Intellektuaalset omandit rikkuvad kaubad on tundmatu päritoluga ning võivad sisaldada kasutaja tervist või vara kahjustavaid elemente. Ühiskondlikus plaanis finantseerib võltsitud kaupade must turg organiseeritud kuritegevust.
Maksu- ja Tolliamet tuletab kõigile eestimaalastele meelde, et võltskauba ostmine ei tasu end ära, kuna sellist teed minnes võetakse riske, mis võivad saada saatuslikuks.
NB! Võltskaup on ohtlik õnnemäng teie tervisega!
Eestis on avastatud võltsitud kaupade hulgas ka beebitoitu, mänguasju, kosmeetikat, ravimeid ja autode varuosi. Neid kaupu müüakse sageli kui originaaltooteid ega informeerita ostjat kauba tegelikust kvaliteedist või koostisest. See tähendab, et näiteks ostes odavaid võltsravimeid ei ole teil garantiid, et ostetud ravim on ohutu või soovitud mõjuga.
Võltsitud kaubad ei ole ainult luksuskaubad või autoriõiguseid rikkuvad andmekandjad, vaid kõik kaubad, mille puhul on tegemist intellektuaalse omandi rikkumisega.
Intellektuaalse omandi rikkumistest on saanud maailmas tööstus, mis tapab – nii otseselt kui ka kaudselt. Kasutades intellektuaalset omandit rikkuvaid võltstooteid võite kahjustada oma lähedaste tervist ja heaolu jäädavalt. Võltskaupadele raha kulutades toetate organiseeritud kuritegevust. Intellektuaalse omandi rikkumised on muutunud organiseeritud kuritegevuse üheks tähtsamaks osaks ning sellise tegevuse tulemusena rahastatakse ülemaailmselt terrorismi. Tegemist on globaalse probleemiga ja mitte enam siseriikliku küsimusega.
NB! Ärge riskige oma lähedaste tervise ja heaoluga!
- Hind on tavalisest oluliselt odavam.
- Tootel või pakendil on kirjavigadega tekst.
- Kaubal puudub korrektne pakend.
- Pakendi või toote kvaliteet on halb.
Selliste märkide äratundmisel tuleks tarbijana olla ettevaatlik ning küsida kauba kohta lisainfot.
Kui Teil tekib kahtlus intellektuaalset omandit rikkuva kauba suhtes, ootab toll infot tasuta vihjetelefonil 800 4444 ja e-posti aadressil [email protected].
IO meetmetaotluste esitamine elektroonselt alates 03.10.2024
12. septembril 2024 avaldati komisjoni rakendusmäärus (EL) 2024/2399, millega muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 1352/2013. See tähendab, et alates 3. oktoobrist 2024 tuleb kõik tolli meetmetaotlused (AFA) esitada ja hallata elektrooniliselt.
Taotluse saab koostada ja esitada Euroopa Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) veebiportaalis IPEP. Seega meetmetaotlusi saab esitada ja hallata üksnes IPEP portaalis. Pärast 3. oktoobrit 2024 toll ei aktsepteeri enam paberil või e-postiga saadetud meetmetaotluseid.
Õiguste valdajatel ja nende seaduslikel esindajatel, kes soovivad esitada või hallata meetmetaotlust, peab olema ühendus IPEP portaaliga. Sisse logida saab kasutades oma IPEP kasutajakontot või Euroopa Komisjoni kauplejate portaali kasutajakontot (UUM&DS).
Sisselogimise juhend (inglise keeles)
Seaduslikud esindajad võivad taotleda kontot õiguste omaniku nimel ning hallata mitmete õiguste omanike kontosid.
Juhendid
Intellektuaalse omandi õiguste valdajad võivad teha tollile taotlusi, et aidata tollil tõkestada võltsitud kaupade importi. Oma õiguste kaitsmiseks võib tollile esitada taotluse, et toll peaks kinni kaubad, mille puhul kahtlustatakse intellektuaalse omandi õiguste rikkumist. Selleks tuleb esitada meetmete võtmise taotluse vorm.
