Siduvaid eelotsuseid taotletakse eelkõige keerukate toimingute planeerimisel, kui seadusest ei tulene üheselt, milliselt seda toimingut või toimingute ahelat tulevikus maksustatakse. Selleks, et maksukohustuslased saaksid oma toiminguid planeerida ning võimalike maksuriskide maandamiseks tarku otsuseid teha, on maksukohustuslastele õiguskindluse tagamiseks ette nähtud siduvate eelotsuste regulatsioon.
Eelotsus on maksuhaldurile siduv vaid selle toimingu osas, mille maksustamise kohta on taotluses küsitud ning mille osas eelotsuses on hinnang antud. Eelotsuse siduvuse olemasolu maksuhaldurile on üks olulisemaid elemente ning peamine, mille abil saab eristada eelotsust teistest maksuhalduri juhenditest. Kui juhend on üldine ja kõigile maksumaksjatele mõeldud teabematerjal, siis siduv eelotsus on mõeldud konkreetse maksumaksja konkreetse toimingu kohta hinnangu andmiseks, kus oluline rõhk ei pruugi olla mitte seaduse tõlgendamisel, vaid asjaolude hindamisel ja faktide tõlgendamisel.
Õiguslik alus
Sätestab nõuded eelotsuse taotlusele
Eelotsuste taotlemine
Siduva eelotsuse taotluse tingimused tulenevad maksukorralduse seaduse (MKS) § 915, mille kohaselt:
- taotlus tuleb maksuhaldurile esitada kirjalikult;
- taotlus peab sisaldama kavandatava toimingu ammendatavat kirjeldust ja toimingu maksustamise seisukohast oluliste asjaolude analüüsi;
- taotlus peab sisaldama taotleja enda hinnangut toimingu maksustamise õiguslike aluste kohta;
- taotluses märgitakse selle haldusorgani nimetus, kellele taotlus esitatakse;
- taotluses märgitakse taotleja nimi, isiku- või registrikood, postiaadress ja muud kontaktandmed;
- taotluses märgitakse taotleja kinnitus, et temale teadaolevalt ei esine taotlusega seonduvaid, MKS § 919 lõikes 1 nimetatud menetluse peatamise aluseid;
- taotluses märgitakse loetelu taotluses kirjeldatud toimingu sooritamiseks olulistest ja taotluse esitamise ajal olemasolevatest dokumentidest ning dokumentide kavanditest;
- taotluses märgitakse toimingu sooritamise planeeritav aeg.
Kui eelotsuse taotleja ei soovi eelotsuse kokkuvõtte avalikustamist, siis tuleb see koos põhjendustega eelotsuse taotluses ära märkida.
Lisaks eelnevalt nimetatud vorminõuetele tuleb tähelepanelik olla, et taotluses kirjeldatav tehing ei oleks liialt pealiskaudselt või abstraktselt kirjeldatud. Mida selgemalt on taotluses kavandatava toimingu faktilised asjaolud välja toodud, seda selgem on ka maksuhalduri poolt tehtav analüüs ja eelotsusega antav hinnang.
Eelotsuse läbivaatamisel peab maksuhaldur oluliseks koostööd taotlejaga. Tavapärane on täiendavate dokumentide taotlejalt küsimine või asjaolude selgitamiseks kohtumiste korraldamine. Mida rohkem on taotleja taotluses toimingu või toimingute asjaolusid lahti kirjutanud, seda sisukamad on kohtumiste arutelud.
Eelotsuse taotlus esitatakse elektroonselt aadressile [email protected]. Taotluse võib esitada ka kirjalikult Maksu- ja Tolliameti aadressil Lõõtsa 8a, Tallinn.
Lisainfo
Maksu- ja Tolliamet (MTA) lähtub isiku maksukohustuse tuvastamisel eelotsuses antud hinnangust, st maksustab tehingu viisil ja määras, mis on sätestatud eelotsuses (seda eeldusel, et toiming on tehtud maksukohustuslase enda poolt ning taotluses märgitud tingimustel). Kui ei ole ilmnenud täiendavaid asjaolusid, siis käsitleb MTA eelotsust endale siduvana.
Eelotsus on MTA-le siduv ainult selle toimingu osas, mille maksustamise kohta on taotluses küsitud ning mille osas eelotsuses on hinnang antud. Toimingu realiseerumisel esinevad kõrvalekalded toimingu olulistes asjaoludes toovad kaasa eelotsuse kehtetuse ehk mittesiduvuse selle toimingu osas.
