Tervisekaitse

Eeskirjad riikidevahelisele kaubaveole, mis aitavad kaasa inimesele ohutu elukeskkonna tagamisele. Siit leiate juhised, kuidas importida või eksportida ravimeid, mis on tooteohutuse nõuded, millised sisse- ja väljaveo tingimused on kehtestatud toidukaupadele, söödale ja elusloomadele, sh lemmikloomadele.

Ravimid ja narkootikumid

1. Ravimiameti sisse- või väljaveoluba nõudvate kaupade, sealhulgas ravimite, toimeainete, meditsiinilisel eesmärgil kasutatavate inim- või loomset päritolu kudede, rakkude ja organite ning teaduslikul eesmärgil kasutatavate inimpäritolu kudede, rakkude ja organite (eriluba nõudva kauba) loetelu kehtestab sotsiaalminister määrusega nr 31.

2. Eriluba nõudva kauba sissevedu ravimiseaduse tähenduses on:
1) nimetatud kauba suhtes vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduuri (impordi) rakendamine või
2) nimetatud kauba toimetamine Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist Eestisse.

3. Eriluba nõudva kauba väljavedu käesoleva seaduse tähenduses on:
1) nimetatud kauba suhtes ekspordi tolliprotseduuri (ekspordi) rakendamine või
2) nimetatud kauba toimetamine Eestist Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriiki.

4. Eriloaks on kõikidel lõigetes 2 ja 3 nimetatud sisse- või väljaveojuhtudel sisse- või väljaveoluba.

Õigusaktid

Ravimiseadus
Sotsiaalministri 18.02.2005. a määrus nr 31

Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või posti teel saatmise tingimused ja kord, erilubade vormid ning Ravimiameti eriluba nõudvate kaupade loetelu

Sotsiaalministri 18.05.2005. aasta määrus nr 73

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad

1. Eriluba nõudvaid kaupu võib Eestisse sisse ja Eestist välja vedada:
1) ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja;
2) ravimite tootmise tegevusloa omaja oma toodangu valmistamiseks, oma toodangu ulatuses ja eraldi ravimite hulgimüügi eest vastutava pädeva isiku olemasolu korral võib ta sisse ning välja vedada ka ravimeid, mille tootja ta ei ole;
3) müügiloa taotleja esindaja (võib välja vedada ravimi müügiloa taotlemisel esitatavaid näidiseid);
4) tervishoiuteenuse osutamise tegevusloa omaja (võib välja vedada ravimeid kliinilise uuringu teostamiseks, inim- või loomset päritolu kudesid, rakke ja organeid meditsiiniliseks kasutamiseks, inimpäritolu kudesid, rakke ja organeid teadus- ja uurimistööks ning ravimeid välisabina);
5) õppe- või teadusasutus (võib välja vedada ravimeid ning inimpäritolu kudesid, rakke ja organeid teadus- ja uurimistööks);
6) hoolekandeasutus (võib välja vedada ravimeid välisabina);
7) muu juriidiline isik (võib välja vedada ravimeid teadustööks ja muul otstarbel kasutamiseks Ravimiameti eelneval nõusolekul).

2. Eriluba nõudva kauba sisseveoõigus on ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloa omajal, kelle loal on sellekohane eritingimus.

3. Ravimeid võib Euroopa Ühenduse välisest riigist otse Eestisse importida üksnes ravimite tootmise tegevusloa omaja.

1. Eriluba nõudva kauba sisse- või väljaveoks on nõutav:
1) importimisel või eksportimisel – Ravimiameti sisse- või väljaveoluba (kollane Ravimiameti blankett);
2) kauba toimetamisel Eestist Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriiki või vastupidi, välja arvatud lõigetes 2 ja 3 nimetatud kaupade korral – Ravimiameti teavitamine.

2. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja neid sisaldavate ravimite sisse- või väljaveol on nõutav Ravimiameti sisse- või väljaveoluba.
Sisseveol on nõutav roosa Ravimiameti blankett, väljaveol roheline Ravimiameti blankett.

3. Meditsiinilisel eesmärgil kasutatavate inim- või loomset päritolu kudede, rakkude, organite ja teaduslikul eesmärgil kasutatavate inimpäritolu kudede, rakkude ning organite sisse- ja väljaveol on Ravimiameti sisse- või väljaveoluba nõutav lõike 5 alusel kehtestatud tingimustel.

4. Ravimiameti teavitamine lõike 5 alusel kehtestatud korras peab toimuma esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui viiendal tööpäeval pärast kauba sisse- või väljaveo toimumist.

5. Sotsiaalminister kehtestab määrusega Ravimiameti eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo ning ravimite isiklikuks tarbimiseks kaasavõtmise või posti teel saatmise tingimused ja korra ning erilubade vormid, sealhulgas tingimused, mille korral on meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil kasutatava inim- või loomset päritolu kudede, rakkude ning organite sisse- või väljaveoks nõutav Ravimiameti eriluba või Ravimiameti teavitamine.

