Kui mitteresidendil puudub Eestis püsiv tegevuskoht, siis peetakse tulumaks kinni väljamakse tegemisel ning mitteresident ise tuludeklaratsiooni esitama ei pea.

Mitteresident deklareerib tulu ise, kui ta saab kasu vara võõrandamisest või mitteresidendi püsiva tegevuskoha Eesti ettevõtlustulu. Vaadake ka lehelt „Püsiva tegevuskoha kasumi maksustamine”.

Mitteresidendi Eestis maksustatav tulu

Mitteresidendist juriidilise isiku (kellel ei ole Eestis püsivat tegevuskohta) maksustatav tulu on Eestis:

  • ettevõtlustulu
  • meelelahutaja või sportlase Eestis esinemise tasu
  • üüri- ja renditulu
  • litsentsitasu
  • intress lepingulisest investeerimisfondist, mille vara koosneb kinnisasjadest
  • dividendid
  • kasu vara võõrandamisest
  • hasartmänguvõit
  • kindlustushüvitis
  • Eesti residendist kindlustusseltsi poolt mitteresidendile väljamakstud kindlustushüvitised

Tulumaksuga maksustatakse tulu, mida mitteresident sai Eestis toimunud ettevõtlusest.

Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus.

Mitteresidendist juriidilise isiku teenustasu väljamakselt peetakse kinni tulumaks määraga 10% ning need väljamaksed deklareeritakse vormi TSD lisal 2.

Deklareerimiseks peab mitteresidendist saajal olema Maksu- ja Tolliameti väljastatud registrikood.

Kui mitteresidendist juriidilisel isikul puudub Eestis püsiv tegevuskoht ning ta on resident riigis, kellega Eestil on sõlmitud kehtiv tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise leping (maksuleping), siis kohaldatakse maksulepingu maksuvähendusi väljamakse tegemisel. Selle eelduseks on saaja välisriigi maksuhalduri kinnitatud maksuresidentsuse tõend.

Juriidilise isiku residentsustõend kehtib üldjuhul 36 kuud ning kui andmed selle kohta on Maksu- ja Tolliameti andmebaasi sisestatud, ei ole seda vaja iga väljamakse tegemisel uuesti esitada. Residentsusetõendi olemasolul peab väljamaksja tasu siiski deklareerima vormi TSD lisal 2, kuid tulumaksu ei arvutata.

Residentsustõendi olemasolu Maksu- ja Tolliameti registris saate kontrollida mitteresidentsuse päringu abil. Kuni kehtivat residentsustõendit ei ole, siis kohaldatakse väljamaksele Eesti tulumaksuseadusest tulenevaid maksumäärasid.

Kui mitteresidendist juriidilisest isikust saaja on registreerinud Eestis püsiva tegevuskoha, puudub väljamaksjal tulumaksu kinnipidamise kohustus ja saaja deklareerib Eestis maksustatava kasumi ise vormi TSD lisal 3.

Kui mitteresident on maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuv juriidiline isik, siis maksustatakse tulumaksuga kõik tema poolt Eesti residendile teenuse osutamisest saadud tulud, sõltumata sellest, kus toimus teenuse osutamine või kasutamine. Maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuvale juriidilisele isikule tehtud väljamakselt peetakse tulumaks kinni maksustamisperioodil kehtiva üldise määraga (20%).

Tulumaksuga maksustatakse:

  • mitteresidendist kunstnikule või sportlasele seoses tema esinemisega Eestis või seoses tema teoste esitamisega Eestis makstud tasu.
  • mitteresidendist kolmandale isikule makstud tasu residendist või mitteresidendist meelelahutaja või sportlase Eestis toimunud tegevuse eest.

Kunstnik selle juhendi tähenduses on artist või meelelahutaja, kes saab tasu avaliku esinemisega seoses (näiteks teatris, kontserdil, raadios, televisioonis, filmis jne) ning seega on oluline, et kunstnik ise oleks avalik esineja. Kunstnikuks ei loeta siin näiteks maalikunstnikku tema tööde näitusel esitamise tõttu, lektorit koolitusel ega lavastajat, operaatorit jne.

Sportlane selle juhendi tähenduses on isik, kes saab tasu Eestis toimunud võistlusel või muul meelelahutusüritusel avaliku esinemisega seoses. Tegemist võib olla mistahes spordialaga, sh kergejõustik, jalgpall, kulturism, kriket, bridž, piljard, golf jne.

