Siduvaid eelotsuseid taotletakse eelkõige keerukate toimingute planeerimisel, kui seadusest ei tulene üheselt, milliselt seda toimingut või toimingute ahelat tulevikus maksustatakse. Selleks, et maksukohustuslased saaksid oma toiminguid planeerida ning võimalike maksuriskide maandamiseks tarku otsuseid teha, on maksukohustuslastele õiguskindluse tagamiseks ette nähtud siduvate eelotsuste regulatsioon.
Eelotsus on maksuhaldurile siduv vaid selle toimingu osas, mille maksustamise kohta on taotluses küsitud ning mille osas eelotsuses on hinnang antud. Eelotsuse siduvuse olemasolu maksuhaldurile on üks olulisemaid elemente ning peamine, mille abil saab eristada eelotsust teistest maksuhalduri juhenditest. Kui juhend on üldine ja kõigile maksumaksjatele mõeldud teabematerjal, siis siduv eelotsus on mõeldud konkreetse maksumaksja konkreetse toimingu kohta hinnangu andmiseks, kus oluline rõhk ei pruugi olla mitte seaduse tõlgendamisel, vaid asjaolude hindamisel ja faktide tõlgendamisel.
Õiguslik alus
Sätestab nõuded eelotsuse taotlusele
Eelotsuste taotlemine
Siduva eelotsuse taotluse tingimused tulenevad maksukorralduse seaduse (MKS) § 915, mille kohaselt:
- taotlus tuleb maksuhaldurile esitada kirjalikult;
- taotlus peab sisaldama kavandatava toimingu ammendatavat kirjeldust ja toimingu maksustamise seisukohast oluliste asjaolude analüüsi;
- taotlus peab sisaldama taotleja enda hinnangut toimingu maksustamise õiguslike aluste kohta;
- taotluses märgitakse selle haldusorgani nimetus, kellele taotlus esitatakse;
- taotluses märgitakse taotleja nimi, isiku- või registrikood, postiaadress ja muud kontaktandmed;
- taotluses märgitakse taotleja kinnitus, et temale teadaolevalt ei esine taotlusega seonduvaid, MKS § 919 lõikes 1 nimetatud menetluse peatamise aluseid;
- taotluses märgitakse loetelu taotluses kirjeldatud toimingu sooritamiseks olulistest ja taotluse esitamise ajal olemasolevatest dokumentidest ning dokumentide kavanditest;
- taotluses märgitakse toimingu sooritamise planeeritav aeg.
Kui eelotsuse taotleja ei soovi eelotsuse kokkuvõtte avalikustamist, siis tuleb see koos põhjendustega eelotsuse taotluses ära märkida.
Lisaks eelnevalt nimetatud vorminõuetele tuleb tähelepanelik olla, et taotluses kirjeldatav tehing ei oleks liialt pealiskaudselt või abstraktselt kirjeldatud. Mida selgemalt on taotluses kavandatava toimingu faktilised asjaolud välja toodud, seda selgem on ka maksuhalduri poolt tehtav analüüs ja eelotsusega antav hinnang.
Eelotsuse läbivaatamisel peab maksuhaldur oluliseks koostööd taotlejaga. Tavapärane on täiendavate dokumentide taotlejalt küsimine või asjaolude selgitamiseks kohtumiste korraldamine. Mida rohkem on taotleja taotluses toimingu või toimingute asjaolusid lahti kirjutanud, seda sisukamad on kohtumiste arutelud.
Eelotsuse taotlus esitatakse elektroonselt aadressile [email protected]. Taotluse võib esitada ka kirjalikult Maksu- ja Tolliameti aadressil Lõõtsa 8a, Tallinn.
Lisainfo
Maksu- ja Tolliamet (MTA) lähtub isiku maksukohustuse tuvastamisel eelotsuses antud hinnangust, st maksustab tehingu viisil ja määras, mis on sätestatud eelotsuses (seda eeldusel, et toiming on tehtud maksukohustuslase enda poolt ning taotluses märgitud tingimustel). Kui ei ole ilmnenud täiendavaid asjaolusid, siis käsitleb MTA eelotsust endale siduvana.
Eelotsus on MTA-le siduv ainult selle toimingu osas, mille maksustamise kohta on taotluses küsitud ning mille osas eelotsuses on hinnang antud. Toimingu realiseerumisel esinevad kõrvalekalded toimingu olulistes asjaoludes toovad kaasa eelotsuse kehtetuse ehk mittesiduvuse selle toimingu osas.