1. Sisse- ja väljaveopiirangutest on vabastatud kiirabi, riigi päästeasutuste ja Eesti kaitseväe meditsiinisõidukite ning rahvusvahelises transpordis osalevate laevade ja õhusõidukite ravimitagavaradesse kuuluvad ravimid.

2. Kui eriluba nõudvaid kaupu nende kasutamiseks päästetöödel veavad sisse ja välja päästemeeskonnad, ei ole nõutav eriloa olemasolu.

3. Eriluba nõudvate kaupade väljaveol Eesti päästemeeskonna poolt, sealhulgas kui see toimub õppuste raames, peab Päästeamet viivitamatult pärast kaasavõetavate eriluba nõudvate kaupade komplekteerimist esitama Ravimiametile nimetatud kaupade nimekirja. 30 päeva jooksul, alates päästemeeskonna naasmisest Eestisse, peab Päästeamet esitama Ravimiametile taassisseveetud eriluba nõudvate kaupade nimekirja.

4. Kui eriluba nõudvaid kaupu veab sisse välisriigi päästemeeskond, peab tal kaasas olema päästemeeskonna juhi kinnitatud eriluba nõudvate kaupade nimekiri, mis tuleb nõudmisel esitada Ravimiametile. Päästeamet teavitab Ravimiametit välisriigi päästemeeskonna saabumisest Eestisse.

5. Eriluba nõudvate kaupade sisse- ja väljaveol Eesti kaitseväe poolt kohaldatakse lõigetes 2–4 sätestatut, arvestades kaitseväe korraldusest tulenevaid erisusi.

1. Müügiloata ravimeid võib sisse vedada ja kasutada Ravimiameti väljastatud ühekordse sisseveoloa ja kasutamisloa alusel. Luba väljastatakse ravimi väljakirjutamise õigust omava arsti või veterinaararsti meditsiiniliselt põhjendatud kirjalikul taotlusel tema poolt ravitava inimese või looma raviks.

2. Ravimi väljakirjutamise õigust omav arst esitab müügiloata ravimi kasutamiseks Ravimiametile taotluse apteegi kaudu. Veterinaararst esitab taotluse veterinaarravimite hulgimüügiettevõtte või apteegi kaudu.

3. Ravimiamet kontrollib taotleja esitatud andmeid ja dokumente ning teeb otsuse müügiloata ravimi kasutamise õigustatuse kohta 30 päeva jooksul alates taotluse esitamisest. Ravimiamet teavitab taotlejat oma otsusest.

4. Müügiloata ravimi kasutamine ei ole õigustatud, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) taotleja ei ole esitanud nõuetele vastavat taotlust;
2) Ravimiametile teadaolevalt ei ole ravimi kvaliteedi kohta piisavalt andmeid, ravimi kvaliteet ei vasta nõuetele või selle efektiivsus ei ole tõendatud;
3) ravimi kasutamine võib olla ohtlik inimese või looma tervisele;
4) ravimi kasutamine raviks ei ole meditsiiniliselt põhjendatud;
5) taotleja esitab teadlikult valeandmeid.

5. Kui Ravimiameti hinnangul on müügiloata ravimi kasutamine õigustatud, väljastab Ravimiamet ravimite hulgimüügi tegevusloa omajale tema poolt esitatud taotluse alusel sisseveoloa ja kasutamisloa.

6. Müügiloata ravimi sisseveoks ja kasutamiseks loa andmine ei vabasta taotluse esitanud arsti ning ravimi tootjat vastutusest ravimi eesmärgipärase kasutamise tagajärjel tekkinud tervisekahjustuse eest.

7. Kui puuduvad sama toimega ja müügiloaga ravimid või need ei ole kättesaadavad, võib Ravimiamet lisaks lõikes 1 nimetatule anda loa sisse vedada ja kasutada:
1) müügiloata ravimeid arstide erialaorganisatsiooni taotluse alusel taotluses nimetatud diagnoosi puhul;
2) müügiloata antidoote;
3) müügiloata ravimeid kasutamiseks riiklike programmide raames.

8. Lisaks lõigetes 1 ja 7 nimetatud juhtudele võib Ravimiamet anda loa müügiloata ravimite sisseveoks ja kasutamiseks ka:
1) hädaolukorras hädaolukorraks valmisoleku seaduse (RT I 2000, 95, 613; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 88, 594; 2004, 26, 173; 54, 390) tähenduses;
2) eriolukorra väljakuulutamise korral eriolukorra seaduse (RT I 1996, 8, 164; 1999, 57, 598; 2002, 57, 354; 61, 375; 63, 387) alusel;
3) riiklike programmide tarvis.