Esinemistasu maksustamine ei sõltu esineja Eestis viibitud päevade või tundide arvust, oluline on, et esinemine toimub Eestis.

See säte kohaldub tulumaksuga maksustamisel olenemata sellest, kas saaja on sõlminud töölepingu, võlaõigusliku lepingu või tegutseb füüsilise või juriidilise isikuna või muul viisil. Esinemistasu maksustamisel on oluline, kas isik ise on ja esineb Eestis, kaasa arvatud juhul, kui esinemine kantakse üle televisioonis, raadios või internetis. Viimastel juhtudel tekib esineja tasu maksustamise alus ainult seetõttu, et esinemise jäädvustamine, filmimine või salvestamine toimus Eestis.

Kinnipeetava tulumaksu määr meelelahutaja või sportlase esinemistasult on 10%, kui maksuleping ei näe ette soodsamaid maksustamisreegleid.

Konkreetses maksulepingus võib esinemistasu maksustamisele Eestis olla erinevaid piiranguid, seda ühe või mõlema lepinguosalise riigi või kohaliku omavalitsuse vahenditest rahastatava tegevuse korral.

Nii füüsilisele kui juriidilisele isikule tehtud maksustatavad väljamaksed deklareeritakse vormi TSD lisal 2.

Tulumaksuga maksustatakse mitteresidendi renditulu, mis on saadud:

  • Eestis asuvalt kinnisasjalt või
  • esemelt (sh varaliselt hinnatav õigus, näiteks väärtpaber, kasutusvaldus), mis on kantud või tuleb kanda Eesti registrisse.

Renditulu on üür, rent, tasu hoonestusõiguse seadmise ja reaalkoormatise talumise eest ning seadusest või tehingust tuleneva eseme kasutamise piirangu talumise eest saadud muu tasu. Renditulult kinnipeetava tulumaksu määr on 20%.

Kui väljamaksja on tulumaksu renditulult vormil TSD lisa 2 kinni pidanud, ei ole mitteresidendist saajal kohustust tuludeklaratsiooni esitada.

Võlaõigusseaduse tähenduses eluruumi üürilepingu alusel saadud üürist arvatakse tuludeklaratsioonis üürimisega seotud kulude katteks maha 20%. Väljamaksja ei saa tulumaksu kinnipidamisel kulusid tulumaksuga maksustatavast tulust maha arvata. Kulude mahaarvamiseks peab tulu saaja ise deklareerima tulu, millest tuludeklaratsioonis arvatakse maha 20%.

Kulu arvatakse maha arvestuslikult ja olenemata sellest, kui palju on dokumentaalselt tõendatud tegelikke kulusid.

Maksulepingud ei piira Eestis asuvalt kinnisasjalt saadud renditulu maksustamist Eestis.

Litsentsitasuna maksustatakse tulumaksuga mitteresidendi saadud:

  • tasu kirjandus-, kunsti- või teadusteoste (sealhulgas kino- või videofilmi, raadio- või telesaate salvestise või arvutiprogrammi) autoriõiguse, patendi, kaubamärgi, tööstusdisainilahenduse või kasuliku mudeli, plaanide, salajaste valemite või protsesside kasutada andmise või nende kasutamise õiguse võõrandamise eest, kui nimetatud tasu maksja on Eesti riik, kohaliku omavalitsuse üksus, resident või mitteresident oma Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel, või
  • tasu tööstus-, kaubandus- või teadusseadme või tööstuslikku, kaubanduslikku või teadusalast kogemust puudutava informatsiooni (oskusteabe) kasutada andmise või nende kasutamise õiguse võõrandamise eest, kui nimetatud tasu maksja on Eesti riik, kohaliku omavalitsuse üksus, resident või mitteresident oma Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel.

Tarkvara (ka digitaalse) soetamisel võib hind sisaldada tasu erinevate litsentside eest, kuid tihti ostja sisuliselt tarkvara autoriõigust ei kasuta, vaid kasutab tarkvara kui teenust või kaupa enda isiklikuks või äriliseks otstarbeks.

Mitteresidendist tarkvara müüja tulu maksustamisel määratakse tululiik ostjale üle antud sisuliste õiguste alusel. Igal konkreetsel juhul lähtutakse konkreetsetest asjaoludest, kuid tavaliselt tarkvara soetamisel isiklikuks või äriotstarbeks saaja tarkvara autoriõigusi ei kasuta ning mitteresidendi saadud tasu litsentsitasuna ei maksustata.

