Tulumaksu kinnipidamine
Tulumaks määras 22% peetakse kinni nn brutopõhimõttel maksustatavatelt tuludelt: töölepingu alusel makstud töötasult või muu võlaõigusliku lepingu alusel teenuse osutamise eest makstud tasult, üüri- või renditasult, litsentsitasult, intressitulult, hüvitistelt, toetustelt ja stipendiumidelt, pensionidelt ja muudelt tuludelt.
Tulumaksu ei peeta kinni nn netopõhimõttel maksustatavatelt tuludelt: ettevõtlustulult ja kasult vara võõrandamisest. Need tulud maksustatakse inimese ehk residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel.
Tulumaksu kinnipidajad on kõik residendist juriidilised isikud, samuti riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning füüsilisest isikust ja mitteresidendist tööandjad. Tulumaksu kinnipidaja on kohustatud nn brutopõhimõttel maksustatavatelt tuludelt kinni pidama tulumaksu, kandma selle üle Maksu- ja Tolliameti pangakontole ning esitama maksudeklaratsiooni vormi TSD hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks.
Kui inimene saab tulu isikult, kes ei ole tulumaksu kinnipidaja (nt korteri üürimisel eraisikult eraisikule), siis peab inimene saadud tulu ise oma residendist füüsilise isiku tuludeklaratsioonis deklareerima ja tuludeklaratsiooni alusel tulumaksu tasuma.
Maksuvaba tulu arvestamine
Lugege lehelt „Maksuvaba tulu arvestamine".
Alates 2026. aasta 1. aprillist on töötasu alammäär tunnis 5,67 eurot. Töötasu alammäär kuus täistööajaga töötamise korral on 946 eurot.
| Alates | Töötasu alammäär tunnis |
Töötasu alammäär kuus täistööaja korral |
Alus |
|---|---|---|---|
| 01.04.2026 | 5,67 eurot | 946 eurot | Vabariigi Valitsuse 23.03.2026 määrus nr 36 |
| 01.01.2025 | 5,31 eurot | 886 eurot | Vabariigi Valitsuse 19.12.2024 määrus nr 87 |
| 01.01.2024 | 4,86 eurot | 820 eurot | Vabariigi Valitsuse 08.12.2023 määrus nr 113 |
| 01.01.2023 | 4,30 eurot | 725 eurot | Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määrus nr 124 |
| 01.01.2022 | 3,86 eurot | 654 eurot | Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 määrus nr 116 |
| 01.01.2021 | 3,48 eurot | 584 eurot | Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 115 |
| 01.01.2020 | 3,48 eurot | 584 eurot | Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 115 |
| Alates | Töötasu alammäär tunnis |
Töötasu alammäär kuus täistööaja korral |
Alus |
|---|---|---|---|
| 01.01.2019 | 3,21 eurot | 540 eurot | Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määrus nr 117 |
| 01.01.2018 | 2,97 eurot | 500 eurot | Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 |
| 01.01.2017 | 2,78 eurot | 470 eurot | Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrus nr 139 |
| 01.01.2016 | 2,54 eurot | 430 eurot | Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrus nr 139 |
| 01.01.2015 | 2,34 eurot | 390 eurot | Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrus nr 166 |
| 01.01.2014 | 2,13 eurot | 355 eurot | Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrus nr 166 |
| 01.01.2013 | 1,90 eurot | 320 eurot | Vabariigi Valitsuse 10.01.2013 määrus nr 6 |
| 01.01.2012 | 1,80 eurot | 290 eurot | Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrus nr 169 |
| 01.01.2011 | 1,73 eurot | 278,02 eurot | Vabariigi Valitsuse 23.08.2010 määrus nr 118 § 81 |
| 01.01.2008 | 27 krooni | 4350 krooni | Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrus nr 90 Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määrus nr 254 |
| 01.01.2007 | 21 krooni ja 50 senti | 3600 krooni | Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2006. a määrus nr 273 |
| 01.01.2006 | 17 krooni ja 80 senti | 3000 krooni | Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005. a määrus nr 328 |
| 01.01.2005 | 15 krooni 90 senti | 2690 krooni | Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2004. a määrus nr 374 |
| 01.01.2004 | 14 krooni ja 60 senti | 2480 krooni | Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2003. a määrus nr 323 |
| 01.01.2003 | 12 krooni ja 90 senti | 2160 krooni | Vabariigi Valitsuse 3. detsembri 2002. a määrus nr 366 |
| 01.01.2002 | 10 krooni 95 senti | 1850 krooni | Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2001. a määrus nr 396 |
| 01.01.2001 | 9 krooni 40 senti | 1600 krooni | Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2000. a määrus nr 428 |
| 01.01.2000 | 8 krooni 25 senti | 1400 krooni | Vabariigi Valitsuse 23. novembri 1999. a määrus nr 360 |
| 01.01.1999 | 7 krooni 35 senti | 1250 krooni | Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1998. a määrus nr 270 |
| 01.01.1998 | 6 krooni 50 senti | 1100 krooni | Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 1997. a määrus nr 245 |
| 01.02.1997 | 5 krooni | 845 krooni | Vabariigi Valitsuse 6. märtsi 1997. a määrus nr 52 |
| 01.01.1996 | 4 krooni | 680 krooni | Vabariigi Valitsuse 16. jaanuari 1996. a määrus nr 14 |
Töötajale võib tulumaksuvabalt maksta lapse sünni korral toetust viie kuu maksuvaba tulu ulatuses (tulumaksuseaduse § 13 lg 3 p 7).
Tulumaksuvaba toetuse piirmäär on:
- 3270 eurot (5 × 654) kuni 31. detsembrini 2025 ning
- 3500 eurot (5 × 700) alates 1. jaanuarist 2026.
Mitmike sünni korral võib maksuvabastust kohaldada maksuvaba piirmäära ulatuses iga lapse kohta. Näiteks kaksikute sünni korral võib tööandja maksta tulumaksuvabalt toetust 7000 eurot.
Toetust võib maksta nii isa kui ka ema tööandja.
Toetus lapse sünni korral on tulumaksuvaba, kuid see maksustatakse sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse ja kohustustatud isiku korral kohustusliku kogumispensioni maksega.
Tööandja (väljamakse tegija) deklareerib toetuse lapse sünni puhul residendist isiku puhul maksudeklaratsiooni TSD lisas 1 väljamakse liigiga 14.
Maksuvaba piirmäära ületav sünnitoetus deklareeritakse väljamakse liigiga 10, 11 või 12.
Matusetoetus on füüsilise isiku maksustamisele kuuluv tulu (tulumaksuseaduse § 19 lg 2).
Toetuse maksustamine sõltub sellest, kas toetuse saajal on toetuse andjaga lepinguline suhe või mitte. Juhul kui toetus makstakse isikule, kellega on väljamaksjal lepinguline suhe, maksustatakse väljamakstav toetus nagu palgatulu, kõigi tööjõumaksudega.
Juhul, kui toetuse saajaga puudub lepinguline suhe, tuleb väljamakstavalt toetuselt kinni pidada ainult tulumaks tulumaksuseaduse § 41 p 13 alusel ning väljamakse deklareeritakse vormi TSD lisal 1 väljamakse liigiga 55.
