Sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär
- Sotsiaalmaksu maksjatele on kehtestatud ühesugune sotsiaalmaksu kohustuse alammäär.
- 2026. aastal on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 886 eurot, s.t sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on tööandja jaoks 292,38 eurot kuus.
- Sotsiaalmaksu kuumäär kehtestatakse riigieelarvega eelmise kalendriaasta 1. juulil kehtinud töötasu alammäära põhjal, mistõttu võetakse jooksva aasta sotsiaalmaksu kuumäära arvutamisel aluseks eelmisel aastal kehtinud töötasu alammäär.
- Tööandja sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse arvestamise kord on kehtestatud rahandusministri 15. märtsi 2013. a määrusega nr 17.
Füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaksu avansilised maksed
Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) maksab aasta kestel sotsiaalmaksu avansilisi makseid neli korda aastas – iga kvartali viimase kuu 15. kuupäevaks. FIE lõpliku sotsiaalmaksu kohustuse aastas arvutab Maksu- ja Tolliamet ettevõtja tuludeklaratsioonis deklareeritud ettevõtlustulu alusel ning saadab ettevõtjale maksuteate juurdemaksmisele kuuluva sotsiaalmaksu kohta. Juurdemaksmisele kuuluva sotsiaalmaksu tasumise tähtpäev on 1. oktoober. Info tasumise kohta
Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) ettevõtlusest saadud tulu sotsiaalmaksuga maksustamise periood on kalendriaasta, sest maksustatav ettevõtlustulu selgitatakse välja füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel üks kord aastas.
Kalendriaasta kestel on FIE üldreeglina kohustatud kord kvartalis maksma sotsiaalmaksu avansilisi makseid.
Sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumise tähtpäevad 2026. aastal
- 16. märts (I kvartali eest)
- 15. juuni (II kvartali eest)
- 15. september (III kvartali eest)
- 15. detsember (IV kvartali eest)
Õiguslik alus
Sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumise korda reguleerivad sätted
- Avansiliste maksete arvestus käib kvartalite kohta. Avansiliste maksete arvestamise aluseks olev sotsiaalmaksu kuumäär on 2026. aastal 886 eurot.
Kvartaalne sotsiaalmaksu avansiliste maksete kohustus on 877,14 eurot (886 × 3 × 33%), kui ei esine maksukohustust vähendavaid asjaolusid ehk kui avansilised maksed arvutatakse terve kvartali eest. -
FIE on vabastatud sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumise kohustusest, kui ta on kogu kvartali jooksul olnud (SMS § 9 lg 3 p 1):
- riikliku pensioni saaja (sh paindlikul pensionil) või osalise või puuduva töövõimega isik,
-
ravikindlustatud ravikindlustuse seaduse § 5 lg 4 p 5 alusel:
- õigusaktide alusel asutatud ja tegutsevas Eesti õppeasutuses või välisriigi samaväärses õppeasutuses põhiharidust omandav isik;
- üldkeskharidust omandav isik;
- kutseõppe tasemeõppes õppiv isik;
- Eesti alalisest elanikust üliõpilane, välja arvatud doktoranditoetust saav doktorant.
Õppevorm ja vanus ei mängi rolli õppuri kindlustusel. Olenemata vanusest on Eesti alalisel elanikul õigus saada kindlustust nii päeva- kui kaugõppes õppides juhul, kui ta on vastu võetud (immatrikuleeritud) ülikooli tasemeõppe õppekavale ning omab üliõpilase staatust.
Ravikindlustusele ei oma õigust näiteks ekstern, sest teda ei immatrikuleerita ja tal ei ole üliõpilase staatust. Samuti ei saa kindlustust avatud ülikoolis õppija, sest ta õpib tasemeõppe õppekava moodulite või üksikute õppeainete kursuseprogrammide alusel. Ka tema ei oma üliõpilase staatust.
Inimene näeb oma ravikindlustusandmeid portaalis eesti.ee lehelt „Ravikindlustus". Vajadusel saab tõendi PDF-vormingus dokumendina salvestada või saata e-kirjaga soovitud aadressile.
Kindlustus algab päeval, kui Tervisekassasse laekuvad andmed õppima asumisest (üldjuhul Haridus- ja Teadusministeeriumilt). Maksu- ja Tolliamet saab õppurite andmeid Tervisekassalt.
Õpilased ja üliõpilased, kes suunduvad õppima välismaale, peavad Eestis ravikindlustuse jätkamiseks esitama Tervisekassale avalduse ja välisriigi õppeasutuses õppimist tõendava dokumendi.
Tõend õppimise kohta tuleb Tervisekassasse toimetada igal õppeaastal, kuna ravikindlustus vormistatakse esitatud dokumendi alusel maksimaalselt 12 kuuks.
Märkus: alla 19-aastased FIEd on vabastatud sotsiaalmaksu avansiliste maksete kohustusest olenemata õppuri staatusest.
Õppivad FIE-d ja pensionäridest FIE-d on vabastatud aasta kestel sotsiaalmaksu avansiliste maksete tasumise kohustusest ning tuludeklaratsiooni alusel sotsiaalmaksu aastasest miinimumkohustusest. Kuid nemad on siiski kohustatud maksma sotsiaalmaksu kord aastas füüsilise isiku tuludeklaratsioonis deklareeritud tegelikult ettevõtluskasumilt (33%-lise maksumääraga).
- Sotsiaalmaksu avansiliste maksete kvartaalse kohustuse proportsionaalne arvestus, kui maksukohustus on kvartalist lühema perioodi jooksul (SMS § 9 lõiked 5 ja 51).
Kui avansiliste maksete kohustusest vabastamise tingimused on täidetud mitte kogu kvartali jooksul, vaid üksnes teatud perioodi jooksul kvartalis, siis rakendatakse päevade põhist proportsiooni.
FIE maksab sotsiaalmaksu avansilisi makseid proportsionaalselt:
- FIE-na registreeritud päevade arvuga, kui ta on kvartali kestel kantud äriregistrisse või kustutatud äriregistrist;
- ettevõtlusega tegelemise päevade arvuga, kui ta on teatanud äriregistri pidajale tegevuse peatamisest või hooajalise tegevuse algus- ja lõppkuupäeva;
- pensionäriks või osalise või puuduva töövõimega isikuks saamisele eelnenud päevade arvuga, kui ta on kvartali kestel saanud riikliku pensioni saajaks või osalise või puuduva töövõimega isikuks, ning selle staatuse lõppemisele järgnenud päevade arvuga, kui tal on kvartali kestel lõppenud õigus saada riiklikku pensioni või osalise või puuduva töövõimega isiku staatus;
- ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 4 punkti 5 alusel kindlustatud isikuga võrdsustatud isiku staatuse tekkimisele eelnenud päevade arvuga, kui tal on kvartali kestel tekkinud õigus olla võrdsustatud isik ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 4 punkti 5 alusel, ning selle staatuse lõppemisele järgnenud päevade arvuga, kui tal on kvartali kestel lõppenud õigus olla võrdsustatud isik ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 4 punkti 5 alusel;
- välisriigi pädeva sotsiaalkindlustusasutuse sertifikaadi A1 mittekehtivuse päevade arvuga.
Kui isikul on maksukohustus osade kvartali päevade eest, siis:
- leitakse päevade arv, mille eest maksukohustus tekkis (liidetakse kokku kõik maksuvabastusega katmata päevad);
- leitakse antud kvartali tegelik päevade arv;
- arvutatakse makse päevapõhiselt: kvartali makse ÷ kvartali päevade arv × maksukohustuse päevade arv.
Igas kvartalis on erinev päevade arv:
I kv: 31 + 28 + 31 = 90 päeva
II kv: 30 + 31 + 30 = 91 päeva
III kv: 31 + 31 + 30 = 92 päeva
IV kv: 31 + 30 + 31 = 92 päeva
Näiteks kui maksukohustus tekkis 50 päeva eest ja antud kvartalis on 91 päeva, siis arvutatakse maksukohustus järgnevalt: 877,14 eurot ÷ 91 × 50 = 487,50 eurot.
Näited
Toome näited 2026. aasta I kvartali avansiliste maksete päevapõhise arvestuse kohta (päevade arv = maksukohustuse päevade arv kvartalis):
- FIE algus 01.01.2026 (või varem) ja lõpp 31.01.2026 → päevade arv = 31 → I kv makse: 877,14 eurot ÷ 90 päeva × 31 päeva = 302,25 eurot
- FIE algus 31.01.2026 ja lõpp 28.02.2026 → päevade arv = 29 → I kv makse: 877,14 ÷ 90 × 29 = 282,75 eurot
- FIE algus 01.01.2026 (või varem), peatamine 10.01.2026–05.02.2026 (27 päeva) ja õppur 10.02.–05.03.2026 (24 päeva), FIE lõpp puudub → päevade arv = kvartali päevade arv 90 – peatamise päevade arv 27 – õppuriks olemise päevade arv 24 = 39 → I kv makse: 877,14 ÷ 90 × 39 = 380,25 eurot
- Tööandja sotsiaalmaksu arvesse võtmine FIE avansiliste maksete vähendusena (SMS § 9 lg 4):
„Kui füüsilisest isikust ettevõtja eest maksab sotsiaalmaksu ka tööandja või SMS § 6 alusel riik, linn, vald, võib tema makstavate avansiliste maksete summa olla väiksem kui kolmekordselt sotsiaalmaksu kuumääralt arvutatud maksusumma, kui tööandja või § 6 alusel riigi, linna, valla poolt maksustamisperioodi jooksul tema eest ja avansiliste maksetena tema poolt makstav sotsiaalmaksu summa kokku on võrdne kolmekordselt sotsiaalmaksu kuumääralt arvutatud maksusummaga. Tööandja või SMS § 6 alusel riigi, linna, valla makstavat sotsiaalmaksu arvestatakse summeeritult alates kalendriaasta algusest“.
FIE avansiliste maksete kohustust vähendav tööandja või SMS § 6 alusel riigi, KOV-i, loomeliidu poolt maksudeklaratsiooni TSD või ESD vormidel deklareeritud sotsiaalmaks võetakse arvesse summeeritult alates kalendriaasta algusest (SMS § 9 lg 4).
