisel juhul kuulub tasutud riigilõiv selle tasunud isiku taotluse alusel tagastamisele riigilõivuseaduse § 12 lõige 1 alusel.
Taotluses puuduste esinemise korral annab Maksu- ja Tolliamet (MTA) taotlejale kuni 15-kalendripäevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Puuduseks loetakse maksukorralduse seaduse § 915 lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmete puudumist (üksikasjaliku toimingu kirjelduse ja analüüsi puudumine ning vorminõuded) või kui toimingu dokumendid ei ole piisavad või riigilõiv on tasumata.
MTA teatab taotlejale puudustest ja määrab tähtaja nende kõrvaldamiseks 15 päeva jooksul arvates taotluse saamisest. Kui taotlust ei täiendata antud aja jooksul või ka täiendatud taotluse alusel pole võimalik eelotsust teha, jätab maksuhaldur taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle taotluse esitajale. Ka sellisel juhul kuulub tasutud riigilõiv selle tasunud isiku taotluse alusel tagastamisele.
Taotluse esitajal on võimalik taotlus igal ajahetkel enne eelotsuse tegemist tagasi võtta. Samuti on taotlejal õigus pärast taotluse tagasivõtmist sama toimingu maksustamise kohta uus taotlus esitada – taotluse varasem tagasivõtmine ei ole siinjuures uue taotluse esitamisel takistuseks.
Maksukorralduse seaduse (MKS) § 9110 sätestab eelotsuse andmise tähtaja, milleks on 60 kalendripäeva taotluse saamise või taotluses esinevate puuduste kõrvaldamise päevast arvates.
Kui taotluses esitatud õiguslikud või ka faktilised asjaolud osutuvad tavapärasest keerukamaks (näiteks rahvusvahelise maksustamisega seonduvad küsimused), võib Maksu- ja Tolliamet (MTA) eelotsuse andmise tähtaega kirjaliku otsusega pikendada 30 kalendripäeva võrra.
MKS § 919 lõike 1 kohaselt võib MTA peatada eelotsuse taotluse menetluse, kui taotlusega seonduv või sellega sarnane toiming on taotluse esitamise ajal vaidemenetluse korras läbivaatamisel või kohtus arutamisel ning oodatav lahend on toimingu maksustamise seisukohast määrava tähtsusega või kui taotlusega seonduvas asjas on pooleli maksumenetlus, kuni vastava lahendi jõustumiseni või menetluse lõpetamiseni. Sellisel juhul teavitab MTA taotlejat menetluse peatamisest seitsme kalendripäeva jooksul menetluse peatamise päevast arvates. Menetlus taastatakse ja taotlus vaadatakse läbi pärast taotluse läbivaatamist takistava asjaolu äralangemist.
Eelotsused ei ole maksukohustuslasele kohustuslikud – maksukohustuslasel on õigus mitte järgida oma maksukohustuse deklareerimisel eelotsuses sätestatud hinnangut, samuti ei too eelotsus taotleja jaoks kaasa muid otseseid kohustusi – sellest tulenevalt ei ole ette nähtud ka võimalust otsuse sisu vaidlustamiseks.
Kui maksuhaldur jätab taotluse aga läbi vaatamata, siis on taotlejal õigus taotluse läbivaatamata jätmine vaidlustada üldises korras (vaidemenetlus või halduskohtumenetlus).
Väljastatud eelotsused
Avalikustame üldist tähtsust omavate toimingute ja taotlustes korduvalt kirjeldatud toimingute maksustamise kohta tehtud eelotsuse kokkuvõtted korra kvartalis. Lähtume maksukorralduse seaduse §-s 26 sätestatud maksusaladuse hoidmise põhimõttest ning hoidume näitamast andmeid, mis võimaldavad tuvastada toiminguga seotud isikuid.
Kokkuvõttes kirjeldame üksnes eelotsuse üldist sisu, esitame taotleja ja Maksu- ja Tolliameti põhjendused ning avaldame otsuse resolutsiooni.