Eraisiku jaoks on üür, rent, tasu hoonestusõiguse seadmise ja reaalkoormatise talumise eest ning seadusest või tehingust tuleneva eseme kasutamise piirangu talumise eest saadud muu tasu vastavalt tulumaksuseaduse (TuMS) § 16 lõikele 1 tulumaksuga maksustav.
Oluline on eristada, kas eraisik saab üüritulu ettevõtluse käigus või füüsilise isiku tuluna. Kui eraisikule ei ole ruumide üürimine ettevõtlus, siis tuleb äriühingul üüritasu väljamaksmisel TuMS § 41 punkti 7 alusel pidada kinni tulumaksu 22% ja deklareerida see maksudeklaratsioonil TSD: kui üüritasu saajaks on Eesti resident, siis tuleb deklareerida see vormi TSD lisal 1 väljamakse liigiga „57”, ja kui üüritulu saajaks on mitteresident, siis tuleb deklareerida see vormi TSD lisal 2 väljamakse liigiga „185”.
Eraisikust üürileandja võib tegeleda ruumide üürimisega ka ettevõtluse korras (TuMS § 14 lg 4), sellisel juhul ei ole äriühing kohustatud eraisikule tasutud üüritasult tulumaksu kinni pidama.
Tööandja maksab töötajale haigushüvitist haiguse, vigastuse või karantiini korral 4. kuni 8. kalendripäeva eest. Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) §-le 122 maksab tööandja haigushüvitist 4. kuni 8. haiguspäeva eest 70% töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust. Haiguse, vigastuse või karantiini 9. päevast maksab töötajale haigushüvitist Tervisekassa. Täpsem info töövõimetushüvitiste kohta Tervisekassa kodulehel.
Tööandja makstav haigushüvitis on täies ulatuses tulumaksuga maksustatav (tulumaksuseaduse § 13 lg 1), kuid teatud piirini sotsiaalmaksuvaba.
Sotsiaalmaks
Tööandjal on soovi korral võimalus maksta töötajale 1. kuni 8. haiguspäeva eest ainult tulumaksuga maksustatavat haigushüvitist kuni 100% töötaja keskmisest töötasust. Haigushüvitist, mida makstakse TTOS § 122 alusel töötaja haigestumise, vigastuse või karantiini 1. kuni 8. päeva eest, ei maksustata sotsiaalmaksuga, töötuskindlustus- ja kogumispensioni maksetega (SMS § 3 p 3, TKindlS § 40 lg 2 p 4, KoPS § 7 lg 2).
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud haigushüvitise maksmise kord laieneb ka juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikmele. Sotsiaalmaksuseaduse kohaselt on TTOS §-s 122 alusel makstav haigushüvitis teatud piirini maksuvaba, seega on juhatuse liikmele makstav haigushüvitis SMS § 3 p 3 alusel viimase kuue kuu keskmise tasu ulatuses.
Sotsiaalmaksuvabastus rakendub juhul, kui tööandja maksab haigushüvitise välja nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe alusel.
Muude VÕS-lepingute (töövõtuleping, käsundusleping) alusel töötamise korral ei ole tööandjal kohustust maksta haigushüvitist. Väljamakse maksustatakse tavapäraselt kõikide tööjõumaksudega.
Maksustamise skeem haiguslehtede puhul on sama, olenemata sellest, kas haiguslehe väljakirjutamise aluseks on haigus, vigastus või karantiin. SMS § 3 punkti 3 kohaselt ei maksustata summasid, kui tööandja on TTOS § 122 alusel maksnud töötajale haigushüvitist ka karantiinilehe alusel. Hüvitise summa, mis ületab töötaja (juhatuse liikme) keskmise töötasu, maksustatakse üldises korras kõigi tööjõumaksudega, mis on ette nähtud töötajale või juhatuse liikmele.
Haigushüvitis ja TSD
Tööandja makstav haigushüvitis 1. kuni 8. päeva eest deklareeritakse piirmäära ulatuses (ainult tulumaks) maksudeklaratsiooni TSD lisal 1 väljamakse liigiga 24. Piirmäära ületav osa maksustatakse kõigi tööjõumaksudega vastavalt väljamakse liigile (väljamakse liigid 10, 11, 12, 13, 21, 22 või 23).
Mitteresidendist töötaja puhul deklareeritakse haigushüvitis piirmäära ulatuses maksudeklaratsiooni TSD lisal 2 väljamakse liigiga 129, piirmäära ületav osa väljamakse liigiga 120, 121 või 122; mitteresidendist ametniku puhul väljamakse liigiga 130, mitteresidendist juhatuse liikme puhul piirmäära ulatuses väljamakse liigiga 157 ja üle piirmäära – väljamakse liigiga 156.
Näited
- Kui tööandja hüvitab 70% keskmisest töötasust, siis tuleb kinni pidada ainult tulumaks 22% ja maksudeklaratsioonil TSD on väljamakse liik 24.
- Kui tööandja hüvitab 100% keskmisest töötasust, siis on see hüvitis ka ainult tulumaksuga maksustatav ja väljamakse liik on 24.
- Kui tööandja hüvitab 130% töötaja keskmisest töötasust, siis hüvitist 100% tuleb deklareerida väljamakse liigiga 24 ja kinni pidada tulumaks ning maksuvaba piirmäära ületava osa (30%) väljamakse liigiga 10 nagu töötasu ja maksustada kõigi tööjõumaksudega.
Haigusleht
Alates 15. maist 2024 on tööandjal võimalik haiguse 9. päevast kompenseerida sotsiaalmaksuvabalt (SMS § 3 p 3) töötaja töötasu ja Tervisekassa makstava haigushüvitise vahe (TTOS § 123). Tööandja arvutab vabatahtliku töövõimetushüvitise töötaja viimase kuue kuu keskmise töötasu põhjal.
Haiguslehe ajal saab tööandja sotsiaalmaksuvabalt hüvitada 30% töötaja keskmisest töötasust ehk kui Tervisekassa arvestab töötajale haigushüvitist 70% eelmise kalendriaastal tasutud sotsiaalmaksu põhjal, siis tööandja võib hüvitada ülejäänud 30%. Tööandja vabatahtliku haigushüvitise arvutamise aluseks tuleb võtta töötaja viimase kuue kuu keskmise töötasu andmed.
Näide
Töötaja on tavalisel haiguslehel 30 päeva ning tööandja soovib talle maksta vabatahtliku hüvitist. Tööandja vabatahtliku haigushüvitise arvutamiseks on vaja leida töötaja keskmine kalendripäeva tasu. Keskmiseks kalendripäeva tasuks saadi 30 eurot.
Keskmine kalendripäevatasu = 6 kuu töötasud, mis on sissenõutavaks muutunud ÷ 6 kuu kalendripäevad – TLS § 19 alusel töölt eemal viibitud kalendripäevad
1.–8. päeva eest on tööandjal võimalik maksta sotsiaalmaksuvaba vabatahtliku haigushüvitist 100% ehk 240 eurot (8 päeva × 30 eurot).