Kvartali sotsiaalmaksu avansiliste maksete kohustuse (täissumma või proportsiooniga arvutatud) summat vähendatakse maksudeklaratsioonide TSD või ESD vormidel deklareeritud sotsiaalmaksu summa võrra. Deklaratsiooni TSD või ESD andmed võetakse arvesse kvartali suhtes (–1 kuu) perioodilise nihkega (st seisuga 17.03.2025 I kvartali makse arvutamisel võetakse arvesse deklaratsiooni TSD või ESD 2024. a detsembri kohta, 2025. a jaanuari ja veebruari kohta. Kui vastava perioodi deklaratsioonil TSD või ESD olev sotsiaalmaksu summa on suurem kui antud kvartali avansilise makse kohustus, siis kandub selles kvartalis kasutamata tööandja sotsiaalmaks järgmis(t)e kvartali(te) maksekohustuse vähenduseks, kuid mitte tagasiulatuvalt eelmiste kvartalite maksukohustuse vähendamiseks. Palgatulu saamise kuule eelnevates kvartalites tekkinud avansilise makse kohustust jooksvalt ümber ei arvutata. Eelnevates kvartalites avansilise makse kohustuse põhjal tekkinud enammakse tagastatakse üldkorras 2025. a füüsilisest isiku tuludeklaratsiooni.
Näited
- I kvartali maksukohustus on 811,80 eurot. Kontrollitakse 2024. a detsembrikuu, 2025. a jaanuari- ja veebruarikuu vormil TSD/ESD olevaid sotsiaalmaksu summasid. Oletame, et tööandja sotsiaalmaksu kogusumma on 100 eurot, siis FIE lõplik I kvartali makse on 811,80 – 100 = 711,80 eurot.
- II kvartali maksukohustus on 811,80 eurot. Kontrollitakse 2025. a märtsi-, aprilli- ja maikuu vormil TSD/ESD olevaid sotsiaalmaksu summasid. Oletame, et tööandja sotsiaalmaksu kogusumma on 995 eurot, siis FIE lõplik II kvartali makse on 811,80 – 811,80 = 0 eurot ja vormi TSD või ESD sotsiaalmaksu kasutamata jääk on 995 – 811,80 = 183,20 eurot järgmis(t)e kvartalite katteks.
- III kvartali maksukohustus on 811,80 eurot. Kontrollitakse 2025. a juuni-, juuli- ja augustikuu vormil TSD olevaid sotsiaalmaksu summasid. Oletame, et tööandja sotsiaalmaksu kogusumma on 50 eurot, siis lõplik III kvartali makse on 811,80 – 183,20 (jääk) – 50 (uus) = 578,60 eurot.
- IV kvartali maksukohustus on 811,80 eurot. Kontrollitakse 2025. a septembri-, oktoobri- ja novembrikuu vormil TSD olevaid sotsiaalmaksu summasid. Oletame, et sotsiaalmaksu kogusumma on 900 eurot, siis lõplik IV kvartali makse on 811,80 – 811,80 = 0 eurot ja kuigi osa vormi TSD või ESD sotsiaalmaksu summat jäi ära kasutamata 88,20 eurot, siis seda järgmisesse aastasse ei kanta. Lõplik sotsiaalmaksu aastakohustuse ümberarvestus tehakse füüsilise isiku 2025. aasta tuludeklaratsiooni alusel 2026. aastal ja siis võetakse arvesse vormi TSD või ESD sotsiaalmaksu summa 2025. aasta jaanuari-detsembri kohta.
Analoogselt tööandja sotsiaalmaksuga võetakse arvesse ka 2025. aastal isiku ettevõtluskontolt sotsiaalmaksu katteks laekunud summasid juhul, kui FIE-l on olemas selline konto.
Oluline on, et FIE ise jälgiks oma sotsiaalmaksu avansilise makse kohustuse suurust ja tasuks selle õigeaegselt.
Tähtpäevaks tasumata sotsiaalmaksu avansiliste maksete summalt tuleb tasuda intressi 0,06 protsenti päevas. Maksu- ja Tolliamet arvestab kvartali eest tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu summa välja tasumise tähtpäevale eelneval ööl maksete genereerimise hetkel teadaolevate avansilise makse aluseks olevate andmete alusel (FIE sotsiaalmaksu avansilise makse suurust mõjutavad nt ettevõtluse peatamine, pensionäriks või õppuriks saamine, tööandja või riigi poolt makstud sotsiaalmaks jne). Kui FIE ei ole ise arvestanud sotsiaalmaksu avansiliste maksete kohustuse suurust, saab ta avansiliste maksete summa teada e-teenuste keskkonnast e-MTA või Maksu- ja Tolliameti teenindusbüroost sotsiaalmaksu avansilise makse tasumise tähtpäeval (iga kvartali viimase kuu 15. kuupäeval).
Sotsiaalmaksu deklareerimine ja tasumine
Sotsiaalmaksu maksavad:
- tööandjad; maks deklareeritakse deklaratsioonil TSD ja makstakse igakuiselt;
- füüsilisest isikust ettevõtjad oma ettevõtlustuludelt;
- riik, vald või linn (vt sotsiaalmaksu maksmise erijuhud); maks deklareeritakse maksudeklaratsioonil ESD ja makstakse igakuiselt.
Tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (vorm TSD) esitatakse iga kuu 10. kuupäevaks. TSD deklaratsiooni maksustamisperiood on kalendrikuu ja esitatakse kassapõhiselt. See tähendab, et deklaratsioon tuleb esitada väljamaksetele või kulude tegemisele järgneva kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonnas e-MTA. Kui kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäevaks puhkepäevale järgnev esimene tööpäev.
Eestis kohaldub Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta ning selle rakendusmäärus nr 987/2009. Määruse 883/2004 II jaotise alusel määratakse kindlaks, missuguse liikmesriigi seadusandlust tuleb kohaldada, kui tegu on töötaja liikumisega Euroopa Liidu (EL) piires või kui tööandja registreeritud tegevuskoht asub teises liikmesriigis kui isiku töötamiskoht.
Maksu- ja Tolliameti pädevus ELi määruste kohaldamisel
- Sotsiaalkindlustusmaksude ja -maksete kogumine. Eesti puhul on nendeks sotsiaalmaks, töötuskindlustusmakse ning Eesti residentide puhul ka pensioni II samba kogumispensioni maksed.
- Andmevahetus liikmesriikide vahel sotsiaalkindlustusmaksete küsimustes.
- Maksuvõlgade sissenõudmine teiste liikmesriikide pädevate asutuste taotluste alusel ning vastavate taotluste esitamine teistele liikmesriikidele.
ELi reeglid näevad ette, et igale inimesele peavad korraga kohalduma vaid ühe riigi seadused. Maksustamise seisukohalt tähendab see, et inimese erinevates liikmesriikides töötamise eest saadud tasud maksustatakse korraga vaid ühes riigis. Üldreeglina tasutakse sotsiaalkindlustuse maksud ja maksed riiki, kus toimub töö tegemine.
Sellest üldreeglist on kehtestatud erandid mitmes riigis korraga töötavatele isikutele ning lähetatud töötajatele. Sellisel juhul makstakse sotsiaalkindlustusmaksed riigis (nn kindlustajariik), kelle pädev sotsiaalkindlustusasutus on väljastanud isiku või tema tööandja taotluse alusel tõendi A1 („Tõendi omaniku suhtes kohaldatavaid sotsiaalkindlustuse õigusakte käsitlev tõend“). Eestis on pädevaks asutuseks kindlustajariigi määramise ja tõendi A1 väljastamise küsimustes Sotsiaalkindlustusamet (SKA).
Juhul kui Sotsiaalkindlustusamet on väljastanud isikule tõendi A1, tähendab see, et rakendatakse Eesti sotsiaalmaksuseadust. Juhul kui tõend A1 on väljastatud teisest liikmesriigist, siis Eestis sotsiaalmaksukohustust ei teki ning töötaja sotsiaalkindlustusmaksed tuleb maksta selles riigis sealsete reeglite kohaselt.
Välisriigi tööandja sotsiaalmaksukohustus Eestis
Kui välisriigi tööandjal tekib Eestis sotsiaalmaksu kohustus, on tööandjal maksukohustuse täitmiseks võimalus volitada töötajat täitma Eestis tekkivaid maksukohustusi tööandja nimel ja arvel (rakendusmääruse 987/2009 artikkel 21).
Eeltoodust lähtuvalt juhime tähelepanu sellele, et olenevalt konkreetsest situatsioonist võib juhtuda, et Eesti tööandja, kes saadab oma töötaja välisriiki tööle või võtab Eestis tööle välisriigi töötaja, peab maksma sellele töötajale makstud palgalt Eestis nii tulu- kui ka sotsiaalmaksu või ainult tulumaksu või ainult sotsiaalmaksu.
Kui Eesti on sõlminud välisriigiga sotsiaalkindlustuslepingu, siis selle riigi elanikule tehtud väljamaksete sotsiaalmaksuga maksustamisel tuleb lähtuda lepingust.
Sotsiaalkindlustuslepingud
| Riik | Kehtivuse algus | Riigi Teataja |
|---|---|---|
| Ukraina | 01.02.2012 | RT II, 07.11.2011, 2 |
| Kanada | 01.11.2006 | RT II, 24.11.2005, 28, 93 |
| Venemaa | 21.10.2011 | RT II, 11.10.2011, 1 |
| Austraalia | 01.01.2018 | RT II, 29.04.2016, 3 |
| Valgevene | 01.03.2020 | RT II, 14.03.2019, 2 |
Alljärgnevas tabelis on toodud isikute loetelu, kelle eest maksab sotsiaalmaksu riik, vald või linn, juriidiline isik või FIE sotsiaalmaksuseaduse §-de 6 ja 61 alusel.
Samuti on toodud loetelu riigiasutustest, kes peavad riigipoolse sotsiaalmaksu arvestust, ning esitatud sotsiaalmaksu määr ja maksubaas, aga ka vormi ESD koodid ja tunnused.
Riigi, valla või linna, juriidilise isiku või FIE poolt sotsiaalmaksu maksmist ja deklareerimist reguleerib sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 6 lg-d 1 ja 11 ning § 61, rahandusministri 31.12.2003 määrus nr 113 „Sotsiaalmaksu maksmise kord erijuhtudel".