Käsiraamat „Siduvad eelotsused”
""
Dividendid ja muud kasumieraldised 2023
2023 IV kvartal
Taotleja ja selle tütarettevõtted müüsid enda töötavad ettevõtted koos seadmete, kinnistute ja lepingutega kolmandatele isikutele. Tegemist oli ettevõtete üleminekuga võlaõigusseaduse § 180 tähenduses ehk äriühingute osalusi kolmandatele isikutele ei võõrandatud. Kavandatava tehinguga plaanitakse ühendada taotleja ja kõik selle tütarettevõtted (ühendatavad ühingud) taotleja valdusühingust emaettevõttega (ühendav ühing), et ettevõtete müügist saadud kapital eri ühingutest valdusühingusse koondada ja edaspidi selle majandustegevuses (järgmised investeeringud ja projektid ning laenude andmine) kasutada, samuti põhjusel, et ühendatavate ühingute järele pole pärast nende ettevõtete müüki enam vajadust. Taotleja palub maksuhaldurilt kinnitust, et kirjeldatud ühinemine on maksustamise mõttes neutraalne ehk ei too tulumaksuseaduse (TuMS) § 50 lg 22 järgi kaasa maksukohustust taotlejale, selle tütarettevõtetele või taotleja emaettevõttele.
Maksuhaldur leidis, et taotleja ja selle tütarühingute ühendamine taotleja emaettevõttega taotluses kirjeldatud viisil ja põhjustel koos emaettevõttele ühendatavate ühingute vara (raha) üleandmisega ja edaspidi emaettevõtte ettevõtluses kasutamisega ei teki ühelegi ühinemises osalevale äriühingule TuMS § 50 lg 22 teisest lausest tulenevat tulumaksukohustust. Ühinemise ja selle käigus üle antud varaga seoses tekiks emaettevõttel tulumaksukohustus alles juhul, kui see peaks saadud vara arvelt enda omanikule dividende maksma või muul viisil kasumit jaotama (TuMS § 50 lg 1). Samuti tuleb emaettevõttel ühinemisel järgida TuMS § 50 lg 2 teisest lausest tulenevat nõuet, et selle omakapitali tehtud sissemaksena ei võeta arvesse varem ühendatavate äriühingute omakapitali tehtud sissemakseid.
Siduva eelotsuse kuupäev: 28.09.2023
2023 I kvartal
Ühinemine
Ühinemisel, samuti ka nn tagurpidisel ühinemisel ei teki TuMS § 50 lg 22 sätestatust lähtuvalt tulumaksukohustust. Ühinemisel liidetakse ühingute poolt deklareeritud omakapitali sissemaksed. TuMS § 50 lg 2 kohaselt kuuluvad elimineerimisele vaid ühinevate ühingute puhul üksteise omakapitali tehtud sissemaksed.
Oma osade tagasiostmine
Oma osade tagasiostmisel tekib tulumaksukohustus TuMS § 50 lg 2 alusel, kui omakapitalist tehtud väljamaksed ületavad sinna tehtud sissemakseid. Oma osade tagasiostmine on maksustatav sarnaselt dividendile, mistõttu ei kuulu oma osa tagasiostmisel võetud laen, selle teenindamine, intressikulud ja muud laenulepinguga seotud kulud maksustamisele ettevõtlusega mitteseotud kuluna TuMS §-de 51–52 alusel tingimusel, et laenu teenindatakse äriühingu enda kasumist, kui see on otseselt seotud edasise ettevõtlustulu saamise eesmärgiga ning kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud TuMS § 32 alusel. Omaaktsiatega tehtud tehingud maksustatakse TuMS § 50 lg 2 alusel ning siirdehindade regulatsioon ei kohaldu oma osa tagasiostmisel ja tagasi ostetud osa edasimüümisel.
Jagunemine ja rahaliste vahendite üleandmine ema- või sõsarettevõtjale
Tütarettevõtja poolt jagunemise käigus asutatavale ühingule ainult rahaliste vahendite ja nõuete üleandmine on käsitletav maksuõiguslikus mõttes kasumi jaotamisena, mille puhul tekib tulumaksukohustus TuMS § 50 lg 1 alusel. Sellise tehingu tulemusena jaotab tütarettevõtja oma kasumi emaettevõtja asemel asutatavale (ja emaettevõtja kontrolli all olevale) ühingule.