9.–30. päeva eest maksab Tervisekassa haigushüvitist 70% ning tööandja saab sotsiaalmaksuvabalt hüvitada ülejäänud 30% keskmisest töötasust ehk 198 eurot (22 päeva × 30 eurot × 30%).
Hooldusleht
Hoolduslehe ajal saab tööandja kompenseerida sotsiaalmaksuvabalt (SMS § 3 p 3) töötaja töötasu ja Tervisekassa makstava hooldushüvitise vahe (TTOS § 123). Tööandja arvutab vabatahtliku töövõimetushüvitise töötaja viimase kuue kuu keskmise töötasu põhjal.
Tööandjal on võimalik sotsiaalmaksuvabalt hüvitada 20% keskmisest töötasust ehk kui Tervisekassa tasub töötajale hooldushüvitist 80% eelmise kalendriaastal tasutud sotsiaalmaksu põhjal, siis tööandja võib hüvitada ülejäänud 20%. Tööandja vabatahtliku töövõimetushüvitise arvutamise aluseks tuleb võtta töötaja viimase kuue kuu keskmise töötasu andmed.
Tervisekassa tasub hooldushüvitist alates 1. päevast (lähemalt Tervisekassa veebilehelt „Hooldushüvitis”).
Näide
Töötaja on hoolduslehel 20 päeva ning tööandja soovib talle maksta vabatahtliku töövõimetushüvitist. Tööandja vabatahtliku töövõimetushüvitise suuruse arvutamiseks on vaja leida töötaja keskmine kalendripäeva tasu. Keskmiseks kalendripäeva tasuks saadi 25 eurot.
1.–20. päeva eest maksab Tervisekassa hooldushüvitist 80% ning tööandja saab sotsiaalmaksuvabalt hüvitada ülejäänud 20% keskmisest töötasust ehk 100 eurot (20 päeva × 25 eurot × 20%).
Vabatahtlik haigushüvitis ja TSD
Tööandja makstav vabatahtlik töövõimetushüvitis deklareeritakse piirmäära ulatuses (haiguslehe puhul 30% ja hoolduslehe puhul 20% keskmisest töötasust) maksudeklaratsiooni TSD lisal 1 väljamakse liigiga 24 ja maksustatakse ainult tulumaksuga.
Mitteresidentide puhul deklareeritakse tööandja vabatahtlik töövõimetushüvitis maksudeklaratsiooni TSD lisal 2 väljamakse liigiga 129, mitteresidendist ametniku puhul väljamakse liigiga 130 ja maksustatakse ainult tulumaksuga.
Piirmäära ületav osa maksustatakse kõigi tööjõumaksudega vastavalt väljamakse liigile (väljamakse liigid 10, 11, 12, 13, 21, 22 või 23).
Alates 15. maist 2024 võimaldatakse pikaajalise haiguslehe ajal töötamist kohandatud töötingimustes, vastavalt oma terviseseisundile ja võimekusele alates 31. haiguslehe päevast. Haigusleht peab kestma vähemalt 90 päeva. Pikaajalise haiguslehe ajal töötamine eeldab kõigi kolme (raviarst, töötaja, tööandja) osapoole nõusolekut.
Tööandja makstav tasu peab vastama töötaja töökoormusele. Näiteks kui inimene töötab koormusega 70%, peab tööandja maksma 70% haigestumiseelsest kalendrikuu keskmisest töötasust. Vahe hüvitab töötajale Tervisekassa kuni 122 tööpäeva ulatuses.
Tööandja ei või haiguslehe alusel töötamise eest maksta töötasu vähem kui 50 protsenti enne haiguslehele märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse päevale eelnenud päeval kehtinud töötasust (TTOS § 124 lg 4). Tervisekassa kompenseerib töötajale palgavahe, võrreldes töövõimetuslehele eelnenud töötasuga kuni 50% ulatuses (RaKS § 54 lg 4). Rohkem infot Tervisekassa kodulehel.
Näide
Tööandja
Mari on pikaajalisel haiguslehel ja alustab töötamist 31. päeval.
Tööandjaga kokkulepitud töötasu oli enne haiguslehele jäämist 1500 eurot.
Tööandja vähendas tema koormust ja maksab nüüd haiguslehe ajal Marile töötasu 1000 eurot.
Tervisekassa
Hüvitab Marile puudu oleva summa (palgavahe hüvitise) 500 eurot.
Mari saab ühes kalendrikuus töötasu, milles oli kokkulepitud ennem haiguslehele jäämist ehk 1500 eurot.
Tulenevalt raviarsti ettekirjutustest on võimalik kolm erinevat palgavahe hüvitise stsenaariumit.
- Kui töötaja saab jätkata kohandatud tingimustes töötamist, mis ei too kaasa väiksemat tööpanust, peab tööandja jätkama töötasu maksmist varasemas ulatuses ning sellisel juhul Tervisekassa hüvitist ei maksa.
- Kui kohanduseks on töökoormuse vähendamine (sõltumata sellest, milline oli inimese eelnev töökoormus), võib tööandja vähendada töötajale töötasu maksmist kuni 50%. Sellisel juhul maksab Tervisekassa nn palgavahet, mis katab töötajale 100% enne haiguslehele jäämist kehtinud töötasu ja töökoormuse vähendamise järgse töötasu vahe. Oluline on rõhutada, et Tervisekassa ei maksa rohkem kui 50% haiguslehe alguspäevale kehtinud töötasust.
- Kui kohandus näeb ette teistsuguse iseloomuga (kergemate) tööülesannete täitmist, võib tööandja vähendada töötajale töötasu maksmist kuni 50%. Tervisekassa maksab palgavahehüvitist kõige rohkem 50% haiguslehe alguspäevale kehtinud töötasust, mis katab töötajale 100% tema haiguslehele eelnenud töötasust.
Kergemale tööle üleviimise rakendamine
Kohandatud tingimustes võivad töötamist jätkata vaid töölepingu ja teenistuslepingu alusel töötavad isikud. Palgavahet ei hüvitata: võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutavale isikule, juhatuse liikmele või füüsilisest isikust ettevõtjale.
Töötaja terviseseisundile vastava töö võimaldamise korral makstava palgavahe hüvitise arvutamisel lähtub Tervisekassa tööandja poolt haiguslehele märgitud haiguslehele jäämise alguspäevale eelnenud päeval kehtinud töötasust ja terviseseisundile vastava töö tegemise ajavahemikul makstavast töötasust.
Pikaajalisel haiguslehel töötamine ja TSD
Tööandja deklareerib haiguslehe ajal töötamise eest makstava töötasu maksudeklaratsiooni TSD lisal 1 vastavalt palgatulu väljamakse liigile (väljamakse liigid 10, 11) ning tasub kõik tööjõumaksud.