Alates 15. septembrist 2020 võeti kasutusele uued meetmetaotluse ja pikendamise taotluse vormid. Võrreldes senikehtivaga tuleb kohustuslikult täita lahter „EORI nr".
Meetmetaotlusi esitatakse Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) portaalis https://euipo.europa.eu, samas ka meetmetaotlusega seotud suhtlust, nt taotluse täiendamine, päringud jms.
Koostöös intellektuaalse omandi õiguste valdajatega on välja töötatud vormid, mis võimaldavad õiguste valdajal edastada asjakohasele tolliasutusele kiirelt, struktureeritud ning arusaadaval viisil, spetsiifilist informatsiooni või teavitada tolliasutusi üldistest trendidest, mis puudutavad võltsitud kaupu. Täidetud vormid tuleb saata määratud kontaktidele.
Patendiameti andmebaasid
Kaubamärkide andmebaas – sisaldab Eesti Vabariigis alates 1. oktoobrist 1992 registreeritud kaubamärkide, esitatud kaubamärgi registreerimise taotluste ja Madridi protokolli alusel Eestis kehtivate või registreerimiseks esitatud kaubamärkide rahvusvaheliste registreeringute andmeid kaubamärgiseaduses sätestatud mahus.
Tööstusdisainilahenduste andmebaas – sisaldab Eesti Vabariigis alates 11. jaanuarist 1998 registreeritud tööstusdisainilahenduste ja esitatud tööstusdisainilahenduste registreerimise taotluste andmeid tööstusdisaini kaitse seaduses sätestatud mahus.
Geograafiliste tähiste andmebaas – sisaldab Eesti Vabariigis alates 10. jaanuarist 2000 registreeritud geograafiliste tähiste ja esitatud geograafilise tähise registreerimise taotluste andmeid.
Otsinguvõimalused EUIPO veebisaidil
eSearch plus – andmebaas sisaldab Euroopa Liidus (EL) ja väljaspool registreeritud kaubamärkide, tööstusdisainilahenduste, omanike, esindajate ja bülletäänide andmeid. Kehtivad ka Eestis!
eSearch Case Law – andmebaas sisaldab ELi liikmesriikide, aga ka ELi mitte kuuluvate riikide (Island, Liechtenstein, Norra, Šveits ja Ühendkuningriik) kohtupraktikat.
TMview – andmebaas sisaldab ELis ja väljaspool registreeritud kaubamärkide, esitatud kaubamärgi registreerimise taotluste ja Madridi protokolli alusel ELis kehtivate või registreerimiseks esitatud kaubamärkide rahvusvaheliste registreeringute andmeid. Kehtivad ka Eestis!
DESIGNview – andmebaas sisaldab ELis ja väljaspool registreeritud tööstusdisainilahenduste andmeid. Kehtivad ka Eestis!
GIview – geograafiliste tähiste otsing kogu Euroopa Liidus ja väljaspool.
Sanktsioonid ja embargod
Kõikide Euroopa Liidus kehtivate sanktsioonide ja embargode kohta leiate informatsiooni veebilehelt EU Sanctions Map. Veebilehelt saate ülevaate, millistele riikidele ja kaupadele on sanktsioonid või embargod kehtestatud, lisatud on ka kehtivad ELi õigusaktid.
NB! Ettevõtted, kes müüvad või toimetavad kaupu mujale kui Venemaa või Valgevene ja kaupade veoteekonnaks planeeritakse marsruuti läbi Venemaa või Valgevene territooriumi, peavad enne kaupade lähetamist tutvuma Venemaale ja Valgevenele kehtestatud sanktsioonidega.
See on vajalik, kuna mõningaid kaupu on keelatud toimetada läbi Venemaa või Valgevene territooriumi (nõukogu määruse (EL) 833/2014 artiklid 2, 2a, 2aa, 3c ja 3k ning nõukogu määruse (EL) 765/2006 artiklid 1ba, 1bb, 1e, 1f, 1s ja 1sa). Süsteemides ETT ega TARIC ei ole vastavat keelu informatsiooni kaubakoodide juures kajastatud, kui kaupade sihtkoht on mõni muu kolmas riik (peale Venemaa või Valgevene).