Maksudeklaratsioon ESD on kehtestatud rahandusministri 29.11.2010 määrusega nr 60 (lisa 9). Deklaratsioon laaditakse XML-vormingus või sisestatakse Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonnas e-MTA. Faili struktuur
| SMS § 6 lõike 1 punkt | Isikud, kelle eest maksab sotsiaalmaksu riik (lg 11 – vald või linn) | Seadus, mille alusel makstakse tasu või toetust | Sotsiaalmaksu maksja | ESD kood | Sotsiaalmaksu määr | Sotsiaalmaksu baas eurodes |
|---|---|---|---|---|---|---|
| 1 | Üks Eestis elav ja alla 3-aastast Eestis elavat last kasvatav vanem, vanema abikaasa, lapsendaja, eestkostja või hoolduspere vanem, kellele makstakse ema vanemahüvitist, jagatavat vanemahüvitist või lapsendaja vanemahüvitist perehüvitiste seaduse alusel | Sotsiaalkindlustusamet (SKA) | 611 | 20 | 886 | |
| 11 | Üks Eestis elav mittetöötav vanem, vanema abikaasa, lapsendaja, eestkostja või hoolduspere vanem, kes kasvatab kolme või enamat alla 19-aastast Eestis elavat või välismaal õppimise tõttu perest eemal viibivat last, kellest vähemalt üks on alla 8-aastane, ja kellele makstakse perehüvitiste seaduse § 21 alusel lasterikka pere toetust, või toetuse mittemaksmisel isik, kes on esitanud SKA-le taotluse, et riik maksaks tema eest sotsiaalmaksu | SKA | 6111 | 33 | 886 | |
| 2 | Välisteenistuse seaduse § 67 ja avaliku teenistuse seaduse § 46 alusel abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu saav isik | Välisteenistuse seaduse § 67, avaliku teenistuse seaduse § 46 | Välisministeerium, lähetajaministeerium või selle valitsemisala ametiasutus | 612 | 33 | Tasu summa |
| 21 | Kehtetu | |||||
| 22 | Vabariigi Presidendi mittetöötav abikaasa, kes ei saa riiklikku pensioni ega ole osalise või puuduva töövõimega isik | Vabariigi Presidendi Kantselei | 6122 | 33 | 886 | |
| 3 | Ajateenija või asendusteenistuja | Kaitseministeerium | 613 | 33 | 886 | |
| 31 | Isik, kellel on aja-, reserv- või asendusteenistuse ajal tekkinud ajutine töövõimetus (al 01.04.2013) | Kaitseministeerium | 6131 | 13 | 886 | |
| 32 | Kehtetu | |||||
| 33 | Ajateenistuse lõpetanud isik | Kaitseministeerium | 6133 | 13 | 886 | |
| 4 | Kehtetu | |||||
| 5 | Töötaja, kes saab töövõimetuspensioni või on osalise või puuduva töövõimega isik | Töötukassa | 615 | 20 | 886 | |
| 6 | Töötu toetust saav isik | Töötukassa | 616 | 13 | 886 | |
| 61 | Töötuna arvele võetud isik | Töötukassa | 6161 | 13 | 886 | |
| 7 | Tuumakatastroofi, tuumakatsetuse või aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest osavõtnud mittetöötav isik, kes ei saa pensioni ega ole osalise või puuduva töövõimega isik | Töötukassa | 617 | 33 | 886 | |
| 8 | Ülalpeetav abikaasa, kes kasvatab vähemalt ühte alla 8-aastast last või 8-aastast last kuni esimese klassi lõpetamiseni või vähemalt kolme alla 16-aastast last Kehtetu alates 01.01.2026 | Ravikindlustuse seaduse § 5 | SKA | 618 | 13 | 886 |
| 9 | Sotsiaaltoetust saav isik | Sotsiaalhoolekande seaduse § 140 | SKA | 619 | 13 | 886 |
| 10 | Üks Eestis elav vanem, vanema abikaasa, lapsendaja, eestkostja või hoolduspere vanem, kes kasvatab seitset või enamat alla 19-aastast Eestis elavat või välismaal õppimise tõttu perest eemal viibivat last ja kellele makstakse perehüvitiste seaduse § 21 alusel lasterikka pere toetust, või toetuse mittemaksmisel isik, kes on esitanud SKA-le taotluse, et riik maksaks tema eest sotsiaalmaksu | Perehüvitiste seaduse § 21 | SKA | 6110 | 33 | Toetuse summa |
| 11 | Tööturukoolituses, tööpraktikas ja tööharjutuses osalev isik | Tööturumeetmete seaduse § 6 | Töötukassa | 6211 | 13 | 886 |
| 13 | Isik, kellele on määratud vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetus | Päästeteenistuse seaduse § 19 | Siseministeerium | 6213 | 13 | 886 |
| 14 | Doktoranditoetust saav isik (al. 01.09.2015) | Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse § 5 | Haridus- ja Teadusministeerium | 6114 | 33 | Toetuse summa |
| 15 | Eestis elav mittetöötav rahvusvahelise kaitse saaja, kes on vanaduspensioniealine riikliku pensionikindlustuse seaduse § 7 tähenduses ja ei saa Eestis määratud riiklikku pensioni | 619 | 13 | 886 | ||
| lg 11 | Isik, kellele makstakse toetust puudega isiku hooldamise eest või puudega lapse hooldamise eest ning kes ei tööta ega saa pensioni | Sotsiaalhoolekande seaduse § 26 | Valla- või linnavalitsus | 620 | 33 | 886 |
| lg 12 | Vabakutseline loovisik, kellele makstakse loometoetust | Loovisikute ja loomeliitude seaduse §-d 18 ja 19 | Loomeliit | 721 | 33 | 886 |
| § 61 | FIE abikaasa | FIE | 810 | 33 | 886 |
NB! Alates 15.04.2024 maksab Eesti Kultuurkapital loomeinimestele loometöötasu. Kehtima jääb loomeliitude makstav loometoetus. Palume tähele panna, et tegemist kahe erineva tasu liigiga ning maksustamine on seetõttu erinev. Loometoetust maksab Loomeliit ning loometöötasu maksab Eesti Kultuurkapital.
Loometoetus
Sotsiaalmaksuseaduse § 6 lõike 12 kohaselt maksab loomeliit sotsiaalmaksu vabakutselise loovisiku eest, kellele loomeliit maksab loometoetust loovisikute ja loomeliitude seaduse (LLS) §-de 18 ja 19 alusel.
Vabakutselise loovisiku kohta peab sotsiaalmaksu arvestust ja täidab maksudeklaratsiooni vormi ESD sellele isikule loometoetust maksev loomeliit.
Loomeliit maksab loometoetuse saava loovisiku eest sotsiaalmaksu kuumääralt, mis 2026. aastal on 886 eurot. Maksustamisperioodiks on kalendrikuu.
Kui loomeliidul on kohustus maksta loovisiku eest sotsiaalmaksu terve kuu eest, siis arvestatakse sotsiaalmaksu 886 eurolt maksumääraga 33% ehk 292,38 eurot, olenemata isikule makstava loometoetuse suurusest. Kalendrikuu eest, mille kestel isikul algab või lõpeb loometoetuse saamise õigus, makstakse sotsiaalmaksu proportsionaalselt kalendripäevade arvuga, mille eest on loomeliidul kohustus sotsiaalmaksu maksta. Maksudeklaratsioonil ESD näidatakse sotsiaalmaksu kohustuse tekkimise või lõppemise kuupäev. Näiteks, kui märtsikuus on isikul tekkinud õigus saada loometoetust 17. märtsist (15 päeva), siis arvutatakse sotsiaalmaksu järgnevalt: 886 ÷ 31 × 15 × 33% = 141,47 eurot (sotsiaalmaks arvestatakse eurodes sendi täpsusega).
Juhul kui vabakutseline loovisik saab loometoetust mitmest loomeliidust (LLS § 18 lõige 2), maksab iga loomeliit sotsiaalmaksu tema poolt makstava loometoetuse summalt vastavalt sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 6 lõikele 2⁵.
Kui loometoetust maksab üks loomeliit, maksab loomeliit loovisiku eest sotsiaalmaksu kuumääralt vastavalt SMS § 6 lõikele 2.
Loomeliit on kohustatud:
- arvutama iga kuu loometoetust saavate vabakutseliste loovisikute kohta sotsiaalmaksu,
- kandma selle üle järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole ning
- esitama samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile vastava maksudeklaratsiooni (vorm ESD).
Samuti on loomeliit kohustatud andma isikule, kelle eest maksti sotsiaalmaksu seaduse § 6 lõike 12 alusel, tõendi arvestatud sotsiaalmaksu kohta (vorm TSM), kui isik seda nõuab.
Sotsiaalmaksu deklaratsioon ESD täidetakse käsitsi e-MTAs või esitatakse e-MTA kaudu elektrooniliselt XML-vormingus. Deklaratsiooni koostamisel tuleb näidata loovisiku puhul sotsiaalmaksu erijuhu (kood 9050) tunnuseks 721.
Kiirelt kätte
Loometöötasu
Alates 15.04.2024 maksab Eesti Kultuurkapital loometöötoetuse asemel loometöötasu vastavalt Eesti Kultuurkapitali seaduse § 2 lõikele 3.
Eesti Kultuurkapital sõlmib loometöötasu saajaga käsunduslepingu ning registreerib tasu saaja töötamise registrisse.
Loometööks ette nähtud tasu jagatakse loomeperioodi kuude arvuga ja makstakse välja igas kuus. Loometöötasu makstakse loometöötasu saajale välja kui töötasu ning väljamakse deklareeritakse maksudeklaratsioonil TSD. Loometöötasu maksustatakse kõigi tööjõumaksudega, sh tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaksed ja liitunud isiku puhul kogumispensioni makse.
Eesti Kultuurkapital esitab tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (vorm TSD) iga kuu 10. kuupäevaks.
Loometöötasu taotlemist ja maksmist reguleerib Eesti Kultuurkapital.
Tööandja, kelle juures töötab vähenenud töövõimega töötaja saab taotleda Eesti Töötukassalt sotsiaalmaksu soodustust.
Sotsiaalmaksusoodustust saab taotleda, kui:
- tööandja on äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus või füüsilisest isikust ettevõtja;
- töötajal on osaline või puuduv töövõime või vähemalt 40%-line püsiv töövõimetus;
- töötaja töötab tööandja juures töölepingu alusel (töötamise registris peab olema registreeritud õige töötamise liik). Töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel tasu saava vähenenud töövõimega isiku eest riik sotsiaalmaksu ei maksa.