Mitteresidendist töötaja puhul deklareeritakse töötasu TSD lisal 2 vastavalt palgatulu väljamakse liigile (väljamakse liigid 120, 121; mitteresidendist ametnik 126, 128) ning maksustatakse kõigi tööjõumaksudega.
Tervisekassa deklareerib palgavahe hüvitise TSD lisal 1 väljamakse liigiga 40 või TSD lisal 2 väljamakse liigiga 176 ning tasub tulumaksu. Tervisekassa hüvitisele ei rakendata maksuvaba tulu.
Tervisekassa maksustab kõik väljamaksmisele kuuluvad haigus- ja hooldushüvitised (sh palgavahe hüvitise) täies ulatuses tulumaksuga 22%. Rohkem infot Tervisekassa kodulehel.
Töötervisehoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS § 12⁵) alusel on nii rasedal kui ka emapuhkuse õigust omaval isikul õigus kergematele töötingimustele ja palgavahe hüvitisele. Kergemale tööle üleviimist võimaldatakse haiguslehe alusel ainult töölepingu alusel töötavale ravikindlustatud rasedale naistele vastavalt tema terviseseisundile. Selleks väljastab arst või ämmaemand töötavale rasedale või emapuhkuse õigust omavale naisele haiguslehe põhjusega „terviseseisundile vastava töö andmine või üleviimine kergemale ametikohale“.
Tööandja maksab töötasu vähemalt 50% ulatuses haiguslehele eelneva päeva seisuga kehtinud töötasust (TTOS § 12⁴ lg 4) ning Tervisekassa kompenseerib töötajale palgavahe võrreldes töövõimetuslehele eelnenud töötasuga.
Tervisekassa makstav palgavahe hüvitis, kergemale tööle üleviimise korral, on haiguslehele jäämisele eelnenud päeval kehtinud töötasu ja kergema töö ajal saadava töötasu vahe.
Näide
Tööandja
Mari on rase ning ämmaemand väljastab talle haiguslehe põhjusega „terviseseisundile vastava töö andmine“.
Tööandjaga kokkulepitud töötasu oli enne haiguslehele jäämist 1500 eurot.
Tööandja andis Marile kergemad tööülesanded ja maksab nüüd haiguslehe ajal töötasu 1000 eurot.
Tervisekassa
Hüvitab Marile puudu oleva summa (palgavahe hüvitise) 500 eurot.
Mari saab ühes kalendrikuus töötasu, milles oli kokkulepitud ennem haiguslehele jäämist ehk 1500 eurot.
Olukorras, kus rase keeldub töötamast või vabastatakse töölt kergema töö puudumise tõttu, maksab Tervisekassa hüvitist alates 2. päevast määraga 70% raseda esmase haiguslehe alguse eelsest töölepingus kokku lepitud töötasust.
Kui inimesel on mitu tööandjat ning ühel tööandjal on anda kergemat tööd ja teisel ei ole, võib tööandja, kellel kergemat tööd anda ei ole, inimese tööst vabastada ja teine tööandja pakkuda kergemat tööd.
Raseda haiguslehe ajal töötamine ja TSD
Tööandja deklareerib raseda haiguslehe ajal töötamise eest makstava töötasu TSD lisal 1 vastavalt palgatulu väljamakse liigile (väljamakse liigid 10, 11, 12, 13, 21, 22 või 23) ning tasub kõik tööjõumaksud.
Mitteresidendist töötaja puhul deklareeritakse töötasu TSD lisal 2 vastavalt palgatulu väljamakse liigile (väljamakse liigid 120, 121 või 122; mitteresidendist ametnik 130) ning maksustatakse kõigi tööjõumaksudega.
Tervisekassa deklareerib raseda palgavahe hüvitise TSD lisal 1 väljamakse liigiga 40 või TSD lisal 2 väljamakse liigiga 176 ning tasub tulumaksu. Tervisekassa hüvitisele ei rakendata maksuvaba tulu.
Tervisekassa maksustab kõik alates 15. maist 2024 väljamaksmisele kuuluvad haigus- ja hooldushüvitised (sh palgavahe hüvitise) täies ulatuses tulumaksuga 22%. Rohkem infot Tervisekassa kodulehel.
Kaugtöö puhul täidab töötaja oma igapäevaseid tööülesandeid tööandja ja töötaja taasesitatavas vormis tehtud kokkuleppel väljaspool tööandja riigi asukohta.
Kui selline kokkulepe puudub, siis on maksukohustuste määramisel raske tegelikku olukorda tõendada ning võib tekkida vastuolu tööandja ja töötaja deklareeritud andmete või deklareeritud andmete ja tegeliku olukorra vahel. Ning sellisel juhul, kui maksud on näiteks deklareeritud ja tasutud vales riigis, siis riik, kus deklareerimine tegelikult pidi toimuma, võib rakendada oma seadusandluses lubatud sunnivahendeid (intressid, trahv vms) maksude mittetasumise eest.
Kaugtöö puhul on hilisemate segaduste vältimiseks vajalik koguda tõendeid selle kohta, et töö toimub teises riigis, sest need on väga olulised maksukohustuse riigi määramisel. Lisaks tööandja ja töötaja vahelisele kokkuleppele võivad vajalikud olla ka töötaja koduriigi maksuameti kinnitatud maksuresidentsuse tõend, registreeritud elukoha aadressi kinnitus, tõendid pere asukoha kohta, lasteasutuste tõendid jne.
Kui varasemalt olid tööandja ja töötaja samas riigis, kuid kaugtööle asumise tõttu muutub töötamise asukoha riik, siis olenevalt inimese elukohast ja teises riigis viibimise perioodist muutub riik, kuhu töötasult ja erisoodustuselt (edaspidi töötasu) maksud makstakse. Tööandjal ja töötajal on kohustus täita töötasu maksustamisega seotud registreerimise, deklareerimise ja maksude tasumisega seotud kohustusi välisriigis ka juhul, kui tööandja on endiselt Eestis, kuid töötaja asub tööd tehes välisriigis.
Maksukohustuste täitmise viis oleneb iga riigi enda reeglitest, seega tuleb tööandjal ja töötajal tutvuda töö tegemise riigis kehtivate registreerimise, deklareerimise ja maksude tasumise korraga. Hea oleks seda teha enne tegevuse algust, et vältida hilisemaid ebameeldivusi, nagu maksuintressid või trahvid. Oluline on küsimuste korral ühendust võtta töö tegemise riigi maksuhalduriga, sest Eesti Maksu- ja Tolliamet ei ole pädev nõustama välisriigi maksukohustuste teemal.
NB! Kaugtöö eest saadava tasu maksustamisele ei ole sätestatud tavapärasest tulumaksuga maksustamisest erinevaid reegleid. Kehtivad tavapärased rahvusvahelised tulumaksuga maksustamise reeglid.
Kui kaugtöö toimub tööandja riigist erinevas riigis, on oluline välja selgitada, millises riigis maksustatakse töötasu, sest need reeglid sõltuvad mitmest asjaolust korraga:
- töö tegemise kohast (millises riigis töötaja viibib) ja
- töötaja maksuresidentsusest (kus on tema alaline elukoht) ja
- tööandja residentsuse riigist või püsivast tegevuskohast töö tegemise riigis.
