Tulumaks ja sotsiaalmaks

Füüsilised isikud maksavad oma tuludelt tulumaksu. Palgatulu, kasu vara võõrandamisest, ettevõtlustulu ja muud tulud maksustatakse maksumääraga 20%. Palgatulu ja ettevõtlustulu maksustatakse lisaks tulumaksule ka sotsiaalmaksuga, töötuskindlustusmaksega ja kohustatud isiku puhul kogumispensioni maksega.

Juriidilised isikud (äriühingud, mittetulundusühingud, sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ning riigitulundusasutus) maksavad tulumaksu erisoodustustuselt, kingitustelt ja annetustelt, vastuvõtukuludelt, jaotatud kasumilt (dividendilt) ning omakapitali väljamaksetelt. Kõik väljamaksed maksustatakse ühesuguse maksumääraga 20/80. Erisoodustused maksustatakse lisaks tulumaksule ka sotsiaalmaksuga. 

Eesti tulumaksusüsteemi eripäraks on see, et äriühingu maksukohustus tekib kasumi jaotamisel (dividendi väljamaksmisel). Kui äriühing kasumit ei jaota, vaid investeerib selle ettevõttesse, siis maksukohustust ei teki. Dividendile kehtib maksumäär 20/80, kuid regulaarselt makstavale dividendile kehtib soodusmäär 14/86. 

Täpsemalt saate lugeda alltoodud selgitustest.  

Tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muudatused

Alates 01.01.2025

Maksumäärad

Alates 01.01.2025 kehtib:

  • tulumaksumäär 22% (senise 20% asemel),
  • juriidilise isiku tulumaksumäär 22/78 (senise 20/80 asemel),
  • krediidiasutuste tulumaksu avansilise makse määr 18% (senise 14% asemel).

Kaob ära dividendi madalam maksumäär 14/86 ning füüsilisele isikule makstud dividendilt kinnipidamisele kuuluv tulumaks 7%. Seega 2025. aastast maksustatakse dividend üksnes maksumääraga 22/78.

Kehtiv tulumaksuseaduse (TuMS) § 501 näeb ette äriühingu regulaarsetele kasumieraldistele soodsama maksustamise. Nimelt maksustatakse 14% tulumaksumääraga kalendriaastas jaotatud kasumit, mis on väiksem või võrdne eelneva kolme kalendriaasta keskmise Eestis maksustatud jaotatud kasumiga.

TuMS § 501 kehtetuks tunnistamine on tingitud asjaolust, et koalitsioonileppe kohaselt kaotatakse madalam tulumaksu määr regulaarselt jaotatavalt kasumilt. Aastast 2025 maksustatakse äriühingu jaotatavat kasumit alati 22% määraga.

Alates 1. jaanuarist 2024. a hakkab enamikes Euroopa Liidu liikmesriikides, aga ka teistes riikides, nt Suurbritannias, Kanadas, Austraalias, Singapuris ja Uus-Meremaal, kehtima üleilmne miinimummaks kontsernidele, kelle käive ületab 750 miljonit eurot. Kui kontserni liikmete efektiivne maksumäär teatud jurisdiktsioonis on väiksem kui 15%, siis teistel riikidel on õigus maksustada kontserni alamaksustatud kasumit. 14% määra kaotamine annab Eesti äriühingutele võimaluse saavutada 15% efektiivne maksumäär ja vältida Eestis teenitud kasumi maksustamist teistes riikides, nt kontserni peakontori riigis, kui see kohaldab miinimummaksu.

Kuna aastast 2025 kaotatakse 14% tulumaksu määr, ei ole edaspidi vajalik ka 7% tulumaksu kinnipidamine füüsilisele isikule makstavalt dividendilt.

Kehtiva seaduse kohaselt maksustatakse füüsilisele isikule regulaarselt makstud dividend 7% määraga, kui dividendi maksva äriühingu tasandil maksustati jaotatavat kasumit 14% määraga või tonnaažikorra alusel. Muudatusega tunnistatakse TuMS § 18 lõige 13, § 29 lg 71 ja § 41 p 72 kehtetuks.

Tonnaažikorra alusel maksustatud äriühingute puhul lisati seadusesse tulumaksu kinnipidamise kohustus Euroopa Komisjonilt Eesti riigiabi taotluse kohta saadud tagasiside alusel, mille kohaselt peab füüsilisest isikust aktsionäri või osaniku dividendidelt ja kasumieraldistelt tekkiv maksukohustus säilima ka siis, kui äriühingu abikõlbulikust tegevusest saadud tulu maksustatakse tonnaažikorra kohaselt. Kuna tulumaksu kinnipidamise kohustus kaotatakse regulaarselt füüsilisele isikule jaotatud dividendi puhul, kaotatakse see ka tonnaažikorra alusel maksustatud äriühingute puhul.

TuMS § 54 lõike 41 sõnastust muudeti ja § 61 täiendati lõigetega 68–70.

TuMS § 54 lõike 41 muudatuse kohaselt võib residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal § 50 lõike 1 või 2 või § 50 lõike 22 või § 53 lõike 4 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata § 471 alusel eelmistel kalendriaastatel ja jooksval kalendriaastal makstud avansilised maksed. Paragrahvi 50 lõike 22 alusel tasumisele kuuluva tulumaksu arvestamisel võib nõuda enammakstud avansiliste maksete tagastamist. Avansilisi makseid saab maha arvata ulatuses, mida pole varem maha arvatud.

Erinevalt kehtivast korrast, kus jaotatud kasumilt tasumisele kuuluvast tulumaksust saab maha arvata vaid eelmistel kalendriaastatel makstud avansilised maksed, saab aastast 2025 maha arvata ka jooksval kalendriaastal makstud avansilisi makseid. Muudatus on vajalik, sest kehtiva regulatsiooni kohaselt olukorras, kus pank jaotab olulises määras eelmisel kalendriaastal teenitud kasumit, toimub dividendi jaotamisel neljanda kvartali kasumi sisuline topeltmaksustamine kuni ülejärgmisel kalendriaastal dividendide maksmiseni (tasuda tuleb nii dividendi tulumaks kui ka eelmise kalendriaasta 4. kvartali kasumilt avansiline tulumaks).