Küsimuste korral palume pöörduda Maksu- ja Tolliamet tolliinfo poole.
Krimmi ja Sevastopoli päritoluga kaupade impordile ELi riikidesse kehtib keeld. Impordikeeld puudutab nii kaubasaadetisi kui ka postisaadetisi ja reisijatega kaasasolevat kaupa.
Impordikeeld ei kehti vaid sellistele kaupadele, millel on Ukraina päritolusertifikaat.
3. veebruaril 2026 jõustus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2026/261, mis käsitleb Venemaa maagaasi impordi järkjärgulist lõpetamist, Venemaa nafta impordi järkjärgulise lõpetamise ettevalmistamist ja võimaliku energiasõltuvuse seire parandamist ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1938.
Määrus puudutab piiranguid ja nõudeid kaubakoodide 2711 11 00 ja 2711 21 00 alla kuuluva maagasi importimisel.
Määruse artikli 5 lg 3 kohaselt tuleb alates 18. veebruarist 2026 maagaasi, mille tootjariik ei ole Venemaa Föderatsioon, impordiks saada eelnev luba.
Määruse rakendamiseks võttis Euroopa Komisjon vastu (EL) rakendusotsuse 2026/335, millega kehtestatakse selliste kolmandate riikide loetelu, kes on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2026/261 artikli 5 lõike 4 kohaselt vabastatud gaasi liitu importimise eelneva loa nõudest. Riigid, kust maagaasi importimisel pole vaja taotleda eelnevat luba on Alžeeria, Nigeeria, Norra, Katar, Ühendkuningriik, Ameerika Ühendriigid.
Määruse kohta on täiendavalt võimalik lugeda Euroopa Komisjoni veebilehelt REPowerEU – phase out of Russian energy imports - Energy. Sellel veebilehel on avaldatud ka juhend määruse paremaks mõistmiseks.
Sularaha
Lähem info veebilehel Sularaha deklareerimine.
Euroopa Liidu määrusega nr 2368/2002 on kehtestatud töötlemata teemantide ühendusse importimiseks, ühendusest eksportimiseks sertifitseerimise ning kontrollisüsteem. Määrust kohaldatakse teemantidele, mida ei ole töödeldud või mis on üksnes lahti saetud, murtud või jämedalt eeltöödeldud ning mis kuuluvad harmoniseeritud süsteemi koodide 7102 10 00, 7102 21 00 ja 7102 31 00 alla. Määrust ei kohaldata teemandipurule ja teemantidele, mille läbimõõt on alla 1 millimeetri.
Mitmed sõjad ja relvakonfliktid rahastatakse töötlemata teemantidega kauplemisel saadud tulust. Konfliktiteemantide turule pääsemise takistamiseks ja legaalse teemandikauplemise toetamiseks on loodud Kimberley protsess.
Õigusakt
Euroopa ühenduse määratud asutused väljastavad ja kinnitavad sertifikaate ning kontrollivad töötlemata teemantide saadetiste ja sertifikaatide vastavust.
Ühenduse pädevad ametiasutused asuvad mitmes liikmesriigis, näiteks Belgias, Saksamaal, Tšehhi vabariigis. Eestis vastav ametiasutus puudub.
Pädevate asutuste loetelu ja kontaktandmed on Nõukogu määruse (EÜ) nr 2368/2003 III lisas.
Töötlemata teemantide import ühendusse on keelatud, kui ei ole täidetud kõik järgmised tingimused:
- töötlemata teemantidega peab kaasas olema protsessiosalise pädeva asutuse kinnitatud sertifikaat;
- töötlemata teemandid peavad olema võltsimiskindlates pakendites ning pitserid peavad olema terved;
- sertifikaat peab selgesti kirjeldama partiid, mille kohta see on väljastatud.
Pakendid ja vastavad sertifikaadid tuleb esitada koos ja võimalikult aegsasti kontrollimiseks ühenduse asutusele kas selles liikmesriigis, kuhu need imporditakse, või liikmesriigis, mis on saatedokumentide kohaselt nende sihtkoht. Kui töötlemata teemante imporditakse liikmesriiki, kus ühenduse asutust ei ole, esitatakse need asjaomasele ühenduse asutusele liikmesriigis, mis on nende sihtkoht.