Eelotsus on otsuses kirjeldatud toimingu maksustamise suhtes siduv siis, kui toiming viiakse lõpuni eelotsuses märgitud aja jooksul (st toimingu maksustamise seisukohast on kõik olulised toimingud enne tähtaja saabumist tehtud). Taotleja märgib taotluses, millise aja jooksul toiming eeldatavalt lõpuni viiakse. Sellest juhindudes määrab MTA eelotsuses aja, mis on mõistlikult vajalik toimingu sooritamiseks. Tähtaja pikkust peab MTA põhjendama.
Oluliseks siduvuse tingimuseks on ka eelotsuse andmise ajal kehtinud õigusaktide jõusolek. Kui õigusakte muudetakse pärast eelotsuse tegemist, kuid enne toimingu sooritamist, siis tuleb toimingu maksustamise osas kohaldada toimingu sooritamise hetkel kehtivat õigusnormi ning varasemate õigusnormide alusel antud hinnang ei saa olla MTA-le siduv.
Eelotsuse siduvuse eeldused on kokkuvõtvalt järgmised:
- maksukohustuslane on esitanud üksikasjaliku ja õigeid andmeid sisaldava taotluse;
- eelotsus on tehtud enne taotluses kirjeldatud toimingu(te) tegemist;
- taotluses kirjeldatud asjaolud langevad kokku tegelikult realiseerunud toimingu(te)ga;
- eelotsuse andmisel ei ole ületatud pädevuse piire;
- eelotsus on vormistatud kirjalikult;
- maksuseaduseid ei ole vahepeal muudetud;
- maksuhaldurit ei ole eelotsuse andmisel pettuse või ähvarduse teel või muul viisil õigusvastaselt mõjutatud.
Riigilõivuseaduse § 259 kohaselt tasutakse siduva eelotsuse taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 1180 eurot ning füüsilise isiku taotluse läbivaatamise eest 300 eurot.
Riigilõiv tasutakse üldises riigilõivu tasumise korras Rahandusministeeriumi pangakontodele:
- Swedbank EE932200221023778606
- SEB Pank EE891010220034796011
- Luminor Bank EE701700017001577198
viitenumbriga 2900082906 – „Siduva eelotsuse taotluse läbivaatamine".
Juhul kui makset sooritatakse teise isiku eest, siis tuleb selgituse lahtrisse lisaks märkida ka isiku nimi, kelle eest makse tehakse.
Riigilõivude tasumise selgitus on kättesaadav Rahandusministeeriumi veebilehelt.
Kui Maksu- ja Tolliamet (MTA) leiab, et taotluses väljatoodud toiming on oletuslik või kui toimingu eesmärgiks on maksudest kõrvalehoidumine, siis on ametil õigus keelduda eelotsuse andmisest. MTA teavitab sellisel juhul taotlejat eelotsuse andmisest keeldumisest ja tagastab taotluse 15 kalendripäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates.
MTA võib keelduda eelotsuse andmisest ka siis, kui toimingu maksustamist reguleerivate õigusnormide kohaldamine on (eeskätt taotleja jaoks) objektiivsetel asjaoludel selge, ehk teisisõnu kui tegemist on küsimusega, mille vastus on arusaadav maksustamist reguleerivate õigusaktide ja/või MTA kodulehel avaldatud juhendite või selgituste põhjal. Taotlusest peab nähtuma seega, et taotleja on analüüsinud kõiki toimingu maksustamise faktilisi asjaolusid ega esita taotlust vaid sellepärast, et ta ei ole toimingut korralikult läbi mõelnud ega tutvutud toimingu maksustamist reguleerivate õigusaktidega.
MTA ei anna eelotsust taotluse alusel, millest nähtub, et toiming ei ole seotud maksukohustuslase majandustegevusega ning et taotleja soovib leida õigusvastaseid võimalusi seadusega ettenähtust väiksema maksusumma tasumiseks või üldse maksudest kõrvalehiilimiseks. Eelotsuse andmisest on võimalik keelduda üldjuhul ka oletuslike (hüpoteetiliste) toimingute kohta esitatud küsimuste puhul.
Eelotsuse andmata jätmine otsustatakse motiveeritud haldusaktiga. MTA põhjendab eelotsuse andmisest keeldumisel, miks toimingu maksustamist reguleerivate õigusnormide rakendamine ei saa objektiivsetel asjaoludel olla ebaselge. Samuti põhjendatakse, miks MTA peab taotluses kirjeldatud toimingut oletuslikuks või mille alusel ta leiab, et kirjeldatud toiming sooritatakse maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil.