Vaid ühest kriteeriumist ei piisa otsustamaks, millises riigis tulumaksu maksta.
Töötasu topeltmaksustamise vältimisel tuleb järgida ka Eesti ja välisriigi vahel sõlmitud kahepoolsete tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise lepingute (maksulepingute) reegleid, kus on lisaks töötasule ka erandeid tasule riigitöö või teadustegevuse eest, sportlaste või meelelahutajate esinemistasule, rahvusvahelise mere- või õhuveo töötajatele. Ka äriühingu juhtorgani (nõukogu või juhatuse) liikme tasu puhul selles artiklis toodud reeglid ei kehti. Eranditest saab täpsemalt lugeda lehelt „Mitteresidendi Eesti tulu maksustamine".
Töötasu tulumaksukohustuse riik sõltub eelkõige sellest, kus riigis töö toimub. Seega ei piisa, kui teada on vaid tööandja riik. Riik, kus inimene elab, maksustab inimese kogu tulu, kuid tagab töötasu topeltmaksustamise vältimise, arvestades töö tegemise riigi tulumaksukohustusega.
Kui inimene töötab viibides Eestis ja Eesti tööandja või mitteresidendi Eestis asuva püsiva tegevuskoha heaks, tekib töötasu tulumaksukohustus Eestis. Ka Eesti residendist töötaja lühiajalise välislähetuse puhul välisriiki, kus Eesti tööandjal puudub püsiv tegevuskoht või peakontor, jääb tulumaksukohustus töötasult Eestisse ning välisriigis tulumaksukohustust ei teki.
Kui inimene teeb välisriigis viibides tööd Eesti tööandja heaks
Töötasule kohaldub välisriigi tulumaks töötaja välisriigis viibimise tõttu. Lühiajalise välislähetuse puhul Eestisse, kus tööandja on resident, tekib töötasult tulumaksukohustus esimeselt Eestis viibimise päevast alates (ei olene viibimise päevade arvust).
Kui inimene teeb Eestis viibides tööd välisriigi tööandja heaks
Töötasule kohaldub Eesti tulumaks. Kuigi tööandja on välisriigist, siis välisriigi tulumaksukohustust töötasule ei teki, kui inimene tööd tehes välisriigis ei viibi. Vaid lühiajalise mitteresidendist töötaja välislähetuse puhul Eestisse, kus välisriigi tööandjal puudub Eestis püsiv tegevuskoht, jääb tulumaksukohustus välisriiki ja Eestis tulumaksukohustust ei teki.
Kui töötaja liigub tihti koduriigist riiki, kus ta viibib tööd tehes, siis tekib tulumaksukohustus mitmes riigis: töö tegemise riigis ja koduriigis. Töö tegemise riigis maksustatakse tulumaksuga töötasu, mis on saadud selles riigis viibitud aja eest. Koduriigis deklareeritakse ja maksustatakse enda kogu maailmast saadud tulu. Tulumaksuga topeltmaksustamine välditakse residendiriigis välisriigi tulumaksu tasumise tõendite alusel. Olenevalt asjaoludest ja sellest, kas riikide vahel on sõlmitud tulumaksuga topeltmaksustamise vältimise leping, võivad tulumaksuga maksustamise reeglid siinkirjutatust erineda. Kaugtöö maksustamise kohta erireegleid pole, kohalduvad tavapärased rahvusvahelised tulumaksuga maksustamise reeglid.
Kui muutub inimese töökoha riik, siis tõenäoliselt muutub ka töötaja maksuresidentsus. Maksuresidentsusest oleneb näiteks see, kas inimene deklareerib riigis oma kogu maailma tulu võrrelduna vaid sellest riigist saadud tuluga ja millised on deklaratsioonivormid ja maksuarvutused. Töötaja, kes asub Eesti asemel edaspidi kaugtööle välisriiki, ei ole enam Eesti resident, kui ta töötab tavapäraselt välisriigis ja seega seal ka alaliselt elab. Kui elukoht jääb jätkuvalt ka Eestisse, sest inimene liigub tihti riikide vahel, siis on paraku ka tulumaksukohustus nendes kõigis riikides, kus ta viibib tööd tehes. Topeltresidentsus välditakse residendiriigis, mis alalise elukoha puhul mitmes riigis määratakse maksulepingu alusel, olenevalt millise riigiga on tugevam side (kus riigis on pere, sotsiaalne side või kus inimene rohkem viibib või kus ta on kodanik). Täpsemalt lugege maksuresidentsuse määramisest lehelt „Residentsuse määramine".
Selle, millises riigis tuleb kaugtöö puhul tasuda sotsiaalkindlustusmaksed (Eestis sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaksed ja kohustusliku kogumispensionimakse liitunud inimese eest), otsustab Sotsiaalkindlustusamet või teise Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) riigi sarnane pädev asutus, sest erinevalt tulumaksust tasutakse EMP liikmesriikides sotsiaalkindlustuse makse inimese kõigis riikides viibitud aja eest saadud töötasudelt vaid ühes riigis. Eestis ei saa töötaja ise sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakseid, kogumispensioni makset maksta ega töötamise registri kannet teha, ka mitte välisriigi tööandja puhul. Seda peab tegema tööandja. Täpsem info lehel „Sotsiaalmaks".
Kui inimene töötab Eestis, siis on tööandjal kohustus igakuiselt töötasu väljamakse deklareerida ja tasuda sellelt maksud. Mitteresidendist tööandja, kellel pole Eestis püsivat tegevuskohta registreeritud, peab selleks eelnevalt Maksu- ja Tolliametis tööandjaks registreerima. Eestis on tööandja kohustuseks ka töötajate registreerimine Maksu- ja Tolliametis. Kui tööandja ei ole tulumaksu kinni pidanud, on töötajal endal kohustus töötasu deklareerida ja tulumaks tasuda kord aastas esitatava tuludeklaratsiooni alusel.
Näide 1
Eesti tööandja töötaja tavapärane töökoha riik on Eesti. Inimene lahkub ajutiselt, alla 183 päevaks 12 kalendrikuu jooksul, teise riiki ja teeb tööd ajutiselt seal viibides. Eesti tööandjal teises riigis kontorit ega püsivat tegevuskohta ei ole.
Töötaja töötasu deklareeritakse ja maksustatakse jätkuvalt tavapäraselt Eestis. Sotsiaalkindlustusmaksude kohustuse Eestis jätkamiseks võidakse töötajalt välisriigis küsida Sotsiaalkindlustusameti väljastatud sotsiaalse kindlustatuse riiki kinnitava tõendi vormi A1.
Kui töötaja on mitteresident Eestis ja tema elukoht on riigis, kuhu ta ajutiselt läks tegema tööd Eesti tööandja heaks, siis tekib tema töötasult tulumaksukohustus selles välisriigis tööd tehes esimesest päevast, olenemata selles riigis viibitud päevade arvust. Eesti tööandja ei pea Eestis kinni tulumaksu mitteresidendi välisriigis töötamise eest makstud tasult perioodil, kui töö toimus välisriigis.