Siinkohal on oluline, et vastavalt üleminekusättele ei kohaldu muudatus 2024. aasta neljanda kvartali kasumilt makstud avansilisele maksele, mida ei saa maha arvata 2025. aastal jaotatud kasumilt tasumisele kuuluvast tulumaksust, vaid alates 2026. aastal jaotatud kasumilt tasumisele kuuluvast tulumaksust.

TuMS § 61 muudatused

Lõike 68 kohaselt peab residendist äriühing kinni tulumaksu määraga 7% füüsilisele isikule makstud dividendilt või muult kasumieraldiselt, kui see on TuMS § 50 lõike 11 alusel tulumaksust vabastatud ja kui dividendi või muu kasumieraldise aluseks olev kasum oli maksustatud kuni 2024. aasta 31. detsembrini kehtiva TuMS § 501 alusel.

Kõnealune üleminekusäte on vajalik, et vältida võimalust maksta füüsilisele isikule dividendi 14% määraga ilma 7% kinnipidamise kohustuseta. Aastast 2025 kaotatakse nii 14% määr kui ka kohustus kinni pidada 7% tulumaksu füüsilisele isikule makstud dividendilt. Olukorras, kus Eesti äriühing on jaotanud teisele Eesti äriühingule kasumit 14% määraga, kohaldub vabastusmeetod, kui teine äriühing jaotab seda kasumit edasi oma osanikele. Kui teine äriühing jaotab oma kasumit aastal 2025, mil 14% ja 7% määrad enam ei kehti, siis üleminekusätte puudumisel saaks füüsiline isik üksnes 14% määraga maksustatud dividendi. See võimaldaks maksudest kõrvalehoidumist ja motiveeriks füüsilisest isikust investoreid asutama enne 2025. aastat äriühingu ja sellele üle andma oma osalused teistes äriühingutes. Seeläbi saaks füüsiline isik vähendada saadud dividendide maksumäära 20%-lt (22%-lt) 14%-le. Sellise kuritarvituse vältimiseks kehtestatakse üleminekusäte, mis kohustab äriühingut füüsilisele isikule makstud dividendilt 7% määraga tulumaksu kinni pidama, kui dividendi aluseks olev kasumiosa oli maksustatud 14% määraga ning kasumit jaotava äriühingu tasandil kohaldub edasimakstavale dividendile vabastusmeetod. Kuna 14% määraga maksustatud saadud dividendid deklareeritakse praegu eraldi, on Maksu- ja Tolliametil juba olemas andmed seni maksustatud dividendide kohta, millelt tuleks tulevikus jätkuvalt 7% tulumaksu kinni pidada.

Lõike 69 kohaselt võib residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal TuMS § 50 lõike 1 või 2 või § 53 lõike 4 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata ka kuni 2024. aasta 31. detsembrini kehtinud TuMS § 471 alusel eelmistel kalendriaastatel makstud avansilised maksed.

Muudatusega täpsustatakse, et krediidiasutused saavad jaotatud kasumilt tasutavast tulumaksust maha arvata ka 14% määraga maksustatud avansilised maksed.

Lõike 70 kohaselt tasuvad residendist krediidiasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti filiaal TuMS §-s 471 sätestatud avansilise makse 2024. aasta neljandas kvartalis teenitud kasumilt 14% määraga.

Muudatus on vajalik tagamaks, et 2024. aasta neljanda kvartali avansilist makset, mille tasumise tähtaeg on 2025. aasta 10. märts, maksustatakse 2024. aastal kehtinud määraga. 2024. aasta neljandas kvartalis teenitud kasumilt makstud avansilisi makseid ei saa 2025. aastal jaotatud kasumilt tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata.


Mahaarvamised füüsilise isiku tulust

Alates 01.01.2025 on residendist füüsilisel isikul õigus oma maksustatavast tulust maha arvata maksuvaba tulu 8400 eurot aastas (TuMS § 23 lg 1).

Muudatusega kehtestatakse 2025. aastast ühtlane maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas, välja arvatud vanaduspensioniealiste puhul, kelle maksuvaba tulu võrdub keskmise vanaduspensioniga. Maksuvaba tulu laieneb kõikidele Eesti ja Euroopa Majanduspiirkonna residentidele (Euroopa Liidu liikmesriikide, Norra, Island, Liechtenstein residendid) sõltumata nende poolt teenitud tulu suurusest.

Maksuvaba tulu ei kohaldu kolmanda riigi residendile (nt Ukraina, Valgevene, Usbekistani, Kasahstani residendile).

Kuna maksuvabale tulule on õigus sõltumata aastatulust, siis saab inimene maksuvaba tulu arvelt raha kätte (igakuiselt 700 × 22% = 154 eurot). Tulumaksumäär tõuseb küll 2% võrra, kuid samas muudatusest ei kaota kõik inimesed, kelle igakuine brutotulu on kuni 7700 eurot. Lihtsustatud arvutuste kohaselt on täna 7700 eurolt tulumaksukohustus 1540 eurot (7700 × 20%) ning tänu maksuvabale tulule 700 eurot ka 2025. aastast 1540 eurot (7700 – 700 = 7000; 7000 × 22%). Suurema brutotulu puhul juba tulumaksukohustus kasvab.

Maksuvaba tulu näol on tegemist aastapõhise mahaarvamisega. Nimetatud summas saab maksuvaba tulu kasutada ka isik, kes sai maksustatavat tulu näiteks ainult ühel kuul kalendriaasta ehk maksustamisperioodi jooksul (sel juhul ei pruugi tulu suurus lihtsalt olla piisav kogu maksuvaba tulu ärakasutamiseks).

