Lähetatud töötajat eristab töölähetusel viibivast töötajast eelkõige asjaolu, et lähetatud töötajal on alati konkreetne vastuvõtja ehk teenusesaaja, näiteks kontserni kuuluv ema- või tütarettevõte. Vastavad mõisted on defineeritud Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse §-s 3 ja töölepingu seaduse §-s 21.

Lähetatud töötaja

Lähetatud töötajaga on tegemist juhul, kui:

  • töö tegemise kohaks on Eesti, mitte see välisriik, kus töötaja tavaliselt töötab;
  • töötamine on ajutise iseloomuga, st töötaja ei koli Eestisse püsivalt elama ja töötama;
  • töötajal on Eestis konkreetne vastuvõtja ehk teenusesaaja, näiteks kontserni kuuluv ema- või tütarettevõte.

Töölähetuses viibiv töötaja

Töölähetuses viibiva töötajaga on tegemist juhul, kui töötaja saadetakse tööandja poolt tööülesandeid täitma kokku lepitud töötamise kohast Eestisse, kuid üldjuhul mitte kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks.

Töötaja ja tööandja võivad lähetuse osas kokku leppida ka pikema tähtaja.

Ülevaade töötasu maksustamisest

Ülevaate töötasu maksustamisest annavad joonis 1 (tööandjaks on välisriigi äriühing) ja joonis 2 (tööandjaks on Eesti äriühing või Eestis tööandjana tegutsev mitteresident või mitteresidendi Eestis asuv püsiv tegevuskoht).

Joonistel kasutatud lühendid

TM – füüsilise isiku tulumaks
SM – sotsiaalmaks
TkindlM – töötuskindlustusmakse
KoPM – kohustatud isiku puhul kohustuslik kogumispensioni makse
A1 – tõendi omaniku suhtes kohaldatavaid sotsiaalkindlustuse õigusakte käsitlev tõend

Joonis 1. Töölähetusel töötaja (mitteresidendi) ja lähetatud töötaja (mitteresident) töötasu maksustamine Eestis, kui tööandjaks on välisriigi äriühing (mitteresident)

Tööandjaks on välisriigi äriühing

 
 
Joonis 2. Eestis töötava residendist töötaja ja mitteresidendist töötaja töötasu maksustamine Eestis, kui tööandjaks on Eesti äriühing või Eestis tööandjana tegutsev mitteresident või mitteresidendi Eestis asuv püsiv tegevuskoht

Tööandjaks on Eesti äriaühing või Eestis tööandjana tegutsev mitteresident või mitteresidendi Eestis asuv püsiv tegevuskoht

* Alates 1. jaanuarist 2022 on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liikmesriigi (EL liikmesriigid, Island, Liechtenstein, Norra) residendist füüsilisel isikul sarnaselt Eesti residendiga õigus maksuvabale tulule jooksvalt, st igakuiselt töötasu saamisel. Selleks tuleb mitteresidendil esitada maksu- ja tolliametile oma residentsustõend ja tööandjale avaldus Eesti maksuvaba tulu (2023. aastal kuni 654 eurot) kohaldamiseks.

2022. aasta eest on mitteresidendist füüsilisel isikul, kes on EMP liikmesriigi resident, õigus Eesti maksuvaba tulu kohaldamiseks esitada tuludeklaratsioon ning sellega saada tagasi Eestis enamkinnipeetud tulumaks.

Mõisteid „renditöö“ ja „kasutajaettevõtja“ seletavad töölepingu seadus ja Tööinspektsiooni juhendmaterjalid. Tulumaksuseadus nendele mõistetele maksuõiguslikku eritähendust ei anna.

Viimati uuendatud 04.07.2023

Kas sellest lehest oli abi?