Päritolu

Kauba päritolu on kaupade nn „majanduslik kodakondsus" rahvusvahelises kaubanduses.

Päritolu on kahte liiki:

  • mittesooduspäritolu kasutatakse määratlemaks päritolu toodetele, millele kehtivad kaubanduspoliitilised meetmed (nt dumpinguvastased meetmed, koguselised piirangud jne) või tariifikvoodid. Mittesooduspäritolu kasutatakse ka statistilistel eesmärkidel, avalikel enampakkumistel, päritolumärgistuse ja kui eksporditoetusi on kehtestatud, siis üldise põllumajanduspoliitika raames eksporditoetuste korral.
  • sooduspäritolu annab teatud riikidega kaubeldavatele kaupadele soodustusi, nimelt vähendatud või 0-määraga tollimaksud.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1077

Määrus käsitleb ajutisi kaubanduse liberaliseerimise meetmeid, millega täiendatakse Ukraina toodete suhtes kohaldatavaid kaubanduskontsessioone ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt Ukraina vahelise assotsieerimislepingu alusel (ELT 2023/L 144).

Artikkel 1

Kaubanduse liberaliseerimise meetmed
  1. Kehtestatakse järgmine sooduskord:
    a)sisenemishindade süsteemi kohaldamine peatatakse nende toodete puhul, mille suhtes seda süsteemi kohaldatakse vastavalt assotsieerimislepingu I-A lisale. Nende toodete impordi suhtes ei kohaldata tollimakse;
    b)kõik assotsieerimislepingu I-A lisas kehtestatud tariifikvoodid peatatakse ja nende kvootidega hõlmatud tooteid lubatakse Ukrainast liitu importida tollimaksuvabalt.
  2. Erandina määruse (EL) 2016/1036 artikli 14 lõike 1 esimesest lõigust ei nõuta käesoleva määruse kohaldamise ajal Ukrainast pärit impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastaseid tollimakse sisse ühelgi ajahetkel, sealhulgas pärast käesoleva määruse kehtivusaja lõppemist.
  3. Määruse (EL) 2015/478 kohaldamine Ukrainast pärit impordi suhtes peatatakse ajutiselt.


Artikkel 2

Sooduskorra saamise tingimused

Artikli 1 lõikes 1 sätestatud sooduskorra suhtes kohaldatakse järgmisi tingimusi:
a)toodete päritolureegleid ja nendega seotud menetlusi järgitakse vastavalt assotsieerimislepingus sätestatule;
b)Ukraina hoidub uute tollimaksude või muude samaväärse toimega maksude ning uute koguseliste piirangute või muude samaväärsete meetmete kehtestamisest liidust pärit impordile, samuti olemasolevate tollimaksumäärade või muude maksude suurendamisest või muude piirangute, sealhulgas diskrimineerivate sisemiste haldusmeetmete kehtestamisest liiduga kauplemisele, välja arvatud juhul, kui see on sõjaolukorras selgelt põhjendatud, ning
c)Ukraina austab demokraatia põhimõtteid, inimõigusi ja põhivabadusi, järgib õigusriigi põhimõtet ning teeb jätkuvaid ja kestvaid jõupingutusi võitluses korruptsiooni ja ebaseadusliku tegevuse vastu, nagu on sätestatud assotsieerimislepingu artiklites 2, 3 ja 22.
 

Mittesooduspäritolu

Mittesooduspäritolu kasutatakse:

  • tariifikvootide,
  • seire-, karistus- ja kaitsemeetmete,
  • kvootide,
  • dumpinguvastaste tollimaksude,
  • päritolu tähistuse,
  • põllumajandustoetuste,
  • avalike enampakkumiste korral.

22. veebruaril 2024 jõustub komisjoni rakendusmäärus (EL) 2024/567, 14. veebruar 2024, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2020/761 Brasiiliast pärit toodete puhul digitaalse päritolutõendi kasutamise ning tariifikvootide haldamise osas (ELT/2024/L567).

Tariifikvootide alla kuuluva kodulinnuliha importimisel Brasiiliast, peab olema kaasas Brasiilia pädevate asutuste väljaantud päritolusertifikaat. Kõnealune päritolusertifikaat peab vastama komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artiklitele 57, 58 ja 59.

Rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 57 lõike 1 kohaselt antakse sertifikaat välja paberkandjal, nagu on sätestatud rakendusmääruse lisas 22–14. Brasiilia annab need päritolusertifikaadid välja digitaalsel kujul.

Alates 22. veebruarist 2024 kehtib rakendusmääruse artikli 57 lõikest 1 erand, mille alusel on lubatud kasutada Brasiilias digitaalsel kujul välja antud päritolusertifikaate. See tähendab, et Brasiilias digitaalselt väljastatud sertifikaadil on digiallkiri ja QR-kood (ei pea olema käsitsi kirjutatud allkirja ja tinditemplit).

Rakendusmäärust (EL) 2020/761 muudetakse järgmiselt. Lisatakse:
Artikkel 15a
Erandina rakendusmääruse (EL) 2015/2447 artikli 57 lõikest 1 kasutatakse juhul, kui käesoleva määruse II–XIII lisas viidatakse käesolevale artiklile, päritolusertifikaadi väljaandmiseks toodete kohta, mis on pärit kolmandast riigist, mille suhtes on kehtestatud sooduskohtlemiseta importimise erikord, käesoleva määruse XVII lisas esitatud vormi kooskõlas kõnealuses lisas sätestatud tehniliste kirjeldustega.“

Sooduspäritolu

Kauba sooduspäritolu käsitlevad õigusaktid

  1. Üldine soodustuste süsteem (GSP) – Nõukogu määrus nr 978/2012 päritolureeglid – komisjoni delegeeritud määruse 2015/2446 artiklid 37, 41–58 ja komisjoni rakendusmääruse 2015/2447 artiklid 70–112
  2. Lääne-Balkani riigid – Nõukogu määrus 2007/2000
    Pikendatud – Kosovo – Nõukogu määrus 1946/2005 (L 312/2005)
    Päritolureeglid – komisjoni delegeeritud määruse 2015/2446 artiklid 37, 59–70 ja komisjoni rakendusmääruse 2015/2447 artiklid 113–126
  3. Ülemereterritooriumid – Nõukogu otsus (L 344/13). Alates 01.01.2020 Nõukogu otsus 2019/2196 (ELT L 45/10/2020), päritolureeglid VI lisa
  4. Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkond – sooduskord, Nõukogu määrus 1076/2016
  5. Süüria – koostööleping (L 269/78)
  1. Euroopa Majanduspiirkond (Euroopa Ühendus, Island, Norra, Liechtenstein) – leping (L 321/2005), alates 01.05.2015 protokoll 4 päritolureeglite kohta (L 129/2016)
  2. Norra – vabakaubandusleping (L 117/06), alates 01.05.2015 muudatus protokollis 3 (L 72/2016); Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondlik konventsioon (L 54/2013)
  3. Island – vabakaubandusleping (L 131/06), alates 01.05.2015 muudatus protokollis 3 (L 72/2016); Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondlik konventsioon (L 54/2013)
  4. Šveits – vabakaubandusleping (L 45/06), alates 01.02.2016 muudatus protokollis 3 (L 23/2016); Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondlik konventsioon (L 54/2013)
  5. Türgi – vabakaubanduslepingud:
    • söe- ja terasetooted (L 143/2009) protokoll 1
    • põllumajandussaadused ja -tooted (L 86/98) protokoll 3
  6. Fääri saared – leping (L 110/06), alates 01.05.2015 muudatus protokollis 3 (L 134/2015;) Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondlik konventsioon (L 54/2013)
  7. Andorra – leping põllumajandussaaduste ja -toodangu kohta (ELT 2015/L 344), lisa lepingule
  8. Põhja-Makedoonia – stabiliseerimis- ja assotsiatsioonileping (L 99/08), alates 01.05.2015 muudatus protokollis 4 (ELT L 293/2016); Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondlik konventsioon (L 54/2013)
  9. Alžeeria – Euroopa-Vahemeremaade assotsiatsioonileping (L 297/07), protokoll 6
  10. Tuneesia – Euroopa-Vahemeremaade assotsiatsioonileping (L 260/06), protokoll 4
  11. Maroko – Euroopa-Vahemeremaade assotsiatsioonileping (L 336/05), protokoll 4. Alates 19.07.2019 jõustus muudatus protokollis nr 4 (L 34/4) EL – Maroko leping Lääne-Saharast pärinevate toodete suhtes
  12. Iisrael – Euroopa-Vahemeremaade assotsiatsioonileping (ELT 2006/L 20), protokoll 4
  13. Palestiina omavalitsus – Euroopa-Vahemeremaade assotsiatsioonileping (L 298/09), alates 30.06.2016 muudatus protokollis 3 (L 205/2016); Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondlik konventsioon (L 54/2013)
  14. Egiptus – Euroopa-Vahemeremaade assotsiatsioonileping (L 73/06), alates 01.02.2016 muudatus protokollis 4 (L 334/2015); Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondlik konventsioon (L 54/2013)
  15. Jordaania – Euroopa-Vahemeremaade assotsiatsioonileping (L 209/06), protokoll 3
  16. Liibanon – Euroopa-Vahemeremaade assotsiatsioonileping (L 143/06), protokoll 4
  17. Lõuna-Aafrika – leping (L 311/99 lk 298–403), protokoll I
  18. Mehhiko – leping (L 245/2000, L 44/03), lisa III
  19. Tšiili – assotsiatsioonileping (L 352/02 lk 936–1044), lisa III
  20. Ceuta ja Melilla – Nõukogu määrus 82/2001 (ELT 2001/L 20, C 108/02)
  21. Albaania – stabiliseerimis- ja assotsiatsioonileping (L 107/09), alates 01.05.2015 muudatus protokollis 4 (L 129/2015); Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondlik konventsioon (L 54/2013)
  22. Montenegro – stabiliseerimis- ja assotsiatsoonileping (L 108/10), alates 01.05.2015 muudatus protokollis 3 (L 28/2015); Euroopa Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondlik konventsioon (L 54/2013)
  23. Bosnia ja Hertsegoviina – stabiliseerimis- ja assotsiatsioonileping (L 164/15), alates 15.12.2015 muudatus protokollis 2 (L 22/2012); Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondlik konventsioon (L 54/2013)
  24. CARIFORUMi majanduspartnerlusleping (L 289/08 lk 1805–1933), protokoll 1
  25. Fidži saared ja Paapua-Uus Guinea – Majanduspartnerluse vaheleping Vaikse ookeani riikidega (L 272/09 lk 569–715), protokoll 1
  26. Serbia – stabilisatsiooni- ja assotsiatsioonileping (L 28/10 lk 292–386), alates 01.05.2015 muudatus protokollis 3 (L 367/2014); Euroopa Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondlik konventsioon (L 54/2013)
  27. Lõuna-Korea – vabakaubandusleping (ELT 2011/L 11 lk 1344), protokoll
  28. Ida- ja Lõuna-Aafrika riigid (Madagascar, Mauritius, Seišellid, Zimbabwe) – majanduspartnerlusleping (L 111/12 lk 1023–1160), protokoll 1.
    Alates 31.03.2020 otsus nr 1/2020 (ELT L 93/2020), päritolureeglid 1. protokollis. Teade alates 01.07.2023 kehtiva päritolutõendi kohta Seišellidelt pärit toodete importimisel ELi (ELT 2023/C 145/06)
  29. Kesk-Aafrika (Kamerun) – majanduspartnerluslepingu vaheleping (L 57/2009, päritolureeglid ekspordil inglise keeles), impordil ELi päritolureeglid määruses (EL) 2016/1076)
  30. Peruu, Colombia ja Ecuador – kaubandusleping (ELT 2012/L 354, lisa II)
  31. Kesk-Ameerika – assotsiatsioonileping (L 346/12 lk 1803–1901), lisa II
  32. Moldova – assotsiatsioonileping (L 260/2014 lk 619–738), alates 01.12.2016 muudatus protokollis II (L 39/2017); Euroopa Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondlik konventsioon (L 54/2013)
  33. Gruusia – assotsiatsioonileping (L 261/2014 lk 612–735) protokoll I
  34. Ukraina – assotsiatsioonileping (L 161/2014 lk 1994–2129) protokoll I, alates 01.01.2019 muudatus protokollis I (L 20/40/2019); Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondlik konventsioon (L 54/2013)
  35. Kosovo – stabiliseerimis- ja assotsiatsioonileping (L 71/16.03.16 lk 310) protokoll 3; Euroopa – Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondlik konventsioon (L 54/2013)
  36. SADC majanduspartnerlusleping (L 250/2016 lk 1924–2069) protokoll 1
  37. Lääne-Aafrika (Côte d'Ivoire (Elevandiluuranniku)) – majanduspartnerluslepingu vaheleping (L 59/2009, päritolureeglid määruses (EL) 2016/1076) lisa II. Alates 02.12.2019 otsus nr 2/2019 (ELT L 49/2020), päritolureeglid protokollis nr 1
  38. Lääne-Aafrika (Ghana) – majanduspartnerluslepingu vaheleping (L 287/2016, päritolureeglid määruses (EL) 2016/1076) lisa II. Alates 21.10.2020 otsus nr 1/2020 (ELT L 350/2020), päritolureeglid protokollis nr 1. Teade päritolutõendite kohta, mis kehtivad Ghanast pärit toodete importimisel Euroopa Liitu alates 20. augustist 2023 vastavalt ELi ja Ghana vahelisele vahepealsele majanduspartnerluslepingule (ELT 2023/C 245/06). Ghana registreeritud eksportija numbri kehtivuse kontrollimine
  39. Kanada – laiaulatuslik majandus- ja kaubandusleping (CETA) (L 11/17 lk 465–566) protokoll
  40. Jaapan – majanduspartnerlusleping (L 330/2018, päritolureeglid ja menetlused lk 21–32, tootepõhised päritolureeglid lk 634–674, päritolukinnituse tekst lk 680–686)
  41. Singapur – vabakaubandusleping (L 294/3/2019 lk 659–749), protokoll 1. Protokolli 1 muudatused: 12.12.2022 Nõukogu otsus (EL) 2022/2469 (ELT L 322/2022) – päritolutõendiks on päritolukinnitus ja ELi eksportijad kasutavad REX numbrit.
  42. Vietnam – vabakaubandusleping (ELT 2020/L 186/3), protokoll 1 (lk 1319–1388)
  43. Ühendkuningriik – kaubandus- ja koostööleping (ELT 2021/L 149, päritolureeglid lk 60–96, lisad lk 1015–1117)