Töötajal tuleb tööandjale tõendada, et ta on vähenenud töövõimega isik, esitades Töötukassa otsuse osalise või puuduva töövõime kohta või Sotsiaalkindlustusameti väljastatud pensionitunnistuse, kus peab olema märge vastava pensioniliigi (töövõimetuspension) ja tähtaja kohta.
Tööandja esitab Töötukassale sotsiaalmaksu tasumiseks taotluse (DOC), mille vorm on saadaval Töötukassa kodulehel. Taotlus on vaja esitada üks kord ühe tuvastatud püsiva töövõimetuse või osalise või puuduva töövõime perioodi kohta ühe vähenenud töövõimega töötaja eest. Kui vähenenud töövõimega isik on töösuhtes mitme tööandjaga, siis on õigus sotsiaalmaksu soodustust taotleda sellel tööandjal, kes arvestab töötaja palgalt tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu. Kui isik ei ole esitanud maksuvaba tulu arvestamise avaldust ühelegi tööandjale, valib ta kirjaliku avaldusega ühe tööandja, kelle eest Töötukassa maksab sotsiaalmaksu.
Sotsiaalmaksukohustuse tekkimise päevaks loetakse Töötukassale taotluse esitamise päeva, kuid kohustuse tekkimise päev ei saa olla varasem töötajal osalise või puuduva töövõime tuvastamise päevast või tema kohta töötamise registrisse kantud töötamise alustamise päevast. Taotlust ei saa esitada tagasiulatuvalt.
Osalise või puuduva töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu deklareerimine
Töötukassa maksab tööandja taotluse alusel vähenenud (osalise või puuduva) töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu määras 20% (alus alates 1. aprillist 2022 jõustunud SMS § 7 lg 4).
Riik maksab Töötukassa kaudu vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu selleks kehtestatud kuumääralt 2026. aastal 886 eurolt 20% ehk 177,20 eurot. Tööandja maksab vähenenud töövõimega töötaja eest sotsiaalmaksu tasu osalt, mis ületab Töötukassa makstud sotsiaalmaksu arvutamise aluseks olevat kuumäära ehk 886 eurot (SMS § 6 lg 3).
Sotsiaalmaksusoodustuse kasutamiseks deklareerib tööandja oma maksudeklaratsiooni vormi TSD lisas 1 koodi 1070 all vähenenud töövõimega töötajale maksustamisperioodil makstud tasu osa, millelt maksab töötaja eest sotsiaalmaksu Töötukassa. Kui töötasu on väiksem summast, millelt maksab sotsiaalmaksu Töötukassa, siis koodil 1070 näidatakse töötajale makstud töötasu (vt näidet 4).
Koodil 1070 näidatud summa võrra väheneb koodil 1060 deklareeritud sotsiaalmaksuga maksustatava väljamakse summa, millelt arvutatakse koodil 1100 tööandja tasumisele kuuluv sotsiaalmaks: kood 1100 = (kood 1060 – kood 1070) × 33%.
Kui Töötukassa kohustus maksta isiku eest sotsiaalmaksu tekib või lõpeb aruandekuu kestel, arvutatakse maksmisele kuuluv sotsiaalmaksu summa proportsionaalselt kalendripäevade arvuga, mille eest on Töötukassal kohustus sotsiaalmaksu maksta (vt näidet 1 ja näidet 5).
Näited
Osalise töövõimega isikuga töösuhte alguse kuupäev (töötamise registris ja Töötukassale esitatavas taotluses) on 1. jaanuar 2026.
Tööandja esitab Töötukassale sotsiaalmaksu maksmise taotluse 10. jaanuaril, seega Töötukassa sotsiaalmaksu kohustus tekib alates 10. jaanuarist. Töötukassa poolt jaanuari eest maksmisele kuuluv sotsiaalmaks arvutatakse proportsionaalselt kalendripäevade arvuga, mille eest on Töötukassal kohustus sotsiaalmaksu maksta:
886 ÷ 31 × 22 = 628,77 × 20% = 125,75 eurot.
Töötajale on arvestatud jaanuari eest töötasu 800 eurot. Töötasu makstakse välja 5. veebruaril ja deklareeritakse veebruari TSD (esitamise tähtpäev 10. märts) lisal 1, kus lisaks töötasu brutosummale (kood 1060) 800 eurot deklareerib tööandja koodi 1070 all summa 628,77 eurot ehk palga osa, millelt maksab sotsiaalmaksu Töötukassa. Kui deklaratsioon täidetakse e-teenuste keskkonnas e-MTA, siis Maksu- ja Tolliameti süsteem arvutab deklareeritud andmete alusel sotsiaalmaksu:
kood 1020 VM liik 10;
kood 1030 VM summa 800 eurot;
kood 1060 = kood 1030 = 800 eurot;
kood 1070 = 628,77 eurot;
kood 1100 = (kood 1060 – kood 1070) × 33% = (800 – 628,77) × 33% = 56,51 eurot.
Vähenenud töövõimega töötaja töötasu on 1000 eurot kuus. Töötukassale on ühekordne taotlus sotsiaalmaksu maksmiseks selle töötaja eest esitatud 2. juulil. Töötaja on puhkusel 1. septembrist kuni 30. septembrini. Septembris makstakse töötajale välja augusti töötasu 1000 eurot ja septembri puhkuseraha 1000 eurot, kokku 2000 eurot.
TSD septembri eest lisa 1:
kood 1030 = kood 1060 = 2000 eurot;
kood 1070 = 886 + 886* = 1772 eurot;
sotsiaalmaks kood 1100 = (2000 – 1772) × 33%= 75,24 eurot.
* Tööandjal on õigus kasutada septembris sotsiaalmaksusoodustust kahekordses määras, kuna puhkusetasu makstakse välja septembris ning oktoobris töötajale väljamakset ei tehta.
Kui töötaja puhkab näiteks 16. augustist kuni 14. septembrini ning saab septembri puhkusepäevade eest 500 eurot puhkuseraha augustis, aga tasu septembris töötatud päevade eest 500 eurot saab oktoobris, siis saab poole sotsiaalmaksusoodustusest kasutada augustis ja teise poole oktoobris.
Kui töötaja, kelle eest maksab sotsiaalmaksu Töötukassa, on terve kuu tasustamata puhkusel või haige, st selle kuu eest talle töötasu ei maksta ja tema eest sotsiaalmaksu ei arvestata, siis tööandjal ei ole õigust vähendada selle võrra oma teiste kuude sotsiaalmaksu kohustust.
Töötaja töötab osalise tööajaga ja saab töötasu 800 eurot kuus.
Tööandja esitas Töötukassale ühekordse taotluse selle töötaja eest riigipoolse sotsiaalmaksu tasumiseks. Tööandja ise sotsiaalmaksu selle töötaja töötasult ei maksa. Vormi TSD lisas 1 näidatakse: kood 1030 = kood 1060 = 800 eurot ja kood 1070 = 800 eurot, selle tulemusena sotsiaalmaks koodil 1100 = 0.
Koodil 1070 deklareeritav summa ei tohi olla tegeliku väljamakse summast suurem (kuigi Töötukassa maksab sotsiaalmaksu 886 eurolt)!
Selle kohta on rahandusministri 29.11.2010 määrusega nr 60 kinnitatud TSD lisa 1 täitmise korra punktis 10 (PDF) kirjas: „Koodil 1070 näidatakse osalise või puuduva töövõimega isikust töötajale maksustamisperioodil makstud tasu osa, millelt tööandja esitatud taotluse alusel maksab sotsiaalmaksu Eesti Töötukassa ja mille võrra vähendatakse sotsiaalmaksuga maksustatavat töötasu (SMS § 6 lõige 3). Kui osalise või puuduva töövõimega isikule makstud töötasu on väiksem summast, millelt maksab sotsiaalmaksu Eesti Töötukassa, siis koodil 1070 näidatakse töötajale makstud töötasu.”
Kui Töötukassa kohustus maksta sotsiaalmaksu isiku eest lõpeb aruandekuu kestel, arvutatakse maksmisele kuuluv sotsiaalmaksu summa proportsionaalselt kalendripäevade arvuga, mille eest on riigil kohustus sotsiaalmaksu maksta.
Vähenenud töövõimega töötaja, kelle eest maksab sotsiaalmaksu Töötukassa, koondatakse töölt. Töösuhte viimaseks päevaks on 17. detsember (töötamise registris töötamise lõpukuupäeva kanne). Töötukassa maksab viimase sotsiaalmaksu proportsionaalselt detsembris töötatud päevade arvuga:
886 ÷ 31 × 17 = 485,87 × 20% = 97,17 eurot.
Viimaseks kuuks, millal tööandja saab kasutada SMS §-s 6 ette nähtud soodustust, on töötajale viimase sotsiaalmaksuga maksustatava väljamakse ehk lõpparve maksmise kuu. Detsembris makstakse välja novembri töötasu 1200 eurot ja lõpparve 500 eurot kogusummas 1700 eurot, seega on tööandjal õigus vähendada detsembris isikule tehtud sotsiaalmaksuga maksustatavat väljamakset (töötasu + lõpparve) summa võrra, millelt maksab sotsiaalmaksu Töötukassa kahe kuu (november ja detsembri 17 päeva) eest:
detsembri TSD lisa 1 kood 1030 = kood 1060 = 1700 eurot;
kood 1070 = 1371,87 eurot (886 + 485,87);
tööandja sotsiaalmaks kood 1100 = (1700 – 1371,87) × 33% = 108,28 eurot.
Töötukassa maksab vähenenud töövõimega isiku eest tööandja ühekordse taotluse olemasolul sotsiaalmaksu arvestusperioodil kehtiva sotsiaalmaksu kuumäära alusel. Seega, kuna detsembris 2025 kehtis sotsiaalmaksu kuumäär 820 eurot, siis Töötukassa maksab 2025. a detsembrikuu eest sotsiaalmaksu 820 eurolt. Jaanuaris 2026 on sotsiaalmaksu kuumäär 886 eurot, seega Töötukassa maksab arvestusperioodi jaanuar 2025 eest sotsiaalmaksu 820 eurolt.