Eestisse saabuv ja Eestist lahkuv reisija võib kaasa võtta ravimeid, mida ta kasutab meditsiinilisel eesmärgil isiklikuks või temaga kaasasolevate loomade tarbeks. Ravimiameti loata võib isiklikuks tarbeks kaasa võtta kuni kümme erineva nimetusega ravimpreparaati, iga ravimpreparaati kuni viis jaemüügipakendit ning kaasasolevate loomade tarbeks kuni viis erineva nimetusega ravimpreparaati, iga ravimpreparaati kuni kolm jaemüügipakendit. Ravimid peavad olema tootja pakendis.

Jaemüügipakendi suurused on:

  • tahketel ravimvormidel kuni 200 ühikut
  • pulbritel lahuse valmistamiseks 500 g
  • homöopaatilistel graanulitel 50 g
  • infusioonilahustel ja suukaudsetel lahustel 500 ml
  • süstitavatel ravimvormidel 10 ampulli või viaali
  • välispidistel ravimitel 200 ml või 200 g
  • droogidel 100 g
  • inhaleeritavatel ravimpreparaatidel kuni 120 annust
  • ravimplaastritel 10 ühikut

Ilma Ravimiameti loata võib narkootilisi või psühhotroopseid aineid kaasa võtta ühe jaemüügipakendi, suurusega kuni 20 ühikut ning ravimitega peab kaasas olema arsti, loomadel kasutatavate ravimite puhul veterinaararsti teatis ravimi vajaduse kohta või retsepti koopia, välja arvatud järgmistes lõigetes toodud juhtudel. Narkootilisi või psühhotroopseid aineid võib reisi jaoks kaasa võtta kuni 30-päevaseks raviks vajalikus koguses.

Kui isik, kelle püsiv elukoht on Eestis, soovib sõita teise Schengeni konventsiooniosalise riigi territooriumile, võib ta narkootilisi või psühhotroopseid aineid kaasa võtta reisi kestuse ajaks vajaminevas koguses, kuid mitte enam kui 30-päevaseks raviks. Iga kaasasoleva arsti retsepti järgse narkootilise või psühhotroopse aine kohta peab kaasas olema Ravimiameti poolt väljastatud tunnistus.

Isikul, kelle püsiv elukoht on teises Schengeni konventsiooniosalises riigis, peab iga kaasasoleva narkootilise või psühhotroopse aine kohta olema oma elukohariigis välja antud Schengeni konventsiooni artikli 75 vormi kohane tunnistus.

Kui kaasavõetavate ravimite kogus ületab ülalnimetatud koguseid, tuleb Ravimiameti luba taotleda kõikide kaasavõetavate ravimite jaoks.

Meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil kasutatavate inim- või loomset päritolu kudede, rakkude ja organite sisse- ja väljaveoks ei ole nõutav Ravimiameti eriluba ega teavitamine, kui:

  • nimetatud kaupu ei kasutata raviotstarbel või ravimpreparaatide valmistamiseks,
  • nimetatud kaupade kogus ühes katsutis või viaalis ei ületa 20 milliliitrit või üldkogusena ühes saadetises 1 kilogrammi.

Ravimite postiga saatmine välismaale või Eestisse võib toimuda ainult eraisiku poolt eraisikule. Postiga saatmisel võib ühes saadetises Ravimiameti loata olla kuni viis avamata jaemüügipakendit. Ravimid peavad olema tootja pakendis.

Kui posti teel saadetavate ravimite kogus ületab lubatud kogust, tuleb Ravimiameti luba taotleda kõikidele saadetises olevatele ravimitele.

Postiga ei või saata:

  • narkootilisi ja psühhotroopseid aineid
  • ravimeid, mis sisaldavad narkootilisi ja psühhotroopseid aineid
  • täisverd ja verekomponente

Samuti on keelatud:

  • ravimite postimüük
  • interneti teel tellitud ravimite kättetoimetamine posti teel või kullerposti teenusega

Õigusakt

Sotsiaalministri 18.05.2005. a määrus nr 73

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine

Veterinaar- ja toidukaubad

Import

  • Loomad ja loomsed saadused, mis alluvad importimisel veterinaar- ja toidukontrollile, on loetletud Euroopa Komisjoni määruses nr 2021/632.
  • Saadetisega peab olema kaasas eksportiva riigi sertifikaadi originaaleksemplar.
  • Loomade ja loomsete saaduste import on lubatud üksnes tunnustatud piiripunktide kaudu.
  • Impordi veterinaar- ja toidukontrolli toimingud tuleb teostada esimeses sellises Euroopa Liitu sisenemise piiripunktis.
  • Saadetise kontrolli läbimist ja nõuetele vastavust tõendab piiripunkti järelevalveametniku poolt süsteemis TRACES NT vormistatud ja allkirjastatud ühtne sisseveodokument ÜSVD (CHED).
  • Kui saadetis tunnistatakse mittevastavaks, tuleb kaubasaadetise eest vastutaval isikul korraldada tegevused, mis on piiripunkti järelevalveametniku poolt määratud (tagasisaatmine päritoluriiki või hävitamine).