Eelotsus on otsuses kirjeldatud toimingu maksustamise suhtes siduv siis, kui toiming viiakse lõpuni eelotsuses märgitud aja jooksul (st toimingu maksustamise seisukohast on kõik olulised toimingud enne tähtaja saabumist tehtud). Taotleja märgib taotluses, millise aja jooksul toiming eeldatavalt lõpuni viiakse. Sellest juhindudes määrab MTA eelotsuses aja, mis on mõistlikult vajalik toimingu sooritamiseks. Tähtaja pikkust peab MTA põhjendama.
Oluliseks siduvuse tingimuseks on ka eelotsuse andmise ajal kehtinud õigusaktide jõusolek. Kui õigusakte muudetakse pärast eelotsuse tegemist, kuid enne toimingu sooritamist, siis tuleb toimingu maksustamise osas kohaldada toimingu sooritamise hetkel kehtivat õigusnormi ning varasemate õigusnormide alusel antud hinnang ei saa olla MTA-le siduv.
Eelotsuse siduvuse eeldused on kokkuvõtvalt järgmised:
- maksukohustuslane on esitanud üksikasjaliku ja õigeid andmeid sisaldava taotluse;
- eelotsus on tehtud enne taotluses kirjeldatud toimingu(te) tegemist;
- taotluses kirjeldatud asjaolud langevad kokku tegelikult realiseerunud toimingu(te)ga;
- eelotsuse andmisel ei ole ületatud pädevuse piire;
- eelotsus on vormistatud kirjalikult;
- maksuseaduseid ei ole vahepeal muudetud;
- maksuhaldurit ei ole eelotsuse andmisel pettuse või ähvarduse teel või muul viisil õigusvastaselt mõjutatud.
Riigilõivuseaduse § 259 kohaselt tasutakse siduva eelotsuse taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 1180 eurot ning füüsilise isiku taotluse läbivaatamise eest 300 eurot.
Riigilõiv tasutakse üldises riigilõivu tasumise korras Rahandusministeeriumi pangakontodele:
- Swedbank EE932200221023778606
- SEB Pank EE891010220034796011
- Luminor Bank EE701700017001577198
viitenumbriga 2900082906 – „Siduva eelotsuse taotluse läbivaatamine".
Juhul kui makset sooritatakse teise isiku eest, siis tuleb selgituse lahtrisse lisaks märkida ka isiku nimi, kelle eest makse tehakse.
Riigilõivude tasumise selgitus on kättesaadav Rahandusministeeriumi veebilehelt.
Kui Maksu- ja Tolliamet (MTA) leiab, et taotluses väljatoodud toiming on oletuslik või kui toimingu eesmärgiks on maksudest kõrvalehoidumine, siis on ametil õigus keelduda eelotsuse andmisest. MTA teavitab sellisel juhul taotlejat eelotsuse andmisest keeldumisest ja tagastab taotluse 15 kalendripäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates.
MTA võib keelduda eelotsuse andmisest ka siis, kui toimingu maksustamist reguleerivate õigusnormide kohaldamine on (eeskätt taotleja jaoks) objektiivsetel asjaoludel selge, ehk teisisõnu kui tegemist on küsimusega, mille vastus on arusaadav maksustamist reguleerivate õigusaktide ja/või MTA kodulehel avaldatud juhendite või selgituste põhjal. Taotlusest peab nähtuma seega, et taotleja on analüüsinud kõiki toimingu maksustamise faktilisi asjaolusid ega esita taotlust vaid sellepärast, et ta ei ole toimingut korralikult läbi mõelnud ega tutvutud toimingu maksustamist reguleerivate õigusaktidega.
MTA ei anna eelotsust taotluse alusel, millest nähtub, et toiming ei ole seotud maksukohustuslase majandustegevusega ning et taotleja soovib leida õigusvastaseid võimalusi seadusega ettenähtust väiksema maksusumma tasumiseks või üldse maksudest kõrvalehiilimiseks. Eelotsuse andmisest on võimalik keelduda üldjuhul ka oletuslike (hüpoteetiliste) toimingute kohta esitatud küsimuste puhul.