Tariifisoodustuste kohaldamine

Tariifisoodustusi kohaldatakse deklarandi taotlusel ja vastavate nõuete täitmisel. 
Soodustollimaksu võib taotleda järgmistel tingimustel: 

  • kehtib soodusleping (vabakaubandusleping, majanduspartnerlusleping vms) või ühepoolne sooduskord;
  • esitatakse vastavas lepingus või sooduskorras toodud ja nõuetele vastav sooduspäritolutõend;
  • soodustusi saavad riigid täidavad halduskoostöö nõudeid ning teostavad vastavat koostööd.

Tariifisoodustust kohaldatakse konkreetsele riigile või riikide rühmale vastava lepingu või sooduskorra alusel. Kui soodustus kehtib konkreetsele riigile, on selle riigi kood tariifisoodustuse juures ära märgitud. On võimalik, et tariifisoodustust antakse nii konkreetsele riigile kui ka riikide rühmale või ka erinevatele riikide rühmadele. Sel juhul taotleb deklarant soodustust vastavalt sellele, milline sooduspäritolutõend esitatakse.

Taotlused

Mis on REX süsteem?

Registreeritud eksportijate süsteem (REX süsteem) on kauba sooduspäritolu isetõendamise süsteem. Kui kaup vastab lepingus ette nähtud sooduspäritolureeglitele, siis eksportija koostab ise kaubaarvele või muule äridokumendile päritolukinnituse/päritoludeklaratsiooni teksti.

Selleks, et eksportija saaks päritolukinnituse/päritoludeklaratsiooni koostamise õiguse, peavad pädevad asutused nad REX andmebaasis registreerima ja eksportijale väljastatakse REX number.

Euroopa Liidu (EL) komisjoni info REX süsteemi kohta.

Registreeritud eksportija (REX) numbrit saab kontrollida ELi komisjoni REX andmebaasis.

Millistesse riikidesse eksportimisel peab ELi eksportijal olema REX number?

Euroopa Liit on sõlminud riikidega lepinguid ja sooduskordasid, milles on sätestatud Euroopa Liidu eksportijatele registreeritud eksportija (REX) numbri kasutamine.

Euroopa Liidu eksportijal peab olema REX number, kui tooteid eksporditakse järgmiste riikidega sõlmitud lepingute alusel:

  • Üldine soodustuste süsteem (GSP)
  • Ülemereterritooriumid (ÜMT)
  • Kanada
  • Jaapan
  • Vietnam
  • Elevandiluurannik (Cote d’Ivore)
  • Ghana
  • Ida- ja Lõuna-Aafrika (ESA)
  • Ühendkuningriik
  • Singapur

Kas REX numbri olemasolu sõltub saadetise väärtusest?

Päritolukinnituse/päritoludeklaratsiooni teksti võib koostada iga eksportija (ilma REX numbrita), kes ekspordib sooduspäritoluga kaupa, mille väärtus saadetises on kuni 6000 eurot (ÜMT lepingus kuni 10 000 eurot).

Eksportijad, kelle saadetis sisaldab sooduspäritoluga kaupa väärtuses üle 6000 euro (ÜMT lepingus üle 10 000 euro), peavad taotlema Maksu- ja Tolliametilt registreeritud eksportija staatust ja registreeritud eksportija (REX) numbri, mis märgitakse päritolukinnituse teksti.

Kas registreeritud eksportijal saab olla ainult üks REX number?

Kui registreeritud eksportijal on juba REX number olemas, siis ei ole vaja uut taotlust esitada. Igal eksportijal saab olla ainult üks REX number, mida võib kasutada erinevatesse riikidesse eksportimisel.

Registreeritud eksportijaks (REX) saamise taotlus

Registreeritud eksportija staatuse ja vastava REX numbri taotlemiseks palume kasutada allolevat vormi.

Registreeritud eksportijaks saamise taotlus (DOCX)

Taotlus tuleb esitada digiallkirjastatult elektronpostiga aadressil [email protected] või saata tavalise postiga (Maksu- ja Tolliameti tolliosakond, Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn).

Registreeritud eksportija (REX) numbri taotlemine elektroonselt

Registreeritud eksportija (REX) numbrit on võimalik taotleda alates 25. jaanuarist 2021 elektroonselt Euroopa Komisjoni ettevõtja portaali (EU Trader Portal) kaudu.

Pääsuõigused
Ettevõtja portaali (EU Trader Portal) kaudu REX numbri taotlemiseks või teabe vaatamiseks on vaja pääsuõigusi.

Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonnas e-MTA saab anda teenuse kasutamiseks järgmisi üksikõigusi.

Pääsuõiguse nimi ja kood Võimaldab järgmisi tegevusi
Registreeritud eksportija (REX) süsteemis taotluse sisestamine ja esitamine ning teabe vaatamine
(kood: UUMDS.REXSTP_EXECUTIVE)
Esitada, muuta, tagasi võtta või vaadata REX numbri taotlust.
Registreeritud eksportija (REX) süsteemis teabe vaatamine (kood: UUMDS.REXSTP_CONSULTATIVE) Vaadata teavet.

REX teenuse kasutamise õigused sisalduvad järgmistes pääsuõiguste pakettides:

  1. Juriidilise isiku esindaja pakett" ja „FIE esindaja pakett": sisaldab õigust „Registreeritud eksportija (REX) süsteemis taotluse sisestamine ja esitamine ning teabe vaatamine“;
  2. Juriidilise isiku andmete vaataja pakett" ja „FIE andmete vaataja pakett": sisaldab õigust „Registreeritud eksportija (REX) süsteemis teabe vaatamine“.


Kui ettevõtja portaali (EU Trader Portal) sisselogimisel kuvatakse veateade „Customer xxx is not authorized to delegate customer xxx", siis puuduvad teil pääsuõigused.
 

Pääsuõiguste andmine
Kõige mugavam on pääsuõigusi anda e-MTAs. Juhised pääsuõiguste andmise kohta
 

REX rakendusse sisenemine

Heakskiidetud eksportija loa väljastamine arve- ja päritoludeklaratsioonide koostamiseks

Allolev juhis on mõeldud juhindumiseks äriühingutele, kes soovivad taotleda heakskiidetud eksportija luba arvedeklaratsioonide ja päritoludeklaratsioonide vormistamiseks. Dokumendi väljatöötamisel on lähtutud komisjoni rakendusmääruse nr 2015/2447 artiklitest 67 ja 120, Euroopa Liiduga sõlmitud sooduslepingutest ja ühepoolset sooduskorda reguleerivatest õigusaktidest.

Juhises vaadeldakse heakskiidetud eksportija staatuse saamise tingimusi ning heakskiidetud eksportija loa andmise korda, loa sisu, lubade järelevalvet ja loa taotlemist Eestis.

     

NB! Päritolusertifikaatide väljastamisel palume arvestada, et aktsepteerimistolliasutusel võib dokumentide kontrollimine aega võtta, mistõttu palume päritolusertifikaadi kinnitamiseks vajalikud dokumendid 3 tööpäeva ette esitada.
Ettevõtetel, kellel on päritolusertifikaatide väljastamisel ajaline surve, soovitame kasutada selleks ette nähtud lihtsustusi.

Käesolev dokument on mõeldud juhindumiseks äriühingutele, kes soovivad taotleda heakskiidetud eksportija õigust nende poolt väljastatavate liikumissertifikaatide A.TR kinnitamiseks. Dokumendi väljatöötamisel on lähtutud EÜ–Türgi tollikoostöö komitee otsusest nr 1/2006, 26. september 2006 (ELT 256, 26.09.2006), millega kehtestatakse EÜ–Türgi assotsiatsiooninõukogu otsuse nr 1/95 üksikasjalikud rakenduseeskirjad.
 

Heakskiidetud eksportija õiguse kasutamine

Euroopa Liidu äriühingud, kes sagedasti tarnivad otse Euroopa Liidust Türki kaupu, mille suhtes võidakse väljastada staatuse tõendamiseks kaupade liikumissertifikaat A.TR, võivad kasutada selle väljastamisel lihtsustatud protseduuri.

Selleks tellivad nad peale Maksu- ja Tolliameti poolt heakskiidetud eksportija õiguse saamist eritempli sertifikaatide A.TR kinnitamiseks. Tempel peab vastama lisas 2 toodud näidisele, mis on koostatud vastavalt ülalnimetatud otsuse lisale III. Enne templi kasutuselevõttu tuleb templi jäljend edastada heakskiitmiseks õiguse väljastanud üksusele.

Templit kasutab heakskiidetud eksportija kauba staatuse tõendamiseks väljastatava liikumissertifikaadi A.TR tolli poolse kinnitamise templi asemel kauba ekspordil Euroopa Liidust otse Türki.
 

Heakskiidetud eksportija õiguse väljastamise tingimused

Heakskiidetud eksportija õigus antakse äriühingule, kui on täidetud alljärgnevad tingimused:

  • äriühing ekspordib sagedasti tolliliidulepinguga hõlmatud kaupu Türki ja omab kõiki tema poolt eksporditavate kaupade staatust tõendavaid dokumente tõendamaks, et eksporditavad kaubad olid liidus vabas ringluses;

  • äriühingul puuduvad võlgnevused tollile ning tal ei ole esinenud olulisi tollieeskirjade rikkumisi.

Äriühingud, kellel on heakskiidetud eksportija õigused päritolutõendite väljastamiseks ja kes vajavad selle õiguse laiendamist liikumissertifikaatide A.TR kinnitamisele, esitavad taotluse ning selle heakskiitmisel kehtib eelnevalt väljastatud loa number nii päritolutõendite väljastamisel kui ka kaupade staatuse tõendamiseks ekspordil Türki.
 

Heakskiidetud eksportija õiguse taotlemine

Heakskiidetud eksportija õiguse saamiseks esitab äriühing Maksu- ja Tolliametile taotluse kasutades LUBA süsteemi, valides tollikorralduse osakonna. Kui taotlust ei ole võimalik esitada süsteemis, võib selle esitada käesoleva juhendi lisas 1 toodud vormis digiallkirjastatult elektronpostiga aadressil [email protected] või tavalise postiga.

Äriühing, kellel on heakskiidetud eksportija õigus päritolutõendite väljastamiseks, esitab taotluse süsteemis olemasoleva taotluse juurest muutmistaotluse.

Maksu- ja Tolliameti kauba päritolu kontaktisik kontrollib esitatud andmete õigsust, äriühingu eksporti Türki, raamatupidamist ja äriühingu poolt määratud kontaktisikute kauba staatuse alaseid teadmisi.