Tulumaksuseaduse üldine eesmärk on määrata maksukohustus õiges summas võimaluse korral kohe tuluallika juures, et vähendada füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamise vajadust. Maksuvaba tulu jooksvaks arvestamiseks tuleb väljamakse tegijale esitada vabas vormis avaldus (TuMS § 42 lõige 1). Igas kalendrikuus saab tulust maha arvata mitte rohkem kui 1/12 maksuvabast tulust ehk 700 eurot (TuMS § 42 lõige 1). Kui maksuvaba tulu on mingil põhjusel jäänud aasta jooksul osaliselt või täielikult arvestamata, siis võetakse see automaatselt arvesse füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamisel.

TuMS § 61 lõike 71 kohaselt analüüsib Rahandusministeerium hiljemalt 2027. aastal kuni 2024. aasta 1. jaanuarini kehtinud tulumaksuseaduse §-de 231, 234 ja 25 kehtetuks tunnistamisega ja 2028. aastal §-de 4 ja 23 muutmisega ja § 501 kehtetuks tunnistamisega kaasnevaid mõjusid ning esitab vajaduse korral Vabariigi Valitsusele ettepaneku regulatsiooni muutmiseks.

Alates 01.01.2024

Mahaarvamised füüsilise isiku tulust

Alates 01.01.2024 kaob ära õigus oma maksustatavast tulust maha arvata:

  • täiendavat maksuvaba tulu laste eest,
  • täiendavat maksuvaba tulu abikaasa eest ning
  • eluasemelaenu intresse.

See tähendab füüsilise isiku tuludeklaratsioonis, mis esitatakse:

  • 2023. aasta kohta 2024. aasta veebruaris–mais, on veel õigus mahaarvamisi teha, kuid
  • 2024. aasta kohta 2025. aasta veebruaris–mais, ei ole enam õigust mahaarvamisi teha.

Jääb õigus oma maksustatavast tulust maha arvata:

  • koolituskulusid ja
  • annetusi

kuni 1200 eurot, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses Eestis maksustatavast tulust (tulumaksuseadus (edaspidi TuMS) § 282 lg 1). Ebapiisava tulu korral saab koolituskulude kasutamata jäänud osa üle kanda teisele abikaasale või registreeritud elukaaslasele, kui maksustamisperioodil kehtis abikaasade või registreeritud elukaaslaste varasuhtena varaühisus (TuMS § 282 lg 11, § 44 lg 21).

Samuti jääb õigus oma maksustatavast tulust maha arvata täiendava kogumispensioni (III samba) sissemakseid, kuni 15% ulatuses maksustatavast tulust, kuid mitte rohkem kui 6000 eurot aastas.

Muudatusega tunnistatakse kehtetuks TuMS §-d 231, 234 ja 25 ehk füüsilise isiku täiendava maksuvaba tulu laste ülalpidamise korral ja abikaasa kasutamata maksuvaba tulu ning eluasemelaenu intresside maha arvamise õigus. Füüsilise isiku tulumaksu soodustusi loetakse maksukuluks. Rahvusvahelised organisatsioonid (OECD, IMF) soovitavad vähendada maksukulusid, kui on efektiivsemaid mooduseid toetada maksusoodustusest võitvaid sihtgruppe. Kõige efektiivsem viis toetada sihtgruppe on vajaduspõhiste toetuste, nt peretoetuste kaudu.

TuMS § 231 kehtetuks tunnistamisega kaotatakse täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral. Kehtiva seaduse kohaselt saab lapse vanem, eestkostja või muu last ülal pidav isik seda kasutada juhul, kui tal on vähemalt kaks alla 17-aastast last. 1. jaanuaril 2020. a jõustunud seadusemuudatusega tõsteti maksuvaba tulu suurus alates kolmandast lapsest 3048 euroni aastas. Teise lapse maksuvaba tulu on 1848 eurot. Toona oli muudatuse põhjus soov toetada paljulapselisi peresid. Praeguseks on selgunud, et enam kui kolme lapse eest soodustuse kasutajaid on väga vähe, kuna inimestel puudub vajalikus ulatuses maksustatav tulu, mistõttu toetab see meede vaid kõrgema sissetulekuga paljulapselisi peresid.

Kõige tõhusam on aidata paljulapselisi peresid toetuste, eelkõige peretoetuste kaudu. Maksuvabastuste kasutamine sõltub sissetulekust ning vaesematel leibkondadel on neist vähe kasu. Toetused jõuavad rohkemate abivajajateni, eriti kui tegu on täpselt sihistatud toetustega.

Ka Rahandusministeeriumi tellitud uuringus „Eesti leibkondade maksukoormuse jaotus ning maksuvaba tulu reformi mõjuanalüüs“ (2023) tuuakse välja, et maksuvaba tulu laste arvu järgi on viimase kümne aasta jooksul ligi kaks korda vähenenud (2010. aastal moodustas see 1,78% kogu brutotulust ja 2021. aastal 0,99%). Toetus töötavatele lastevanematele on läbi selle meetme seega vähenenud (poliitikas rakendatakse ja asendatakse universaalsete peretoetustega).

TuMS § 234 kehtetuks tunnistamisega kaotatakse täiendav maksuvaba tulu abikaasa eest. Kehtiva seaduse kohaselt on residendist füüsilisel isikul õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata residendist abikaasa eest täiendav maksuvaba tulu 2160 eurot, kui residendist füüsilise isiku ja tema abikaasa maksustamisperioodi tulu kokku ei ületa 50 400 eurot. Täiendavat maksuvaba tulu on õigus maha arvata osas, mille võrra abikaasa maksustamisperioodi tulu on väiksem täiendavast maksuvabast tulust. Maha arvatav summa ei või olla suurem kui 50 400 euro ja abikaasade kogu maksustatava tulu vahe. Täiendavast abikaasa maksuvabast tulust on eelkõige kasu olukorras, kus üks abikaasa ei saa maksustatavat tulu või tema maksustatav tulu on nii väike, et ta ei saa ise maksuvaba tulu täies ulatuses rakendada. 2024. aastast kaotatakse abikaasa täiendava maksuvaba tulu mahaarvamise õigus. 2021. a füüsilise isiku tuludeklaratsioonide andmetel rakendus abikaasade vaheline üldise maksuvaba tulu üle andmine ligi 8200 juhul summas 13,9 mln eurot. Sihitud vajaduspõhised toetused on siingi efektiivsem perede toetamise viis.