Siduva eelotsuse kuupäev: 27.03.2023
Taotleja tegeleb investeerimise ning erinevatest finantsinstrumentidest koosneva väärtpaberiportfelli haldamisega. Taotleja osanikeks on kaks äriühingut, kelle osaluste proportsiooniks on 2/3 ja 1/3. Nende äriühingute osanikeks on omakorda neli füüsilist isikut (kaks perekonda, kellest kumbki on ühe äriühingu osanikeks). Siiani on taotleja omanikud (ja tegelikud kasusaajad) hallanud enda investeerimisportfelli ühisena. Edaspidi soovivad nad tegeleda investeerimisega eraldi, sest nende nägemused sobivatest investeerimisobjektidest ja nende riskantsusest on erinevad. Sel eesmärgil soovivad taotleja omanikud taotleja tegevuse ümber kujundada. Esmalt jaguneks taotleja kaheks uueks (loodavaks) äriühinguks. Taotleja vara (aktiva ja passiva) jagatakse uute äriühingute vahel vastavalt taotleja omanike praeguse osaluse proportsioonile (2/3 ja 1/3) ning ka uute äriühingute omanikeks saavad esialgu samad äriühingud samas proportsioonis. Jagunemise eesmärkide saavutamiseks teevad omanikud seejärel neile kuuluvate uute äriühingute osade (mille rahaline väärtus on võrdne) vahetuse selliselt, et üks omanik jääb ühe ja teine omanik teise uue äriühingu ainuosanikuks. Tehinguahela viimase etapina toimub uute äriühingute ühendamine enda ainuosanikega. See võimaldab äriühingute struktuuri lihtsustada ning vältida mitmekordseid tegevuskulusid kahes samade füüsiliste isikute kontrolli all olevas ja samas valdkonnas tegutsevas äriühingus. Taotleja palus maksuhalduril kinnitada, et kavandatava ümberstruktureerimise tulemusel tal tulumaksuseaduse (TuMS) § 50 lg 22 alusel tulumaksukohustust ei teki, sest nii äriühingute jagunemine kui ühinemine on n-ö maksuneutraalsed sündmused ning taotleja vara kasutatakse jätkuvalt Eestis majandustegevuses teistes äriühingutes.
Maksuhaldur nõustus, et taotleja tegevuse ümberkujundamisel taotluses kirjeldatud viisil tal TuMS § 50 lg 22 esimeses lauses nimetatud tulumaksukohustust ei teki. Tegemist on TuMS § 50 lg 22 teisest lausest tuleneva esimese lause rakendamist välistava olukorraga. Taotleja küll kustutatakse registrist, kuid taotleja likvideerimismenetlust ei toimu ning taotleja senine (investeerimisalane) majandustegevus jätkuks (selle vara kasutataks) algul läbi jaotumise loodavates uutes äriühingutes ning seejärel neid endaga ühendavates äriühingutes (taotleja õigusjärglastes). Tulumaksukohustus võib tekkida hiljem õigusjärglaste tasandil ja n-ö üldises korras (sh taotlejalt saadud vara arvelt enda osanikele dividendide maksmisel, õigusjärglaste likvideerimismenetlusega lõpetamisel jne). Asjast ei nähtu, et taotleja ja selle omanikud taotleks tehingute ühe või ainukese eesmärgina maksueelist ja et plaanitud tehingud oleksid n-ö kunstlikud. Tehinguahela tulemusel saavad taotleja tegelikud kasusaajad senist ühist investeerimisportfelli edaspidi eraldi ja omal äranägemisel enda äriühingute kaudu hallata, mis ongi nende peamine eesmärk. Jagunemise käigus omanike vahel vahetatavate uute äriühingu osade rahaline väärtus oleks võrdne. Jagunemisel tekkivate uute äriühingute hilisem ühendamine enda ainuosanikega aitab samade füüsiliste isikute kontrolli all olevate äriühingute struktuuri lihtsustada ja nende kulusid vähendada, mis on tehingute teiseks oluliseks eesmärgiks. Seega on tehingutel reaalsed ja veenvad elulised ja ärilised põhjused.
Siduva eelotsuse kuupäev: 14.02.2023
Viimati uuendatud 14.11.2024
Viimati uuendatud 05.11.2025