Eksport

  • Eksporditavad loomad ja loomsed saadused peavad olema nendega kauplemise kohta esitatavate ning ühendusevälise riigi esitatavate veterinaarnõuete kohased.
  • Loomi ja loomseid saadusi võib eksportida kõigi rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunktide kaudu.
  • Loomade ja loomsete saaduste eksportimisel toimub vedu tollijärelevalve all, kaubasaadetise suhtes ekspordi tolliprotseduuri kohaldamisest arvates kuni Euroopa Liidu territooriumilt väljumise kohani.
  • Nõuetele mitte vastavate loomade ja loomsete saaduste vedu läbi Eesti võib toimuda ainult Põllumajandus- ja Toiduameti loal.

Transiit

Loomade, loomsete saaduste, taimede ja taimsete saaduste transiidile kehtestatud tingimused on sätestatud Euroopa Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/2124.

Transiidil kuuluvad piiril kontrolli alla reeglina kõik loomad ja loomsed saadused, kõik taimed ning teatud taimsed saadused.

Loomse saaduse transiit võib toimuda otse või vastava tegevusluba omava tollilao kaudu. Tegevusloaga tollilubade nimekiri: tollilaod transiidil oleva loomse saaduse ladustamiseks.

Täpsem informatsioon Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt.

Elusloomade CHED-A dokumendi andmete sisestamine tollideklaratsioonide süsteemis Impulss

CHED-A dokumendi kontrollimine toimub automaatselt TRACES NT süsteemist. Impulsis tuleb kaupade andmete väljale teha sisestused järgmiselt:

  1. dokumendi liigiks (lahter 1203002000) valida „C640";
  2. viitenumbriks (lahter 1203001000) sisestada valideeritud CHED-A number, näiteks „CHEDA.EE.2023.0000000";
  3. kauba andmetes maha kantava kauba koguseks (lahter 1203005000) sisestada imporditava kauba netokogus;
  4. kauba järjekorra number lisadokumendil (lahter 1203013000) – sisestada kaubale vastav järjekorra number või järjekorra numbrid CHED-A dokumendilt.

Küsimuste korral palume pöörduda [email protected].

Liittoode määruse 2019/625 artikli 2 punkti 14 tähenduses on toit, mis sisaldab nii taimseid saadusi kui ka töödeldud liha, piima, muna ja/või kala. Näiteks singi-vorsti-juustu kattega pitsad, lihapirukad, hamburgerid ja ka teatavad kondiitritooted, pastad, leiva- ja saiatooted, maiustused (näiteks veise verest saadud albumiini ja kondenspiima sisaldav hematogeen), toidulisandid ja kastmed.

Liittooted, mis on hõlmatud määruse 2658/87 I lisa rubriikide 1517, 1518, 1601 00, 1602, 1603 00, 1604, 1605, 1702, 1704, 1806, 1901, 1902, 1904, 1905, 2001, 2004, 2005, 2101, 2103, 2104, 2105 00, 2106, 2202, 2208 CN-koodidega, tuleb importimisel esitada ametlikuks kontrolliks piiripunktis.

Täpsem info Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel „Liittoodete import".

Üldjuhul ei kuulu mitteloomset päritolu toit Euroopa Liitu sisenemisel piiril Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) kontrolli alla. Osade toodete puhul on tehtud kindlaks, et nad ei vasta nõuetele ja kuuluvad seetõttu teatud riikidest importimisel kõrgendatud kontrolli alla.

Import

Euroopa Liidu välisest riigist mitteloomset toitu importida sooviv ettevõte peab teavitama oma tegevusest PTA-d. Teate (majandustegevusteade) saab esitada Maaeluministeeriumi kliendiportaali kaudu.

Mitteloomse toidu kõrgendatud kontroll

Kõrgendatud kontroll tähendab, et need tooted peavad läbima ametliku toidukontrolli piiripunktis. Eestis teostatakse ametlikku toidukontrolli PTA poolt Narva ja Luhamaa maantee piiripunktides ning Muuga sadama piiripunktis.

Kõrgendatud kontrolli alla kuuluva kauba puhul peab saadetise eest vastutav isik (importija) esitama eelteavituse (Common Health Entry Document, CHED-D) vähemalt 1 tööpäev enne kauba saabumist PTA piiripunkti andmebaasisüsteemi TRACES NT kaudu.

Keelatud on:
  • Türgist pärit või sealt lähetatud elusate ja jahutatud karpide sissevedu ELi,
  • Euroopa angerja (Anguilla anguilla) sissevedu ELi ja väljavedu EList.