Maksu- ja Tolliamet otsustab heakskiidetud eksportija õiguse andmise või sellest keeldumise ühe kuu jooksul päritolu kontaktisiku poolt kõigi nõutud vajalike dokumentide laekumise päevast arvates.

Heakskiidetud eksportija õiguse andmisest teavitab Maksu- ja Tolliamet äriühingut otsuse väljastamisega. Otsus vormistatakse Maksu- ja Tolliameti üldplangil. Maksu- ja Tolliameti päritolu kontaktisik kannab äriühingu süsteemi LUBA.

Heakskiidetud eksportija õiguse andmisest keeldumisest ja selle põhjustest teavitab Maksu- ja Tolliamet äriühingut kirjalikult.
 

Heakskiidetud eksportija õiguse tühistamine

Heakskiidetud eksportija õigus võidakse kehtetuks tunnistada heakskiidetud eksportija kirjaliku taotluse alusel või tolli algatusel.

Maksu- ja Tolliamet võib heakskiidetud eksportija õiguse kehtetuks tunnistada, kui äriühing ei täida Maksu- ja Tolliameti otsuses loetletud tingimusi.

Lepingute ja sooduskordade selgitused 

Ülevaade PEM konventsiooni muudatustest

a) Erandid
Muudetud konventsiooniga muudetakse läbipaistvamaks praegune tava, mille kohaselt võivad konventsiooniosalised kahepoolselt kokku leppida eeskirjades, millega
tehakse erand konventsiooni ühistest eeskirjadest.

b) Täielikult saadud või toodetud tooted – laevadega seotud tingimused
Muudetud reeglites sisalduvad laevadega seotud tingimused on lihtsamad ja paindlikumad (artikli 3 lõige 2). Praeguse tekstiga võrreldes on välja jäetud teatavad tingimused (nt erinõuded meeskonnale) ning lõdvendamise eesmärgil on muudetud omanike tingimusi.

c) Piisav töö või töötlus – keskmise alusel
Eksportijad võivad muudetud reeglite alusel taotleda tolliasutustelt luba arvutada toote tehasehind ja päritolustaatuseta materjalide väärtus keskmise väärtusena, et võtta arvesse kulude ja valuutakursside kõikumisi (artikli 4 lõiked 3–6).

d) Piirmäär (tolerantsireegel)
Piirmäär on põllumajandustoodete puhul 15% toote netomassist ja tööstustoodete puhul 15% toote tehasehinnast (artikkel 5). Massi alusel kindlaksmääratud piirmäär on objektiivsem kriteerium ja 15% künnis peaks tagama piisavalt leebe kohtlemise. Sellega tagatakse, et kaupade rahvusvaheline hinnakõikumine ei avalda põllumajandustoodete päritolu puhul mõju.

e) Kumulatsioon
Säilib diagonaalne kumulatsioon kõigi toodete päritolustaatusega materjali puhul. Peale selle nähakse kõigi toodete, välja arvatud harmoneeritud süsteemi (edaspidi „HS“) gruppidesse 50–63 kuuluvate tekstiil- ja rõivatoodete puhul ette üldine täielik diagonaalne kumulatsioon.
HSi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete puhul nähakse ette üksnes kahepoolne täielik kumulatsioon. Lisaks võivad konventsiooniosalised riigid kokku leppida, et üldist täielikku diagonaalset kumulatsiooni kohaldatakse ka HSi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete suhtes.

f) Arvestuslik eraldamine
Praeguste reeglite (artikkel 20) kohaselt võivad tolliasutused lubada arvestuslikku eraldamist, kui „varude eraldi hoidmisest tekivad märkimisväärsed kulutused või olulised raskused“.
Muudetud reegli (artikkel 12) kohaselt võivad tolliasutused lubada arvestuslikku eraldamist, „kui kasutatakse omavahel asendatavaid päritolustaatusega ja päritolustaatuseta materjale“.
Eksportija ei pea enam arvestusliku eraldamise loa taotlemisel põhjendama, et varude eraldi hoidmisest tekivad märkimisväärsed kulutused või olulised raskused. Piisab, kui märkida, et kasutatakse omavahel asendatavaid materjale.
Suhkru päritolustaatusega ja päritolustaatuseta varusid ei pea enam füüsiliselt eraldama, olenemata sellest, kas suhkur on materjal või lõpptoode.

g) Territoriaalsuse põhimõte
Kehtivate reeglite (artikkel 11) kohaselt võib teatavat tööd või töötlust teha teatavatel tingimustel väljaspool territooriumi, välja arvatud HSi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete puhul. Muudetud reeglites (artikkel 13) ei ole tekstiil enam välja jäetud.

h) Mittemuutmine
Mittemuutmisreeglis (artikkel 14) on asendatud otsevedusid käsitlevad sätted. See võimaldab leebemaid tingimusi päritolustaatusega toodete liikumiseks
konventsiooniosaliste vahel. Sellega peaks välditama olukordi, kus tooted, mille päritolustaatuses ei ole kahtlust, jäetakse otseveo vorminõuete täitmata jätmise tõttu importimisel sooduskohtlemisest välja.

i) Tollimaksude tagastamise ja tollimaksudest vabastamise keeld
Kuni 31.12.2024 kehtivate reeglite (artikkel 14) kohaselt on üldine põhimõte, et toodete valmistamisel kasutatud materjalide tollimakse ei tagastata. Muudetud reeglitega (artikkel 16) kaotatakse see tagastamiskeeld kõigi toodete puhul, välja arvatud HSi gruppidesse 50–63 kuuluvate toodete (tekstiil- ja rõivatooted) valmistamiseks kasutatavate materjalide puhul. Sellele vaatamata sisaldab tekst ka mõningaid erandeid, mida kohaldatakse kõnealuste toodete puhul kehtiva tollimaksude tagastamise keelu suhtes.

j) Päritolutõend
Muudetud reeglitega (artikli 17 lõige 1) nähakse kahe nõutava dokumendi (EUR.1 ja EURMED) asemel ette üks päritolutõend (EUR.1 või päritoludeklaratsioon), mis lihtsustab süsteemi. See peaks parandama nõuete täitmist ettevõtjate seas, sest aitab vältida keerukatest reeglitest tingitud vigu.
Muudetud reeglid (artikli 17 lõige 3) hõlmavad võimalust riikidel leppida kokku registreeritud eksportijate (REX) süsteemi rakendamises. Sellisel juhul need ühises andmebaasis registreeritud eksportijad koostavad ise päritolukinnituse, ilma et nad peaksid läbima heakskiidetud eksportija menetlust. Päritolukinnitusel saab olema päritoludeklaratsiooni või liikumissertifikaadiga EUR.1 samaväärne õigusjõud. Muudetud reeglitega on ette nähtud ka võimalus kasutada tulevikus elektrooniliselt välja antud päritolusertifikaate (artikli 17 lõige 4).

k) Päritolutõendi kehtivus
Päritolutõendi kehtivusaeg on pikendatud neljalt kuult kümnele kuule (artikkel 23).

Põllumajandustooted

a) Väärtus ja mass
Päritolustaatuseta materjalide piirnorme on siiani väljendatud ainult väärtuses. Uued piirmäärad on massipõhised, et hoida ära hindade ja vahetuskursi kõikumist (nt ex grupid 19 ja 20 ning rubriigid 2105 ja 2106), ning suhkru piirmäär on välja jäetud (nt grupp 8 ja HSi rubriik 2202).
Muudetud reeglitega tõstetakse päritolustaatuseta materjalide maksimummassi piirmäära (20 %-lt 40 %-le) ja antakse mõne rubriigi puhul ettevõtjatele võimalus valida kas väärtuse või massi piirmäär. HSi grupid ja rubriigid, mida see muudatus puudutab, on eelkõige ex 1302, 1704 (alternatiivse reegli kohaselt mass või väärtus), 1806 (alternatiivse reegli kohaselt mass või väärtus) ja 1901.

b) Kohandamine hankimismudelitega
Muude põllumajandustoodete (s.o taimeõlid, pähklid, tubakas) suhtes on kehtestatud paindlikumad reeglid, mis on kohandatud tegelikele majandusoludele, eelkõige HSi gruppide 14, 15, 20 (sh rubriik 2008), 23 ja 24 puhul. Muudetud reeglitega tagatakse tasakaal piirkondliku ja üleilmse hankimise vahel (HSi grupid 9 ja 12). Lihtsustatud on HSi gruppide 4, 5, 6, 8 ja 11 ning ex grupi 13 suhtes kohaldatavaid reegleid (erandite vähendamine).

Tööstustooted (v.a tekstiil)

Kavandatav kompromiss sisaldab märkimisväärseid muudatusi võrreldes kehtivate PEM reeglitega, et viia need kooskõlla hiljutiste ELi vabakaubanduslepingutega.
Praegune grupireegel sisaldab mitme toote puhul kahekordset kumulatiivset tingimust. See on asendatud üheainsa tingimusega (HSi grupid 74, 75, 76, 78 ja 79).
Välja on jäetud suur hulk grupireeglist kõrvale kalduvaid erireegleid (HSi grupid 28, 35, 37, 38 ja 83). See horisontaalsem lähenemisviis toob kaasa lihtsustused ettevõtjate ja tolli jaoks.
Enamik reegleid on muudetud paindlikumaks, mis võimaldab rohkem päritolustaatuseta sisendit, et kajastada uut majanduslikku olukorda ja Euroopa – Vahemere piirkonna riikide tööstuse järkjärgulist integreerimist üleilmsetesse väärtusahelatesse, ning tagab samal ajal, et Euroopa – Vahemere piirkonnas toimub märkimisväärne töötlemine. Üldiselt võivad tootjad tööstustoodete puhul nüüd hankida kuni 50% päritolustaatuseta materjalidest, väljendatuna protsendina toote tehasehinnast, võrreldes praeguse konventsiooniga lubatud 25–40%-ga. Autode päritolustaatuseta materjalide künnist on alandatud 40%-lt 45%-le.
Lisaks on vajaduse korral lisatud alternatiivsed reeglid, üldjuhul klassifitseerimisreegli muutmine ja keemiatoodete puhul töötlemisreeglid. Selle tulemusena antakse päritolustaatus ühe, kahe või enama alternatiivse kriteeriumi täitmise kaudu, ning pakutakse eksportijale rohkem valikuvõimalusi, kuidas päritolukriteeriumi täita (grupid 27, 28–40, 42, 44, 70 ning 83, 84 ja 85).
Kõigi nende muudatuste tulemuseks on ajakohastatud ja paindlikumad tootepõhised reeglid, mis lihtsustavad üldiselt päritolureeglite järgimist ettevõtjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks. Lisaks on eksportijate jaoks täiendavaks lihtsustuseks eespool nimetatud võimalus kasutada teatava ajavahemiku jooksul keskmist väärtust.

Tekstiil

Tekstiili ja rõivaste puhul säilitavad uued reeglid olemasolevad võimalused päritolustaatuse saamiseks, kuid need on ümber sõnastatud, et kajastada konkreetseid toiminguid. Ette on nähtud uued valikuvõimalused seoses välistöötlemisprotseduuride ja piirmääradega. Nende toodete jaoks on ette nähtud ka uued päritolustaatuse andmise protsessid, eelkõige kanga jaoks, mis muutuks kergemini kättesaadavaks. Samuti kohaldatakse nüüd nende toodete suhtes ka täielikku kahepoolset kumulatsiooni. Selline kumulatsioon võimaldab võtta tekstiilmaterjalidega tehtavat töötlust (nt kudumine, ketramine) arvesse kumulatsioonialal toimuvas tootmisprotsessis.

Jõustumine

PEM konventsiooni muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2025.

20. detsembril 2022 võttis Euroopa Liidu ja Singapuri vahelise vabakaubanduslepingu tollikomitee vastu otsuse nr 1/2022, millega muudetakse kõnealuse vabakaubanduslepingu päritoluprotokolli.

NÕUKOGU OTSUS (EL) 2022/2469, 12. detsember 2022, Euroopa Liidu nimel võetava seisukoha kohta Euroopa Liidu ja Singapuri Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu alusel loodud tollikomitees seoses protokolli nr 1 (mõiste „päritolustaatusega tooted“ määratluse ja halduskoostöö viiside kohta) muutmisega ELT 2022/L322.

Otsus jõustub 1. jaanuaril 2023 ja see avaldatakse Euroopa Liidu Teataja C-seerias lähipäevil.