TuMS § 25 kehtetuks tunnistamisega kaotatakse võimalus arvata maksustatavast tulust maha eluasemelaenu intresse. Juba mõnda aega ei täida eluasemelaenu intresside maha arvamise õigus oma eesmärki. Intressi maksusoodustust on juba oluliselt piiratud ja täna ulatub see kuni 300 euroni aastas (tulumaksutagastus 60 eurot). Riik saaks vabanevat raha kasutada otstarbekamalt.

Eluasemelaenu intresside maha arvamise õigus kehtestati 1996. aastal eesmärgiga lihtsustada ligipääsu eluasemelaenudele ning seega ka uutele eluasemetele. Tol ajal oli praegu toimiv laenuturg välja kujunemata, mis väljendus väga kõrgetes laenuintressides võrreldes nn vanade Euroopa Liidu riikidega. Lisaks olid eluasemelaenu tagasimaksmise tähtajad üsna lühikesed. Näiteks 1996. aastal pikendati neid 15–20 aastani, samas 2021. aastal on maksimaalne eluasemelaenu tagasimaksmise tähtaeg 30 aastat. 1997. aastal oli keskmine eluasemelaenu intress ca 12–13%, samas 2023. aasta veebruaris oli see Eesti Panga andmetel 4,9%. Tuleb ka arvestada, et sel ajal olid sissetulekud palju madalamad ja laenude teenindamise kulud moodustasid sissetulekutest oluliselt suurema osa kui praegu. Seetõttu oli riigi algne sekkumine eluasemelaenu turule vajalik ning õigustatud, sest esines turutõrge, kuid nüüdseks on see oma algse eesmärgi kaotanud.


Muud muudatused

Alates 01.01.2024 laekub residendist füüsiliste isikute makstud tulumaks, arvestamata 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi, maksumaksja elukohajärgse kohaliku omavalitsuse (KOV) üksuse eelarvesse järgmiselt (TuMS § 5 lg 1):

  1. 2,5% residendist füüsilise isiku riiklikust pensionist;
  2. 11,89% residendist füüsilise isiku muust maksustatavast tulust, välja arvatud kohustuslik ja täiendav kogumispension, § 18 lõikes 1³ nimetatud dividend ja vara võõrandamisest saadud kasu.

KOVile laekuva tulumaksu arvestust muudetakse selliselt, et neile tulumaksu jaotamisel hakatakse arvesse võtma ka riikliku pensioni tulusid. Ööpäevaringse üldhooldusteenuse avaliku sektori poolse rahastamise suurendamiseks suunatakse vahendid KOVidele tulumaksu ja tasandusfondi kaudu.

Alates 2024. aastast laekub KOVidele riiklikult pensionitulult tulumaksu 1,88%, arvestamata tulumaksu mahaarvamisi. Tulumaksu mahaarvamised vähendavad riigieelarvesse laekuvat osa ega mõjuta tulumaksu kohalike omavalitsuste vahel jaotust.

Meetmeks ette nähtud vahenditest 5% suunatakse tasandusfondi, mis aitab tasandada tulude ja kulude ebaühtlast jaotust kohalike omavalitsuste vahel. Tasandusfondis jagatakse üle 65-aastased kaheks vanuserühmaks: 65–84-aastased ja 85-aastased ja vanemad, kuna vastavates vanuserühmades on üldhooldekodusse sattumise tõenäosus erinev – 65–84-aastaste vanuserühmas on üldhooldekodus 2% inimestest ning 85-aastastest ja vanematest juba 9,5%. Kaheks jaotamine aitab arvestada olukorraga, kus üle 85-aastaste suurema osakaalu puhul on ka kuluvajadus suurem.

Üleminekuajal 2023. aastal jaotatakse meetmeks ette nähtud vahendid kohalike omavalitsuste vahel läbi riigieelarve toetusfondi, võttes samuti arvesse 65–84-aastaste ning 85-aastaste ja vanemate isikute jaotust ning üle 85-aastaste kõrgemat kuluvajadust.

Tulumaksu ja tasandusfondi vahendite kasutamise üle otsustab KOV. 2024. aastast jõustuva 1,88% KOVidele laekuvat tulumaksu arvestust rakendatakse ka järgnevatel aastatel.

Eeltoodud sättes nimetatud summat ületav tulumaksu osa ja nimetamata tulumaks laekuvad riigieelarvesse (TuMS § 5 lg 3).

Alates 01.01.2024 on seotud isikute loetellu (TuMS § 8) ja erisoodustuse maksustamise sättesse lisatud registreeritud elukaaslased (TuMS § 48 lg 6).

Muudatusega lisatakse seotud isikute loetelusse ka registreeritud elukaaslane, sest registreeritud elukaaslaste puhul saab eeldada lähedasi isiklikke ja majanduslikke suhteid ning ühiseid majanduslikke huve.

Registreeritud elukaaslane on lisatud ka sotsiaalmaksuseaduse vastavatesse sätetesse.

Alates 01.01.2024 ei maksustata tulumaksuga (TuMS § 19 lg 3):

  • punkt 31 – tööturumeetmete seaduses sätestatud tööturuteenusel osalemise toetamise tööturumeetme raames ja Euroopa Liidu vahenditest füüsilisele isikule makstavat tööturutoetust tööturuteenusel osalemisega seotud kulude hüvitamiseks ja tööturuteenusel osalemise soodustamiseks, kui see on makstud tööturumeetmete seaduse §-s 15 sätestatud piirmääras.

    Tööturumeetmete seaduse § 15 punkt 1 sätestab, et osaletud aja eest tööturutoetust makstes ei tohi kehtestatav toetuse päevamäär olla suurem kui kuuekordne töölepingu seaduse (TLS) § 29 lõike 5 alusel kehtestatud tunni töötasu alammäär ehk tööturuteenusel osalemiseks makstav toetus peab olema väiksem kui täisajaga töötamisel saadav alampalk.