Isegi juhul, kui tarkvara soetajal on selle kasutamiseks seatud teatud piiranguid, kuid tarkvara kasutatakse siiski vaid soetaja isiklikuks või äriotstarbeks, ei ole tavaliselt tegemist litsentsitasuga. Mitteresidendi nimetatud tulu võidakse maksustada teenustasuna või kasuna vara võõrandamisest.

Kui litsentsitasu maksja ja saaja on omavahel olnud seotud kaheaastase katkematu perioodi jooksul, vähemalt 25% osalusega aktsia- või osakapitalis, on tulumaksust vabastatud litsentsitasu, mida makstakse vahetult Euroopa Liidu liikmesriigi või Šveitsi residendist äriühingule või sellise äriühingu Euroopa Liidu liikmesriigis või Šveitsis registreeritud püsiva tegevuskoha kaudu.

Maksuvabastust ei kohaldata litsentsitasu osale, mis ületab omavahel mitteseotud isikute vahel tehtavate sarnaste tehingute väärtust. Seega ei maksustata Eestis vaid seda osa litsentsitasust, mida sarnastel tingimustel maksaksid sõltumatud isikud.

Litsentsitasult kinnipeetava tulumaksu määr on 10%. Olenevalt riigist võib maksuleping ette näha tulumaksuseadusest madalama määra, näiteks on seadme rendi tasule paljude riikide puhul ette nähtud 5% maksumäär või maksuvabastus Eestis. Litsentsitasu mõiste maksulepingus võib erineda tulumaksuseaduse mõistest.

Maksulepingu soodustusmäära kohaldamiseks peab saaja residentsust kinnitav tõend olema sisestatud Maksu- ja Tolliameti andmebaasi. Kui väljamaksja on tulumaksu litsentsitasult kinni pidanud tulumaksuseaduses või maksulepingus ette nähtud määras, ei ole mitteresidendist saajal kohustust tuludeklaratsiooni esitada.

Intressi mitteresidendi tuluna Eestis reeglina ei maksustata.

Väljamaksja tasandil siirdehinna sätete alusel maksustatakse intressi osa, mis oluliselt ületab turutingimustel sarnastelt võlakohustustelt makstava intressi summat võlakohustuste tekkimise ja intressi maksmise ajal.

Erandinda maksustatakse mitteresidendi tuluna vaid intress, mida mitteresident sai seoses osalusega lepingulises investeerimisfondis või muus varakogumis, mille varast intressi maksmise ajal või mõnel perioodil sellele eelnenud kahe aasta jooksul moodustasid otse või kaudselt üle 50% Eestis asuvad kinnisasjad või ehitised kui vallasasjad ja milles mitteresidendil oli intressi saamise ajal vähemalt 10% osalus.

Kinnipeetava tulumaksu määr on 20%, maksulepingud Ameerika Ühendriikide, Kreeka ja Vietnamiga vähendavad seda 10%.

Eestis ei maksustata tulumaksuga dividendi, mida mitteresidendist juriidiline isik sai Eesti residendist äriühingult.

Dividendi väljamaksja peab Maksu- ja Tolliametile siiski esitama vormi INF 1 ja deklareerima sellel dividendi saajad.

Dividendiväljamaksete (k.a nende, millelt tulumaksu kinni ei peeta) deklareerimiseks vormil INF 1 on vajalik väljamakse saaja Eesti registrikood – kas Eesti äriregistri kood või Maksu- ja Tolliameti väljastatav registrikood. Mitteresidendile registrikoodi väljastamisest

Maksustatav vara võõrandamise kasu

Mitteresident maksab tulumaksu kasult, kui ta võõrandab:

  • Eestis asuva kinnisasja
    Kinnisasi on maapinna piiritletud osa ehk maatükk, mille olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad (ehitised, kasvav mets, muud taimed, koristamata vili), mis maaga kokku moodustavad eraldi kinnistud.
  • Eesti registrisse kantava vallasasja
    Vallasasi on asi, mis ei ole kinnisasi.
  • Eestis asuvalt kinnisasjalt raiutud metsamaterjali
    Metsamaterjal on langetatud puu, puutüvi, puutüve järkamisel saadud tüveosa või raidmed.
    Metsamaterjali müügist saadav kasu võib olla maksustatav kasuna vara võõrandamisest või ettevõtlustuluna – sellest tulenevalt erineb maksustatava tulu arvutamine ja deklareerimine. Raiutud metsamaterjali kasu võib edasi kanda kuni kolmele järgnevale maksustamisperioodile.
  • võõrandatud asja- või nõudeõiguse, mis oli seotud Eestis asuva kinnisasja või ehitise kui vallasasjaga
    See võib olla näiteks kasvava metsa raieõigus, mille võõrandamise kasu võib erandina edasi kanda kuni kolmele järgnevale maksustamisperioodile.
  • osaluse
    Osaluse võõrandamise kasu on tulumaksuga maksustatav siis, kui võõrandati või tagastati osalus või maksti likvideerimisjaotis äriühingus, lepingulises investeerimisfondis või muus varakogumis, mille varast võõrandamise või tagastamise või likvideerimise ajal või mõnel perioodil sellele eelnenud kahe aasta jooksul moodustasid otse või kaudselt üle 50% Eestis asuvad kinnisasjad või ehitised kui vallasasjad ja milles mitteresidendil oli nimetatud tehingu tegemise ajal vähemalt 10-protsendiline osalus.