Euroopa Liidu eksportijate jaoks hõlmab otsus järgmisi elemente:

  • Protokolli nr 1 ajakohastatakse harmoneeritud süsteemi 2022. aasta versioonile.
  • Euroopa Liidu eksportijate jaoks asendatakse heakskiidetud eksportijate süsteem (HKE) registreeritud eksportijate (REX) süsteemiga.
    See tähendab, et alates 1. jaanuarist 2023 peavad Singapuri importijad taotlema tariifset soodustust Euroopa Liidu registreeritud eksportijate koostatud päritolukinnituse alusel. Päritolukinnituse tekstis peab märkima Euroopa Liidu eksportija REX numbri, kui saadetises oleva sooduspäritoluga kauba väärtus on üle 6000 euro.
  • Ülemineku hõlbustamiseks näeb otsus ette üleminekuperioodi, mis tagab, et Singapuri toll aktsepteerib endiselt Euroopa Liidu heakskiidetud eksportijate (HKE) koostatud päritoludeklaratsioone kuni 31. märtsini 2023.
  • Laiendatakse kolme Singapuri ELi-ekspordi päritolukvoodi ulatust (kuid mitte mahtusid). Sellest lähtuvalt on komisjoni rakendusmäärus (EL) 2019/1927 muutmas.

Alates 01.01.2023 tariifse sooduskohtlemise taotlemine  Singapuri sooduspäritoluga kaubale

Päritolutõendiks on päritolukinnitus.

ETT päritolutõendi kood on  U101 - Päritolukinnitus, mille on koostanud Singapuris registreeritud eksportija.

Singapuri eksportijad peavad märkima päritolukinnituse tekstis alati oma registreeritud eksportija numbri, olenemata saadetise väärtusest.

Singapur registreerib oma eksportijad oma  registreerimise süsteemis. Singapur ei kasuta Euroopa Liidu registreeritud eksportijate süsteemi REX. 
 

Euroopa Liidu ja Singapuri vabakaubanduslepingu jõustumise kuupäev on 21. november 2019 (teade täiendatud 19.11.2019)

14.11.2019 avaldati Euroopa Liidu Teatajas nõukogu otsus (EL) 2019/1875, 8. november 2019  Euroopa Liidu ja Singapuri Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu sõlmimise kohta.

Vabakaubanduslepingu tekst on lisatud nõukogu otsusele ja on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ELT L 294/3/2019.

Euroopa Liidu – Singapuri vabakaubanduslepingu päritolureeglid on sätestatud protokollis 1, lk 659–749.

Sooduspäritolutõendiks on päritoludeklaratsioon, vt protokolli 1 artiklit 16 ja lisa E.

Päritoludeklaratsiooni võib koostada juhul, kui tooteid võib pidada Euroopa Liidust või Singapurist pärinevateks toodeteks ja need vastavad käesoleva protokolli nõuetele.

  • Euroopa Liidus võib päritoludeklaratsiooni koostada:

    • heakskiidetud eksportija või
    • iga eksportija iga saadetise kohta, mis koosneb ühest või mitmest päritolustaatusega tooteid sisaldavast pakendist, mille koguväärtus ei ületa 6000 eurot.
  • Singapuris võib päritoludeklaratsiooni koostada eksportija, kes on registreeritud pädevas asutuses ja kellele on väljastatud Unique Entity Number ning kes järgib päritoludeklaratsioonide koostamist käsitlevaid asjakohaseid õigusnorme.
  • Euroopa Liidu (EL) ja Ühendkuningriigi (ÜK) vaheline kaubandus- ja koostööleping on avaldatud ELT/2020/ L 444/14.

    • Päritolureeglid on sätestatud lepingu artiklites ORIG.1 – ORIG.31 (lk 38–52) ja LISA ORIG-1 – ORIG-6 (lk 423–493).

  • Võttes arvesse, et lepingu sõlmimine on jäänud viimasele hetkele, on eksportijatel võimalik päritolutõendeid esitada tagasiulatuvalt.

  • Euroopa Komisjoni suunised EL-ÜK lepingu päritolureeglite kohta (inglise keeles)

Tariifse sooduskohtlemise taotluse aluseks on:

  • eksportija koostatud päritolukinnitus toote päritolustaatuse kohta või

  • importija teadmine, et tootel on päritolustaatus.

 
Päritolukinnitus

Toote eksportija koostab päritolukinnituse, mis põhineb teabel, mis tõendab, et toode on päritolustaatusega, sealhulgas teabel toote tootmiseks kasutatud materjalide päritolustaatuse kohta. Eksportija vastutab päritolukinnituse ja esitatud teabe õigsuse eest.

Päritolukinnitus koostatakse ühes LISAS ORIG-4 [Päritolukinnituse tekst] sätestatud keeleversioonis ja esitatakse kaubaarvel või mõnes muus dokumendis, kus asjaomast toodet on kirjeldatud piisavalt täpselt, et seda toodet oleks võimalik identifitseerida. Eksportija vastutab päritolustaatusega toote identifitseerimiseks vajaliku piisavalt täpse kirjelduse esitamise eest.

Päritolukinnitus kehtib 12 kuud selle koostamise kuupäevast või importiva poole sätestatud pikema ajavahemiku jooksul, kuid mitte kauem kui 24 kuud.
 

Päritolukinnituse koostamine kaubaarvele või muule äridokumendile

ELi eksportijal peab olema registreeritud eksportija number (REX nr), kui sooduspäritoluga kauba väärtus saadetises on üle 6000 euro. Kui eksportijal on juba REX number olemas, nt seoses Kanada, Jaapani lepingutega, siis ei ole vaja ÜK lepingu jaoks uut numbrit taotleda. Põhimõte on, et eksportijal on üks REX number.

Kui sooduspäritoluga kaupade väärtus saadetises on kuni 6000 eurot, võib päritolukinnituse koostada iga eksportija (ei pea olema REX numbrit). Sellisel juhul jäetakse päritolukinnituses eksportija viitenumber tühjaks.

REX-numbri taotlemine

Registreeritud eksportija staatuse ja vastava REX-numbri taotlemiseks palume kasutada vormi. Taotlus tuleb esitada digiallkirjastatult elektronpostiga aadressile [email protected] või tavalise postiga.

Registreeritud eksportija (REX) numbri taotlemine elektroonselt

Importija teadmine

Kui tariifset sooduskohtlemist taotletakse Importija teadmise alusel, siis see tähendab, importijal peab olema teave, mis tõendab toote sooduspäritolu vastavalt EL–ÜK lepingu päritolureeglitele. Importija teadmise alusel saab tariifset sooduskohtlemist taotleda vaid sel juhul, kui eksportija on importijale andnud toote tootmise kohta teavet ja dokumente.

Tarnija deklaratsioon

Selleks et eksportija saaks koostada päritolukinnituse, peab eksportija saama tarnijalt lisas ORIG-3 [Tarnija deklaratsioon] sätestatud tarnija deklaratsiooni või muu samaväärse dokumendi, mis sisaldab sama teavet ja kirjeldab asjaomaseid päritolustaatuseta materjale piisavalt üksikasjalikult, nii et neid on võimalik identifitseerida.

ELi komisjon on koostanud rakendusmääruse eelnõu, mille alusel võivad ELi eksportijad koostada ÜKsse eksportimiseks päritolukinnitusi ilma, et nende valduses oleksid tarnija deklaratsioonid. Siiski, tarnija deklaratsioonid peavad olema eksportijate käsutuses 1. jaanuariks 2022.

UK sooduspäritoluga kauba import ELi tariifse sooduskohtlemise alusel

  • ETTs päritolutõendite koodid:

    • U116 – Päritolukinnitus (lepingu artikkel ORIG.19)
      Päritolukinnituse tekst koostatakse kaubaarvel või pakkelehel või muul äridokumendil, millel on GB sooduspäritoluga toode kirjeldatud piisavalt täpselt, et seda oleks võimalik identifitseerida.

    • U117 – Importija teadmine (lepingu artikkel ORIG.21)
      Importija teadmise alusel soodustuse taotlemine eeldab, et GB eksportija on andnud ELi importijale GB toodete tootmise kohta piisavalt infot. Näiteks, kui eksportija-importija on seotud ettevõtted, mis kuuluvad samasse korporatsiooni vms. Tavaline ELi importija enamasti ei saa teada üksikasjalikku infot, millistest materjalidest ja milliseid tootmisprotsesse kasutades on toode GBs toodetud. Sooduspäritolu tõendamise aluseks ei ole see, et tootele või toote dokumentidele on märgitud „Made in UK". Sooduspäritoluga kaubad peavad vastama lepingus ette nähtud sooduspäritolureeglitele.

    • U118 – Päritolukinnitus identsetest toodetest koosnevate mitmekordsete saadetiste puhul (lepingu artikkel ORIG.19).
      Kui päritolukinnitus on koostatud mitme saadetise kohta, mis koosnevad ühesuguse päritolustaatusega toodetest käesoleva lepingu artikli ORIG.19 [Päritolukinnitus] lõike 4 punkti b tähenduses, tuleb märkida ajavahemik, mille kohta päritolukinnitus kehtib. Ajavahemik ei tohi ületada 12 kuud. Toote kogu import peab toimuma märgitud ajavahemiku jooksul.

  • Päritoluriigi kood: GB

  • Tollideklaratsiooni lahter 36 ’Soodusrežiim’: 3xx

  • ÜK eksportijad peavad Ühendkuningriigis kasutatava GB EORI numbri märkima päritolukinnituse teksti alati, olenemata saadetise väärtusest. ÜKst ELi saadetistele ei kohaldata 6000 euro väärtuse piirmäära.

    6000 euro väärtuse piirmäära kohaldatakse ainult ELi eksportijatele (ekspordil EList ÜKsse). See tähendab, et REX number on vajalik, kui saadetise väärtus on üle 6000 euro.

    Ühendkuningriigis kasutatava GB EORI numbri kehtivust saab kontrollida GB EORI numbri kontrollimise päringu kaudu.

ELi kauba tagasitoomine ÜKst ei ole päritolu tõendamise teema

EL–ÜK lepingu artikkel ORIG.18 sätestab, et importiv pool võimaldab importimisel tariifset sooduskohtlemist käesoleva peatüki tähenduses teiselt poolelt pärinevale tootele importija tariifse sooduskohtlemise taotluse alusel. Importija vastutab tariifse sooduskohtlemise taotluse õigsuse ja käesolevas peatükis sätestatud nõuetele vastavuse eest.

See tähendab, et ELi kauba tagasitoomine ÜKst ELi ei ole päritolu tõendamise teema ja tariifset sooduskohtlemist ei ole ette nähtud.

Brexiti suuniste (PDF) punkti 5.4 kohaselt tõendatakse kauba viimine Ühendkuningriiki transpordidokumendiga. Lisaks võib esitada muid kauba kohta koostatud dokumente, et tõendada kauba säilimine muutumatul kujul (samas seisus).

  • Euroopa Liidu – Jaapani majanduspartnerlusleping avaldati 27.12.2018 Euroopa Liidu Teatajas nr L 330. Eeldatakse, et leping jõustub 1. veebruaril 2019.

  • Üldine teave Euroopa Liidu – Jaapani lepingu kohta

    • Päritolureeglid ja -menetlused on 3. peatükis

    • Tootepõhiste päritolureeglite sissejuhatavad märkused on 3-A LISA

    • Tootepõhised päritolureeglid on 3-B LISA

    • Päritolukinnituse tekst ja päritolukinnituse allmärkused on 3-D LISA

  • Euroopa Liidu – Jaapani lepingu kohaselt Euroopa Liidu eksportijad, kes ekspordivad Jaapanisse ja kelle kaup vastab sooduspäritolutingimustele, peavad olema registreeritud eksportijad.

  • Päritolukinnituse teksti võib koostada mis tahes eksportija, kes ekspordib sooduspäritoluga kaupu, mille väärtus saadetises on kuni 6000 eurot. Eksportijad, kelle saadetis sisaldab sooduspäritoluga kaupu väärtuses üle 6000 euro, peavad taotlema Maksu- ja Tolliametilt registreeritud eksportija staatust ja vastavat registreeritud eksportija (REX) numbrit, mis tuleb märkida päritolukinnituse teksti.

    Kui ettevõttel on juba REX number olemas (seoses EL-Kanada lepinguga või seoses üldise soodustuste kava GSP-ga), siis ei ole vaja uut taotlust esitada. Igal ettevõttel saab olla ainult üks REX number, mida võib kasutada REX numbrit sätestavates erinevates sooduskordades ja lepingutes.