Eksport

Eesti päritolu toidu ekspordil väljastab Põllumajandus- ja Toiduamet toidu nõuetekohasust tõendava dokumendi, kui sellise dokumendi esitamist nõutakse väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvas riigis.

Ettevõte, kes soovib tegeleda mahepõllumajanduslike toodete impordiga, peab olema tunnustatud vastavalt mahepõllumajanduse seadusele.

Mahepõllumajandustoodete importimisest teavitatakse Põllumajandus- ja Toiduametit ette vähemalt 24 tundi enne saadetise saabumist.

Mahepõllumajanduslike toodete impordi korral vabaks ringluseks esitatakse tollile koos kauba saatedokumentidega mahepõllumajandustoodete kontrollsertifikaat (Euroopa Komisjoni määrus 1235/2008), mille on välja andnud kolmanda riigi kontrollasutus ja mille vastavust on tõendanud Põllumajandus- ja Toiduamet.

Kõik mahetoodete impordi kontrollsertifikaadid koostatakse ja kinnitatakse rahvusvahelise TRACES NT sertifitseerimise süsteemi kaudu. Impordi tollideklareerimise süsteemis Impulss tuleb sisestada lisadokumendi kood C644 ning kinnitatud kontrollsertifikaadi kood.

Nõuetele mittevastavate toodete ühenduses vabasse ringlusse lubamise tingimuseks on mahepõllumajandusliku tootmise viidete eemaldamine siltidelt, reklaamilt ja toodetega kaasas olevatelt dokumentidelt.

Rohkem infot saate Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehelt „Mahetoodete import ja eksport".

Uuendtoit on toit, mida ei ole Euroopa Liidus toiduna olulisel määral tarbitud enne 15. maid 1997. a. Uuendtoidu turustamiseks on vaja Euroopa Komisjoni luba ning selle saamiseks on vaja Euroopa Toiduohutusametile tõendada, et uuendtoit on ohutu.

Kontrollige, kas kaup on Euroopa Liidus turule lubatud uuendtoidu kataloogis.

Lisainfo

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2017/2470

Euroopa Liidus lubatud uuendtoitude nimekiri

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/2283

Uuendtoitu käsitlev määrus

Uued toidud ehk uuendtoit

Uuendtoidu staatuse määramisest ja loa taotlemisest Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehel

Toidulisandi importimise hetkel peab importija olema kantud Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalve infosüsteemi. Toidulisand importimise hetkel ei pea registris olema, registrikanne peab olema tehtud enne toote turustamist.

Rohkem infot saate Põllumajandus- ja Toiduameti veebisaidilt.

Seoses Komisjoni määruse (EL) nr 284/2011 kohaldamisega alates 01.07.2011 kehtestati eritingimused Hiina Rahvavabariigist (edaspidi Hiina) ja Hiina Rahvavabariigi Hongkongi erihalduspiirkonnast (edaspidi Hongkong) pärit või sealt lähetatud polüamiid- ja melamiinplastikust köögitarvete impordil.

Kõikide Hiinast ja Hongkongist imporditud polüamiidist ja melamiinist köögitarvetega peab kaasas olema nõuetekohaselt täidetud avaldus (DOC), mis kinnitab, et saadetis vastab sätestatud nõuetele primaarsete aromaatsete amiinide ja formaldehüüdi eraldumise kohta.

Avaldusele peab olema lisatud laboratooriumi aruanne, milles on esitatud:

  • polüamiidist köögitarvete analüüsitulemused, mis näitavad et köögitarvetest ei eraldu toitu või toidu mudelainesse primaarseid aromaatseid amiine määratavas koguses. Piirtundlikkust kohaldatakse eraldunud primaarsete aromaatsete amiinide summa suhtes. Primaarsete aromaatsete amiinide analüüsi piirtundlikkus on 0,01 mg/kg toidu või toidu mudelaine kohta.
  • melamiinist köögitarvete analüüsitulemused, mis näitavad, et köögitarvetest ei eraldu toitu või toidu mudelainesse formaldehüüdi üle 15 mg/kg toidu kohta.

Tooteid võib Euroopa Liitu (EL) tuua vaid läbi selleks määratud sissetoomiskohtade (esimene sissetoomiskoht on koht, kus saadetis ELi siseneb). Eestis on selleks on Muuga sadama piiripunkt. Kogu ametlik kontroll teostatakse esimeses sissetoomiskohas.

Saadetiste saabumisest tuleb esimese sissetoomiskoha pädevat asutust (Eestis PTA) teavitada ette vähemalt 2 tööpäeva. Selleks täidab käitleja ühtse sisseveodokumendi (CHED-D) I osa andmebaasisüsteemis TRACES NT.