Tulumaks tuleb Eestis tasuda ka juhul, kui:

  • kasu saadi eelnimetatud tingimustel lepingulise investeerimisfondi või muu varakogumi likvideerimisel;
  • mitteresident saab kasu aktsiaseltsi aktsiakapitali, osaühingu või ühistu osakapitali või täis- või usaldusühingu sissemaksete vähendamisel, samuti aktsiate, osade või osamaksete tagasiostmisel või tagastamisel või talle makstakse residendist juriidilise isiku likvideerimisel makstavat likvideerimisjaotist osas, mis ületab soetamismaksumust või sissemakset osaluse (aktsiad, osad, osamaks) omandamisel, osas, mis on Eesti äriühingus maksustamata.

Tulumaksuvaba vara võõrandamise kasu

Mitteresident ei pea saadud kasult tulumaksu tasuma, kui ta võõrandab ostueesõigusega erastatud kinnisasja, kui kinnisasja oluliseks osaks on eluruum ning kinnistu suurus ei ületa 2 ha.

Tulumaksu ei pea tasuma ka:

  • sundvõõrandamisel;
  • osaluse vahetamisel äriühingute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus;
  • osaluse suurendamisest või omandamisest mitterahalise sissemakse teel.

Vara võõrandamise kasust maksulepingutes

Reeglina on Eesti ja välisriigi vahel sõlmitud tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise lepingus sätestatud, et vara võõrandamisel saadud mitteresidendi kasu maksustatakse ainult kasu saaja residendiriigis, välja arvatud juhul, kui võõrandati Eestis asuv kinnisasi ja osalus Eesti äriühingus, mille vara koosneb põhiliselt Eestis asuvatest kinnisasjadest.

Kui mitteresident võõrandab vara, mis ei ole kuidagi seotud Eestis asuva kinnisasjaga (maa, korter, mets jne), siis vabastab maksuleping mitteresidendi tulu Eestis tulumaksust.

Kinnisasja võõrandamisest saadud kasu maksustatakse mitteresidendi tuluna Eestis, kui kinnisasi asub Eestis. Samuti maksustatakse Eestis kasu osaluse võõrandamisest äriühingus, mille vara koosnes põhiliselt Eestis asuvatest kinnisasjadest. Kuigi kinnisasja asukoha järgi maksustatakse kinnisasja kasu Eestis, ei vabasta maksuleping mitteresidendi sama kasu maksustamisest tema koduriigis. Välisriigis, kus mitteresident on resident, vähendatakse Eesti tulumaksu võrra samalt tulult välisriigis arvutatud tulumaksu ehk välisriigis peab välisriigi resident juurde maksma vahe, mille võrra välisriigi tulumaks on suurem Eesti tulumaksust.

Vaid osade riikidega sõlmitud maksulepingutes on maksuvabastuse meetod residendiriigis, mis tähendab, et kui Eestis on sama kasu maksustatud, siis maksulepingu tõttu koduriigis tulumaksu juurde maksma ei pea.

Maksuvabastuse maksulepingud
  • Albaania
  • Araabia Ühendemiraadid
  • Bahrein
  • Bulgaaria
  • Gruusia
  • Guernsey
  • Holland
  • Hongkong
  • Iisrael
  • India
  • Jaapan
  • Jersey
  • Lõuna-Korea
  • Kõrgõstan
  • Küpros
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Makedoonia
  • Mani saar
  • Mauritius
  • Mehhiko
  • Serbia
  • Šveits
  • Tai
  • Türkmenistan
  • Usbekistan
  • Vietnam

Mitteresidendi kohustused vara võõrandamisel

Mitteresident, kellel ei ole Eestis püsivat tegevuskohta, deklareerib Eestis asuva kinnisasja võõrandamise kasu vormi V1 tabelis 3.1.