Kui ühenduse asutust ei ole ei importivas liikmesriigis ega sihtliikmesriigis, esitatakse need asjaomasele ühenduse asutusele mõnes teises liikmesriigis.
Liikmesriik, kuhu töötlemata teemandid imporditakse, tagab nende esitamise asjaomasele ühenduse asutusele. Selleks võib anda võimaluse kasutada tollitransiiti. Kui antakse võimalus kasutada tollitransiiti, lükatakse käesoleva artikliga ettenähtud kontrollimine edasi kuni ajani, mil need jõuavad asjaomasesse ühenduse asutusse.
Töötlemata teemantide nõuetekohase transpordi ja sellega seotud kulude eest vastutab importija.
Töötlemata teemantide eksport ühendusest on keelatud, kui ei ole täidetud mõlemad tingimused:
- töötlemata teemantidega peab kaasas olema ühenduse asutuse väljastatud ja kinnitatud sertifikaat;
- töötlemata teemandid peavad olema võltsimiskindlates pakendites, mis on pitseeritud.
Ühenduse asutus võib eksportijale väljastada ühenduse sertifikaadi, kui ta on kindlaks teinud, et:
- eksportija on esitanud vaieldamatud tõendid, et töötlemata teemandid, mille kohta sertifikaati taotletakse, on seaduslikult imporditud;
- sertifikaadis nõutud andmed on õiged;
- töötlemata teemandid on suunatud Kimberly protsessi osalise territooriumile;
- töötlemata teemante transporditakse võltsimiskindlas pakendis.
Sertifikaati ei kinnitata enne, kui on kontrollitud, kas pakendi sisu vastab sertifikaadis esitatud andmetele, ning töötlemata teemante sisaldav võltsimiskindel pakend on pitseeritud. Peale kontrollimist väljastab Ühenduse asutus eksportijale tõestatud võltsimiskindla koopia kinnitatud ühenduse sertifikaadist. Eksportija peab hoidma kõiki koopiaid kättesaadavana vähemalt kolm aastat.
Töötlemata teemantidega kauplemine on lubatud ainult osalisriikide vahel. Kimberley protsessi osalusriigid on loetletud Kimberly protsessi kodulehel.
- Alates 1. jaanuarist 2024 on keelatud otse või kaudselt osta, importida või üle anda määruse nr 2368/2002 XXXVIII lisa A- ja B-osas loetletud teemante või teemante sisaldavaid tooteid, kui need on pärit Venemaalt või kui need on eksporditud Venemaalt liitu või mõnda kolmandasse riiki. Samuti on keelatud nende transiit läbi Venemaa kolmandasse riiki.
- Alates 1. märtsist 2024 on keelatud otse või kaudselt osta, importida või üle anda XXXVIII lisa A-osas loetletud selliseid tooteid, kui need on töödeldud kolmandas riigis, mis koosnevad Venemaalt pärit või Venemaalt eksporditud teemantidest, mille puhul teemandi mass on vähemalt 1,0 karaati.
- Alates 1. septembrist 2024 on keelatud otse või kaudselt osta, importida või üle anda XXXVIII lisa A- ja B-osas loetletud selliseid tooteid, kui need on töödeldud kolmandas riigis, mis koosnevad Venemaalt pärit või Venemaalt eksporditud teemantidest, mille mass on vähemalt 0,5 karaati või teemandi mass on vähemalt 0,1 karaati.
CN-koodide 7102 31 00 ja 7102 10 00 alla kuuluvad liitu imporditavad kaubad, mida on töödeldud kolmandas riigis antakse koos nende päritolu tõendavate dokumentidega viivitamata kontrollimiseks määratud asutusele.
Määratud asutuseks on:
Federal Public Service Economy at the Diamond Office
Hoveniersstraat 22, B-2018 Antwerpen Belgia
Asjaomaste kaupade nõuetekohase veo ja sellega seotud kulude eest vastutab importija.
Kultuuriväärtuste väljavedu reguleerib kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seadus.