Eelotsuse andmata jätmine otsustatakse motiveeritud haldusaktiga. MTA põhjendab eelotsuse andmisest keeldumisel, miks toimingu maksustamist reguleerivate õigusnormide rakendamine ei saa objektiivsetel asjaoludel olla ebaselge. Samuti põhjendatakse, miks MTA peab taotluses kirjeldatud toimingut oletuslikuks või mille alusel ta leiab, et kirjeldatud toiming sooritatakse maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil.
Kui MTA leiab, et eelotsuse taotlus vastab pigem selgitustaotluse tunnustele või kui toimingu maksustamist reguleerivate õigusnormide kohaldamine on maksustamist reguleerivate õigusaktide ja/või MTA kodulehel avaldatud juhendite või selgituste põhjal ka ilma täiendavate põhjalike selgitusteta arusaadav, vastatakse taotlusele tuginedes maksukorralduse seaduse § 14 lõikele 1 ning seda vastust ei käsitleta eelotsusena, vaid vastusena selgitustaotlusele. Sellisel juhul kuulub tasutud riigilõiv selle tasunud isiku taotluse alusel tagastamisele riigilõivuseaduse § 12 lõige 1 alusel.
Taotluses puuduste esinemise korral annab Maksu- ja Tolliamet (MTA) taotlejale kuni 15-kalendripäevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Puuduseks loetakse maksukorralduse seaduse § 915 lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmete puudumist (üksikasjaliku toimingu kirjelduse ja analüüsi puudumine ning vorminõuded) või kui toimingu dokumendid ei ole piisavad või riigilõiv on tasumata.
MTA teatab taotlejale puudustest ja määrab tähtaja nende kõrvaldamiseks 15 päeva jooksul arvates taotluse saamisest. Kui taotlust ei täiendata antud aja jooksul või ka täiendatud taotluse alusel pole võimalik eelotsust teha, jätab maksuhaldur taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle taotluse esitajale. Ka sellisel juhul kuulub tasutud riigilõiv selle tasunud isiku taotluse alusel tagastamisele.
Taotluse esitajal on võimalik taotlus igal ajahetkel enne eelotsuse tegemist tagasi võtta. Samuti on taotlejal õigus pärast taotluse tagasivõtmist sama toimingu maksustamise kohta uus taotlus esitada – taotluse varasem tagasivõtmine ei ole siinjuures uue taotluse esitamisel takistuseks.
Maksukorralduse seaduse (MKS) § 9110 sätestab eelotsuse andmise tähtaja, milleks on 60 kalendripäeva taotluse saamise või taotluses esinevate puuduste kõrvaldamise päevast arvates.
Kui taotluses esitatud õiguslikud või ka faktilised asjaolud osutuvad tavapärasest keerukamaks (näiteks rahvusvahelise maksustamisega seonduvad küsimused), võib Maksu- ja Tolliamet (MTA) eelotsuse andmise tähtaega kirjaliku otsusega pikendada 30 kalendripäeva võrra.
MKS § 919 lõike 1 kohaselt võib MTA peatada eelotsuse taotluse menetluse, kui taotlusega seonduv või sellega sarnane toiming on taotluse esitamise ajal vaidemenetluse korras läbivaatamisel või kohtus arutamisel ning oodatav lahend on toimingu maksustamise seisukohast määrava tähtsusega või kui taotlusega seonduvas asjas on pooleli maksumenetlus, kuni vastava lahendi jõustumiseni või menetluse lõpetamiseni. Sellisel juhul teavitab MTA taotlejat menetluse peatamisest seitsme kalendripäeva jooksul menetluse peatamise päevast arvates. Menetlus taastatakse ja taotlus vaadatakse läbi pärast taotluse läbivaatamist takistava asjaolu äralangemist.
Eelotsused ei ole maksukohustuslasele kohustuslikud – maksukohustuslasel on õigus mitte järgida oma maksukohustuse deklareerimisel eelotsuses sätestatud hinnangut, samuti ei too eelotsus taotleja jaoks kaasa muid otseseid kohustusi – sellest tulenevalt ei ole ette nähtud ka võimalust otsuse sisu vaidlustamiseks.
Kui maksuhaldur jätab taotluse aga läbi vaatamata, siis on taotlejal õigus taotluse läbivaatamata jätmine vaidlustada üldises korras (vaidemenetlus või halduskohtumenetlus).
Väljastatud eelotsused
Avalikustame üldist tähtsust omavate toimingute ja taotlustes korduvalt kirjeldatud toimingute maksustamise kohta tehtud eelotsuse kokkuvõtted korra kvartalis. Lähtume maksukorralduse seaduse §-s 26 sätestatud maksusaladuse hoidmise põhimõttest ning hoidume näitamast andmeid, mis võimaldavad tuvastada toiminguga seotud isikuid.