Maksustatav kasu = tulu – soetamismaksumus – võõrandamisega seotud kulu. 
Tulumaks = kasu × 20% 

Tulu, soetamismaksumus ja võõrandamisega seotud kulu näidatakse deklaratsioonil eraldi.

Maksude arvutamine
Kuidas arvutatakse
Tulu Võõrandamistehingust saadud tulu näidatakse vastavalt müügilepingule või muule sarnasele dokumendile, ilma mingeid kulusid maha arvamata.
Soetamismaksumus Soetamismaksumusena lähevad arvesse maksumaksja vara omandamiseks ning selle parendamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud, sealhulgas makstud vahendustasud ja lõivud. Soetamismaksumus deklareeritakse mitte kulu tegemise, vaid võõrandatud varast kasu saamise aasta deklaratsiooni.
Võõrandamisega seotud kulud Võõrandamisega seotud kuludeks võivad olla notaritasu, riigilõiv, vara hindamise kulu, või kui võõrandamiseks oli vajalik Eestisse kohaletulek, siis ka võõrandamisega seotud sõidukulud (lennuki- või laevapiletid). Kulude kohta peab olema tõendav dokument, kui Maksu- ja Tolliamet seda küsib.
Kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügiga seotud kulud Metsamaterjali või kasvava metsa raieõiguse müügi korral on võõrandamisega seotud kuluks metsauuendustööde kulud, teenustasuna makstud metsa ülestöötamise ja vedamise kulud. Maksumaksjal on õigus need kulud arvestada maha metsa raieõiguse ja metsamaterjali võõrandamisel saadud tulust samal või kolmel järgneval kalendriaastal.
  • Dokumentaalselt tõendatud kulude mahaarvamine
    Mitteresidendil on õigus saadud kasust maha arvata vara müügi või vahetamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulud, näiteks maakleri- ja notaritasud.

    Tehingust saadud kasu deklareeritakse vastavalt maksustatava tulu saamisele, mitte olenevalt kulude tegemisele.
  • Väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju mahaarvamine või edasikandmine
    Eestis tulumaksuga maksustatavast väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust võib maha arvata või järgmistele perioodidele edasi kanda väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju.

Kahju edasikandmiseks ja kasust mahaarvamiseks esitab mitteresident tuludeklaratsiooni vormil V1. Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) teise lepinguriigi resident võib mahaarvamised deklareerida ka Eesti residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonil. Kahju muudel juhtudel edasi kanda ei saa ja deklareerima ei pea.

Mitteresident deklareerib kasu Eestis asuva kinnisasja võõrandamisest vormi V1 tabelis 3.1. Kinnisasja võõrandamisel tuleb deklaratsioonile märkida ka kinnistu number.

Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) teise lepinguriigi resident võib deklareerida kasu Eestis asuva kinnisasja võõrandamisest ka residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonis. Maksuvaba tulu suuruse arvutamiseks tuleb sel juhul deklareerida ka välisriigi tulu, mida Eestis ei maksustata.

Deklaratsioonide esitamise tähtaeg on tulu saamise aastale järgneva aasta 30. aprill.

Deklaratsioone saab Maksu- ja Tolliametile esitada:

  • digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile [email protected]
  • e-teenuste keskkonnas e-MTA. Täidetud ja allkirjastatud deklaratsiooni saab üles laadida menüüpunktis „Suhtlus“.
  • sobivaimas Maksu- ja Tolliameti teenindusbüroos
  • posti teel aadressil Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn

Deklaratsioonide vormid

Pärast deklaratsiooni esitamist saadame mitteresidendile maksuinfo, kus on muuhulgas kirjas ka tasuda tulev maksusumma ning maksu tasumiseks vajalik personaalne viienumber.

Kui viitenumber on väljastatud, siis saab seda kontrollida meie kodulehel asuva viitenumbri otsingus kas äriregistri koodi või Maksu- ja Tolliameti väljastatud registrikoodi alusel. Igal isikul on kõigi maksude tasumiseks alati vaid üks viitenumber.

Maksu- ja Tolliamet mitteresidendile maksuteadet ei väljasta.

Deklaratsiooni alusel arvestatud tulumaks tasutakse deklaratsiooni esitamise aasta 1. oktoobriks Maksu- ja Tolliameti pangakontole.