Kui MTA leiab, et eelotsuse taotlus vastab pigem selgitustaotluse tunnustele või kui toimingu maksustamist reguleerivate õigusnormide kohaldamine on maksustamist reguleerivate õigusaktide ja/või MTA kodulehel avaldatud juhendite või selgituste põhjal ka ilma täiendavate põhjalike selgitusteta arusaadav, vastatakse taotlusele tuginedes maksukorralduse seaduse § 14 lõikele 1 ning seda vastust ei käsitleta eelotsusena, vaid vastusena selgitustaotlusele. Sellisel juhul kuulub tasutud riigilõiv selle tasunud isiku taotluse alusel tagastamisele riigilõivuseaduse § 12 lõige 1 alusel.
Taotluses puuduste esinemise korral annab Maksu- ja Tolliamet (MTA) taotlejale kuni 15-kalendripäevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Puuduseks loetakse maksukorralduse seaduse § 915 lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmete puudumist (üksikasjaliku toimingu kirjelduse ja analüüsi puudumine ning vorminõuded) või kui toimingu dokumendid ei ole piisavad või riigilõiv on tasumata.
MTA teatab taotlejale puudustest ja määrab tähtaja nende kõrvaldamiseks 15 päeva jooksul arvates taotluse saamisest. Kui taotlust ei täiendata antud aja jooksul või ka täiendatud taotluse alusel pole võimalik eelotsust teha, jätab maksuhaldur taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle taotluse esitajale. Ka sellisel juhul kuulub tasutud riigilõiv selle tasunud isiku taotluse alusel tagastamisele.
Taotluse esitajal on võimalik taotlus igal ajahetkel enne eelotsuse tegemist tagasi võtta. Samuti on taotlejal õigus pärast taotluse tagasivõtmist sama toimingu maksustamise kohta uus taotlus esitada – taotluse varasem tagasivõtmine ei ole siinjuures uue taotluse esitamisel takistuseks.
Maksukorralduse seaduse (MKS) § 9110 sätestab eelotsuse andmise tähtaja, milleks on 60 kalendripäeva taotluse saamise või taotluses esinevate puuduste kõrvaldamise päevast arvates.
Kui taotluses esitatud õiguslikud või ka faktilised asjaolud osutuvad tavapärasest keerukamaks (näiteks rahvusvahelise maksustamisega seonduvad küsimused), võib Maksu- ja Tolliamet (MTA) eelotsuse andmise tähtaega kirjaliku otsusega pikendada 30 kalendripäeva võrra.
MKS § 919 lõike 1 kohaselt võib MTA peatada eelotsuse taotluse menetluse, kui taotlusega seonduv või sellega sarnane toiming on taotluse esitamise ajal vaidemenetluse korras läbivaatamisel või kohtus arutamisel ning oodatav lahend on toimingu maksustamise seisukohast määrava tähtsusega või kui taotlusega seonduvas asjas on pooleli maksumenetlus, kuni vastava lahendi jõustumiseni või menetluse lõpetamiseni. Sellisel juhul teavitab MTA taotlejat menetluse peatamisest seitsme kalendripäeva jooksul menetluse peatamise päevast arvates. Menetlus taastatakse ja taotlus vaadatakse läbi pärast taotluse läbivaatamist takistava asjaolu äralangemist.
Eelotsused ei ole maksukohustuslasele kohustuslikud – maksukohustuslasel on õigus mitte järgida oma maksukohustuse deklareerimisel eelotsuses sätestatud hinnangut, samuti ei too eelotsus taotleja jaoks kaasa muid otseseid kohustusi – sellest tulenevalt ei ole ette nähtud ka võimalust otsuse sisu vaidlustamiseks.
Kui maksuhaldur jätab taotluse aga läbi vaatamata, siis on taotlejal õigus taotluse läbivaatamata jätmine vaidlustada üldises korras (vaidemenetlus või halduskohtumenetlus).
Väljastatud eelotsused
Avalikustame üldist tähtsust omavate toimingute ja taotlustes korduvalt kirjeldatud toimingute maksustamise kohta tehtud eelotsuse kokkuvõtted korra kvartalis. Lähtume maksukorralduse seaduse §-s 26 sätestatud maksusaladuse hoidmise põhimõttest ning hoidume näitamast andmeid, mis võimaldavad tuvastada toiminguga seotud isikuid.