  • Registreeritud eksportija staatuse ja vastava REX numbri taotlemiseks palume kasutada allolevat vormi. Taotlus tuleb esitada digiallkirjastatult elektronpostiga aadressil [email protected] või tavalise postiga.

Euroopa Liidu ja Lõuna-Korea vahelist vabakaubanduslepingut, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas L127 (14.05.2011), kohaldatakse 1. juulist 2011.

Kuna antud lepingu päritoluprotokollis on sätestatud kauba päritolu tõendavaks dokumendiks ainult eksportija poolt väljastatavad päritoludeklaratsioonid (kindla sõnastusega tekst arvel või muul kaubaga koos saadetaval dokumendil), tuleb eksportijatel, kes soovivad Lõuna-Koreasse eksportida Euroopa Liidu sooduspäritoluga kaupu, mille väärtus saadetises on üle 6000 euro, ja väljastada ka päritoludeklaratsioone tollimaksusoodustuste saamiseks, taotleda tollilt heakskiidetud eksportija õigused.

Lõuna- Koreasse ei väljastata tolli poolt kinnitatavaid liikumissertifikaate EUR.1.

Heakskiidetud (kinnitatud) eksportija õiguse väljastamise kohta saab teavet Maksu- ja Tolliameti kodulehelt siit. Lõuna-Korea puhul kehtib õiguse väljastamise tingimustest vaid see, et äriühing oskab rakendada päritoluprotokolli sätteid ning omab kõiki tema poolt eksporditavate kaupade päritolu tõendavaid dokumente.

Lepingu kohaldamisel peaks veel teadma järgmist.

  • Kui kaubad on 1. juulil transiidil või ajutisel ladustamisel tollilaos või vabatsoonis ja esitatakse tollile, kohaldatakse päritoluprotokolli artiklit 34, mis sätestab, et kaubad saavad soodustust, kui 12 kuu jooksul 1. juulist esitatatakse pärast eksporti väljastatud lepingukohane päritolutõend.
  • Enne 1. juulit 2011 väljastatud päritolutõendi alusel ei saa soodustust kohaldada kaupadele, mis ei ole eelpool toodud olukorras (s.t eksporditakse Koreasse või ELi pärast 1. juulit), ning neile kehtib artikli 16 lõige 6: päritolutõendi võib väljastada tagantjärele pärast eksporti tingimusel, et see esitatakse 2 aasta jooksul pärast importi Euroopa Liidus ja 1 aasta jooksul pärast importi Koreas.
  • Heakskiidetud eksportija õiguse väljastamise kuupäeva ei arvestata, s.t päritoludeklaratsiooni peab aktsepteerima ka siis, kui eksportija ei olnud eksportimise kuupäeval saanud heakskiidetud eksportija õigust tingimusel, et päritoludeklaratsioon väljastatakse pärast heakskiidetud eksportija õiguse saamist.

Registreeritud eksportijate (REX) süsteemi kohaldamine alates 1. jaanuarist 2017 üldise soodustuste kava (GSP) alusel soodustusi saavate riikidega (täiendatud 22.12.2016 ja 02.01.2017)

GSP ja registreeritud eksportijate (REX) süsteem
* 22.12.2016 parandused/täiendused
** 02.01.2017 parandus/täiendus

Alates 1. jaanuarist 2017 kohaldub üldiste soodustuste kava raames REX-süsteem nende arenguriikide osas, kes on sellest Euroopa Komisjonile teada andnud ja ka vastavad tingimused täitnud (teavitanud komisjoni eksportijaid registreerivast ametkonnast ja päritolukinnituste järelkontrolli teostavast ametkonnast).

REX-süsteem asendab päritolusertifikaadid GSP vorm A ja arvedeklaratsioonid päritolukinnitustega.

Üleminekuperiood kestab kuni 30. juuni 2020.

*Praeguseks on REX-süsteemi kasutuselevõtust 2017. aastal teavitanud Angola, Burundi, Bhutan, Kongo Demokraatlik Vabariik, Kesk-Aafrika Vabariik, Kongo, Cooki saared, Djibouti, Etioopia, Mikroneesia, Ekvatoriaal-Guinea, Guinea-Bissau, India, Keenia, Komoorid, Kiribati, Laose Demokraatlik Vabariik, Libeeria, Mali, Nauru, Nepal, Niue saar, Pakistan, Saalomoni saared, Sierra Leone, Somaalia, Lõuna-Sudaan, São Tomé ja Príncipe, Sambia, Tšaad, Togo, Tonga, Timor-Leste, Tuvalu ja Jeemen, kuid vastavad tingimused on hetkeks täitnud India, Keenia, Nepal, Laos ja Sambia.

*ETTs on loodud kaks alljärgnevat riikide gruppi seoses REX-iga:

2006 – üleminekuperioodil REX-riigid, hetkel IN, KE, LA, NP, ZM

2007 – täielikult REX-süsteemi kohaldavad riigid (GSP vorm A ei ole enam kasutusel).
              See riikide rühm on tühi enne aastat 2018.

Eksportijad, kes ekspordivad pärinevaid kaupu, mille väärtus saadetises on üle 6000 euro, registreeritakse REX-andmebaasis, neile väljastatakse vastav registreeritud eksportija number ja nad hakkavad väljastama päritolukinnitusi, mille tekstis peab olema toodud nendele väljastatud registreeritud eksportija number.

GSP riigis, kes on alustanud eksportijate registreerimist, väljastavad eksportijad, kelle saadetises on pärinevaid kaupu väärtuses alla 6000 euro, päritolukinnitusi, kuid neil ei ole vaja taotleda enda registreerimist. Samuti väljastatakse päritolusertifikaati GSP vorm A eksportijate registreerimist alustanud riikides eksportijatele, keda ei ole veel jõutud registreerida ja kelle saadetistes on pärinevaid kaupu üle 6000 euro. Päritolukinnituse tekstid inglise, prantsuse ja hispaania keeles on toodud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 lisas 22-07. Samas on ka toodud allmärkused päritolukinnituse koostamiseks.

Päritolukinnituse tekst inglise keeles:

The exporter … (Number of Registered Exporter) of the products covered by this document declares that, except where otherwise clearly indicated, these products are of … preferential origin according to rules of origin of the Generalized System of Preferences of the European Union and that the origin criterion met is …

Päritolutõendid GSP vorm A ja arvedeklaratsioon jäävad kehtima ekspordil nendest riikidest, kes on teavitanud, et hakkavad oma eksportijaid registreerima hiljem.

Registreeritud eksportija mittekonfidentsiaalsed andmed avaldatakse internetis veebilehel **"REX number validation" ja importijad ELis peavad enne tollimaksusoodustuste taotlemist kontrollima antud veebilehelt, kas nende partneri poolt väljastatud päritolukinnitusel toodud registreeritud eksportija number on kehtiv.

REX-numbri formaat:

an..35 (tähe/numbrimärki)

  • mis algab 2-kohalise ISO riigitähisega
  • millele järgneb tekst ‘REX’
  • millele järgneb an..30
  • näiteks INREXABC12345

Liikmesriikides registreeritakse eksportijaid GSP REX-süsteemis vaid siis, kui ELi päritoluga materjale, mille väärtus saadetises on üle 6000 euro, eksporditakse kahepoolse kumulatsiooni raames GSP riikidesse töötlemiseks või on vaja väljastada asenduspäritolukinnitusi Norrasse, Šveitsi või mõnda teise liikmesriiki.

Soodustuse saamiseks esitatakse kauba vaba ringluse tolliprotseduurile suunamisel tollideklaratsioon järgmiste andmetega:

Lahter 36 „Soodusrežiim“ 2xx

Tollideklaratsiooni täitmisel tuleb 2-ga algavate soodustuste kohaldamisel juhul, kui päritolutõendiks on registreeritud eksportija poolt koostatud päritolukinnitus, märkida tollideklaratsiooni lahtrisse 44:

44AA „Lisadokumendi kood“ märkida ETT sertifikaadi kood C100
44AB „Viide“ märkida registreeritud eksportija number
44AC „Kuupäev“ ei märgita
44BC „Dokument“ ei märgita
üks päritolukinnitustest U164, U165 või U167
44AA „Lisadokumendi kood“ märkida ETT sertifikaadi kood vastavalt kas U164, U165 või U167
44AB „Viide“ märkida päritolukinnituse koostamise kuupäev vormingus aaaakkpp
*44AC „Kuupäev“ märkida kuupäev
44BC „Dokument“ päritolukinnitus laetakse üles

Complex on liidestatud REX-andmebaasiga, kontrollimaks registreeritud eksportija numbri kehtivust päritolukinnituse koostamise kuupäeval.

Kui päritolutõendiks on tavalise eksportija poolt koostatud päritolukinnitus saadetisele, kus pärinevaid kaupu on väärtuses kuni 6000 eurot, märkida tollideklaratsiooni lahtrisse 44:

44AA „Lisadokumendi kood“ märkida ETT sertifikaadi kood U166
44AB „Viide“ märkida päritolukinnituse koostamise kuupäev vormingus aaaakkpp
*44AC „Kuupäev“ märkida kuupäev
44BC „Dokument“ päritolukinnitus laetakse üles

ELi liikmesriikide eksportijate registreerimiseks tuleb esitada komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 lisas 22-06 toodud taotlus Maksu-ja Tolliameti tolliosakonna tollitalitusele või edastada see digiallkirjastatult aadressile [email protected]

Juhul kui ülaltoodu osas tuleb muudatusi, teavitatakse sellest meie kodulehel.

Alates 01.01.2020 hakkavad ülemeremaad ja -territooriumid (ÜMT) kohaldama registreeritud eksportijate süsteemi (REX)

Nõukogu otsus 2013/755/EL (25.11.2013) ülemeremaade ja -territooriumide assotsieerimise kohta Euroopa Liiduga näeb ette registreeritud eksportijate süsteemi (REX) kohaldamise ja päritolukinnituse koostamise kaupadele, mis pärinevad ÜMTdest või EList.

01.01.2020 peavad ÜMTd rakendama REX-süsteemi, mis asendab praegused EUR.1 liikumissertifikaadid ja päritoludeklaratsioonid päritolukinnitustega. See tähendab, et alates 01.01.2020 võivad eksportijad koostada ainult päritolukinnitusi.

Nõukogu otsuse 2013/755/EL (25.11.2013) muutmise tulemusel asendatakse otsuse VI Lisa uue tekstiga.

Päritolutõendiks on eksportija koostatud päritolukinnitus

Päritolukinnitus koostatakse mis tahes äridokumendil, millel on näidatud eksportija ja kaubasaadetise vastuvõtja nimi ja täielik aadress ning kaupade kirjeldus ja väljastamiskuupäev.

Päritolukinnitus koostatakse järgmistel juhtudel:

  1. kaupu ekspordib registreeritud eksportija, kes omab REX numbrit ja kes suudab kaupade päritolu tõendada;
  2. kui kaubasaadetises ei ületa päritolustaatusega toodete koguväärtus 10 000 eurot, siis võib päritolukinnituse koostada mis tahes eksportija, kes suudab kaupade päritolu tõendada.

     

Päritolukinnituse tekst inglise keeles
The exporter (Number of Registered Exporter – unless the value of the consigned originating products does not exceed EUR 10,000) of the products covered by this document declares that, except where otherwise clearly indicated, these products are of . . . preferential origin according to rules of origin of the Decision on the association of the overseas countries and territories and that the origin criterion met is … …

Eesti tollitariifistikus (ETT) on ülemeremaade ja -territooriumide (ÜMT) kood 2080 (ETT menüüpunkt „Rohkem infot" – „Koodide loend" – „Koodi liik" alt valida „Riikide rühmad/regioonid" – Grupp „2080" ja lingilt „Üksikasjad" leiab ÜMT riikide loetelu koodidega).

Soodustuse saamiseks ÜMT päritolustaatusega kauba vaba ringluse tolliprotseduurile suunamisel märgitakse tollideklaratsiooni lahtrisse 44 (andmeelement 2/3):

ETT kood C100 „registreeritud eksportija sertifikaadi kood“ ja registreeritud eksportija number (REX nr formaat an..35, näiteks GLREX12345678ABCDE);

ETT päritolukinnituse kood: U113 või U114 või U115

     

U113: registreeritud eksportija koostatud päritolukinnitus ÜMT raames lähetatud päritolustaatusega toodete koguväärtuse puhul, mis ei ületa 10 000 eurot.