Seaduses on nimetatud 16 kategooriat, mida loetakse kultuuriväärtusteks. Näiteks hooned ja nende osad, arheoloogilised leiud, mündid ja nende osad, sakraalkunstiteosed ja sakraalesemed, muusikainstrumendid, vee- ja mootorsõidukid. Kultuuriväärtuste Eestist väljaveol on vajalik taotleda väljaveoluba (seejuures ei ole oluline, kas esemed viiakse mõnda Euroopa Liidu liikmesriiki või kolmandasse riiki).
Kultuuriväärtuste väljavedu Euroopa Ühendusest reguleerivad nõukogu määrus (EÜ) nr 116/2009 ja selle I lisa.
Kultuuriväärtuste ekspordi korral on kauba valdajal vajalik taotleda Muinsuskaitseametist väljaveoluba.
Kultuuriväärtuste loetelu leiate Muinsuskaitseameti kodulehelt.
Väljaveoluba võib olla alaline (loa kehtivus kuni 1 aasta) või ajutine (loa kehtivus kuni 5 aastat). Ajutise väljaveo korral on isikul kohustus ese Eestisse tagasi tuua ning selliseid lube väljastatakse näiteks muuseumide kollektsioonide eksponeerimiseks või kultuuriväärtuste puhul, mida soovitakse korduvalt Eestist välja viia.
Kultuuriväärtust võib eksportida kõikide rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktide kaudu, kus toll on alaliselt kohal. Väljaveoluba esitatakse tollile kahes eksemplaris eksporditolliasutuses (sisemaal) või piiritolliasutuses. Tolliametnik märgistab loa mõlemad eksemplarid ning tagastab ühe nendest kauba valdajale. Kui tekib kahtlus saatedokumentides, loa õigsuses vms, on tollil õigus ese kinni pidada ning edastada Muinsuskaitseametisse ekspertiisi.
Väljaveoluba on vaja taotleda ka kultuuriväärtuste viimiseks teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Lubade vormid ning taotlemise kord on samad, mis ekspordil ning luba peab kultuuriväärtustega kaasas olema. Deklareerimiskohustust liikmesriikidevahelisel liikumisel ei ole, kuid arvestada tuleb, et tollil on õigus riskihindamisele tuginedes väljaveoluba kontrollida.
Kultuuriväärtuste import Euroopa Liitu on alates juunist 2025 lubadega reguleeritud
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/880, mis käsitleb kultuuriväärtuste Euroopa Liitu (EL) sissetoomist ja kultuuriesemete importi, jõustus 28.12.2020.
Määruse kohaselt on keelatud tuua ELi kultuuriväärtusi, mis on ebaseaduslikult välja viidud riigist, kus need on loodud või leitud.
Alates 28. juunist 2025 on kultuuriväärtuste impordi korral ELi vajalik esitada kas kultuuriväärtuste impordi litsents või importija deklaratsioon. Eestis väljastab impordilube ja importija deklaratsioone Muinsuskaitseamet, järelevalvet teostab Maksu- ja Tolliamet.
Määruse eesmärk on võidelda ebaseadusliku kaubanduse vastu, kaitsta maailmapärandit ning hõlbustada seaduslikku kaubandust.
ELi määruses 2019/880 ja selle rakendusmääruses 2021/1079 on üksikasjalikult sätestatud kultuuriesemete ELi importimise tingimused. Määrust ei kohaldata nende kultuuriväärtuste suhtes, mis on loodud või avastatud ELi tolliterritooriumil.
Kultuuriväärtuste impordilubade ja importija deklaratsioonide taotlemiseks ning väljastamiseks kasutatakse ELi elektroonilist süsteemi TRACES ja selle ICG moodulit.
Isikud ja ettevõtted, kes soovivad Euroopa Liitu importida kultuuriväärtusi, peavad end registreerima süsteemis TRACES. Kuigi lubade kohustus rakendub alles 28.06.2025, on juba praegu võimalik kasutajakontod luua ja endale ligipääsud ICG moodulisse taotleda.