Tööandja võtab soodustuse arvesse siis, kui töötasu välja makstakse, lähtudes sellest kuumäärast, millelt töötukassa on arvestusperioodi eest sotsiaalmaksu maksnud, täites vormi TSD lisal 1 koodi 1070. Tööandja peab igat kuud eraldi vaatama, st kui näiteks makstakse korraga välja mitme kuu töötasu, siis soodustus liidetakse kokku selle järgi, millised kuumäärad konkreetsetel arvestusperioodidel kehtisid. Kasutamata osa järgmistele kuudele ei kanta (arvestus iga kuu kohta eraldi). Kui konkreetse kuu töötasu brutosumma on väiksem kui kuumäär, siis saab vähendusena arvesse võtta brutosummale vastava summa.
Kui:
- detsembrikuu 2025 tasu makstakse välja arvestusperioodi lõpus detsembris, siis on detsembrikuu kohta esitataval TSD lisal 1 koodil 1070 vähendusena võimalik näidata 820 eurot (arvestusperioodil detsember 2025 kehtinud sotsiaalmaksu kuumäär);
- detsembrikuu tasu makstakse välja järgmise kuu algul jaanuaris 2026, siis on jaanuarikuu kohta esitataval TSD lisal 1 koodil 1070 vähendusena võimalik näidata 820 eurot (arvestusperioodil detsember 2025 kehtinud sotsiaalmaksu kuumäär);
- jaanuarikuu tasu makstakse välja jaanuaris – jaanuarikuu TSD lisal 1 koodil 1070 näidatakse 886 eurot;
- jaanuarikuu tasu makstakse välja veebruaris – veebruarikuu TSD lisal 1 koodil 1070 näidatakse 886 eurot.
Seega, kui vähenenud töövõimega isiku detsembrikuu 2025 tasu maksti välja jaanuaris 2026, siis jaanuarikuu TSD lisal 1 (deklaratsiooni esitamise tähtpäev 10.02) koodil 1070 saab vähendusena deklareerida selle kuumäära, millelt riik sotsiaalmaksu detsembrikuu eest maksis, seega mitte rohkem kui 820 eurot. Esimest korda saab vähendusena koodil 1070 näidata 886 eurot jaanuarikuu 2026 eest makstavale tasule, kui see välja makstakse.
Tööandja ei pea minimaalse sotsiaalmaksu tasumise kohustust täitma (SMS § 2 lõige 4), kui:
- töötaja saab riiklikku pensioni;
- töötajal on vastavalt töövõimetoetuse seadusele tuvastatud osaline või puuduv töövõime;
- töötaja kasvatab alla kolmeaastast last, või kolme või enamat alla 19-aastast last;
- töötaja on õpilane või üliõpilane;
- töötaja on olnud enne tööle asumist aasta jooksul vähemalt kuus kuud töötuna arvel;
- töötaja on tööl lühendatud tööajaga (7- kuni 17-aastased töötajad ja haridustöötajad);
- töötaja on kohaliku omavalitsuse volikogu liige;
- töötaja on laevapere liige, kes töötab tulumaksuseaduse § 13 lõikes 5 või 6 nimetatud tingimustele vastaval laeval;
- töötaja on välisteenistuse seaduse § 67 alusel abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu saav isik;
- töötaja on tööl pikaajalise haiguslehe alusel (SMS § 2 lg 3 p 1);
- töötaja on terve kuu töölt ära järgmistel juhtudel (SMS § 2 lg 3 p 1):
- ta kasutab puhkust (sh rasedus- ja sünnituspuhkus), välja arvatud tasustamata puhkust poolte kokkuleppel;
- ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustuse seaduse tähenduses;
- ta esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid;
- ta osaleb streigis;
- ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel.
Töötuna arveloleku ajal on lubatud teha ajutist tööd kuni kaheksa kalendripäeva kuus (nn tööamps). Tööandja peab tavalisel viisil sõlmima isikuga töölepingu või VÕS lepingu (töövõtuleping, käsundusleping), töötamise registris töötamise vormistama, tasuma ja deklareerima maksudeklaratsioonil TSD tööjõumaksud (sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaksed, kinnipeetud tulumaks ja kohustusliku kogumispensioni makse).
Tööandja sotsiaalmaksu miinimumkohustus tööampsude puhul on sama, mis tavalise töötamise puhul.
Sotsiaalmaksu miinimumkohustus võib tööandjal tekkida juhul, kui ta sõlmib töötuna arvel oleva isikuga tööampsude tegemiseks ajutise töölepingu kestvusega kuni kaheksa päeva ning maksab talle selle töö eest töötasu, mis on väiksem kui sotsiaalmaksu kuumäär proportsionaalselt töötatud päevade arvuga.
Näited
- Töötuna arvel olev isik töötab septembris ajutise töölepingu alusel 8 päeva ja saab töötasu 320 eurot. Sotsiaalmaksu miinimumkohustuse baassumma ehk sotsiaalmaksu kuumäär päeva kohta on 29,53 eurot, seega 8 päeva eest 236,24 eurot (886 eurot ÷ 30 päeva × 8 päeva, alus: sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 3), mis on tegelikust tasust väiksem, seega tööandja arvestab sotsiaalmaksu tegelikult töötasult ehk 320 eurolt 33% ehk 105,60 eurot.
- Töötuna arvel olev isik töötab septembris ajutise töölepingu alusel 8 päeva ja saab töötasu 150 eurot. Tegelik töötasu on sotsiaalmaksu miinimumkohustuse baassummast 86,24 eurost väiksem, seega tööandja deklareerib sotsiaalmaksu miinimumkohustust 236,24 eurolt 33% ehk 77,96 eurot.
Sotsiaalmaksu miinimumkohustust ei teki tööandjal töölepinguga töötaja või ametniku puhul juhul, kui on täidetud sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõikes 4 sätestatud tingimused.
Muuhulgas on punktis 5 sätestatud, et sotsiaalmaksu makstakse tegelikult tasult kuni 12 kuu jooksul tööle asumisest töötaja või ametniku puhul, kes 12 kuu jooksul enne tööle asumist on olnud tööturumeetmete seaduse § 8 alusel töötuna arvel vähemalt kuus kuud. Kui isik oli töötuna arvel vähem kui 6 kuud, siis antud maksusoodustus ei kohaldu ning sotsiaalmaksu arvestus käib näidete 1 või 2 kohaselt.
Kui töötaja teeb tööampsu VÕS lepingu (töövõtuleping, käsundusleping) alusel, siis tööandjal ei teki sotsiaalmaksu miinimumkohustuse täitmist, vaid sotsiaalmaks tasutakse tegelikult väljamakselt. Näiteks saab töötaja tööampsu eest töötasu 100 eurot, siis tööandja deklareerib sotsiaalmaksu 33 eurot (33%).
Lisainfo
Tööandja maksab töötajale haigushüvitist haiguse, vigastuse või karantiini korral 4. kuni 8. kalendripäeva eest. Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) §-le 122 maksab tööandja haigushüvitist 4. kuni 8. haiguspäeva eest 70% töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust. Haiguse, vigastuse või karantiini 9. päevast maksab töötajale haigushüvitist Tervisekassa. Täpsem info töövõimetushüvitiste kohta Tervisekassa kodulehel.
Tööandja makstav haigushüvitis on täies ulatuses tulumaksuga maksustatav (tulumaksuseaduse § 13 lg 1), kuid teatud piirini sotsiaalmaksuvaba.
Sotsiaalmaks
Tööandjal on soovi korral võimalus maksta töötajale 1. kuni 8. haiguspäeva eest ainult tulumaksuga maksustatavat haigushüvitist kuni 100% töötaja keskmisest töötasust. Haigushüvitist, mida makstakse TTOS § 122 alusel töötaja haigestumise, vigastuse või karantiini 1. kuni 8. päeva eest, ei maksustata sotsiaalmaksuga, töötuskindlustus- ja kogumispensioni maksetega (SMS § 3 p 3, TKindlS § 40 lg 2 p 4, KoPS § 7 lg 2).
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud haigushüvitise maksmise kord laieneb ka juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikmele. Sotsiaalmaksuseaduse kohaselt on TTOS §-s 122 alusel makstav haigushüvitis teatud piirini maksuvaba, seega on juhatuse liikmele makstav haigushüvitis SMS § 3 p 3 alusel viimase kuue kuu keskmise tasu ulatuses.
Sotsiaalmaksuvabastus rakendub juhul, kui tööandja maksab haigushüvitise välja nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe alusel.
Muude VÕS-lepingute (töövõtuleping, käsundusleping) alusel töötamise korral ei ole tööandjal kohustust maksta haigushüvitist. Väljamakse maksustatakse tavapäraselt kõikide tööjõumaksudega.
Maksustamise skeem haiguslehtede puhul on sama, olenemata sellest, kas haiguslehe väljakirjutamise aluseks on haigus, vigastus või karantiin. SMS § 3 punkti 3 kohaselt ei maksustata summasid, kui tööandja on TTOS § 122 alusel maksnud töötajale haigushüvitist ka karantiinilehe alusel. Hüvitise summa, mis ületab töötaja (juhatuse liikme) keskmise töötasu, maksustatakse üldises korras kõigi tööjõumaksudega, mis on ette nähtud töötajale või juhatuse liikmele.
Haigushüvitis ja TSD
Tööandja makstav haigushüvitis 1. kuni 8. päeva eest deklareeritakse piirmäära ulatuses (ainult tulumaks) maksudeklaratsiooni TSD lisal 1 väljamakse liigiga 24. Piirmäära ületav osa maksustatakse kõigi tööjõumaksudega vastavalt väljamakse liigile (väljamakse liigid 10, 11, 12, 13, 21, 22 või 23).
Mitteresidendist töötaja puhul deklareeritakse haigushüvitis piirmäära ulatuses maksudeklaratsiooni TSD lisal 2 väljamakse liigiga 129, piirmäära ületav osa väljamakse liigiga 120, 121 või 122; mitteresidendist ametniku puhul väljamakse liigiga 130, mitteresidendist juhatuse liikme puhul piirmäära ulatuses väljamakse liigiga 157 ja üle piirmäära – väljamakse liigiga 156.
Näited
- Kui tööandja hüvitab 70% keskmisest töötasust, siis tuleb kinni pidada ainult tulumaks 22% ja maksudeklaratsioonil TSD on väljamakse liik 24.
- Kui tööandja hüvitab 100% keskmisest töötasust, siis on see hüvitis ka ainult tulumaksuga maksustatav ja väljamakse liik on 24.
- Kui tööandja hüvitab 130% töötaja keskmisest töötasust, siis hüvitist 100% tuleb deklareerida väljamakse liigiga 24 ja kinni pidada tulumaks ning maksuvaba piirmäära ületava osa (30%) väljamakse liigiga 10 nagu töötasu ja maksustada kõigi tööjõumaksudega.