U114: registreeritud eksportija poolt ÜMT raames koostatud päritolukinnitus päritolustaatusega toodete koguväärtuse kohta, mis lähetatakse üle 10 000 euro.

U115: registreerimata eksportija koostatud päritoludeklaratsioon ÜMT raames lähetatud päritolustaatusega toodete koguväärtuse puhul, mis ei ületa 10 000 eurot.

Päritolukinnituse koostamise kuupäev tuleb märkida vormingus aaaakkpp („aaaa" on aasta, „kk" on kuu ja „pp" on päev).

ELi riikide eksportijad registreeritakse REX-süsteemis:

kui ELi päritoluga materjale, mille väärtus saadetises on üle 10 000 euro, eksporditakse kahepoolse kumulatsiooni raames ÜMTsse töötlemiseks; või

kauba eksportimisel EList ÜMTsse, kui ÜMT annab EList pärinevale tootele ühepoolselt tariifse sooduskohtlemise.

Kui ELi ettevõttel on juba REX number olemas, näiteks seoses EL-Kanada lepinguga või seoses üldise soodustuste kava GSPga või EL-Jaapani lepinguga, siis ei ole vaja uut REX taotlust esitada. Igal eksportijal saab olla ainult üks REX number, mida võib kasutada REX numbrit sätestavates erinevates sooduskordades ja lepingutes.

Registreeritud eksportija staatuse ja vastava REX numbri taotlemiseks kasutage lisatud vormi. Taotlus tuleb esitada digiallkirjastatult elektronpostiga aadressil [email protected] või tavalise postiga.

REX numbrit tuleks hakata taotlema juba enne 01.01.2020, sest alates sellest kuupäevast võivad eksportijad koostada ainult päritolukinnitusi.

Euroopa–Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondlik konventsioon on rahvusvaheline leping, mis sätestab ühe päritolureeglite komplekti konventsiooni osapooltele. Nimetatud konventsioon avaldati 26.02.2013 Euroopa Liidu Teatajas nr L 54. Protseduurid konventsiooni kohaldamiseks osaliste poolt kestavad.

Konventsiooni osapooled on:
  • Euroopa Liit

  • EFTA riigid (Norra, Šveits, Liechtenstein, Island)

  • Fääri saared

  • Türgi

  • nn Barcelona protsessis osalevad riigid ehk Vahemeremaad (Jordaania, Egiptus, Palestiina, Iisrael, Tuneesia, Maroko, Alžeeria, Liibanon, Süüria)

  • nn ELi stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis osalevad riigid (Albaania, endine Jugoslaavia Vabariik Makedoonia, Montenegro, Serbia, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo).

Heaks on kiidetud ka Moldova ühinemine konventsiooniga.

Konventsiooniga luuakse üks suur diagonaalse kumulatsiooni piirkond, kus on ühendatud Euroopa–Vahemeremaad ja Lääne-Balkani riigid.

Päritolureeglite protokollid kõigis osapoolte vahel sõlmitud vabakaubanduslepingutes tuleb asendada protokollidega, mis viitavad konventsioonile. Selleks on vajalik asjasse puutuva lepingu pädeva ühiskomitee otsust päritolureeglite muutmiseks. Vastavad otsused on heaks kiidetud ja konventsiooni kohaldatakse lepingutes EL–Serbia, EL–Montenegro, EL–Albaania alates 01.02.15, EL–Norra, EL–Island ja Euroopa majanduspiirkonna lepingus alates 01.05.15, EL–Fääri saared alates 12.05.15, EL–Šveits ja EL–Egiptus 01.02.2016. Teiste osapooltega otsuste vastuvõtmise protseduurid kestavad. Konventsiooni üleminekureeglid

Euroopa Komisjon avaldab ELT-s C-seerias teatised kuupäevade kohta, millest alates kohaldatakse Euroopa–Vahemere piirkonna sooduspäritolureeglite piirkondlikku konventsiooni või päritolureegleid käsitlevaid protokolle, millega nähakse ette päritolu diagonaalne kumulatsioon kõnealuste konventsiooni osaliste vahel.

Viimane teatis C 418/24 avaldati 15.10.2021.

PEM konventsiooni üleminekureeglite kasutusele võtmine toimub järk-järgult

Alates 1. septembrist 2021 hakkasid Pan-Euroopa Vahemere piirkonna (PEM) üleminekureeglid esialgu kehtima Euroopa Liidu ja Šveitsi, Norra, Islandi, Albaania, Jordaania ja Fääri saarte vahel.

Päritolureegleid käsitlevate kahepoolsete päritoluprotokollide muudatuste vastuvõtmise protsess koos kõigi teiste partneritega (Põhja-Makedoonia, Serbia, Montenegro, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo*, Moldova Vabariik, Gruusia, Ukraina, Palestiina, Liibanon, Türgi ja Egiptus) on alles käimas ja on erinevates arenguetappides.

Euroopa Komisjon edastab reaalajas teavet uute partnerriikide kohta, kes liituvad PEM üleminekureeglite kohaldamisega, nii Euroopa Komisjoni veebisaidil kui ka Euroopa Liidu Teatajas avaldatud komisjoni teatistes.

Kehtima jääb praegune PEM konventsioon ja lisandub uuendatud PEM konventsiooni tekst, mida nimetatakse PEM konventsiooni üleminekureegliteks

Ettevõtjad saavad valida järgmiste valikute vahel:

  • PEM konventsiooni üleminekureeglite kasutamine nende riikidega, kes kohaldavad PEM üleminekureegleid, või
  • praeguse PEM konventsiooni päritolureeglite kasutamine.

Kui ettevõte soovib kasutada PEM üleminekureegleid, siis tõendatakse sooduspäritolu üksnes vastavalt uutele PEM üleminekureeglitele.

Kui ettevõte soovib kasutada praegu kehtivat PEM konventsiooni päritolureegleid, tuleb sooduspäritolu tõendada ainult vastavalt praeguse PEM konventsiooni eeskirjadele. Teisisõnu, praeguse PEM konventsiooni ja PEM üleminekureeglite läbisegi kasutamine ei ole lubatud.

PEM konventsiooni üleminekureeglite jaoks on uued TARIC koodid

PEM konventsiooni üleminekureeglite kasutamise jaoks võetakse alates 01.09.2021 kasutusele kaks uut TARIC lisadokumendi koodi:

  • U075 = Liikumissertifikaat EUR.1 vastavalt PEM konventsiooni üleminekureeglitele;
  • U076 = Päritoludeklaratsioon vastavalt PEM konventsiooni üleminekureeglitele.

PEM üleminekureeglite kasutamise korral peab olema märgitud:

  • EUR.1 sertifikaadi lahtrisse 7 märge „Transitional Rules",
  • eksportija või heakskiidetud eksportija koostatud päritoludeklaratsioonile märgitakse „origin according to the transitional rules”.

Päritolutõendid

Liikumissertifikaadid EUR.1, EUR-MED – spetsiaalne dokumendivorm, mille täidab eksportija. Sertifikaati kontrollib ja kinnitab tolliametnik.

Arvedeklaratsioon või päritoludeklaratsioon või päritolukinnitus – lepingus sätestatud sõnastusega tekst, mille koostab eksportija kaubaga kaasas olevale kaubaarvele või äridokumendile.

Importija teadmine, et tootel on päritolustaatus – importijal on eksportijalt saadud dokumendid, mis tõendavad, et toode vastab lepingus sätestatud päritolureeglitele.

Liikumissertifikaat A.TR – on kasutusel Türgi ja ELi vahelises kaubavahetuses tolliliidu lepingu alusel. A.TR sertifikaadiga tõendatakse tööstustoodete vaba ringluse staatust (ei tõendata kauba päritolu).

Sooduspäritolutõendite tüübid ja seadusandlik alus (inglise keeles)

Selgitusi päritolutõendite kohta

Euroopa Komisjon on koostanud kokkuvõtliku tabeli EL–AKV piirkonna riikide vahelistes lepingutes ette nähtud sooduspäritolutõendite kohta.

Juhime tähelepanu 2022. a detsembri ja 2023. a muudatustele.

Madagaskar

Alates 01.01.2023 Euroopa Liitu importimisel on sooduspäritolutõendiks arvedeklaratsioon, Madagaskari eksportijad kasutavad registreeritud eksportija (REX) numbrit. Impulsis ETT lisadokumendi kood N864.

Cote d’Ivoire (Elevandiluurannik)

Alates 02.12.2022 Euroopa Liitu importimisel on sooduspäritolutõendiks päritoludeklaratsioon, Cote d’Ivoire eksportijad kasutavad registreeritud eksportija (REX) numbrit. Impulsis ETT lisadokumendi kood N864.

EUR.1 liikumissertifikaadi alusel Cote d’Ivoire sooduspäritolu enam ei tõendata.

NB! Euroopa Komisjon lubab kuni 02.03.2023 kohaldada soodustust EUR.1 liikumissertifikaatide alusel, kuid Euroopa Liidu importijad peavad 3 kuu jooksul pärast kauba ELi importimist esitama tollile kehtiva päritoludeklaratsiooni. Kui selle kolmekuulise perioodi jooksul kehtivat päritoludeklaratsiooni ei esitata, tuleb tariifsest sooduskohtlemisest keelduda.

Ghana

Kuni 19.08.2023 võib kasutada Euroopa Liitu importimisel sooduspäritolutõendina EUR.1 liikumissertifikaati. Alates 20.08.2023 Euroopa Liitu importimisel on sooduspäritolutõendiks päritoludeklaratsioon, Ghana eksportijad kasutavad Ghana seadusandluse alusel väljastatud registreeritud eksportija numbrit. Impulsis ETT lisadokumendi kood N864 ja soodustuse kood 300.

Alates 20.08.2023 ei tohi Ghana eksportijad kasutada registreeritud eksportija (REX) numbrit.

Ghana eksportija koostab päritoludeklaratsiooni trükkides, tembeldades või trükkides arvele, saatelehele või muule äridokumendile.

Päritoludeklaratsiooni koostab:
a) registreerimata eksportija saadetiste puhul, mis sisaldavad päritolustaatusega kaupu, mille väärtus ei ületa 6000 eurot; või
b) Ghanas kehtestatud korras registreeritud eksportija.

Ghana registreeritud eksportija kasutab registreerimisnumbrit, mis koosneb 17 tähest-numbrist ja numbri struktuur peab olema järgmine: GHEU00C1234567890 või GHEUGHA1234567890.
Ghana registreeritud eksportija numbri kehtivuse kontrollimine

Tolliliiduriigid on Türgi, San Marino ja Andorra.

Eesti Tollitariifistikus (ETT) on üldreegel, et meetmed/soodustused kontrollitakse ja kuvatakse päritoluriigi järgi.

Selgitamist vajav olukord

Kui deklareeritavale kaubale kehtib meede 106 (tolliliidu tollimaks) ja kui märkida päritoluriigiks muu riik kui TR, SM või AD, siis sellisel juhul ei kuvata Impulsis soodustuste koodide loetelusse tolliliidu soodustuse koodi algusega 4xx. Tegelikult, kui kaup on lähetatud tolliliiduriigist, siis on ETT meetme 106 korral õigus kohaldada tolliliidu soodustust algusega 4xx.

Tolliliidu soodustuse koodi 4xx kasutamise juhis

Kui kauba lähteriik on tolliliiduriik (TR, SM või AD) ja kehtib meede 106, kuid kui kauba päritoluriik ei ole Türgi, San Marino või Andorra, siis sellisel juhul peab Impulsis kõigepealt märkima päritoluriigiks tolliliiduriigi (TR, SM või AD), valima soodustuse koodi algusega 4xx ja siis muutma päritoluriigi koodi selleks, mis on tegelik kauba päritoluriik.

Tolliliidu soodustuse koodi 4xx korral andmeelementi sooduspäritoluriik ei täideta.

Seejärel oskab süsteem välja arvutada nii tolliliidu tollimaksud kui ka päritoluriigi järgi kaubanduskaitse omad, kui need kehtivad (nt kaubakood 7019390081, lähteriik TR, päritoluriik EG).

  1. Sisestage lähteriik TR, SM või AD.
  2. Sisestage päritoluriik TR, SM või AD.
  3. Kuvatakse soodustuste koodide valikusse 1xx ja 4xx algusega soodustuste koodid.
  4. Valige soodustuse kood 4xx.
  5. Kustutage esialgu sisestatud päritoluriik TR, SM või AD.
  6. Sisestage tegelik päritoluriik, v.a TR, SM, AD.
  7. Valitud soodustuste kood 4xx jääb kehtima.
  8. Impulss arvestab lähteriigi järgi tolliliidu tollimaksusoodustusega ja arvutab päritoluriigi järgi ka kaubanduskaitse maksud, kui need kehtivad.