    Punkt 2 sätestab, et läbitud vahemaa eest tööturutoetust makstes ei tohi kehtestatav toetuse määr ühe kilomeetri kohta olla suurem kui TuMS § 13 lõike 3 punktis 2 kehtestatud piirmäär ühe kilomeetri kohta. Seejuures päevamäär ei või ületada TLS § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kümnekordset tunni töötasu alammäära.
  • punkt 15 – asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 154 alusel makstavat tehnovõrgu talumistasu ühe seitsmendiku ulatuses.

    Kehtiva seaduse kohaselt on talumistasu maksuvaba 1/3 ulatuses ehk selles osas, mis on arvestatud eelduslikult maamaksu hüvitiseks. Seejuures ei sõltu maksuvaba osa suurus sellest, kui palju ja kas üldse maaomanik tegelikult kaitsevööndi aluse maa eest maamaksu maksab, sest talumistasu maksja seda välja ei selgita. AÕSRS § 155 lõikes 1 asendatakse tasumäär 7,5% määraga 3,5% (sh 3% saamata jäänud tulu ja 0,5% maamaksu osa). Edaspidi moodustab maamaksu hüvitis talumistasust seega ühe seitsmendiku. Muudatusega jääb kehtima põhimõte, et talumistasu ei maksustata tulumaksuga maamaksu hüvitise osas.

Alates 01.07.2024 ei maksustata tulumaksuga (TuMS § 19 lg 3):

  • punkt 12 – avaliku teenistuse seaduse § 49, kaitseväeteenistuse seaduse § 196 lõigete 1 ja 7, Kaitseliidu seaduse § 61 lõigete 4–5, politsei ja piirivalve seaduse § 753, julgeolekuasutuste seaduse § 242, abipolitseiniku seaduse § 38, päästeseaduse § 41, turvategevuse seaduse § 29, hädaolukorra seaduse § 44 ning riigikaitseseaduse § 551 alusel makstavat hüvitist või toetust.

    Muudatusega vabastatakse tulumaksuga maksustamisest hüvitis, mida makstakse turvateenistujale või muule õigustatud isikule töövõime osalise või täieliku kaotamise või tööülesannete käigus toimunud ründe, õnnetuse või surma korral. Muudatus on seotud eesmärgiga ühtlustada turvalisust tagavate isikute sarnaste sotsiaalsete tagatiste maksuvabastuse praktikat.

Investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel tehtud väljamaksete (TuMS § 20 lg 3) maksustamise reeglid muutusid 1. jaanuarist 2011. Kui varem kehtis vähemalt 12 aastat pärast lepingu sõlmimist tehtud väljamaksele maksuvabastus, siis nüüd maksustatakse väljamaksed väärtpaberitulu üldiste põhimõtete kohaselt (väljamaksete ja sissemaksete vahe), kuid maksukohustust võib edasi lükata investeerimiskontot või pensioni investeerimiskontot kasutades (TuMS §-d 171 ja 172).

Enne 1. augustit 2010 sõlmitud lepingute alusel saab maksuvabalt väljamakseid teha kuni 2023. aasta lõpuni.

Tavaliste elukindlustuslepingute (surma- ja õnnetusjuhtumi kindlustus) alusel makstavad hüvitised on ka edaspidi maksuvabad.

Alates 01.01.2024 on täpsustatud maksuskeemi mõistet (TuMS § 546 lõige 19).

Maksuskeem on tehing või tehingute ahel, mille eelduseks on maksustamise ebakõla esinemine või mis on kujundatud maksustamise ebakõla tekkimiseks. Nimetatud tingimustele vastavat tehingut või tehingute ahelat ei käsitata maksuskeemina, kui on mõistlik eeldada, et tehingute osalised ei pidanud ebakõlast teadlikud olema ega saanud osa maksustamise ebakõlast tulenevast maksusoodustusest.

TuMS § 546 lõike 19 esimeses ja teises lauses asendati sõnad „tehingute ahel“ sõnadega „tehing või tehingute ahel“, et viia „maksuskeemi“ mõiste sõnastus kooskõlla ATAD2 direktiivi artikli 1 lõike 2 punkti c alusel lisatud direktiivi 2016/1164 artikli 2 lõikega 11. Kehtiva TuMS sõnastus „tehingute ahel“ viitab sellele, et maksuskeem koosneb mitmest tehingust. ATAD2 direktiivi sõnastuse puhul võib ka ühe tehingu puhul olla tegemist maksuskeemiga.

Alates 01.01.2024 on täpsustatud TuMS § 548 lõike 1 sõnastust.

Usaldusfond või selle valitseja tasub tulumaksu tulult, mis oleks omistatud usaldusfondi osanikule proportsionaalselt tema osaga usaldusfondis, kui seda tulu ei maksustata § 29 lõike 11 või lõike 12 või muu jurisdiktsiooni õigusaktide kohaselt ning kui vähemalt üks usaldusfondi osanik on mitteresidendist sidusettevõtja, kellele kuulub otseselt või kaudselt kokku vähemalt 50% usaldusfondi osalusest ja kes asub jurisdiktsioonis, mis käsitab usaldusfondi tulumaksukohustuslasena.

Muudatusega täpsustatakse, et 50% usaldusfondi osalusest peaks kuuluma kõikidele sidusettevõtjatele kokku vastavalt ATAD2 direktiivi artikli 1 lõike 5 alusel lisatud direktiivi 2016/1164 artikli 9a lõikele 1. Kehtiva TuMS sõnastuse kohaselt peaks 50% usaldusfondi osalusest kuuluma ühele sidusettevõtjale.