Haigusleht
Alates 15. maist 2024 on tööandjal võimalik haiguse 9. päevast kompenseerida sotsiaalmaksuvabalt (SMS § 3 p 3) töötaja töötasu ja Tervisekassa makstava haigushüvitise vahe (TTOS § 123). Tööandja arvutab vabatahtliku töövõimetushüvitise töötaja viimase kuue kuu keskmise töötasu põhjal.
Haiguslehe ajal saab tööandja sotsiaalmaksuvabalt hüvitada 30% töötaja keskmisest töötasust ehk kui Tervisekassa arvestab töötajale haigushüvitist 70% eelmise kalendriaastal tasutud sotsiaalmaksu põhjal, siis tööandja võib hüvitada ülejäänud 30%. Tööandja vabatahtliku haigushüvitise arvutamise aluseks tuleb võtta töötaja viimase kuue kuu keskmise töötasu andmed.
Näide
Töötaja on tavalisel haiguslehel 30 päeva ning tööandja soovib talle maksta vabatahtliku hüvitist. Tööandja vabatahtliku haigushüvitise arvutamiseks on vaja leida töötaja keskmine kalendripäeva tasu. Keskmiseks kalendripäeva tasuks saadi 30 eurot.
Keskmine kalendripäevatasu = 6 kuu töötasud, mis on sissenõutavaks muutunud ÷ 6 kuu kalendripäevad – TLS § 19 alusel töölt eemal viibitud kalendripäevad
1.–8. päeva eest on tööandjal võimalik maksta sotsiaalmaksuvaba vabatahtliku haigushüvitist 100% ehk 240 eurot (8 päeva × 30 eurot).
9.–30. päeva eest maksab Tervisekassa haigushüvitist 70% ning tööandja saab sotsiaalmaksuvabalt hüvitada ülejäänud 30% keskmisest töötasust ehk 198 eurot (22 päeva × 30 eurot × 30%).
Hooldusleht
Hoolduslehe ajal saab tööandja kompenseerida sotsiaalmaksuvabalt (SMS § 3 p 3) töötaja töötasu ja Tervisekassa makstava hooldushüvitise vahe (TTOS § 123). Tööandja arvutab vabatahtliku töövõimetushüvitise töötaja viimase kuue kuu keskmise töötasu põhjal.
Tööandjal on võimalik sotsiaalmaksuvabalt hüvitada 20% keskmisest töötasust ehk kui Tervisekassa tasub töötajale hooldushüvitist 80% eelmise kalendriaastal tasutud sotsiaalmaksu põhjal, siis tööandja võib hüvitada ülejäänud 20%. Tööandja vabatahtliku töövõimetushüvitise arvutamise aluseks tuleb võtta töötaja viimase kuue kuu keskmise töötasu andmed.
Tervisekassa tasub hooldushüvitist alates 1. päevast (lähemalt Tervisekassa veebilehelt „Hooldushüvitis”).
Näide
Töötaja on hoolduslehel 20 päeva ning tööandja soovib talle maksta vabatahtliku töövõimetushüvitist. Tööandja vabatahtliku töövõimetushüvitise suuruse arvutamiseks on vaja leida töötaja keskmine kalendripäeva tasu. Keskmiseks kalendripäeva tasuks saadi 25 eurot.
1.–20. päeva eest maksab Tervisekassa hooldushüvitist 80% ning tööandja saab sotsiaalmaksuvabalt hüvitada ülejäänud 20% keskmisest töötasust ehk 100 eurot (20 päeva × 25 eurot × 20%).
Vabatahtlik haigushüvitis ja TSD
Tööandja makstav vabatahtlik töövõimetushüvitis deklareeritakse piirmäära ulatuses (haiguslehe puhul 30% ja hoolduslehe puhul 20% keskmisest töötasust) maksudeklaratsiooni TSD lisal 1 väljamakse liigiga 24 ja maksustatakse ainult tulumaksuga.
Mitteresidentide puhul deklareeritakse tööandja vabatahtlik töövõimetushüvitis maksudeklaratsiooni TSD lisal 2 väljamakse liigiga 129, mitteresidendist ametniku puhul väljamakse liigiga 130 ja maksustatakse ainult tulumaksuga.
Piirmäära ületav osa maksustatakse kõigi tööjõumaksudega vastavalt väljamakse liigile (väljamakse liigid 10, 11, 12, 13, 21, 22 või 23).
Alates 1. jaanuarist 2026 kehtestatakse Tervisekassa makstavale ajutise töövõimetuse hüvitisele ülempiir.
- Töövõimetushüvitiste päeva ülempiir alates 01.01.2026 on 126,87 eurot.
- Ülempiir ei kohaldu tööandja makstavatele 4.–8. haiguspäevale, vaid rakendub alates 9. haiguspäevast, mil hüvitist hakkab arvestama Tervisekassa.
- Igaks kalendriaastaks kehtestatakse uus ülempiir. Ülempiiri 2026. aastal makstavale töövõimetushüvitisele ei rakendata, kui inimene on jäänud haigus- või hoolduslehele enne 01.01.2026 ja töövõimetusleht veel kestab.
- Tööandjal on võimalus ajutise töövõimetuse ülempiiri rakendumisest tuleneva keskmise töötasu ja ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiiri vahe töötajale sotsiaalmaksuvabalt hüvitada (SMS § 3 p 3 ja TTOS § 12³ lg 4¹).
- Ülempiiri tõttu saamata jäänud summa hüvitamise võimalus antakse ka FIE-dele tulenevalt SMS § 3 p 20, mida rakendatakse läbi vormi E automaatselt (esmakordselt 2026. aasta tuludeklaratsioonil, mis esitatakse 2027. aastal).
- Tööandja saab vabatahtliku hüvitise arvutamisel lähtuda ravikindlustuse seaduse § 54 lõikes 1 sätestatud protsendist ja töötasu andmetest ning kehtivast ülempiirist.
Ülempiiri ei rakendata Tervisekassa hüvitatavatel järgmistel töövõimetusjuhtudel:
- elundi- või vereloome tüvirakkude doonorluse korral, et mitte vähendada doonori motivatsiooni;
- pikal haiguslehel töötamisel, kui pärast 60 haiguspäeva jätkatakse arsti otsusel kohandatud tingimustes töötamist – siin on tegemist tööandja ja Tervisekassa ühise panusega tööjõus püsimisse;
- raseda töötamisel kergemates töötingimustes, mille korral Tervisekassa hüvitab palgavahe.
Näide
Töötaja on tavalisel haiguslehel 30 päeva ning tööandja soovib talle maksta ülempiiri tõttu saamata jäänud hüvitist.
Ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiiri tõttu saamata jäänud hüvitise arvutamiseks on vaja leida töötaja keskmine kalendripäevatasu. Keskmiseks kalendripäevatasuks arvutati 200 eurot.
Keskmine kalendripäevatasu = 6 kuu töötasu, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud ÷ 6 kuu kalendripäevade arv – TLS § 19 alusel töölt eemal viibitud kalendripäevade arv
Keskmise kalendripäevatasu ja ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiiri vahe leitakse järgnevalt.
Kuna Tervisekassa maksab haigushüvitist 70% keskmisest kalendripäevatasust, tuleb esmalt leida 70% töötaja keskmisest kalendripäevatasust:
200 eurot × 70% = 140 eurot
Seejärel leitakse Tervisekassa hüvitise ja 2026. aasta ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiiri vahe:
140 eurot – 126,87 eurot = 13,13 eurot
Haiguslehe 9.–30. päev on kokku 22 kalendripäeva
Tööandjal on võimalik töötajale sotsiaalmaksuvabalt hüvitada ülempiiri tõttu saamata jäänud hüvitise summa, mis arvutatakse järgnevalt:
22 kalendripäeva × 13,13 eurot = 288,86 eurot
Seega on tööandjal võimalik töötajale ülempiiri tõttu saamata jäänud hüvitisena sotsiaalmaksuvabalt maksta 288,86 eurot.
Tööandja deklareerib keskmise töötasu ja ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiiri vahe residendist füüsilisele isikule TSD lisal 1 väljamakse liigiga 24 või mitteresidendist füüsilisele isikule TSD lisal 2 väljamakse liigiga 129 ja tasub tulumaksu.
Kui tööandja otsustab hüvitada töötajale rohkem kui keskmise kalendripäevatasu ja ajutise töövõimetuse hüvitise ülempiiri vahe, siis maksustatakse vahet ületav osa tavapärases korras kõigi tööjõumaksudega.
Alates 15. maist 2024 võimaldatakse pikaajalise haiguslehe ajal töötamist kohandatud töötingimustes, vastavalt oma terviseseisundile ja võimekusele alates 31. haiguslehe päevast. Haigusleht peab kestma vähemalt 90 päeva. Pikaajalise haiguslehe ajal töötamine eeldab kõigi kolme (raviarst, töötaja, tööandja) osapoole nõusolekut.
Tööandja makstav tasu peab vastama töötaja töökoormusele. Näiteks kui inimene töötab koormusega 70%, peab tööandja maksma 70% haigestumiseelsest kalendrikuu keskmisest töötasust. Vahe hüvitab töötajale Tervisekassa kuni 122 tööpäeva ulatuses.
Tööandja ei või haiguslehe alusel töötamise eest maksta töötasu vähem kui 50 protsenti enne haiguslehele märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse päevale eelnenud päeval kehtinud töötasust (TTOS § 124 lg 4). Tervisekassa kompenseerib töötajale palgavahe, võrreldes töövõimetuslehele eelnenud töötasuga kuni 50% ulatuses (RaKS § 54 lg 4). Rohkem infot Tervisekassa kodulehel.
Näide
Tööandja
Mari on pikaajalisel haiguslehel ja alustab töötamist 31. päeval.
Tööandjaga kokkulepitud töötasu oli enne haiguslehele jäämist 1500 eurot.
Tööandja vähendas tema koormust ja maksab nüüd haiguslehe ajal Marile töötasu 1000 eurot.
Tervisekassa
Hüvitab Marile puudu oleva summa (palgavahe hüvitise) 500 eurot.
Mari saab ühes kalendrikuus töötasu, milles oli kokkulepitud ennem haiguslehele jäämist ehk 1500 eurot.