Alates 01.07.2021 on muudetud rahandusministri 19.06.2017 määruse nr 37 „Täpsustavad juhised tollideklaratsiooni esitamiseks ja aktsepteerimiseks'' § 6. Dokumentide esitamine tollile on kehtetu.

Lisadokumentide säilitamine on sätestatud määruse §-s 9 järgmiselt.

(1) Deklarant hoiab tollialastes õigusaktides ette nähtud lisadokumendid tollile kättesaadavana raamatupidamise seaduses dokumentide säilitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul.

(2) Kaudse esindamise korral on dokumentide säilitamise kohustus deklarandi asemel isikul, kelle eest tollideklaratsioon esitati.

Liidu tolliseadustiku (LTS) artikli 163 lg 1 alusel peavad sooduspäritolutõendid olema tariifse sooduskohtlemise taotlemise ajal deklarandi valduses.

LTS artikkel 163 lg 2 sätestab, et lisadokumendid (sooduspäritolutõendid) esitatakse tollile, kui need on vajalikud tollikontrollideks.

Deklarant esitab päritolutõendi originaali tollikontrolliks, kasutades järgmisi võimalusi:

  • deklarant skaneerib päritolutõendi originaali ja laadib selle TOTS süsteemi või
  • deklarant skaneerib päritolutõendi originaali ja laadib selle Impulssi tariifse sooduskohtlemise taotluse juurde.

Päritolutõendi ehtsuses veendumiseks on tolliametnikul õigus nõuda päritolutõendi originaali esitamist paberkandjal.

Kui deklarant esitab tollile päritolutõendi originaali paberkandjal, siis skaneerib ametnik päritolutõendi originaali ja laadib selle kas TOTS süsteemi või Impulssi tariifse sooduskohtlemise taotluse juurde. Päritolutõendi originaal tagastatakse deklarandile.

  • Tollideklaratsiooni lahtrisse 36 märgitakse 2-ga algav soodustuse kood (nt 200).

  • Info registreeritud eksportijate (REX) süsteemi kasutavate GSP-riikide kohta ja päritolutõendite kasutamise kohta on kättesaadav Eesti Tollitariifistikus (ETT) - Rohkem infot - Koodide loendid - Koodi liik (Riikide rühmad/regioonid).

    • Kood 2008 – GSP-riigid, kellel ei ole lubatud välja anda vormi A ega kanda äridokumentidele arvedeklaratsiooni ega päritolukinnitust. Need GSP-riigid ei saa tollimaksusoodustust mistahes päritolutõendi esitamisel.

    • Kood 2007 – REX-süsteemi täielikult kohaldavad riigid, kes ei kasuta vormi A ega arvedeklaratsiooni. Kasutatakse ainult päritolukinnitust.

    • Kood 2006 – REX-süsteemile ülemineku faasis riigid. Kasutatakse päritolukinnitust ja vormi A.

Impordil esitatud heakskiidetud eksportijate väljastatud arve- ja päritoludeklaratsioone ei ole vaja tollile arhiveerimiseks edastada, kuid vastavalt uuendatud tollideklaratsiooni täitmise juhendile tuleb tollideklaratsiooni lisainfo lahtrisse 44 märkida ETT sertifikaadi kood 6020 ja heakskiidetud eksportija number.

Sama kood ja heakskiidetud eksportijale väljastatud number tuleb märkida ekspordil tollideklaratsioonile ka Eesti heakskiidetud eksportijate väljastatud arve- ja päritoludeklaratsioonide korral.

Kahepoolsete lepingute sõlmimisel on mõningad riigid esitanud erinõudeid päritolutõendite vormistamisele. Kuna nende nõuete mittetäitmine võib põhjustada päritolutõendi mitteaktsepteerimise importivas lepingupartnerriigis, on juhendkirjas riigiti toodud vaid need nõuded, mis erinevad tavapärasest vormistamisest. Samuti on toodud liikumissertifikaatide EUR.1 väljastamise erinõuded kumulatsiooni rakendamisel.

Mehhiko ja Tšiili

Liikumissertifikaadil EUR.1 peab olema lahtrites 2 ja 4 märgitud Community, European Community, European Union või vastavad kasutusel olevad lühendid (EC, CE, EU, CEE, EEC).

Aktsepteeritakse ka tõendeid, kus on lisaks eelnimetatutele märgitud ka liikmesriik.

NB! Ei aktsepteerita päritolutõendeid, kus on päritoluriigiks märgitud ainult liikmesriik.

Sama kehtib ka arvedeklaratsiooni tekstide kohta.

Liikumissertifikaadi lahtris 8 peab olema märgitud kauba kirjeldusele lisaks ka KN rubriik (4 kohta).

NB! Tšiili ei nõua enam rubriigi märkimist lahtrisse 8.

Arvel, mis on hõlmatud arvedeklaratsiooniga, peab olema samuti kauba kirjeldusele lisaks märgitud KN rubriik.

NB! Arusaamatuste vältimiseks ei soovitata kasutada rubriigist täpsemat kaubakoodi.

Liikumissertifikaatide EUR.1 vormistamine kumulatsiooni kohaldamisel ühepoolsetes sooduskordades

Kumulatsiooni rakendamisel ühepoolsetes sooduskordades väljastatakse ühenduse päritoluga kaupadele, mida kasutatakse töötlemisel soodustust saavates riikides, liikumissertifikaat EUR.1. Kusjuures lahtrisse 2 märgitakse vastav riik, riikide grupp või territoorium, näiteks GSP beneficiary countries, ACP States jne.

Erisätete lisandumisel lisatakse need käesolevasse juhendkirja.

Käeolev juhis on väljatöötatud komisjoni rakendusmääruse 2015/2447 art 64-66 alusel ning on mõeldud äriühingutele, kes soovivad taotleda tollilt teabesertifikaadi INF 4 väljastamist.

INF 4 on tolli poolt väljastatav teabesertifikaat tarnija deklaratsiooni autentsuse kinnitamiseks.

Tarnija deklaratsioonis toodud informatsiooni kontrollimiseks võib toll nõuda, et kauba ekspordil päritolutõendi vormistanud äriühing pöörduks tarnija poole teabesertifikaadi INF 4 saamiseks.

Teabesertifikaadi INF 4 väljastab tarnija asukohajärgne maksu- ja tolliameti üksus tarnija poolt esitatud taotluse alusel.

Selleks täidab tarnija nii teabesertifikaadi INF 4 kui ka taotluse blanketi, mille näidised on toodud komisjoni rakendusmääruse 2015/2447 lisas 22-02. Teabesertifikaadi INF 4 ja taotluse blanketid saab äriühing asukohajärgsest maksu-ja tolliameti üksusest.

Blanketid täidetakse ühes liidu ametlikus keeles, kuid soovitame seda teha inglise keeles.

Toll võib nõuda mis tahes tõendeid ja kontrollida tarnija raamatupidamist ja teha muid kontrolle, mida peab vajalikuks. Sellisteks tõenditeks võivad olla näiteks impordidokumendid, liikumissertifikaadid, arve või päritoludeklaratsioonid, kaubaarved, tarnija deklaratsioonid või mõned muud kauba töötlemise, tootmise või vahendusega seotud dokumendid.

INF 4 väljastatakse tarnijale 90 päeva jooksul alates taotluse saamisest ja sellel peab olema märgitud, kas tarnija deklaratsioon on õige ja kehtiv.

Tarnija edastab teabesertifikaadi INF 4 oma partnerile, kes toimetab selle INF 4 esitamist nõudnud tolliasutusele.

Kui äriühing ei ole tolliasutuse nõutud teabesertifikaati INF 4 120 päeva jooksul suutnud esitada, võib ekspordiliikmesriigi toll paluda selle liikmesriigi tollil, kus tarnija deklaratsioon koostati, kinnitada asjaomaste toodete päritolu liidu ja teatavate riikide sooduskaubandust reguleerivate sätete suhtes, esitades kogu neile kättesaadava teabe ja dokumendid ning järelpärimise põhjused. Selle liikmesriigi toll, kus tarnija deklaratsioon koostati, võib nõuda tarnijalt tõendeid või kõnealust deklaratsiooni asjakohaselt kontrollida. Kontrollimist palunud tollile teatatakse kontrolli tulemustest teabesertifikaadi INF 4 abil niipea kui võimalik.

Kui vastust ei ole saadud 150 päeva jooksul kontrollitaotluse päevast või kui vastus ei sisalda piisavat teavet, tunnistab eksportiva liikmesriigi toll antud tarnija deklaratsiooni alusel väljastatud päritolutõendi kehtetuks.

Käesoleva dokumendi eesmärgiks on anda teavet äriühingutele ja tolliametnikele, kes soovivad saada ülevaadet tarnija deklaratsioonidest, selle kasutamisvõimalustest ning vormistamise ja esitamise korrast. Dokumendi väljatöötamisel on lähtutud komisjoni rakendusmääruse 2015/2447 artiklitest 61–63.

Kui tarnija esitab liidu ja teatavate riikide või territooriumide vahelist sooduskaubavahetust reguleerivate sätete (sooduspäritolustaatus) kohaldamiseks eksportijale või kauba müüjale toodete päritolustaatuse kindlaksmääramiseks vajalikke andmeid, peab tarnija tegema seda tarnija deklaratsioonis.

Tarnija deklaratsioonis annab kaupu tarninud ettevõte informatsiooni kaupade päritolustaatuse kohta.

Sooduspäritolustaatusega kaupade korral kinnitab tarnija, millisest riigist kaubad pärinevad vastavalt asjaomastele päritolureeglitele.

Sooduspäritolustaatuseta kaupade või pooltoodete tarnimisel kinnitab tarnija, milliseid töötlemistoiminguid on toote suhtes teostatud.

Tarnija deklaratsiooni vajatakse juhtudel, kui tarnitud tooted soovitakse eksportida Euroopa Liiduga (EL) sooduslepingu sõlminud riikidesse ning päritolutõendi vormistamiseks on vajalik tõendada kauba päritolu.

Tarnija deklaratsiooni kasutatakse ELi sisemises kaubanduses ning kauplemisel riikidega, kellega sõlmitud lepingud lubavad kohaldada täielikku kumulatsiooni. Täielikku kumulatsiooni võimaldavad sätted on EMP (Euroopa Majanduspiirkond) lepingus, ÜMT (Ülemeremaad ja territooriumid), AKV (Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riigid) ja Magribi riikidega kehtivates sooduskordades.

Deklaratsiooni võib koostada nii päritolustaatusega kui ka päritolustaatuseta kaupade tarnimisel teise liikmesriiki, sama ELi liikmesriigiriigi teisele äriühingule või tolliliidu lepinguga hõlmatud riiki, kus vastavad sätted kehtivad.

Näited
Eesti äriühing müüb Eestis valmistatud puitmajad Saksamaa äriühingule, kes soovib need seejärel eksportida Fääri saartele. Päritolutõendi liikumissertifikaat EUR.1 vormistamiseks tuleb Saksamaa äriühingul esitada tollile kauba päritolu tõendav dokument. Kauba päritolu tõendava dokumendi väljastab kauba tarnija, sest tavapäraselt vabakaubanduslepingutega hõlmatud riikides väljastatavad päritolutõendid ELi tolliterritooriumi piires toimuvas kaubanduses ei kehti.
Türgi äriühing saadab Türgis kootud kanga liikumissertifikaadi A.T.R alusel Prantsusmaa äriühingule, kes valmistab sellest pintsakud. Pintsakud soovitakse eksportida Albaaniasse ning lisada juurde liikumissertifikaat EUR.1. Kauba sooduspäritolustaatuse tõendamiseks esitab Prantsusmaa äriühing tollile Türgi äriühingu poolt väljastatud tarnija deklaratsiooni, sest liikumissertifikaat A.T.R on vaid vaba ringluse tõendamise dokument.
Täieliku kumulatsiooni sätete rakendamisel kasutatakse tarnija deklaratsiooni ainult sooduspäritolustaatuseta kaupade tarnimisel.