Kokkuvõttes kirjeldame üksnes eelotsuse üldist sisu, esitame taotleja ja Maksu- ja Tolliameti põhjendused ning avaldame otsuse resolutsiooni.
Käsiraamat „Siduvad eelotsused”
""
Dividendid ja muud kasumieraldised 2024
2024 III kvartal
Taotleja müüs talle kuulunud kinnisasja Hispaanias ning teenis tehingust tulu (kasu), millelt tasus Hispaanias tulumaksu. Taotleja deklareeris tasutud tulumaksusumma tulumaksuseaduse (TuMS) § 54 lg 5 alusel TSD lisa 7 osas Ib n-ö maksuvabastusõigusena. Pärast müügitehingut tasus taotleja projekti finantseerimiseks võetud laenukohustused ja jaotas ainuosanikule dividende, ent suurem osa müügist saadud rahalistest vahenditest jäi taotleja pangakontole. Kavandatava tehinguga soovib taotleja ainuosanik ühendada taotleja (ühendatav ühing) teise, samuti kinnisvara valdkonnas tegutseva äriühinguga (ühendav ühing), mille tulemusel loetakse taotleja lõppenuks. Ühinemise eesmärgiks on varade koondamine ühe kinnisvaraarendusega tegeleva äriühingu alla. Taotleja küsis, kas ühinemise käigus läheb ühendavale ühingule üle ka tema maksuvabastusõigus ning kas ühendav ühing saab seda õigust tulevikus kasutada maksuvabade väljamaksete (dividendid, omakapitali väljamaksed) tegemiseks.
Maksu- ja Tolliamet nõustus, et ühinemisel läheb ühendavale ühingule üle ka taotleja poolt Hispaanias tasutud tulumaksust tekkinud maksuvabastusõigus ning et ühendav ühing saab seda tulevikus kasutada võimalikest dividendi- ja/või omakapitali väljamaksetest tekkiva tulumaksukohustuse vähendamiseks (TuMS § 54 lg-st 5 tulenev tasaarvestusmeetod), seda eeldusel, et tulumaksu tasumine Hispaanias oli kohustuslik. Kuna taotleja TSD-dest järelduvalt oli osa kõnealusest kinnisvaratehingust tekkinud maksuvabastuse õigusest juba varem ära kasutatud, selgitas maksuhaldur, et üle läheb just maksuvabastusõiguse jääk.
Siduva eelotsuse kuupäev: 30.08.2024
2024 II kvartal
-
Taotleja planeerib riigisisest jagunemist jaotumise teel järgmiselt: taotleja lõpeb ja kustutatakse äriregistrist. Umbes 50% taotleja varast antakse üle ühele olemasolevale juriidilisele isikule (omandav äriühing) ning umbes 50% varast antakse üle teisele olemasolevale juriidilise isikule (omandav äriühing). Jaotumise käigus ei viida taotleja vara teise riiki ning vara kasutatakse jätkuvalt Eestis omandavate äriühingute majandustegevuses. Taotleja palub maksuhaldurilt kinnitust, et jagunemist jaotumise teel ülalpool toodud tingimustel ei maksustata tulumaksuga.