Maksulepingutest tulenevad maksuvabastused

Mitteresidendi tulude maksustamist Eestis mõjutavad kahepoolsed riikidevahelised tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingud (maksulepingud). Jõustunud maksulepingute nimekiri ja terviktekstid on Rahandusministeeriumi veebilehel „Topeltmaksustamise vältimise lepingud".

Maksulepingust tulenevaid maksuvabastusi või -soodustusi kohaldatakse siis, kui saaja residentsus Eestiga maksulepingu sõlminud riigis on välisriigi maksuhalduri dokumendiga tõendatud. Selleks tuleb Maksu- ja Tolliametile esitada välisriigi maksuhalduri kinnitatud residentsustõend.

Kui residentsustõend on Maksu- ja Tolliametile esitatud ning Maksu- ja Tolliameti andmebaasi sisestatud enne deklaratsiooni esitamist, siis arvutatakse kohe deklaratsiooni esitamisel maksulepingust tulenev soodsam maksumäär.

Juriidilise isiku residentsustõend kehtib reeglina (kui tõendile pole märgitud teisiti) 36 kuud ning tõendi kehtivuse perioodil saab seda kasutada kõigile väljamaksetele kõigi väljamaksjate poolt.

Residentsustõendite kehtivust saab kontrollida mitteresidentsuse päringu abil.

Väljamaksjal on kohustus maksulepingu alusel välisriigi residendi maksust vabastatud tulu, mis on tulumaksuseaduse alusel mitteresidendile maksustatav, siiski deklareerida vormi TSD lisal 2.

„Maksualast koostööd mittetegev jurisdiktsioon" on jurisdiktsioon, mis on kantud „Nõukogu järeldustes maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu kohta" kinnitatud loetelusse.

Kui ELi loetellu peaks sattuma riik, kellega Eestil on sõlmitud topeltmaksustamise vältimise leping, siis tuleb arvestada, et vastavalt tulumaksuseadusele (TuMS) § 6 lõikele 5 kohaldatakse välislepingut, kui välislepingus on tulu maksustamisel ette nähtud seaduses sätestatust soodsamad tingimused.

See mõjutab TuMS § 29 lõigete 3 ja 13, § 41 p 11, § 50 lg 11 p 1 ja 3, § 52 lg 2 p 2 kuni 5, § 53 lg 3 p 3 kohaldamist alates 01.07.2021.

Tulumaks peetakse kinni maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuvale juriidilisele isikule Eesti residendile osutatud teenuste eest makstavalt tasult. Ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete maksustamisel ettevõtte tulumaksuga lähtutakse maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide nimekirjast.

Muudatuse kohaselt ei rakendata Eesti residendist äriühingu edasimakstavale dividendile ja püsivale tegevuskohale omistatud kasumile tulumaksuvabastust, kui dividendi maksev äriühing või püsiv tegevuskoht asuvad maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis.

  • Alates 17.10.2023 oli nimekiri: Ameerika Samoa, Anguilla, Antigua ja Barbuda, Bahama, Belau, Belize, Fidži, Guam, Panama, Samoa, Šeisellid, Trinidad ja Tobago, Turksi ja Caicose saared, USA Neitsisaared, Vanuatu, Venemaa Föderatsioon.
  • Alates 20.02.2024 on nimekiri järgmine: Ameerika Samoa, Anguilla, Antigua ja Barbuda, Belau, Fidži, Guam, Panama, Samoa, Trinidad ja Tobago, USA Neitsisaared, Vanuatu, Venemaa Föderatsioon.

Juhime tähelepanu, et seda nimekirja võidakse aeg-ajalt muuta.

Kuivõrd ELi loetelu muudetakse kaks korda aastas – veebruaris ja oktoobris ja seega võivad füüsilise isiku maksustamisperioodi jooksul kuuluda ELi loetellu erinevad jurisdiktsioonid, siis lähtutakse maksumaksjale kõige soodsamast ELi loetelust. See tähendab, et kui mõni jurisdiktsioon eemaldatakse maksustamisperioodi jooksul ELi loetelust, ei rakendata seal asuva juriidilise isiku tulu suhtes TuMS § 22. Samas, kui mõni jurisdiktsioon, mida ei olnud veebruari seisuga ELi loetelus, lisatakse oktoobris ELi loetellu, ei kohaldata ka seal asuva juriidilise isiku tulu suhtes TuMS § 22.

Viimati uuendatud 04.03.2024

Kas sellest lehest oli abi?