Näide
Belgia äriühing soovib eksportida Islandisse kangaid ning lisada juurde liikumissertifikaadi EUR.1. Selleks on vaja tollile esitada kauba päritolu tõendav dokument. Kuna Belgia äriühingu poolt läbiviidud kangaste karvastamine EMP lepingu päritoluprotokolli mõistes sooduspäritolustaatust ei anna, pöördub ta kauba päritolu tõendava dokumendi saamiseks kangaid tarninud Norra äriühingu poole. Norra äriühing väljastab tarnija deklaratsiooni sooduspäritolustaatuseta materjalide suhtes läbiviidud töötluse kohta, sest kangad on imporditud USAst ning seejärel trükitud ja pestud, mis ei ole jällegi piisavad töötlemisoperatsioonid kangale sooduspäritolustaatuse saamiseks. Ekspordil Islandisse väljastatakse siiski liikumissertifikaat EUR.1, sest täieliku kumulatsiooni sätte rakendamine võimaldab kõik Norras ja Belgias läbiviidud töötlemisoperatsioonid kokku liita. Selle kohaselt omandab toode kokkuvõttes sooduspäritolustaatuse, sest selle saamiseks nõutav päritolureegel (trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlusoperatsiooni, kusjuures trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5 %) on täidetud.

Tarnija lisab deklaratsiooni selle saadetisega seotud kaubaarvele või saatelehele või muule äridokumendile, mis kirjeldab kõnealuseid kaupu piisavalt üksikasjalikult, et neid oleks võimalik kindlaks teha. Tarnija deklaratsioon peab olema tarnija poolt allkirjastatud. Juhul kui nii tarnija deklaratsioon kui ka arve koostatakse elektrooniliste vahenditega, võib neid elektrooniliselt autentida või tarnija võib eksportija või kaupleja võtab kliendi ees võtta vastutada täielikult iga tarnija deklaratsiooni eest, mis samastab teda selliselt, nagu ta oleks sellele omakäeliselt alla kirjutanud.

Kui tarnija deklaratsioon hõlmab ainult osa saatedokumendis loetletud kaupadest, tuleb need selgelt esile tuua või märgistada.

Tarnija deklaratsioon väljastatakse kauba saajale, kes esitab selle tollile päritolusertifikaadi kinnitamisel või säilitab raamatupidamises, kui kaubale vormistatakse arvedeklaratsioon või päritoludeklaratsioon ning esitab selle tolli nõudmisel järelkontrolli käigus.

Päritolusertifikaadi kinnitanud toll ning arvedeklaratsiooni väljastanud äriühing säilitavad tarnija deklaratsiooni vähemalt kolm aastat alates päritolutõendi vormistamisest.

Tarnija deklaratsiooni väljastanud äriühing peab säilitama tarnija deklaratsiooni koopiat ja selle alusdokumente vähemalt kolm aastat alates deklaratsiooni vormistamisest.

Tarnija deklaratsiooni võib esitada igal ajal, ka pärast kaupade kohaletoimetamist. 

Üldjuhul väljastatakse tarnija deklaratsioon iga saadetise kohta eraldi, kuid kui samale kliendile tarnitakse sama kaupa regulaarselt ning selle kauba päritolustaatus ei muutu, võib väljastada pikaajalise tarnija deklaratsiooni kehtivusajaga 2 aastat.

Pikaajalise tarnija deklaratsiooni võib enne deklaratsiooni koostamist tarnitud kauba kohta koostada tagasiulatuvalt. Sellise pikaajalise tarnija deklaratsiooni võib koostada kehtivusajaga kuni üks aasta enne deklaratsiooni koostamise kuupäeva. Kehtivusaeg lõpeb päeval, millal koostati pikaajaline tarnija deklaratsioon.

Kui pikaajalise tarnija deklaratsiooni kehtivusaeg tarnitavate kaupade suhtes lõpeb, teatab tarnija sellest viivitamata ostjale.

Tarnija teatab asjaomasele eksportijale või kauplejale viivitamata, kui pikaajaline tarnija deklaratsioon ei kehti mõne või kõikide tarnitud ja tarnitavate kaubasaadetiste suhtes. 

Tarnija deklaratsioonide vormid on erinevad sõltuvalt sellest, kas tarnitakse pärinevaid või mittepärinevaid tooteid. Samuti on ka pikaajalise tarnija deklaratsiooni vorme kahesuguseid.

13. augustil avaldati Euroopa Liidu Teatajas 2012/C 232/03 uus teadaanne, millega muudetakse seni kehtinud korda 1967. aasta juunikuust Iisraeli valitsusalasse kuuluvatelt aladelt pärineva imporditud kauba kohta.

Uue teadaandega tehakse avalikuks nimekiri koos sihtnumbritega asundustest, mis kuuluvad alates 1967. aastast Iisraeli valitsusalasse, kuid ei kuulu ELi ja Iisraeli vahelise assotsiatsioonilepingu järgse tariifse soodustuse alla.

Asukohtade ja sihtnumbrite loetelu (PDF) (nimekiri koos sihtnumbritega asundustest, mis kuuluvad alates 1967. aastast Iisraeli valitsusalasse, kuid ei kuulu ELi ja Iisraeli vahelise assotsiatsioonilepingu järgse tariifse soodustuse alla) koos olulise märkusega on kättesaadav komisjoni maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi veebisaidilt.

Selleks, et kõik liikmesriigid kohaldaksid sooduspäritolutõendite väljastamist kasutatud autodele ühtemoodi, otsustati Euroopa Komisjoni tolli ekspertgrupi päritolusektsiooni nõupidamisel, et sooduspäritolutõendi väljastamise või koostamise aluseks kuni 6 aasta vanustele sõidukitele on autotootja poolt väljastatud tarnija deklaratsioon sooduspäritolustaatusega toodetele, sest vaid auto tootja saab tõendada, et see on toodetud vastavalt päritolureeglitele. Seoses ülaltooduga ei kinnita toll liikumissertifikaate EUR.1, kui puudub autotootja poolt koostatud tarnija deklaratsioon ja ka eksportijad ise ei tohi koostada arve- või päritoludeklaratsioone kuni kuue aasta vanustele autodele, kui neil puudub auto tootja poolt väljastatud tarnija deklaratsioon sooduspäritolustaatusega toodetele.

Üle kuue aasta vanuste autode puhul saab lähtuda Euroopa Liidu Teatajas C 83/2007 avaldatud „Selgitavad märkused päritolureegleid käsitlevate Euroopa-Vahemere protokollide kohta" selgitustest art 16 – „Tõendavad dokumendid kasutatud kaupade kohta".

Käesolev juhis on ette nähtud teadmiseks ja juhindumiseks tolliametnikele ja deklarantidele siduva päritoluinformatsiooni taotlemisel, menetlemisel ja kasutamisel.

Liidu tolliseadustiku artiklid 22 ja 33–37, delegeeritud määruse artiklid 19–22 ja rakendusmääruse artiklid 16–55 käsitlevad siduvat informatsiooni kauba päritolu määramise osas.

Toll väljastab siduvat päritoluinformatsiooni (ingl Binding Origin Information, BOI) isiku kirjaliku taotluse alusel.

Ühes liikmesriigis väljastatud päritoluinformatsioon on siduv kõikide liikmesriikide tollidele. Sellist eelnevat teavet päritolu kohta võib taotleda nii soodus- kui mittesooduspäritolureeglite kohaldamisel.

Siduvat päritoluinformatsiooni võib taotleda nii kauba importija, eksportija kui ka muu isik, kellel on selleks mõjuv põhjus.

Siduv päritoluinformatsioon ei asenda päritolutõendit, mis on ikkagi vajalik tollimaksusoodustuse kohaldamiseks.
 

1. Siduva päritoluinformatsiooni taotlemine

Siduva päritoluinformatsiooni taotlus esitatakse selle liikmesriigi tollile, kus vastavat informatsiooni soovitakse kasutada või kus taotleja asub. Liikmesriikide poolt määratud siduva päritoluinformatsiooni taotlusi vastuvõtvate ja väljaandvate tolliasutuste nimekiri avaldatakse Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

Siduvat päritoluinformatsiooni taotletakse kirjalikult.

Taotlus tuleb esitada ainult ühe kaubakirjelduse ja ühe päritoluga (s.o kas soodus- või mittesooduspäritolu) seotud asjaolude kogumi kohta.

Eestis esitatakse siduva päritoluinformatsiooni taotlus Maksu- ja Tolliametile (MTA). Taotlus esitatakse digiallkirjastatult elektronpostiga aadressil [email protected] või allkirjastatult tavalise postiga aadressile Lõõtsa 8a, Tallinn 15176.

 
2. Taotluse menetlemine

Toll kontrollib viivitamata ja hiljemalt 30 päeva jooksul otsuse tegemise taotluse kättesaamisest, kas tingimused selle taotluse aktsepteerimiseks on täidetud. Puuduvate vajalike andmete korral tuleb need tolli nõudel taotleja poolt esitada. Toll peab väljastama siduva päritoluinformatsiooni 120 päeva jooksul alates päevast, millal tal on otsuse tegemiseks kogu informatsioon olemas.

Päritoluinformatsiooni väljastatakse tasuta. Siiski, kui päritolu määramine nõuab väljastajalt erikulutusi, näiteks laboratoorseid analüüse, võidakse nende eest tasumist nõuda informatsiooni taotlejalt.

Päritoluinformatsiooni käsitlevad otsused tehakse MTA tolliosakonna tollitalituses. Otsus väljastatakse vormil, mille näidis on toodud tolliseadustiku rakendusmääruse lisas 12-02.

Info väljastatud päritoluinformatsioonidest edastatakse kord kvartalis elektroonselt Euroopa Komisjonile viimase poolt väljatöötatud vormil. Komisjon koondab andmed liikmesriikides väljastatud siduva päritoluinformatsiooni otsustest ja edastab kord kvartalis liikmesriikide tollidele.
 

3. Siduva päritoluinformatsiooni kasutamine

Siduvale informatsioonile võib tugineda vaid informatsiooni pidaja, see on isik, kelle nimele siduv informatsioon väljastatakse. Informatsiooni pidaja peab samuti suutma vajadusel tõendada, et kõnealune kaup ja selle päritolu määravad asjaolud vastavad igakülgselt esitatud informatsioonis kirjeldatud kaubale ja asjaoludele.

Siduv päritoluinformatsioon on siduv tollile ainult kauba puhul, mille tolliformaalsused teostatakse pärast informatsiooni väljastamise kuupäeva.

Siduva päritoluinformatsiooni esitamine ei takista päritolutõendi tagasilükkamist ja eksportivasse riiki järelkontrolli saatmist.

Toll võib nõuda muus liikmesriigis väljastatud siduva päritoluinformatsiooni tõlget eesti keelde.

Siduv päritoluinformatsioon kehtib kolm aastat arvates väljastamise kuupäevast. Tolliseadustiku artiklis 34 toodud juhtudel kaotab informatsioon kehtivuse varem.

Informatsiooni väljastaja teavitab informatsiooni pidajat informatsiooni kehtivuse ennetähtaegsest lõpetamisest kirjalikult.

Kehtetuks tunnistatud siduvat päritoluinformatsiooni võib informatsiooni pidaja kasutada kehtivuse lõpetamise kuupäevast kuni kuus kuud, kui ta on sõlminud siduva informatsiooni alusel kõnealuste kaupade osas ostu-müügilepinguid. See periood võib ka lühem olla. Vastavad ostu-müügilepingud tuleb esitada tollile.

Taotlus (PDF)

Vastavalt Euroopa Komisjoni vastusele GSP riikide poolt koostatud erinevate päritolukinnituse tekstide kohta saab soodustusi kohaldada vaid juhul, kui tekst vastab rakendusmääruse 2015/2447 lisas 22-07 toodule. Ingliskeelne tekst peab seega olema:

The exporter ...(1)... (Number of Registered Exporter) of the products covered by this document declares that, except where otherwise clearly indicated, these products are of ...(2)... preferential origin according to rules of origin of the Generalized System of Preferences of the European Union and that the origin criterion met is ...(3)....
 

Üldjuhul

(1) – REX number
(2) – päritoluriik
(3) – Täielikult saadud toote puhul „P". Piisava töö või töötluse läbinud toodete puhul „W" + kauba rubriik (nt „W 9618").

Kui on tegemist asenduste või kumulatsiooni kohaldamisega, siis tuleb järgida lisas 22-07 toodud allmärkusi.

Kiirelt kätte

Lepingutes ette nähtud piirmäärad 6000 eurot, 500 eurot ja 1200 eurot rahvusvaluutades

Vt lehe allosast peatükist „Value limits expressed in Euro and corresponding amounts in national currencies"

Viimati uuendatud 07.03.2024

Kas sellest lehest oli abi?