Maksuvaba tulu kohaldamine mitteresidendist füüsilise isiku väljamaksele

Alates 2022 on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmesriigi (EL liikmesriigid, Island, Liechtenstein, Norra) residendist füüsilisel isikul sarnaselt Eesti residendiga õigus esitada väljamakse tegijale avaldus Eesti maksuvaba tulu (kuni 500 eurot) kohaldamiseks väljamakse tegemisel (vormi TSD lisa 2) tema Eestis tulumaksuga maksustatavalt tulult kinnipeetava tulumaksu arvutamisel. 

Kuni 2021. aasta tulu deklareerimisel oli mitteresidendist füüsilisel isikul, kes on EMP liikmesriigi resident, õigus Eesti maksuvaba tulu kohaldamiseks esitada kord aastas tuludeklaratsioon ning sellega saada tagasi Eestis enamkinnipeetud tulumaksu, siis nüüd on lisaks võimalus maksuvaba tulu kohaldada juba igakuiselt mitteresidendi (EMP liikmesriigi residendi) tulu saamisel.

Seega, kui mitteresident esitab:

  • väljamakse tegijale avalduse Eesti maksuvaba tulu kohaldamiseks (kuni 500 eurot, avaldus on ühekordne, kuid seda võib muuta, olenevalt tulu suurusest, aga ka avaldust tühistada, et maksuvaba tulu ei kohaldataks) ja

  • saaja koduriigi, kes on EMP liikmesriik,  maksuhalduri kinnitatud kehtiva residentsustõendi,

siis arvatakse mitteresidendile Eestis tulumaksuga maksustatavalt tulult kinnipeetava tulumaksu arvutamisel maha Eesti maksuvaba tulu Eesti reeglite kohaselt.

Väljamaksja deklareerib mitteresidendi Eestis maksustatava tulu vormi TSD lisal 2, seal võetakse ka maksuarvutuses arvesse maksuvaba tulu, kui residentsustõend on esitatud. Vormi TSD lisal 1 mitteresidendi maksuvaba tulu deklareerida ei saa.

Samas kuus samale mitteresidendile tehtavad väljamaksed arvutatakse maksuvaba tulu arvutamiseks kokku.

Mitteresidendile, kes on EMP liikmesriigi resident, on maksuvaba tulu arvutamise reeglid samad, mis Eesti residendil.

Mitteresidendile tehtavad väljamaksed deklareerib väljamakse tegija vormi TSD lisal 2. Eesti maksuvaba tulu kohaldamise õigus on vaid juhul, kui saaja kohta on Maksu- ja Tolliameti andmebaasi enne vormi TSD lisa 2 esitamist sisestatud kehtiv saaja koduriigi (!EMP liikmesriik) maksuhalduri kinnitatud residentsustõend.

Residentsustõend ei pea olema vormil TM3, see võib olla samu andmeid sisaldaval välisriigi residentsustõendi vormil, oluline on, et oleks olemas andmed vormi TM3 osadest I, III ja V. 

Residentsustõend tuleb saata Maksu- ja Tolliametile, mitteresident ega väljamaksja seda ise sisestada ei saa. 

Residentsustõendi kehtivus on tavaliselt 12 kuud, kui tõendile pole märgitud teisiti. Kui väljamaksed mitteresidendile jätkuvad, tuleb seejärel Maksu- ja Tolliametile esitada uus residentsustõend.

Mitteresidendist füüsiline isik, kes on EMP teise liikmesriigi resident, ei pea  Eestis füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitama, kui tema tulu ei ületanud Eesti seaduse kohaselt arvutatud maksuvaba tulu määra või kelle maksustamisperioodi tulult ei ole vaja täiendavalt tulumaksu tasuda. 
!Kolmandate riikide (näiteks Venemaa, Ukraina, Ameerika Ühendriigid, Kanada jne) residendil pole õigust Eesti maksuvaba tulu kohaldamisele ei väljamakse tegemisel vormil TSD lisa 2 ega saaja tuludeklaratsioonis.

Maksulepingutest tuleneva soodustuse mõju maksuvaba tulu kohaldamisele

Kui

  • Eesti on saaja residendiriigiga sõlminud kehtiva tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise lepingu (maksuleping),

  • millest tulenevalt mitteresidendi tulu Eestis tulumaksuga ei  maksustata (näiteks Saksamaa residendi teenustasu Eestis, kui sellest tegevusest ei ole Eestis tekkinud kindlat asukohta) ja

  • saaja kohta on Maksu- ja Tolliameti andmebaasi sisestatud kehtiv välisriigi maksuhalduri kinnitatud residentsustõend, 

kohaldatakse väljamaksjale maksulepingust tulenevat maksuvabastust. 

Kui väljamaksele kohaldub juba maksulepingust tulenev maksuvabastus, puudub vajadus kohaldada veel Eesti seaduse alusel maksuvaba tulu.

Seega ei pea mitteresident esitama avaldust Eestis kinnipeetava tulumaksu arvutamisel Eesti maksuvaba tulu kohaldamiseks, kui väljamakse on juba maksulepingust tulenevalt maksuvaba. Andmeid maksuvaba tulu avalduste kohta ei kogu Maksu- ja Tolliamet.

Näited mitteresidendile maksuvaba tulu kohaldamisest

Näide 1

Soome resident Päivi saab märtsis töötasu 1000 eurot.
Päivi on teinud väljamaksjale avalduse maksuvaba tulu kohaldamiseks ning Maksu- ja Tolliameti andmebaasis on saaja kohta kehtiv Soome maksuameti kinnitatud residentsustõend.

Maksuarvutus

Märts 2022

  • Sotsiaalmaks 1000 × 33% = 330 eurot
  • Kinnipeetud töötuskindlustusmakse 1000 × 1,6% = 16 eurot
  • Tööandja töötuskindlustusmakse 1000 × 0,8% = 8 eurot
  • Kinnipeetud tulumaks (1000 – 16 – 500) × 20% = 96.80 eurot

Näide 2

Läti resident Laima saab märtsis VÕS lepingu alusel 1000 eurot. Ta viibib Eestis teenust osutades vaid nädala.
Laima kehtiv Läti maksuameti kinnitatud residentsustõend on sisestatud Maksu- ja Tolliameti andmebaasi.