Täpsem info kultuuriväärtuste impordilubade taotlemisest Muinsuskaitseameti kodulehel
Mis muutub juunis 2025
Alates 28. juunist 2025 tuleb määruse 2019/880 kohaselt tollis deklareerida kõik kultuuriväärtused, mida imporditakse ELi välisest riigist. Kultuuriväärtusi on lubatud importida kõigist Eesti piiripunktidest, kus toll on kohal, ning tollideklaratsioone on võimalik esitada kõikides tolliasutustes.
Millised kultuuriväärtused vajavad impordilitsentsi või importija deklaratsiooni
Kultuuriväärtus on mis tahes ese, millel on arheoloogiline, eelajalooline, ajalooline, kirjanduslik, kunstiline või teaduslik väärtus ja mis on loetletud määruse 2019/880 lisas.
Mis vahe on impordilitsentsil ja importija deklaratsioonil
Impordiluba on vaja, kui imporditakse üle 250 aasta vanuseid arheoloogilisi leide või lahti võetud mälestussammaste osi, sõltumata nende rahalisest väärtusest.
Importija deklaratsioon väljastatakse üle 200 aasta vanadele kultuuriväärtustele, mille väärtus on vähemalt 18 000 eurot.
Kas on erandeid, kes on lubade esitamise kohustusest vabastatud
Avalikud organisatsioonid, nagu muuseumid, ülikoolid ja õppeasutused, on vabastatud impordilitsentsi ja impordideklaratsiooni taotlemisest, kui nad impordivad kultuuriesemeid ajutiselt, näiteks näituste, teadustöö, konserveerimise või õpetamise eesmärgil.
Vabastuse saamiseks tuleb organisatsioonidel registreerida end süsteemis Traces NT kui „vabastuse saaja“. Eelnimetatud organisatsioonid peavad impordilitsentsi siiski taotlema, kui esemed näiteks müüakse ja nad jäävad Euroopa Liitu alaliselt.
Kuidas märgitakse impordiluba tollideklaratsioonil
Kauba moodulis lisadokumentide lahtrisse tuleb sisestada meetmekood ning lisada impordilitsentsi või importija deklaratsiooni number. Tollideklaratsioonide töötlemise süsteem teostab automaatkontrolli läbi CERTEXi TRACESest.
L049 Impordilitsents
L050 Importija deklaratsioon
L065 Importija deklaratsioon kultuuriväärtuste ajutise sisseveo korral näiteks näitustele, kunstimessidele, muuseumidesse, konserveerimiseks
Y138 Kultuuriväärtused on loa nõudest vabastatud, tagasitoodud kaup, säilitamiseks toodavad või hariduslikul eesmärgil imporditavad kultuuriväärtused
Y185 Enne 28.06.2025 imporditud kultuuriväärtused
Y235 Ebaseaduslikult eksporditud kultuuriväärtused
Kui kaup on toodud ELi ajutise ladustamise protseduurile enne 28.06.2025, kas impordilitsents on sel juhul vajalik
Kui kaup on imporditud enne 28.06.2025 ja pandud ajutise ladustamise protseduurile, siis ei ole impordilitsentsi ega importija deklaratsiooni kauba vabasse ringlusse vormistamisel vaja esitada.
Lisainfo
Muinsuskaitseameti veebileht
Traces NT süsteemis konto loomise ning litsentsi taotluse esitamise juhendInglise keeles
Traces NT juhend importijatele Traces NT juhend vabastuse saajatele Impordilitsentse väljastavad asutused Kultuuriväärtuste importimiseks määratud tolliasutusedKüsimused ja vastusedInglise keeles
Kui Muinsuskaitseamet teeb väljaveoloa taotluse ja ekspertiisi tulemusena kindlaks, et asi ei ole kultuuriväärtus kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse kohaselt, võib Muinsuskaitseamet väljastada eseme Eestist väljaviimise lihtsustamiseks asjakohase teatise.
Väljaveolube väljastab Muinsuskaitseamet, tel 640 3050 või 640 3018, e-posti aadress [email protected].
Kultuuriväärtuste väljaveoluba saab taotleda kultuurimälestiste registris.
Viimati uuendatud 03.03.2026