Maksu- ja Tolliamet asub seisukohale, et TuMS § 50 lg 22 teises lauses sätestatud erandi kohaldamise eeldused on järgmised: (i) jagunev ühing kustutatakse registrist ilma likvideerimismenetluseta; (ii) jaguneva (registrist kustutatud) äriühingu vara kasutatakse jätkuvalt Eestis majandustegevuses teises äriühingus või mitteresidendist äriühingu püsivas tegevuskohas; (iii) tehing ei lähe vastuollu üldise kuritarvituste vastase reegliga (TuMS § 51). Taotleja on jagunev residendist äriühing, mis jagunemisel jaotumise teel kustutatakse äriregistrist ilma likvideerimiseta. Omandavad ühingud on residendist juriidilised isikud. Jaguneva ühingu vara ei viida Eestist välja. Tegemist ei ole piiriülese ümberkorraldamisega. TuMS § 50 lg 22 teise lausega ettenähtud tulumaksuvabastuse kohaldamiseks tuleb tehinguosalistel lisaks järgida ka kõiki jaotumise nõudeid ja tunnuseid (seal hulgas peab jaotumine vastama äriseadustikus sätestatud jaotumise nõuetele ja tunnustele) ning et jaotumine peab toimuma vastavalt kummagi osaniku osaluse suurusele ja tegelikule väärtusele taotlejas. Antud juhul ei nähtu, et taotleja ja selle omanikud taotleks jagunemise tehingute ainukese või peamise eesmärgina keelatud maksueelist TuMS § 51 lg 1 mõistes ja et plaanitud jagunemine ei oleks tegelik tehing. Kui TuMS § 50 lg 22 teise lausega ettenähtud erandi eeldused on täidetud, tehing või tehingute jada ei lähe vastuollu üldise kuritarvituste vastase reegliga, maksustamist TuMS § 50 lg 22 esimese lause alusel ei toimu. Sellisel juhul toimub maksustamine hiljem omandava(te) äriühingu(te) tasemel üldises korras (seal hulgas taotlejalt saadud vara arvelt enda osanikele või aktsionäridele dividendide maksmisel, omakapitalist väljamaksete tegemisel jne).
Siduva eelotsuse kuupäev: 14.05.2024
-
Taotleja omandas tulundusühistu senistelt liikmetelt nende liikmesused, saades ühistu ainukeseks liikmeks. Taotleja eesmärgiks oli omandada ühistu osalus osaühingus, et kasutada selle vara enda kontserni huvides. Kuna peale tehingut ühistu senine ühistuline tegevus ja majandustegevus lõpetati, soovinuks taotleja eraldi ettevõttena otstarbetuks muutunud ühistu endaga ühendada ja selle vara edaspidi Eesis enda ettevõtluses kasutada, ent tulundusühistu ja muud liiki äriühingu ühinemine ei ole äriseadustiku (ÄS) järgi võimalik. Seetõttu kaalub taotleja ühistu likvideerimist ja selle vara üleandmist taotlejale likvideerimisjaotisena. Taotleja palub maksuhalduril kinnitada, et taotleja kontserni ümberstruktureerimise eesmärgil läbiviidav likvideerimine ja vara üleandmine ühistu liikmest taotlejale ei ole tulumaksuseaduse (TuMS) § 50 lg 22 alusel tulumaksuga maksustatavaks likvideerimisjaotiseks. Taotleja leiab, et toiminguid tuleks nende majanduslikku sisu ja eesmärki arvestades käsitleda analoogselt kahe osaühingu ühinemisega, kus taotleja (ühendav ühing) ühendab endaga ühistu (ühendatav ühing) ja mis on maksuneutraalne sündmus, s.t ei too kummalegi ühingule kaasa tulumaksukohustust.
Maksu- ja Tolliamet leiab, et tulundusühistu likvideerimisel ja selle vara (sh sellele kuuluva osaühingu osaluse) likvideerimisjaotisena taotlejale üle andmisel tekib ühistul siiski TuMS § 50 lg 22 alusel tulumaksu tasumise kohustus vara (likvideerimisjaotise) turuväärtuselt, mis ületab ühistu omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid. TuMS § 50 lg 22 teise lause sõnastus lubab selle lõigu kohaldamata jätta üksnes äriühingu registrist likvideerimiseta kustutamise korral ja sõltumata likvideerimise eesmärgist. Kui äriühingut ei likvideerita, ei saa tekkida ka maksustamisele kuuluvat likvideerimisjaotist. Sel juhul läheb äriühingu vara üle õigusjärglasele ja ei välju vahepeal ettevõtlussfäärist, seega ei ole äriühingu kasumi või vara jaotamisega TuMS § 50 tähenduses. Selles asjas aga toimuks enne ühistu vara taotlejale üle andmist ühistu likvideerimismenetlus, sest äriseadustiku (ÄS) § 428 keelu tõttu ei ole tulundusühistu ja osaühingu ühendamine ja seega ka vara üleminek viimasele õigusjärgluse korras võimalik. Sarnased piirangud on ka tulundusühistu jagunemise ja ümberkujundamise puhul. Tulundusühistu on seega teistest äriühingutest eristuv spetsiifiline äriühing, mis järeldub ka eraldi seaduse (tulundusühistuseadus, TÜS) olemasolust, TÜS § 1 lg 1 ühistu eesmärkidest ja n-ö liikmesuse põhimõttest. Sestap võivad ka selle lõpetamisele ja vara ühistu liikmetele (sh teisele äriühingule) üleandmisele kohalduda teistest äriühingutest erinevad reeglid, piirangud ja tagajärjed, sh maksuõiguslikud tagajärjed. Selles olukorras tuleb ka maksuhalduril eeldada, et seadusandja tahteks ongi maksustada tulundusühistu registrist kustutamine koos vara ühistu liikmetele jaotamisega tulumaksuga, isegi kui ühistu vara kasutataks hiljem teise äriühingu majandustegevuses. Maksuhaldur loeb selles asjas toimingute tegelikuks sisuks otstarbe kaotanud ühistu likvideerimise ja vara (likvideerimisjaotisena) ühistu liikmest taotlejale jaotamise, millega kaasneb tulumaksukohustus. Maksuvabastusi andvaid õigusnorme kui erandeid üldisest maksustamisest tuleb tõlgendada kitsendavalt, mitte laiendavalt. Samuti tuleb maksuhalduril maksustamisel lähtuda seaduses sätestatud maksuobjektidest ja seaduslikkuse põhimõttest, mitte analoogiast.