Kokkuvõttes kirjeldame üksnes eelotsuse üldist sisu, esitame taotleja ja Maksu- ja Tolliameti põhjendused ning avaldame otsuse resolutsiooni.
Käsiraamat „Siduvad eelotsused”
""
Maksuvaba käive 2024
2024 IV kvartal
Taotleja korraldab vastava riigihanke tulemusel sõlmitud lepingute alusel kohalike omavalitsuste (KOV) rahastatavat sotsiaaltransporditeenust. Taotleja tellib veoteenuse lepinguliselt vedajalt, kes esitab taotlejale kõikide sõitude kohta arved. Taotleja omakorda koostab nende põhjal arved KOVidele. Hetkel esitatakse kõik arved käibemaksuga. Nüüd on taotleja välja kuulutanud uue sotsiaaltranspordihanke, mille raames teenindataks ainult puudega isikuid. Hange on jaotatud neljaks osaks. Hanke 3. osas sõlmitava veolepingu raames hakatakse teenust osutama erisõidukitega – vedaja peab pakkuma vähemalt viit vähemalt ühe ratastoolikohaga M1-kategooria sõidukit, mis on konstrueeritud või ümber ehitatud nii, et neid saab maanteesõidul kasutada üks või mitu ratastoolis istuvat isikut („ratastooliga juurdepääsetav sõiduk“). Taotleja küsib, kas taotleja lepingupartnerist vedaja peab hanke 3. osa raames osutatud veoteenuse maksustama käibemaksuga või on selline veoteenus KMS § 16 lg 1 p 7 alusel käibemaksuvaba.
Maksu- ja Tolliamet märkis, et käibemaksuseaduse (KMS) § 16 lg 1 p 7 kohaselt on maksuvaba haige, vigastatu või puudega inimese vedu selleks kohandatud sõidukiga, mis vastab liiklusseaduse alusel kehtestatud nõuetele. Säte põhineb käibemaksudirektiivi artiklile 132 („Maksuvabastused teatavate tegevuste puhul avalikes huvides“), mille lõikes 1 on loetletud tehingud, mille liikmesriigid käibemaksust vabastavad. Muu hulgas on nendeks punkti p kohaselt veoteenused haigetele või vigastatuile, mida eriotstarbeliste sõidukitega osutavad nõuetekohaselt volitatud organisatsioonid. Maksuhaldur hinnangul tähendab „kohandatud sõiduk“ KMSi või „eriotstarbeline sõiduk“ käibemaksudirektiivi maksuvabastuste kontekstis sõidukit, mis on püsivalt või ajutiselt konstrueeritud või ümber ehitatud haige, vigastatu või puudega inimese vedamiseks. Taotlusest ja sellele lisatud hanke tehnilisest kirjeldusest järeldub, et kõnealuse teenuse osutamiseks kasutaks pakkuja M1-kategooria sõidukeid, millele on liikumispuudega inimeste vedamiseks lisatud n-ö ratastooli võimekus – need sõidukid peavad vastama kõigile liiklusseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele; sõidukites peab olema üks ratastoolikoht, kuhu on võimalik ratastoolis reisija turvaliselt kinnitada; sõidukis peavad (konkreetse tellimuse tarbeks) olema kaks ratastooli ja muud abivahendid; ratastooliga sisenemist võimaldavad sõiduki teenindusuksed peavad olema eesti keeles või üheselt mõistetavate piktogrammidena märgistatud. Seetõttu saab riigihanke 3. osa raames toimuvat puudega inimeste transporti hanke tingimustele vastavate M1-kategooria sõidukitega käsitleda puudega inimeste veona selleks kohandatud sõidukiga KMSi § 16 lg 1 p 7 mõttes. Teenusele maksuvabastuse kohaldumiseks peavad siiski olema täidetud veel kaks tingimust – konkreetse sõiduki kohandatus „ratastooliga juurdepääsetavaks sõidukiks“ peab kajastuma ka liiklusregistri andmetes ning tegemist peab olema just kohandatud (ratastoolivõimekusega) sõidukit vajava puudega inimese teenindamisega.