Tulenevalt raviarsti ettekirjutustest on võimalik kolm erinevat palgavahe hüvitise stsenaariumit.
- Kui töötaja saab jätkata kohandatud tingimustes töötamist, mis ei too kaasa väiksemat tööpanust, peab tööandja jätkama töötasu maksmist varasemas ulatuses ning sellisel juhul Tervisekassa hüvitist ei maksa.
- Kui kohanduseks on töökoormuse vähendamine (sõltumata sellest, milline oli inimese eelnev töökoormus), võib tööandja vähendada töötajale töötasu maksmist kuni 50%. Sellisel juhul maksab Tervisekassa nn palgavahet, mis katab töötajale 100% enne haiguslehele jäämist kehtinud töötasu ja töökoormuse vähendamise järgse töötasu vahe. Oluline on rõhutada, et Tervisekassa ei maksa rohkem kui 50% haiguslehe alguspäevale kehtinud töötasust.
- Kui kohandus näeb ette teistsuguse iseloomuga (kergemate) tööülesannete täitmist, võib tööandja vähendada töötajale töötasu maksmist kuni 50%. Tervisekassa maksab palgavahehüvitist kõige rohkem 50% haiguslehe alguspäevale kehtinud töötasust, mis katab töötajale 100% tema haiguslehele eelnenud töötasust.
Kergemale tööle üleviimise rakendamine
Kohandatud tingimustes võivad töötamist jätkata vaid töölepingu ja teenistuslepingu alusel töötavad isikud. Palgavahet ei hüvitata: võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutavale isikule, juhatuse liikmele või füüsilisest isikust ettevõtjale.
Töötaja terviseseisundile vastava töö võimaldamise korral makstava palgavahe hüvitise arvutamisel lähtub Tervisekassa tööandja poolt haiguslehele märgitud haiguslehele jäämise alguspäevale eelnenud päeval kehtinud töötasust ja terviseseisundile vastava töö tegemise ajavahemikul makstavast töötasust.
Pikaajalisel haiguslehel töötamine ja TSD
Tööandja deklareerib haiguslehe ajal töötamise eest makstava töötasu maksudeklaratsiooni TSD lisal 1 vastavalt palgatulu väljamakse liigile (väljamakse liigid 10, 11) ning tasub kõik tööjõumaksud.
Mitteresidendist töötaja puhul deklareeritakse töötasu TSD lisal 2 vastavalt palgatulu väljamakse liigile (väljamakse liigid 120, 121; mitteresidendist ametnik 126, 128) ning maksustatakse kõigi tööjõumaksudega.
Tervisekassa deklareerib palgavahe hüvitise TSD lisal 1 väljamakse liigiga 40 või TSD lisal 2 väljamakse liigiga 176 ning tasub tulumaksu. Tervisekassa hüvitisele ei rakendata maksuvaba tulu.
Tervisekassa maksustab kõik väljamaksmisele kuuluvad haigus- ja hooldushüvitised (sh palgavahe hüvitise) täies ulatuses tulumaksuga 22%. Rohkem infot Tervisekassa kodulehel.
Töötervisehoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS § 12⁵) alusel on nii rasedal kui ka emapuhkuse õigust omaval isikul õigus kergematele töötingimustele ja palgavahe hüvitisele. Kergemale tööle üleviimist võimaldatakse haiguslehe alusel ainult töölepingu alusel töötavale ravikindlustatud rasedale naistele vastavalt tema terviseseisundile. Selleks väljastab arst või ämmaemand töötavale rasedale või emapuhkuse õigust omavale naisele haiguslehe põhjusega „terviseseisundile vastava töö andmine või üleviimine kergemale ametikohale“.
Tööandja maksab töötasu vähemalt 50% ulatuses haiguslehele eelneva päeva seisuga kehtinud töötasust (TTOS § 12⁴ lg 4) ning Tervisekassa kompenseerib töötajale palgavahe võrreldes töövõimetuslehele eelnenud töötasuga.
Tervisekassa makstav palgavahe hüvitis, kergemale tööle üleviimise korral, on haiguslehele jäämisele eelnenud päeval kehtinud töötasu ja kergema töö ajal saadava töötasu vahe.
Näide
Tööandja
Mari on rase ning ämmaemand väljastab talle haiguslehe põhjusega „terviseseisundile vastava töö andmine“.
Tööandjaga kokkulepitud töötasu oli enne haiguslehele jäämist 1500 eurot.
Tööandja andis Marile kergemad tööülesanded ja maksab nüüd haiguslehe ajal töötasu 1000 eurot.
Tervisekassa
Hüvitab Marile puudu oleva summa (palgavahe hüvitise) 500 eurot.
Mari saab ühes kalendrikuus töötasu, milles oli kokkulepitud ennem haiguslehele jäämist ehk 1500 eurot.
Olukorras, kus rase keeldub töötamast või vabastatakse töölt kergema töö puudumise tõttu, maksab Tervisekassa hüvitist alates 2. päevast määraga 70% raseda esmase haiguslehe alguse eelsest töölepingus kokku lepitud töötasust.
Kui inimesel on mitu tööandjat ning ühel tööandjal on anda kergemat tööd ja teisel ei ole, võib tööandja, kellel kergemat tööd anda ei ole, inimese tööst vabastada ja teine tööandja pakkuda kergemat tööd.
Raseda haiguslehe ajal töötamine ja TSD
Tööandja deklareerib raseda haiguslehe ajal töötamise eest makstava töötasu TSD lisal 1 vastavalt palgatulu väljamakse liigile (väljamakse liigid 10, 11, 12, 13, 21, 22 või 23) ning tasub kõik tööjõumaksud.
Mitteresidendist töötaja puhul deklareeritakse töötasu TSD lisal 2 vastavalt palgatulu väljamakse liigile (väljamakse liigid 120, 121 või 122; mitteresidendist ametnik 130) ning maksustatakse kõigi tööjõumaksudega.
Tervisekassa deklareerib raseda palgavahe hüvitise TSD lisal 1 väljamakse liigiga 40 või TSD lisal 2 väljamakse liigiga 176 ning tasub tulumaksu. Tervisekassa hüvitisele ei rakendata maksuvaba tulu.
Tervisekassa maksustab kõik alates 15. maist 2024 väljamaksmisele kuuluvad haigus- ja hooldushüvitised (sh palgavahe hüvitise) täies ulatuses tulumaksuga 22%. Rohkem infot Tervisekassa kodulehel.
Paindliku tööaja kokkulepe võimaldab tööandjal ja töötajal kirjalikult kokku leppida tööajas tööajavahemikuna, kus tööaeg jaguneb kokkulepitud töötundideks ja lisatundideks. Töötaja saab soovi korral teha lisatunde kuni täistööajanormi täitumiseni. Näiteks võib kokku leppida, et töötaja töötab 20–30 tundi nädalas, millest 20 tundi on garanteeritud tööaeg ja kuni 10 tundi lisatunnid. Paindliku tööaja kokkulepe võimaldab nii tööandjale kui ka töötajale paindlikumat töökorraldust olukorras, kus töömaht ja töö tegemise võimalus võivad periooditi muutuda. Töötaja minimaalne töökoormus peab olema 0,25.
Paindliku tööaja kokkulepe on reguleeritud töölepingu seaduse §-s 433. Töötaja registreeritakse töötamise registris töölepingu alusel töötajana ning talle laienevad kõik töölepingu seadusest tulenevad õigused.
Paindliku tööaja kokkuleppe puhul kehtib tööandjale sotsiaalmaksu miinimumkohustus vastavalt sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõikele 2. See tähendab, et tööandja peab töötaja eest tasuma sotsiaalmaksu vähemalt seaduses sätestatud kuumääralt ka siis, kui töötajale makstav tasu on sellest väiksem.
2026. aastal on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 886 eurot, s.t sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on tööandja jaoks 292,38 eurot kuus.
Töötajale tehtud väljamakse maksustatakse kõikide tööjõumaksudega ning deklareeritakse TSD lisal 1 väljamakse liigiga 10 või mitteresidendile TSD lisal 2 väljamakse liigiga 120.
Paindliku tööaja kokkuleppe võimaluste kohta saab täpsemalt lugeda Tööinspektsiooni lehelt „Paindliku tööaja kokkulepe”.
Selgitame lähemalt hooldajatoetuse saajate eest linna- ja vallavalitsuste poolt sotsiaalmaksu arvestamise ja deklareerimise korda (sotsiaalmaksuseaduse § 6 lg 11).
Sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 6 lg 11 kohaselt maksab vald või linn sotsiaalmaksu Eestis elava isiku eest, kes:
- hooldab puudega isikut sotsiaalhoolekande seaduse § 26 alusel ja kellele valla- või linnavalitsus maksab toetust puudega isiku hooldamise eest ning kes ei tööta ega ole riikliku pensioni saaja ega osalise või puuduva töövõimega isik või
- hooldab puudega last ja kellele valla- või linnavalitsus maksab toetust puudega lapse hooldamise eest ning kes ei tööta ega ole riikliku pensioni saaja ega osalise või puuduva töövõimega isik.
Sotsiaalmaksu maksmise kord on kehtestatud rahandusministri 31.12.2003. a määrusega nr 113. Korra § 21 kohaselt peab hooldajatoetuse saaja osas sotsiaalmaksu arvestust ja täidab maksudeklaratsiooni vormi ESD sellele isikule hooldajatoetust maksev valla- või linnavalitsus.
Vallal või linnal ei ole kohustust maksta sotsiaalmaksu hooldajatoetuse saaja eest järgmistel juhtudel:
- kui valla- või linnavalitsusel on teave, et hooldajatoetuse saaja vastab samaaegselt SMS § 6 lg-s 1 sätestatud tingimustele, st et nimetatud isiku eest maksab samaaegselt sotsiaalmaksu riik. Teabe allikaks võib olla kirjalik kinnitus toetuse saajalt mõne SMS § 6 lg 1 punkti alla kvalifitseerumise kohta või ka muudest allikatest saadud vastav teave (nt andmed isikute kohta, kes kasvatavad alla 3aastast last, mistõttu maksab nende eest sotsiaalmaksu Sotsiaalkindlustusamet).
- kui hooldajatoetuse saaja töötab. SMS mõttes käsitatakse töötamisena sotsiaalmaksuga maksustatava tulu teenimist töö- või teenistuslepingu või tsiviilõigusliku lepingu alusel või tegutsemist ettevõtjana. Linna- või vallaasutuselt hooldajatoetust saavad isikud on kohustatud sotsiaalmaksu maksjat 10 päeva jooksul kirjalikult teavitama oma tööle asumisest või töötamise lõpetamisest.