Kui Eesti tööandjal oleks välisriigis püsiv tegevuskoht, siis maksustataks selles välisriigis tööd tehes viibiva töötaja töötasu olenemata töötaja riigis viibimise lühiajalisusest. Seega esimesest päevast isegi siis, kui inimene ei viibi välisriigis kokku vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul.
Näide 2
Eesti tööandja töötaja tavapärane töökoha riik on välisriik. Inimene satub Eestisse tööle ajutiselt, alla 183 päevaks 12 kalendrikuu jooksul.
Välisriigis alaliselt viibides tekib töötamisel töötasult tulumaksukohustus vaid välisriigis.
Kui Eesti residendist tööandja Eesti residendist või mitteresidendist töötaja viibib tööd tehes ajutiselt Eestis, maksustatakse see osa tasust tulumaksuga kõigi Eestis viibitud päevade eest, olenemata sellest, et päevade arv 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul on vähem kui 183.
Eesti tööandja ei pea tulumaksu kinni ega deklareeri töötasu, mida mitteresident sai töötamisest viibides välisriigis. Eesti tööandja lõpetab Eesti residendi töötasult tulumaksu kinnipidamise välisriigis viibitud aja eest, kui töötajal on välisriigi maksuameti tõend, et sama tasu on välisriigis maksustatud (ja see on kooskõlas välisriigi seaduse ja maksulepinguga).
Eestis ajutisel viibimisel on vajalik välisriigi (kui see on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik) sotsiaalset kindlustatust kinnitav tõend A1 ja saadud tasult makstakse sotsiaalkindlustuse maksud ainult välisriiki olenevalt välisriigi seadustest ja reeglitest.
Näide 3
Eesti resident töötab töölepinguga Läti tööandjale. Töö toimub Eestis, Lätis ja vahel ka muudes ELi liikmesriikides viibides. Ajaliselt viibib töötaja Eestis ja Lätis enam-vähem ühepalju.
Töötasu tulumaksuga maksustamise riigi üle otsustamisel on inimese asukoht ja residentsus olulisemad kui tööandja riik.
Kui töö toimub samas riigis, kus tööandja on resident (Läti), siis sellelt töötasu osalt tasutakse tulumaks Lätti. Eesti residendist töötaja peab Eestis deklareerima enda kogu maailmast (ka Lätist) teenitud tulu. Eestis välditakse töötasu tulumaksuga topeltmaksustamine tuludeklaratsioonis.
Kui inimesele on väljastatud Läti sotsiaalset kindlustatust kinnitav tõend vormil A1, siis sotsiaalkindlustusmaksed kõigis riikides viibitud aja eest saadud tasult makstakse ainult Lätis sealsete reeglite kohaselt.
Kui inimesele on väljastatud Sotsiaalkindlustusameti kinnitatud Eesti sotsiaalset kindlustatust kinnitav tõend vormil A1, siis peab Läti tööandja Eestis registreeruma mitteresidendist tööandjaks, registreerima töötaja töötamise registris ja Eestis deklareerima ning tasuma töötasult sotsiaalmaksu, töötuskindlustuse makse ja kui Eesti residendist töötaja on liitunud II sambaga, ka kohustusliku kogumispensioni maksed. Täpsemalt mitteresidendist tööandja maksukohustustest Eestis lugege lehelt „Mitteresident tööandjana".
Kui inimene suundub püsivalt välisriiki kaugtööle, on tööandjal vaja teha muudatused töötasu deklareerimisel Eestis.
Eesti tööandja, kes varem deklareeris Eesti residendist töötaja töötasu väljamakse vormi TSD lisal 1 liigiga „10 – Palgatulu“, peab olenevalt sellest, kas töö toimub välisriigis ajutiselt või pidevalt, valima deklareerimiseks uue väljamakse liigi „11 – Palgatulu, töö välisriigis, Eesti A1/E101“. See on valikuks juhul, kui pikemaajalisel välisriigis viibimisel on Sotsiaalkindlustusamet väljastanud tõendi vormil A1 Eesti sotsiaalse kindlustatuse kohta.
Kui inimese Eesti residentsus lõpeb seoses suundumisega välisriiki, siis mitteresidendi töötasu ega erisoodustust Eesti tööandja vormil TSD Eestis ei deklareeri.
Olukorras, kus mitteresident, kes varem töötas Eestis, lahkus oma koduriiki, kuid jätkab seal viibides tööd tegemist Eesti tööandjale, deklareeriti varem TSD lisal 2 väljamakse koodiga „120 – Töötaja palgatulu, töö Eestis“ või „121 – Töötaja palgatulu, töö Eestis, välisriigi A1/E101“, kuid nüüd toimub töö püsivalt välisriigis, siis Eesti tööandja mitteresidendi töötasu ega erisoodustust Eestis vormil TSD ei deklareeri. Vaja on täita tööandja registreerimise, deklareerimise ja maksude tasumise kohustusi välisriigis.
Erisoodustus deklareeritakse vormi TSD lisal 4 püsivalt välisriigis töötamisel tulumaksukohustuseta, ainult sotsiaalmaksuga Eestis, kui töötaja kohta on väljastatud Eesti sotsiaalset kindlustatust kinnitav tõend vormil A1.- Töötaja püsivalt välisriiki suundumisel teeb tööandja muudatuse ka töötamise registri kandes: kui sotsiaalmaksukohustus jääb Eestisse, tuleb teha muudatus töökoha kohta. Kui Eestis pole enam töötasu maksukohustusi püsivalt välisriiki suundumise tõttu, siis lõpetatakse Eestis töötamise kanne. Lisaks tuleb töötamise riigist uurida, millised registreerimise kohustused seal tekivad.
- Kui inimene suundub välisriiki kaugtööle, on töötajal vaja teha muudatused töötasu deklareerimisel Eestis. Eesti töötaja, kes varem nägi töötasu eeltäidetuna tuludeklaratsiooni tabelis 5.1, näeb nüüd töötasu andmeid tabelis 8.9, kui ta on muutunud mitteresidendiks ning sotsiaalmaksukohustus on jätkuvalt Eestis. Kui töötaja Eesti residentsus säilib välisriigis tööd tehes, siis on Eesti tööandja väljamakse eeltäidetud tabelis 8.1. Juhul kui Eesti residendist töötaja viibib välisriigis tööd tehes vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul ja välisriigis on tema töötasu tulumaksuga maksustatud, on töötajal õigus töötasu deklareerida tabelis 8.8 (Eestis tulumaksu juurde ei määrata).
- Kui inimene viibib tööd tehes Eestis, kuid tööandja on välisriigist, on tööandjal kohustus registreeruda mitteresidendist tööandjaks (või püsivaks tegevuskohaks, kui see on tekkinud) ja töötaja Eestis töötasu ja erisoodustus deklareerida vormil TSD. Kui inimese Eesti tuludeklaratsioonil töötasu andmed eeltäidetud ei ole, siis on tal endal kohustus saadud tulu deklareerida tuludeklaratsiooni tabeli 5.1 osas II. Sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakset ega kogumispensioni makset töötaja iseenda eest deklareerida ega maksta ei saa, välja arvatud juhul, kui tööandja on teda volitanud end Maksu- ja Tolliametis esindama ja seda tööandja eest tegema.