Tooteohutus

Tooteohutuse tollikontroll

Toote nõuetelevastavust kontrollides lähtutakse ELi määrusest 2019/1020.

Kui tolliametnik avastab vabasse ringlusse deklareeritud kaupade kontrollimisel, et:

a) tootega ei ole kaasas dokumente, mida nõutakse toote suhtes kohaldatavas liidu õiguses, või on põhjendatud kahtlusi nende dokumentide autentsuse, õigsuse ja täielikkuse suhtes;

b) toode ei ole selle suhtes kohaldatava liidu õiguse kohaselt tähistatud ega märgistatud;

c) tootele on lisatud CE-märgis või muu toote suhtes kohaldatava liidu õigusega nõutav märgis valel või eksitaval viisil;

d) teatavate liidu ühtlustamisõigusaktidega reguleeritud tootega seotud ülesandeid täitva ettevõtja nimi, registreeritud kaubanimi või registreeritud kaubamärk ja kontaktandmed, sealhulgas postiaadress, ei ole artikli 4 lõike 4 kohaselt märgitud ega leitavad, või

e) muul põhjusel, kui on alust arvata, et toode ei vasta selle suhtes kohaldatavale liidu õigusele, või see on tervisele, ohutusele, keskkonnale või muule artiklis 1 osutatud avalikule huvile väga ohtlik, siis

peatab ta niisuguse toote või tootepartii impordi vabasse ringlusse ja teatab sellest viivitamata turujärelevalve eest vastutavale riigiasutusele. Juhul kui see asutus leiab, et toode on ohtlik või sellel puudub nõuetekohane dokument või märgistus, ei lubata seda kaupa vabasse ringlusse.

Viiruste eest kaitsvad maskid

Viiruste eest kaitsvad maskid peavad vastama isikukaitsevahenditele kehtivatele nõuetele ning nende kaitseomadused peavad olema kontrollitud ja tõendatud.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) on välja andnud juhendi isikukaitsevahendite nõuete ja turustamise kohta (PDF). TTJA nõustab igapäevaselt kõiki ettevõtjaid ja pöördujaid ning soovitab kõigil esimese asjana tutvuda juhendiga, kus kõige olulisem kirjas. Info ja nõuannete saamiseks on loodud ka eraldi e-posti aadressi [email protected].

Isetehtud maski, olenemata mitmest kihist see on õmmeldud või mis materjale kasutatud, ei tohi reklaamida kaitsemaskina või väita, et see aitab koroonaviiruse eest kaitsta. Kui niisugune mask niiskub, võib sellel olla vastupidine efekt, mis hoopis soodustab viirustesse nakatumist.

Isikukaitsevahendite maaletoomine

Tavamüügiks ja -kasutuseks mõeldud isikukaitsevahendid peavad täies ulatuses vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 2016/425 nõuetele. Vajadusel annab hinnangu nende nõuetelevastavuse kohta TTJA (või meditsiinimaskide korral Terviseamet).

Narkootiliste ainete lähteained

Narkootikumide lähteained on kemikaalid ja neid sisaldavad segud ning loodussaadused, mida saab kasutada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikul valmistamisel, kuid mis ise ei ole narkootilise ega psühhotroopse toimega.

Narkootikumide lähteainete kasutamine ei ole keelatud, sest neil ainetel on laialdane seaduslik kasutusala tööstuslikes protsessides ning erinevate toodete valmistamisel (ravimid, parfümeeriatooted, plastikud, kosmeetika jmt). Euroopa Liidus on narkootikumide lähteained ja nendega seotud nõuded jagatud nelja kategooriasse.

Lisainfo

Ravimiameti korraldatud lähteainete käitlejate infopäeva 09.09.2008 ettekanne
Ravimiameti info

Ohtlikud kemikaalid

Ohtlike kemikaalide impordi ja ekspordi reeglid on kokku lepitud Rotterdami ja Stockholmi konventsioonidega.

  • Rotterdami konventsioon käsitleb teatavate ohtlike ainete eelnevalt teatatud nõusoleku protseduuri, nn PIC-protseduuri. Protseduur on ELis rakendatud määrusega 649/2012.
  • Stockholmi konventsiooni eesmärk on elimineerida või piirata püsivate orgaaniliste saasteainete (Persistent Organic Pollutants, POP) tootmist ja kasutust. Stockholmi konventsioon on ELis rakendatud määrusega 850/2004.

Kemikaalide loetelu, mille ekspordil tuleb kasutada PIC-protseduuri, on määruse 649/2012 lisas I. Määruse lisas V on loetelu kemikaalidest ja toodetest, mille eksport on keelustatud.

Ainete loetelu, millele kohalduvad Stockholmi konventsiooni piirangud, on toodud määruse 850/2004 lisades.