- kui hooldajatoetuse saaja saab pensioni Eesti riigilt või tulenevalt sotsiaalkindlustuslepingust või sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise alasest Euroopa Liidu õigusaktist või tal on tuvastatud osaline või puuduv töövõime. Linna- või vallaasutuselt hooldajatoetust saavad isikud on kohustatud sotsiaalmaksu maksjat 10 päeva jooksul kirjalikult teavitama pensioni saamisest.
Vald või linn maksab hooldajatoetuse saaja eest sotsiaalmaksu SMS §-s 21 nimetatud kuumääralt (2026. aastal on sotsiaalmaksu kuumääraks 886 eurot). Kui vallal või linnal on kohustus maksta hooldajatoetuse saaja eest sotsiaalmaksu terve kuu eest, siis arvestatakse sotsiaalmaksu 886 eurolt maksumääraga 33% ehk 292,38 eurot, olenemata isikule makstava hooldajatoetuse suurusest. Kalendrikuu eest, mille kestel isikul algab või lõpeb hooldajatoetuse saamise õigus, makstakse sotsiaalmaksu proportsionaalselt kalendripäevade arvuga, mille eest on vallal või linnal kohustus sotsiaalmaksu maksta. Antud juhul näidatakse deklaratsioonil ESD valla- või linnapoolse sotsiaalmaksu kohustuse tekkimise või lõppemise kuupäev.
Näide
Kui aprillikuus on isikul tekkinud õigus saada hooldajatoetust 15. aprillist (16 päeva), siis arvutatakse sotsiaalmaksu järgmiselt:
886 ÷ 30 × 16 × 33% = 155,92 eurot (sotsiaalmaks arvestatakse eurodes sendi täpsusega).
Seadus ei tee vahet, kas hooldajatoetust makstakse ühe või mitme isiku hooldajale, seega tuleb sotsiaalmaks tasuda kuumääralt olenemata hooldatavate arvust. Kui aga hooldajatoetust makstakse kahe erineva kohaliku omavalitsuse poolt, siis iga kohalik omavalitsus peab maksma sellise hooldajatoetuse saaja eest sotsiaalmaksu kuumääralt.
Valla- või linnavalitsus on kohustatud arvutama aruandekuul iga isiku kohta maksmisele kuuluva sotsiaalmaksu, selle üle kandma Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt aruandekuule järgneva kuu 10. kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks maksudeklaratsiooni ESD. Samuti on vald ja linn kohustatud andma isikule, kelle eest maksti sotsiaalmaksu, tema nõudmisel tõendi arvestatud sotsiaalmaksu kohta (vorm TSM).
Maksudeklaratsioon ESD esitatakse elektrooniliselt e-teenuste keskkonnas e-MTA. Elektroonilise deklaratsiooni ESD faili struktuur
-
Volikogu liikmed
KOKS § 22 lg 1 p 21 kohaselt kuulub volikogu pädevusse volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvitise määramine või aseesimeestele hüvitise määramine ja p 22 kohaselt – volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine.
Tasu maksustamine
Sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lg 1 p 3 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu ametnikule makstud palgalt ja muudelt tasudelt. Ametnik käesoleva seaduse tähenduses on ka avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 2 lõikes 3 nimetatud isik, sealhulgas on seal nimetatud KOV üksuse volikogu liige (ATS § 2 lg 3 p 9).
Volikogu liikmele volikogu tööst osavõtu eest makstav tasu maksustatakse sotsiaalmaksuga SMS § 2 lg 1 p 3 alusel ja kohustusliku kogumispensioni maksega (kui volikogu liige on kohustatud isik) KoPS § 7 lg 1 alusel.
Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 40 lg 1 p 1 kohaselt makstakse töötuskindlustusmakset kindlustatule makstud töötasult, palgalt ja muudelt tasudelt kindlustatule ja tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras.
Kindlustatuks loetakse töötaja, ametnik, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik, riiklik lepitaja, valla- või linnavalitsuse liige, osavalla- või linnaosavanem, pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa ja Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras (TKindlS § 3 lg 1.)
Kindlustatuks ei loeta kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liiget (TKindlS § 3 lg 2 p 4).
Eeltoodust lähtudes ei kuulu volikogu liikmele volikogu tööst osavõtu eest makstav tasu (sh volikogu esimehe või aseesimehe palk) töötuskindlustusmaksega maksustamisele.
Volikogu liikmele tehtud väljamaksed deklareeritakse maksudeklaratsiooni TSD lisas 1 väljamakseliigi (kood 1020) 13 all.
Hüvitise maksustamine
Hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel ei maksustata sotsiaalmaksuga, töötuskindlustus- ja kogumispensionimaksetega. Kui hüvitis on maksustatav erisoodustusena tulumaksuseaduse § 48 alusel, siis makstakse hüvitiselt sotsiaalmaksu SMS § 2 lg 1 p 7 alusel. Ilma kulutust tõendava dokumendita makstavat hüvitist maksustatakse sarnaselt tasu maksustamisega.
-
Valla- või linnavalitsuse (edaspidi valitsus) liikmed
Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem või linnapea ja valitsuse liikmed.
KOKS § 22 lg 1 p 19 kohaselt kuulub volikogu pädevusse vallavanemale või linnapeale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu, lisatasu, hüvitise, toetuse ja soodustuste määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine.
KOKS § 49 lg 42 kohaselt võib volikogu otsusel valitsuse liikme ametikoht olla palgaline. Vallavanemale või linnapeale ja valitsuse liikmele ei või maksta sellist lisatasu, hüvitist või toetust ega rakendada tema suhtes selliseid soodustusi, mida volikogu ei ole otsustanud.
Seega võivad valitsuse liikmed olla palgalised ja mittepalgalised. Palgalised valitsuse liikmed saavad palka valitsuse liikmena volikogu poolt määratud suuruses. Mittepalgaline valitsuse liige kinnitatakse volikogu poolt valitsuse liikmeks ja talle võidakse maksta valitsuse liikme kohustuste täitmise eest hüvitist.
Sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lg 1 p 3 kohaselt loetakse ametnikuks selle seaduse tähenduses ka ATS § 2 lg 3 nimetatud isikud, sealhulgas on seal nimetatud valla- või linnavalitsuse liiget (ATS § 2 lg 3 p 10) ja osavalla- või linnaosavanemat (ATS § 2 lg 3 p 11).
Valitsuse liikmele makstav tasu (palk või hüvitis) maksustatakse sotsiaalmaksuga SMS § 2 lg 1 p 3 alusel ja kohustusliku kogumispensioni maksega (kui valitsuse liige on kohustatud isik) KoPS § 7 lg 1 alusel.
Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 3 lg 1 kohaselt loetakse kindlustatuks valla- või linnavalitsuse liige, osavalla- või linnaosavanem. Eeltoodust lähtudes kuulub valitsuse liikmele valitsuse tööst osavõtu eest makstav tasu (palk või hüvitis) maksustamisele töötuskindlustusmaksetega.
Hüvitis maksustatakse sotsiaalmaksuga, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni maksega vaid juhul, kui tegemist ei ole ülesannete täitmisega seotud dokumentaalselt tõendatud kulude hüvitamisega.
-
Volikogu või valitsuse komisjonide töös osalevate teiste isikute tasude maksustamine
KOKS § 47 „Volikogu komisjonid“ lõike 1 kohaselt võib volikogu moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed ja aseesimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt sätestatakse volikogu komisjoni tegevuse alused ja kord valla või linna põhimääruses.
KOKS § 49 lg 11 kohaselt kehtestab volikogu valla- ja linnavalitsuse täpsema töökorra, komisjonide moodustamise alused ja korra ning tegevuse alused.
Volikogu poolt määratud tasusid, mida makstakse komisjonide tööst osavõtu eest teistele komisjoni liikmetele, kes ei ole ametnikud SMS § 2 lg 1 p 3 tähenduses, maksustatakse sotsiaalmaksuga SMS § 2 lg 1 p 9 alusel kui õigusakti (volikogu määrus) alusel töö tegemise eest makstav tasu ja kogumispensioni maksega (kui komisjoni liige on kohustatud isik) KoPS § 7 lõike 1 alusel.
Kui seoses isiku tööga komisjonis ei teki töö-, teenistus- ega võlaõigussuhet omavalitsusüksuse ja komisjoni liikme vahel, siis ei ole sellise tegevuse osas komisjoni liige töötuskindlustusega kindlustatuks, kuna TKindlS määratleb kindlustatu mõiste üheselt, ja sellisele komisjoni liikmele tehtavad väljamaksed ei kuulu maksustamisele töötuskindlustusmaksetega. Selliseks isikuks võib olla näiteks sama valla või linna õpetaja, arst või muu äri- või mittetulundusühingu töötaja jms.
-
Volikogu või valitsuse liikmetele makstud tasult tulumaksu kinnipidamine ja maksudeklaratsiooni vormil TSD deklareerimine
Tulumaksuseaduse (TuMS) § 13 lg 1 kohaselt maksustatakse tulumaksuga kõik rahalised tasud, mida makstakse töötajale või ametnikule. Ametnik käesoleva seaduse tähenduses on ka ATS § 2 lõikes 3 nimetatud isik ehk muuhulgas KOV üksuse volikogu liige, valla- või linnavalitsuse liige, osavalla- või linnaosavanem. Volikogu liikmele, valla- või linnavalitsuse liikmele, osavalla- või linnaosavanemale volikogu, valitsuse või nende komisjonide tööst osavõtu eest makstud tasu (palk või hüvitis) maksustatakse tulumaksuga TuMS § 13 lg 1 alusel väljamakse tegemise kuul maksu kinnipidamise teel TuMS § 41 punkti 1 alusel.
Kui seoses isiku tööga komisjonis ei teki töö-, teenistus- ega võlaõigussuhet omavalitsusüksuse ja komisjoni liikme vahel, siis temale KOV üksuse õigusakti alusel makstavalt tasult peetakse tulumaks kinni TuMS § 41 punkti 13 alusel.
Kõik eelnimetatud väljamaksed deklareeritakse vormi TSD lisas 1 väljamakse liigi koodi 10 all.
Viimati uuendatud 21.05.2026