MaksuarvutUs

Märts 2022

  • Sotsiaalmaks 1000 × 33% = 330 eurot
  • Kinnipeetud töötuskindlustusmakse 1000 × 1,6% = 16 eurot
  • Tööandja töötuskindlustusmakse 1000 × 0,8% = 8 eurot
  • Kinnipeetud tulumaks 1000 × 0% = 0 eurot

Maksualast koostööd mittetegev jurisdiktsioon

Tulumaksuseaduse sätetes on madala maksumääraga territoorium asendatud maksualast koostööd mittetegeva jurisdiktsiooniga. Viimaste osas kohaldub Euroopa Liidu Nõukogu kehtestatud nimekiri, mis ei sõltu maksumäärast sellel territooriumil ega sellest, kas on äritegevus on tegelik või näiline.

Alates 17.10.2023 on maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide nimekirjas:
Ameerika Samoa, Anguilla, Antigua ja Barbuda, Bahama, Belau, Belize, Fidži, Guam, Panama, Samoa, Šeisellid, Trinidad ja Tobago, Turksi ja Caicose saared, USA Neitsisaared, Vanuatu, Venemaa Föderatsioon.

Alates 20.02.2024 on nimekiri järgmine: Ameerika Samoa, Anguilla, Antigua ja Barbuda, Belau, Fidži, Guam, Panama, Samoa, Trinidad ja Tobago, USA Neitsisaared, Vanuatu, Venemaa Föderatsioon.

Madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku mõiste on muutunud seega kehtetuks mitteresidendist juriidilisele isikule tehtud väljamaksete või ettevõtlusega mitteseotud kulude tulumaksuga maksustamisel.

Tulumaks peetakse kinni maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuvale (mitte enam madala maksumääraga territooriumil asuvale) juriidilisele isikule Eesti residendile osutatud teenuste eest makstavalt tasult.

Ettevõtlusega mitteseotud väljamaksete maksustamisel ettevõtte tulumaksuga lähtutakse maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide nimekirjast.

Muudatuse kohaselt ei kohaldata Eesti residendist äriühingu edasimakstavale dividendile ja püsivale tegevuskohale omistatud kasumile tulumaksuvabastust, kui dividendi maksev äriühing või püsiv tegevuskoht asuvad maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis.

Eesti residendist füüsilise isiku kontrolli all oleva maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuva juriidilise isiku tulu maksustatakse füüsilise isiku tuluna olenemata sellest, kas juriidilise isiku tulu on kasumit jaotanud.

Mitteresidendi väljamaksetele kohaldub muudatus madala maksumääraga territooriumi mõistes alates 01.07.2021, Eesti residendist füüsilise isiku tulule madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu maksustamisel alates 01.01.2022.

Viide

Muudatused intresside maksustamisel alates 01.01.2020

Alates 1. jaanuarist 2020 ei ole lubatud ettevõtlustulust maha arvata seaduse alusel määratud trahve ja sunniraha ning maksukorralduse seaduse alusel tasutud intresse, välja arvatud maksukorralduse seaduse (MKS) § 111 alusel ajatatud maksuvõlalt tasutud intresse, kui maks ei ole määratud maksuotsusega (tulumaksuseaduse (TuMS) § 34 punkt 3).

Millal tekib intressi tasumise kohustus?

Kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu tähtpäevaks või kui talle on alusetult tagastatud või tasaarvestatud suurem summa, siis tekib maksukohustuslasel intressi tasumise kohustus. Intressi arvestatakse kuni maksuvõla täieliku tasumiseni 0,06% päevas.

Makseraskustes maksukohustuslasel on võimalus taotleda maksuvõla tasumise ajatamist.

Kõige lihtsam ja kiirem viis maksukohustuse tasumise ajatamiseks on esitada taotlus e-MTA kaudu. Taotluse esitamiseks tuleb e-MTAs valida menüüst Arvestus Maksmine – Ajatamine.

Kui e-MTA kaudu esitatud taotlus vastab lihtsustatud korras ajatamise tingimustele, siis otsus ja sellega kaasnev intressinõue genereeritakse andmetöötlussüsteemis automaatselt. Intressi arvestatakse ajatatud maksuvõlalt edasiulatuvalt kuni maksuvõla täieliku tasumiseni 0,03% päevas.

Täpsem info lehel Ajatamine.


Millal on intressilt tulumaksu tasumise kohustus?

Tulumaksu tuleb maksta maksuvõlalt MKS § 115 alusel määratud ja tasutud intressidelt (alus: TuMS § 34 punkt 3 ning § 51 lg 1 ja lg 2 p 1). Tulumaks määras 20/80 tasutakse maksudeklaratsiooni TSD lisa 6 alusel.

  • E-MTA kaudu deklaratsiooni esitamisel eeltäidab Maksu- ja Tolliamet MKS § 115 alusel määratud ja maksukohustuslase tasutud intresside summa TSD lisal 6 koodil 6021.
  • Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) ei saa oma ettevõtlustulust maha arvata MKS § 115 alusel määratud ja tasutud intress.
     

Millal ei ole intressilt tulumaksu tasumise kohustust?

Tulumaksu ei tule maksta MKS § 111 alusel ajatatud maksuvõlalt tasutud intressidelt (alus TuMS § 34 punkt 3), kui maks ei ole määratud maksuotsusega.

Ajatatud maksuvõlalt tasutud intress on ettevõtlusega seotud kulu järgmistel tingimustel:

  • intress on arvestatud ajatatud maksuvõlalt graafiku kehtivuse perioodil ja
  • intressinõue on koostatud ja tasutud alates 1. jaanuarist 2020.

Tulumaksuvabastus kehtib seega konkreetse ajatatud nõude intressile, mis on arvestatud alates ajatamise graafiku kinnitamise kuupäevast kuni (sõltuvalt sellest, mis saabub varem):

  • konkreetse nõude tasumisgraafiku järgse tähtpäevani või
  • graafiku tühistamise kuupäevani või
  • graafiku lõppemise kuupäevani.