Siduva eelotsuse kuupäev: 17.06.2024
-
Taotleja on suurendanud kasumi arvelt osakapitali kolmel korral (fondiemissioon): 1997, 1998 ja 2000, kokku summas 100 000 eurot. Seejuures on viimase fondiemissiooni aluseks taotleja majandusaasta aruanne seisuga 31.12.1999 (s.t fondiemissioon viidi läbi 1999. aasta puhaskasumi või varem teenitud jaotamata kasumi arvelt). Taotleja osakapital on 100 000 eurot. Taotleja ainuosanik plaanib võtta vastu otsuse, mille alusel vähendada taotleja osakapitali 0,01 euroni ning teha taotleja ainuosanikule väljamakse summas 99 999,99 eurot. Taotleja palub maksuhaldurilt kinnitust, et taotleja osakapitali vähendamise tulemusel ainuosanikule tehtavat väljamakset ei maksustata tulumaksuga.
Maksu- ja Tolliamet selgitab, et üldjuhul ei loeta fondiemissiooni äriühingu omakapitali tehtud rahaliseks või mitterahaliseks sissemakseks TuMS § 50 lg 2 esimese lause tähenduses ning reegeljuhtumil maksustatakse tulumaksuga fondiemissiooni teel suurendatud osakapitali vähendamisel osanikule tehtav väljamakse TuMS § 50 lg 2 esimese lause alusel. Erandiks on enne 2000. aastat tehtud fondiemissioon, mille kohta kehtib rakendussäte TuMS § 61 lg 34. Viidatud rakendussättest tulenevalt võetakse sissemaksena arvesse ka residendist äriühingu poolt enne 2000. aastat fondiemissiooniks kasutatud kasumi summa. 1. jaanuarini 2000 kehtinud tulumaksuseaduse alusel maksustati äriühingute teenitud kasum, mistõttu 1999. aastal teenitud kasum kuulus maksustamisele tulumaksuga (tekkepõhine arvestusprintsiip). Alates 1. jaanuarist 2000 kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata äriühingu jaotamata kasumit. Ajavahemikus 01.01.2000–31.12.2010 kehtinud TuMS § 58 lg-st 1 järeldub, et kuni 31.12.1999 teenitud jaotamata kasum on maksustatud kuni 31.12.1999 kehtinud tulumaksuseaduse sätete alusel ning seda ei maksustata enam teist korda alates 01.01.2000 kehtima hakanud tulumaksuseaduse järgi. Kuivõrd 2000. aastal läbi viidud fondiemissiooniks kasutati 1999. aastal teenitud või varasemate aastate jaotamata kasumit, mis kuulus maksustamisele tulumaksuga kuni 31.12.2019 kehtinud tulumaksuseaduse alusel, ning TuMS § 61 lg 34 eesmärk on vältida topeltmaksustamist, tuleb asuda seisukohale, et ka 2000. aastal läbi viidud fondiemissioonile kohaldub TuMS § 61 lg-s 34 sätestatud erand, kuna fondiemissioon viidi läbi enne 2000. aastat teenitud kasumi arvelt. Vastavalt ei maksustata tulumaksuga tehtavat väljamakset summas 99 999,99 eurot.
Siduva eelotsuse kuupäev: 18.06.2024
Viimati uuendatud 30.04.2025
Viimati uuendatud 05.11.2025