- Kui inimene osutab Eestis viibides välisriigi tööandjale lühiajalist ajutise iseloomuga väiksemahulist teenust võlaõigusliku lepingu alusel, on töötajal võimalus tasu maksustamiseks valida ettevõtluskonto. Sellisel juhul saab tasutud ka sotsiaalkindlustuse maks. Ettevõtluskonto tulu on inimese tuludeklaratsioonis eeltäidetud ja täiendavaid makse sellelt tasuma ei pea.
- Kui inimene osutab välisriigi tööandjale püsivalt teenust Eestis viibides võlaõigusliku lepingu alusel, tuleb ettevõtlus registreerida Eesti äriregistris kas füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE) või äriühinguna ja deklareerida vastavalt ettevõtlustulu, tasuda FIE maksukohustused või äriühingu tööandja ja töötaja maksukohustused.
-
Volikogu liikmed
KOKS § 22 lg 1 p 21 kohaselt kuulub volikogu pädevusse volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvitise määramine või aseesimeestele hüvitise määramine ja p 22 kohaselt – volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine.
Tasu maksustamine
Sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lg 1 p 3 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu ametnikule makstud palgalt ja muudelt tasudelt. Ametnik käesoleva seaduse tähenduses on ka avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 2 lõikes 3 nimetatud isik, sealhulgas on seal nimetatud KOV üksuse volikogu liige (ATS § 2 lg 3 p 9).
Volikogu liikmele volikogu tööst osavõtu eest makstav tasu maksustatakse sotsiaalmaksuga SMS § 2 lg 1 p 3 alusel ja kohustusliku kogumispensioni maksega (kui volikogu liige on kohustatud isik) KoPS § 7 lg 1 alusel.
Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 40 lg 1 p 1 kohaselt makstakse töötuskindlustusmakset kindlustatule makstud töötasult, palgalt ja muudelt tasudelt kindlustatule ja tööandjale kehtestatud töötuskindlustusmakse määras.
Kindlustatuks loetakse töötaja, ametnik, võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav füüsiline isik, riiklik lepitaja, valla- või linnavalitsuse liige, osavalla- või linnaosavanem, pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasasolev mittetöötav abikaasa ja Eesti Vabariigi välisesinduses töötava teenistujaga kaasasolev mittetöötav abikaasa, kui nad on maksnud töötuskindlustusmakseid käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras (TKindlS § 3 lg 1.)
Kindlustatuks ei loeta kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu liiget (TKindlS § 3 lg 2 p 4).
Eeltoodust lähtudes ei kuulu volikogu liikmele volikogu tööst osavõtu eest makstav tasu (sh volikogu esimehe või aseesimehe palk) töötuskindlustusmaksega maksustamisele.
Volikogu liikmele tehtud väljamaksed deklareeritakse maksudeklaratsiooni TSD lisas 1 väljamakseliigi (kood 1020) 13 all.
Hüvitise maksustamine
Hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel ei maksustata sotsiaalmaksuga, töötuskindlustus- ja kogumispensionimaksetega. Kui hüvitis on maksustatav erisoodustusena tulumaksuseaduse § 48 alusel, siis makstakse hüvitiselt sotsiaalmaksu SMS § 2 lg 1 p 7 alusel. Ilma kulutust tõendava dokumendita makstavat hüvitist maksustatakse sarnaselt tasu maksustamisega.
-
Valla- või linnavalitsuse (edaspidi valitsus) liikmed
Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem või linnapea ja valitsuse liikmed.
KOKS § 22 lg 1 p 19 kohaselt kuulub volikogu pädevusse vallavanemale või linnapeale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu, lisatasu, hüvitise, toetuse ja soodustuste määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine.
KOKS § 49 lg 42 kohaselt võib volikogu otsusel valitsuse liikme ametikoht olla palgaline. Vallavanemale või linnapeale ja valitsuse liikmele ei või maksta sellist lisatasu, hüvitist või toetust ega rakendada tema suhtes selliseid soodustusi, mida volikogu ei ole otsustanud.
Seega võivad valitsuse liikmed olla palgalised ja mittepalgalised. Palgalised valitsuse liikmed saavad palka valitsuse liikmena volikogu poolt määratud suuruses. Mittepalgaline valitsuse liige kinnitatakse volikogu poolt valitsuse liikmeks ja talle võidakse maksta valitsuse liikme kohustuste täitmise eest hüvitist.
Sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lg 1 p 3 kohaselt loetakse ametnikuks selle seaduse tähenduses ka ATS § 2 lg 3 nimetatud isikud, sealhulgas on seal nimetatud valla- või linnavalitsuse liiget (ATS § 2 lg 3 p 10) ja osavalla- või linnaosavanemat (ATS § 2 lg 3 p 11).
Valitsuse liikmele makstav tasu (palk või hüvitis) maksustatakse sotsiaalmaksuga SMS § 2 lg 1 p 3 alusel ja kohustusliku kogumispensioni maksega (kui valitsuse liige on kohustatud isik) KoPS § 7 lg 1 alusel.
Töötuskindlustuse seaduse (TKindlS) § 3 lg 1 kohaselt loetakse kindlustatuks valla- või linnavalitsuse liige, osavalla- või linnaosavanem. Eeltoodust lähtudes kuulub valitsuse liikmele valitsuse tööst osavõtu eest makstav tasu (palk või hüvitis) maksustamisele töötuskindlustusmaksetega.
Hüvitis maksustatakse sotsiaalmaksuga, töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni maksega vaid juhul, kui tegemist ei ole ülesannete täitmisega seotud dokumentaalselt tõendatud kulude hüvitamisega.
-
Volikogu või valitsuse komisjonide töös osalevate teiste isikute tasude maksustamine
KOKS § 47 „Volikogu komisjonid“ lõike 1 kohaselt võib volikogu moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed ja aseesimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt sätestatakse volikogu komisjoni tegevuse alused ja kord valla või linna põhimääruses.
KOKS § 49 lg 11 kohaselt kehtestab volikogu valla- ja linnavalitsuse täpsema töökorra, komisjonide moodustamise alused ja korra ning tegevuse alused.
Volikogu poolt määratud tasusid, mida makstakse komisjonide tööst osavõtu eest teistele komisjoni liikmetele, kes ei ole ametnikud SMS § 2 lg 1 p 3 tähenduses, maksustatakse sotsiaalmaksuga SMS § 2 lg 1 p 9 alusel kui õigusakti (volikogu määrus) alusel töö tegemise eest makstav tasu ja kogumispensioni maksega (kui komisjoni liige on kohustatud isik) KoPS § 7 lõike 1 alusel.