Protseduuri kohaldamisel küsitakse enne vedu vastuvõtva riigi pädevalt asutuselt nõusolekut konkreetse aine veoks osapoolte vahel. Kui selline nõusolek saadakse, kehtib see tavaliselt 3 aastat ning sama aine samade osapoolte vaheliste vedude jaoks ei pea igakordset nõusolekut taotlema.

Kemikaalide valdkonna pädev asutus Eestis on Terviseamet. PIC-protseduuri info, kontaktid ja juhendid leiate Terviseameti veebilehelt „PIC-määrus".

Maksu- ja Tolliameti ülesanne on ohtlike kemikaalide piiriüleste vedude järelevalve. Piirangud kohalduvad nii juriidilistele kui ka eraisikutele. Erandid on võimalikud ainetele koguses kuni 10 kg, mida kasutatakse uurimistegevuses.

Veini, viinamarjamahla ja -virde import

Veinituru ühist korraldust reguleerib Euroopa Komisjoni määrus (EÜ) 555/2008.

1. Sertifikaat ja analüüsiaruanne moodustavad ühtse dokumendi VI1, mille:
a) sertifikaadi osa koostab selle kolmanda riigi ametiasutus, kust tooted on pärit;
b) analüüsiaruande osa koostab selle kolmanda riigi poolt tunnustatud ametlik labor, kust tooted on pärit (art 40).

Vastavate ametiasutuste ja laborite loetelu leiate Euroopa Komisjoni lehelt (PDF).

2. Artikkel 47 alusel peab ettevõte veinide importimisel (saadetise vabasse ringlusse lubamisel) esitama tollile kolmandas riigis välja antud:
a) VI1 originaaleksemplari ja läbi kopeeri saadud koopia;
b) väljavõtte VI2 originaaleksemplarist ja kaks koopiat.

3. Lihtsustatud kord Austraalia veinitootjatele (art 45)

  • Austraalia võimud on osadele oma veinitootjatele andnud volituse ise väljastada dokumenti VI1.
  • Lahtrisse 1 peab olema märgitud veinitootja nimi ja aadress ning registreerimisnumber.
  • Lahtrisse 9 peab olema märgitud tootjat tunnustanud kolmanda riigi ametiasutuse nimi ja aadress.
  • Lahtrisse 10 märgitakse alkoholisisaldus mahuprotsentides, üldhappesus ja vääveldioksiidi üldsisaldus.
  • Dokumendile kirjutab alla veinitootja, kriipsutades läbi sõnad „ametniku nimi ja ametinimetus".

4. Partii – ühelt saatjalt ühele saajale saadetud tootekogus. Saadetisel peab kaasas olema VI1. Selle kinnitavad kolmanda riigi ametiasutuse ja laboriametnikud.

5. Vormi VI1 ja väljavõtte VI2 kasutamine
Kraapida ja üle kirjutada on keelatud.
Paranduse tegemiseks tuleb valed andmed läbi kriipsutada ja lisada vajadusel vajalikud andmed. Iga paranduse juures peab olema tolliametniku isikliku pitsati ja tollipunkti tempel või siis labori või teise ametiasutuse tempel.

  1. Kui partiid ei jagata osadeks
    Partiiga (ühelt saatjalt ühele saajale saadetud tootekogus) peab kaasas olema vorm VI1, mis tuleb esitada tollile. Tolliametnik kontrollib andmeid ja kinnitab VI1, tagastab originaali ja koopia jätab endale.
     
  2. Kui partii jagatakse osadeks
    Kui partii jagatakse enne vabasse ringlusse lubamist osadeks, peab ettevõte esitama tolliametnikule jagatavat partiid käsitleva dokumendi VI1 või väljavõtte VI2 originaaleksemplarist ja koopia ning hiljem iga uue partii kohta täidetud vormi VI2 originaaleksemplari ja kaks koopiat.
    Tolliametnik kontrollib, kas VI1 või VI2 kantud andmed vastavad iga uue partii puhul hiljem koostatud VI2 andmetele.
    Seejärel kinnitab andmed ja täidab samal viisil dokumendi VI1 või väljavõtte VI2 tagakülje, mille põhjal nimetatud väljavõte koostati.
    Tolliametnik tagastab väljavõtte VI2 ja dokumendi VI1 või varem koostatud väljavõtte VI2 originaali ettevõttele ja säilitab koopia vähemalt viis aastat.
     