Siduva eelotsuse kuupäev: 31.10.2024
2024 II kvartal
Taotleja plaanib hakata pakkuma piiriüleselt veebiplatvormi kaudu kaughasartmängu teenuseid (mis on käibemaksuseaduse, KMS, kohaselt käibemaksuvabad) teise liikmesriigi lõpptarbijatele ja taotleb sealselt järelevalveasutuselt vastavat litsentsi. Kuigi taotleja kolmest juhatuse liikmest üks resideerub teises liikmesriigis, on sel vaid esinduslik roll. Kõik olulised otsused langetatakse Eestis, kus asuvad ka kõik taotleja võtmetöötajad. Äririskide maandamiseks plaanib taotleja teha koostööd joint venture vormis (seltsinguna) kolmanda riigi äriühinguga. Taotleja panustaks seltsingusse hasartmängude korraldamise ja hasartmängukorraldajale esitatud nõuete tagamisega, seltsingu teine pool teenuste osutamiseks vajaliku IT-toega. Poolte kantud kulud jäävad nende endi kanda. Seltsingulepingu alusel toimuv kasumi jagamine ja kahjumi katmine toimub vastavalt kummagi poole panusele. Taotleja palub maksuhalduril kinnitada, et taotlejal ei teki kaughasartmängu teenuse osutamisest Eestis käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustust ja teises liikmesriigis püsivat tegevuskohta, et seltsingulepingu alusel toimuv kasumi jagamine ja kahjumi katmine jääb taotleja käibemaksuarvestusest välja ning et taotleja ei ole kohustatud seltsingu teisele poolele tehtud kasumi jaotamise makseid deklareerima pöördmaksustamisele kuuluva soetusena.
Maksu- ja Tolliamet leiab, et taotluses kirjeldatud viisil piiriülesest käibemaksuvabast kaughasartmängu teenuse pakkumisest teises liikmesriigis asuvatele lõpptarbijatele ei teki taotlejal Eestis käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustust. Samuti ei teki tal teises liikmesriigis püsivat tegevuskohta käibemaksudirektiivi, rakendusmääruse nr 282/2011 ja KMSi mõttes. Maksuhaldur peab taotleja asukohaks ja teenuste osutamise kohaks Eestit. Samas on teises liikmesriigis püsiva tegevuskoha tekkimine või mittetekkimine eeskätt sealse maksuhalduri hinnata ja tuvastada. Seltsingulepingu alusel toimuv seltsingu kasumi jagamine ja kahjumi katmine jääb taotleja käibemaksuarvestusest täies ulatuses välja eeldusel, et kumbki osapool kannab ise oma kulud ning saab õiguse seltsingu kasumile (või kohustuse katta selle kahjumit) vastavalt tema poolt seltsingusse tehtud panusele. See osa kasumi jagamise või kahjumi katmise maksest, mis ületab makse saaja panust, on käsitatav tasuna tema poolt teisele seltsinglasele osutatud teenuse eest ning sellest tekib makse saajal käive. Taotleja ei pea kasumi jagamise makseid teisele seltsinglasele deklareerima käibedeklaratsioonis pöördmaksustamisele kuuluva soetusena (tasuna viimaselt saadud teenuse eest) eeldusel, et need maksed on vastavuses teise seltsinglase panusega. Taotlejal tekib teisele seltsinglasele ülekantud summade puhul täielikult või osaliselt pöördmaksustamise kohustus olukordades, kus kasumi jaotamine seltsingulepingu alusel ei ole selgelt eraldatav taotleja tavapärasest ettevõtlusest, kus sõltumata seltsingulepingu sõlmimisest on majanduslikult sisult tegemist taotleja poolt teiselt seltsinglaselt saadud kaupade ja teenuste eest varjatud kujul tasumisega või kus on küll tegemist kasumi jagamise maksetega, kuid taotleja teeb teisele seltsinglasele makseid rohkem, kui viimase panus seltsingusse seda eeldaks.
Siduva eelotsuse kuupäev: 10.06.2024
2024 I kvartal
-
Taotleja soovib virtuaalvääringu teenuste osutamiseks osta teise liikmesriigi äriühingult talle kohandatud serveri. Taotleja leiab, et kuna virtuaalvääringu teenused on käibemaksuseaduse (KMS) mõttes maksuvabad finantsteenused, siis peaks teenuste osutamisega otseselt seotud ja möödapääsmatu serveri soetamine olema tema jaoks samuti käibemaksuvaba. Taotleja palub maksuhaldurilt kinnitust, et tehing (serveri ost) on finantsteenuste osutamisega otseselt seotud ja möödapääsmatu teenus, et tehing kuulub käibemaksuvabade tehingute alla ning et tehing ei kuulu pöördmaksustamisele.