Kui seoses isiku tööga komisjonis ei teki töö-, teenistus- ega võlaõigussuhet omavalitsusüksuse ja komisjoni liikme vahel, siis ei ole sellise tegevuse osas komisjoni liige töötuskindlustusega kindlustatuks, kuna TKindlS määratleb kindlustatu mõiste üheselt, ja sellisele komisjoni liikmele tehtavad väljamaksed ei kuulu maksustamisele töötuskindlustusmaksetega. Selliseks isikuks võib olla näiteks sama valla või linna õpetaja, arst või muu äri- või mittetulundusühingu töötaja jms.
-
Volikogu või valitsuse liikmetele makstud tasult tulumaksu kinnipidamine ja maksudeklaratsiooni vormil TSD deklareerimine
Tulumaksuseaduse (TuMS) § 13 lg 1 kohaselt maksustatakse tulumaksuga kõik rahalised tasud, mida makstakse töötajale või ametnikule. Ametnik käesoleva seaduse tähenduses on ka ATS § 2 lõikes 3 nimetatud isik ehk muuhulgas KOV üksuse volikogu liige, valla- või linnavalitsuse liige, osavalla- või linnaosavanem. Volikogu liikmele, valla- või linnavalitsuse liikmele, osavalla- või linnaosavanemale volikogu, valitsuse või nende komisjonide tööst osavõtu eest makstud tasu (palk või hüvitis) maksustatakse tulumaksuga TuMS § 13 lg 1 alusel väljamakse tegemise kuul maksu kinnipidamise teel TuMS § 41 punkti 1 alusel.
Kui seoses isiku tööga komisjonis ei teki töö-, teenistus- ega võlaõigussuhet omavalitsusüksuse ja komisjoni liikme vahel, siis temale KOV üksuse õigusakti alusel makstavalt tasult peetakse tulumaks kinni TuMS § 41 punkti 13 alusel.
Kõik eelnimetatud väljamaksed deklareeritakse vormi TSD lisas 1 väljamakse liigi koodi 10 all.
Alates 15.04.2024 maksab Eesti Kultuurkapital loometöötoetuse asemel loometöötasu vastavalt Eesti Kultuurkapitali seaduse § 2 lõikele 3.
Eesti Kultuurkapital sõlmib loometöötasu saajaga käsunduslepingu ning registreerib tasu saaja töötamise registrisse.
Loometööks ette nähtud tasu jagatakse loomeperioodi kuude arvuga ja makstakse välja igas kuus. Loometöötasu makstakse loometöötasu saajale välja kui töötasu ning väljamakse deklareeritakse maksudeklaratsioonil TSD. Loometöötasu maksustatakse kõigi tööjõumaksudega, sh tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustusmaksed ja liitunud isiku puhul kogumispensioni makse.
Eesti Kultuurkapital esitab tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (vorm TSD) iga kuu 10. kuupäevaks.
Loometöötasu taotlemist ja maksmist reguleerib Eesti Kultuurkapital.
Kasumi maksustamine
Eestis on kehtiv ettevõtte tulumaksuga maksustamise kord, kus kasumi maksustamise hetk on tõstetud selle saamiselt jaotamise hetkele.
Kasumi jaotamine toimub dividendina, likvideerimisjaotisena, osakapitali muutmisena või varjatud kasumieraldisena ning see on maksustatav kasumit jaotava äriühingu tasandil ettevõtte tulumaksuga.
Eesti residendist äriühing ning mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuv püsiv tegevuskoht maksab ettevõtte tulumaksu jaotatud kasumilt selle jaotamisel, tulumaks arvutatakse netosummalt alates 2025. aastast 22/78.
Äriühingu kasumi tulumaksu määr on 22% nagu üldine tulumaksu määr Eestis, kuid netosumma maksustamisel on vaja kasutada 22/78, et saada sama tulemus, mis võrdub saadud kasumi tulumaksu määraga 22%.
Dividendi saaja tulult üldiselt tulumaksu Eestis kinni ei peeta, sest alates 2025. aastast ei kehti Eestis enam regulaarselt makstava dividendi madalamat maksumäära. Kui Eesti äriühingul on madalama maksumääraga (14/86) maksustatud dividendi jääk, mille ta maksab edasi füüsilisele isikule, siis peab äriühing üleminekusätte alusel jätkuvalt dividendi väljamakselt kinni pidama 7%.
Madalama maksumääraga maksustatud dividendi jäägile saab jätkuvalt kohaldada maksulepingu määra mitteresidendi saadud dividendile, juhul kui tema residendiriigiga sõlmitud maksulepingus on soodsam määr ette nähtud ning saaja kohta on Maksu- ja Tolliametile esitatud kehtiv residentsustõend.
Juhime tähelepanu, et ettevõtte tulumaksule, mida makstakse dividendi jaotamise või kasumi väljaviimise hetkel, ei kohaldu maksulepingute artikli 10 maksumäär, sest Eesti residendist äriühingu kasumi tulumaksuga maksustamist nimetatud säte ei piira.
Ettevõtte tulumaksuga maksustatakse Eesti residendist äriühingu ning mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu antud erisoodustused, kingitused ja annetused, vastuvõtukulud ning kulud ja väljamaksed, mis ei ole ettevõtlusega seotud.
Kõigil viimastel juhtudel korrutatakse maksustatav tulu määraga 22/78.
Eesti residendist äriühingul või mitteresidendil, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht, puudub kohustus esitada Eestis ettevõtte tuludeklaratsiooni, olenemata kasumist või kahjumist.
Tulumaks määratakse igakuiselt vormi TSD lisadel, olenevalt tulumaksuga maksustatava väljamakse kuust.
Tulumaksuseaduses on ettevõtte tulumaksust ette nähtud vabastusi vältimaks topeltmaksustamist, kuid palume konkreetsete tingimuste kohta uurida tulumaksuseadust. Alates 2025. aastast:
| Dividendi maksja | Dividendi maksja tulumaks | Dividendi saaja | Dividendi saaja tulult kinnipeetav tulumaks | Dividendi saaja lõplik tulumaksukohustus Eestis |
|---|---|---|---|---|
| Eesti residendist äriühing | 22/78 | Residendist füüsiline isik; mitteresidendist füüsiline või juriidiline isik |
0 | 0 |
| Eesti residendist äriühing, kui on madalama maksumääraga (14/86) maksustatud dividendi jääk | Mitteresidendist juriidiline isik | 0 | 0 | |
| Residendist füüsiline isik | 7% | 7% | ||
| Mitteresidendist füüsiline isik | 7% või maksulepingu soodsam määr 5% või 0% | 7% või maksulepingu soodsam määr 5% või 0% | ||
| Eesti residendist äriühing | 22/78 | Residendist juriidiline isik, osalus vähem kui 10% | 0 | 22/78 |
| Residendist juriidiline isik, osalus vähemalt 10% | 0 | 0 | ||
| Rahalises või mitterahalises vormis kasumi väljaviija | Maksja ettevõtte tulumaks | |||
| Mitteresidendi Eesti püsiv tegevuskoht | 22/78 |
Viimati uuendatud 09.01.2026