Alates jaanuarist 2020 kuvatakse e-MTAs intressinõuete ja ka eraldi selle jaotuste kaupa tasumisi rubriigis ArvestusNõuded – Nõuete toimingute otsing, kust tuleb „Nõude liik" alt valida vastav nõue:

  • intress (INTR),
  • tulumaksuga intress (INTRM) või
  • tulumaksuvaba intress (INTRMV).

  • E-MTA kaudu deklaratsiooni esitamisel eeltäidab Maksu- ja Tolliamet alates jaanuar 2020 TSD lisal 6 koodil 6021 ainult tulumaksuga maksustatavad intressid.
  • Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) saab oma ettevõtlustulust maha arvata MKS § 111 alusel ajatatud maksuvõlalt tasutud intressid, kui maks ei ole määratud maksuotsusega.
  • Tuludeklaratsiooni vormi E ei eeltäideta. FIEle kuvatakse ainult e-MTAs intressi jaotus maksustamise järgi.

Deklaratsiooni TSD esitamine

Tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (vorm TSD) esitatakse iga kuu 10. kuupäevaks. Deklaratsioon koosneb põhivormist ja lisadest.

Loe edasi

Tulumaks ja maksuvaba tulu

Eestis maksavad äriühingud (ettevõtte) tulumaksu alles kasumi jaotamisel dividendina või muus vormis, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt, vastuvõtukuludelt, samuti ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Üks maksukohustuse täitmise viis on ka tulumaksu kinnipidamine saaja maksustatavalt tulult. Tulumaksu kinnipidamisel on õigus arvestada jooksvalt üldist maksuvaba tulu.

Loe edasi

Maksumäärad

Sellelt lehelt leiate 2022.–2024. a tulumaksu-, sotsiaalmaksu-, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse määrad ning töötasu alammäärad alates 1996. aastast.

Loe edasi

Sotsiaalmaks

Sotsiaalmaksuga maksustatakse töötamisest ja ettevõtlusest saadud tulu, et rahastada pensionikindlustust ja riiklikku ravikindlustust. Sotsiaalmaksu määr on 33% (teatud juhtudel 13%) maksustatavalt summalt.

Loe edasi

Kohustusliku kogumispensioni makse

Kohustusliku kogumispensioni makse on teise samba pensioni sihtotstarbeliseks rahastamiseks kogumispensionide seadusega kehtestatud sotsiaalkindlustusmakse. Makse kohta rakendatakse maksukorralduse seaduses maksu kohta sätestatut.

Loe edasi

Töötuskindlustusmakse

Töötuskindlustusmakse on töötuskindlustuse sihtotstarbeliseks rahastamiseks töötuskindlustuse seadusega kehtestatud sundkindlustuse makse.

Loe edasi

Platvormi kaudu teenitud tulu

Platvormi (sh äpi) kaudu teenitud tulu on maksustatav ning maksukohustuse täitmiseks on erinevaid võimalusi. Aktiivne tulu, mis tekib inimese tegevusest (nt toidukullerid, autojuhid) maksustatakse kõigi tööjõumaksudega. Üüri- ja renditulu (nt majutus), mis tekib vara kasutada andmisest, maksustatakse üksnes tulumaksuga.

Loe edasi

Erisoodustused

Erisoodustus on oma olemuselt saaja (töötaja) tulu, kuid erisoodustustelt tulu- ja sotsiaalmaksu tasumine on erisoodustuste tegija (tööandja) kohustus. Erisoodustused ehk tööandja poolt töötajale antud hüved maksustatakse tulumaksuga määras 20/80 ning sotsiaalmaksuga määras 33%.

Loe edasi

Kingitused, annetused ja vastuvõtukulud

Residendist juriidilise isiku või mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuva püsiva tegevuskoha tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud maksustatakse tulumaksuga määras 20/80.

Loe edasi

Ettevõtlusega mitteseotud kulud

Residendist äriühingu poolt tehtud kulud/väljamaksed, mis ei ole seotud äriühingu ettevõtlusega, maksustatakse tulumaksuga määras 20/80.

Loe edasi

Dividendide ja varjatud kasumieraldise maksustamine

Residendist äriühing, sealhulgas täis- ja usaldusühing, maksab tulumaksu dividendide või muude kasumieraldistena jaotatud kasumilt nende väljamaksmisel rahalises või mitterahalises vormis. Tulumaksuga ei maksustata fondiemissiooni korras jaotatud kasumit.

Loe edasi

Laevapere liikmete erikord ja tonnaažikord

Eesti äriühing, kes saab kasumit kaupade ja reisijate rahvusvahelisest meritsi veost, võib soovi korral loobuda maksustamise tavakorrast ning maksta tulumaksu tonnaažikorra alusel. Samuti on võimalik laevapere liikmete töötasu maksustada erikorra alusel.

Loe edasi

Välistulu maksustamine

Eestis maksustatakse äriühingu kasum tulumaksuga selle dividendina väljamaksmisel, aga Eesti äriühingu välisriigi tulule kohalduvad siiski välisriigi reeglid. Eestis saab välisriigi dividendi või välisriigis asuva püsiva tegevuskoha kasumi topeltmaksustamist vältida Eestis dividendilt makstava tulumaksuvabastuse kaudu, muude välisriigi tulude puhul välisriigi tulumaksu mahaarvamisega Eestis makstavalt dividendi tulumaksult.

Loe edasi

Maksulepingud ja teabevahetuslepingud

Maksustamise ja teabevahetuse hõlbustamiseks, topeltmaksustamise vältimiseks ning sotsiaalkaitse tagamiseks on Eesti ja paljude välisriikide vahel sõlmitud rahvusvahelised lepingud.

Loe edasi

Erisused tulumaksuga maksustamisel

Sellele lehele oleme koondanud selgitused äriühingutele, kes soovivad olla tehingute tegemisel või tehingute ahelas osaledes kindlad, et nad ei lähe seadustega vastuollu.

Loe edasi

Viimati uuendatud 11.03.2024

Kas sellest lehest oli abi?