Maksu- ja Tolliamet nõustub, et taotleja pakutavad virtuaalvääringu teenused loetakse maksuvabadeks finantsteenusteks KMS § 16 lg 21 mõistes ja et serveri soetamine on finantsteenuste osutamisega otseselt seotud ja vajalik tehing. Eeltoodust hoolimata tuleb taotlejal tehing ühendusesisese soetamisena enda käibedeklaratsioonil deklareerida ja kauba väärtuselt pöördmaksustamise korras käibemaksu tasuda. Finantsteenuste maksuvabastus rakendub taotleja pakutavatele teenustele, mitte nende teenuste osutamiseks vajalike kaupade ja teenuste soetamisele. KMS § 18 loetleb küll erandid, mil kauba ühendusesisene soetamine on käibemaksuvaba, ent kõnealune tehing nende erandite alla ei kuulu.
Siduva eelotsuse kuupäev: 08.02.2024
-
Taotleja teises liikmesriigis asuv tütarühing A väljastab seal taotleja antud laenude (taotleja kapitaliseerimisteenus) arvelt eraisikutele laenusid. Taotleja osutab tütarühingule A ka eraisikute laenude haldamiseks vajalikke tugiteenuseid nagu laenuportfelli analüüs, tarkvaraarendus ja -hooldus, raamatupidamine, juhtimine jne, lisaks osutab taotleja tütarühingu A laenuklientidele tasulise telefonitoe teenust (taotleja krediidihaldusteenus). Taotleja teine samas liikmesriigis asuv tütarühing B tegeleb tütarühingule A võlgu jäetud summade sissenõudmisega, ent ostab inkassoteenuse sisse taotlejalt (taotleja haldusteenus). Taotleja leiab, et käibemaksuseadusest (KMS), käibemaksudirektiivist, Euroopa Kohtu lahenditest ja tema ärimudelist tulenevalt tuleb nii kapitaliseerimisteenus (põhiteenus) kui krediidihaldusteenus (kõrvalteenus) lugeda üheks terviklikuks finantsteenuseks (üheks tarneks), mida ei tohiks kunstlikult lahutada ja mis on seetõttu täielikult käibemaksuvaba. Üksnes tütarühingule B osutatav haldusteenus maksustatakse käibemaksuga, sest direktiivi kohaselt maksuvõlgade sissenõudmise teenusele maksuvabastus ei kohaldu.
Maksu- ja Tolliamet leiab, et taotleja poolt tütarühingule A laenu andmise teenus (kapitaliseerimisteenus) on KMS § 16 lg 21 p-st 2 tulenevalt käibemaksuvaba. Muudele taotleja poolt tütarühingule A või selle klientidele osutatavatele teenustele (krediidihaldusteenusele) KMS § 16 lg 21 p 2 maksuvabastus ei kohaldu. Laenu andmine ja muud teenused ei moodusta maksuhalduri hinnangul üht majanduslikus mõttes terviklikku käibemaksuvabastusega finantsteenust (üht tarnet), millest laenu andmine oleks põhiteenus ja muud teenused selle lahutamatu kõrvalteenus, mis jagaks põhiteenuse maksustamisrežiimi.
Käibemaksudirektiivi art 135 lg 1 punkti b kohaselt on maksuvaba krediidi andmine ja läbirääkimine ning krediidi haldamine krediidiandja poolt st selles asjas taotleja poolt tütarühingule A laenu andmine ja nendevahelise konkreetse laenu(suhte) haldamine. Taotleja soovib aga pakkuda tütarühingule A teenuseid, mis ei seondu enam otseselt nendevahelise laenusuhte ja selle teenindamisega, vaid tütarühingu A ja selle klientide vaheliste laenusuhete teenindamisega (sh tasuline telefonitugi tütarühingu A laenuklientidele). Seetõttu ei ole nende tehingute puhul enam tegemist tütarühingule A laenu andmisega vältimatult kaasnevate, vaid eraldiseisvate ja omaette eesmärgiga maksustatavate tehingutega ja teenustega, mida tütarühing võib põhimõtteliselt soetada nii talle laenu andnud emaühingult kui ka teistelt isikutelt.
Taotleja poolt tütarühingule B osutatav haldusteenus (inkassoteenus) on käsitletav taotleja maksustatava käibena.
Siduva eelotsuse kuupäev: 20.02.2024
Viimati uuendatud 30.04.2025
Viimati uuendatud 05.11.2025