  3. Kui partii saadetakse edasi enne vabasse ringlusse lubamist
    Kui kogu partii saadetakse edasi enne selle vabasse ringlusse lubamist, annab uus kaubasaatja tolliametnikule dokumendi VI1 või väljavõtte VI2 ning vajaduse korral hiljem täidetud vormi VI2.
    Tolliametnik võrdleb, kas VI1 ja VI2 või väljavõttesse VI1 ja hiljem koostatud vormi VI2 kantud andmed on kooskõlas. Seejärel lööb viimati nimetatud vormi tollitempli, mis muudab kõnealuse vormi väljavõttega VI2 samaväärseks ja täidab eelneva dokumendi või väljavõtte samal viisil.
    Tolliametnik tagastab väljavõtte ja dokumendi VI1 või eelneva väljavõtte VI2 originaaleksemplari uuele kaubasaatjale ja säilitab koopia vähemalt viis aastat.

VI2 vormi ei tule siiski täita, kui saadetis reeksporditakse kolmandasse riiki (art 47).

6. Kaudne import
Kui vein eksporditakse kolmandast riigist, mille territooriumil see on valmistatud (edaspidi „päritoluriik”), teise kolmandasse riiki (edaspidi „eksportiv riik”), kust vein eksporditakse seejärel edasi ühendusse, võib eksportiva riigi pädev asutus koostada päritoluriigi pädeva asutuse poolt koostatud vormi V I 1 või mõne samaväärse dokumendi põhjal asjaomase veini kohta vormi V I 1, ilma et ta peaks veini täiendavalt analüüsima (art 49).

7. Liköörveinide ja destilleerimiseks kangendatud veinide puhul peab VI1 dokumendi lahtrisse 14 olema kolmanda riigi asutuse poolt märgitud: „Käesolevale veinile lisatud alkohol on veinialkohol". Märge peab olema kinnitatud asutuse nime ja aadressiga, ametniku allkirja ja asutuse templiga.
Ilma vastava märketa VI1 dokument ei kehti (art 50).

8. Vormiga VI1 võib tõendada, et imporditud vein kannab geograafilist tähist kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepinguga (TRIPS) või geograafilisi tähiseid käsitlevate ühenduse õigusaktidega või geograafiliste tähiste tunnustamist ja kaitset käsitleva lepinguga, mis on sõlmitud Euroopa Ühenduse ja kolmanda riigi vahel, kust vein on pärit. Sellisel juhul kantakse lahtrisse 14 järgmine märge: „On tõendatud, et käesolevas dokumendis nimetatud vein on toodetud … viinamarjakasvatuspiirkonnas ja lahtris 6 märgitud geograafiline tähis on antud sellele päritoluriigi õiguses sätestatud korras”.
 
Märge peab olema kinnitatud asutuse nime ja aadressiga, ametniku allkirja ja asutuse templiga (art 50).

9. Kaubakoodid, mille puhul dokument VI1 või VI2 on nõutav:

  • 2009 61
  • 2009 69
  • 2204

10. Erandid. Sertifikaati ja analüüsiaruannet ei ole vaja esitada (art 42):

  1. kolmandatest riikidest pärit toodete puhul, mis on sealt eksporditud kuni 5-liitristes ühekorrasulguriga suletud märgistatud mahutites, kui transporditav kogus kokku (olenemata sellest, kas tegemist on eraldi partiidega või mitte) ei ületa 100 liitrit. NB! Nimetatud erandjuhtum ei tohi esineda koos järgnevalt loetletud erandjuhtumitega.
  2. reisijate isiklikus pagasis sisalduva veini, viinamarjavirde ja -mahla kohta, mida on maksimaalselt kuni 30 liitrit reisija kohta;
  3. veini kohta, mille üks üksikisik saadab teisele ja mida on maksimaalselt 30 liitrit saadetise kohta;
  4. kolmandast riigist alaliselt ühendusse elama asuva eraisiku isiklike asjade hulka kuuluva veini ja viinamarjamahla kohta;
  5. messide jaoks ettenähtud veini ja viinamarjamahla kohta, tingimusel et kõnealused tooted on pakendatud kuni kaheliitristesse ühekorrasulguriga suletud märgistatud mahutitesse;
  6. muudes mahutites veetava veini-, viinamarjavirde- ja viinamarjamahla kohta, mida imporditakse teaduslike või tehniliste katsete tegemiseks ja mille kogus ei ületa 100 liitrit;
  7. veini ja viinamarjamahla kohta, mis on imporditud vastavalt 18. aprilli 1961. aasta diplomaatiliste suhete Viini konventsioonile, 24. aprilli 1963. aasta konsulaarsuhete Viini konventsioonile või 16. detsembri 1969. aasta erimissioonide New Yorgi konventsioonile;
  8. rahvusvahelisi liine teenindavate laevade ja õhusõidukite pardal asuvates kauplustes hoitava veini ja viinamarjamahla kohta;
  9. kolmandasse riiki eksporditud ja tagasi ühenduse tolliterritooriumile toodud ning vabasse ringlusse lubatud Euroopa Ühendusest pärit ja seal villitud veini ja viinamarjamahla kohta.

Viimati uuendatud 14.02.2024

Kas sellest lehest oli abi?