Tolliväärtus

Tolliväärtus on imporditava kauba väärtus, mille alusel määratakse deklareeritavale kaubale väärtuse järgi arvestatavad maksud.
  • Tolliväärtus on lisaks kaupade klassifitseerimisele ja päritolule kolmas element, millest (enamasti) oleneb imporditud kauba tolli- ja käibemaksusumma suurus. Maksud arvutatakse protsendina kauba tolliväärtusest.
  • Tolliväärtuse määrab ja deklareerib deklarant (kauba omanik või tema volitatud isik).
  • Kauba tolliväärtuse määramiseks on kuus erinevat meetodit, millest esimene ja peamine on tehinguväärtuse meetod.
  • Tehinguväärtus kujuneb kauba eest tegelikult makstud või makstavast hinnast (mida ostja maksis või maksab müüjale) ja sellele hinnale lisatavatest (või sellest lahutatavatest) kulutustest (liidu tolliseadustiku artiklid 71 ja 72).
  • Kui tolliväärtust ei ole võimalik määrata tehinguväärtuse meetodil, määratakse see liidu tolliseadustiku artiklis 74 sätestatud teiseste meetoditega.

Kaubale tolliväärtuse määramine

Tolliväärtus on tollis kogutavate maksude üks aluseid – kauba tolliväärtusest oleneb makstava tollimaksu ja käibemaksu suurus.

Tollimaksu suuruseks on enamasti teatud protsent kauba tolliväärtusest. Seda nimetatakse ad valorem -tollimaksuks. Eesti Tollitariifistikust (ETT) on võimalik leida kogu info kaubakoodide, kaubale rakendatavate meetmete ja maksumäärade kohta. Teavet jagab ka tolliinfo e-posti aadressil [email protected] ja telefonil 880 0814.

Imporditavate kaupade käibemaksuga maksustatava väärtuse moodustavad tolliväärtus ja kõik importimisel tasumisele kuuluvad maksud (edaspidi impordimaksud) ning muud kauba sihtkohta toimetamisega seotud kulud, sealhulgas tolliväärtusesse arvamata vahendustasu, pakkimis-, veo- ja kindlustuskulud kuni esimese sihtkohani Eesti territooriumil. Reeglid selleks on kehtestatud ELi käibemaksudirektiivis ja käibemaksuseaduses.

Tolli kohustuseks on koguda ja koostada kaubandusstatistikat Eesti ja ELi jaoks. Importija, deklarandi kohuseks on deklareerida kauba tolliväärtus impordi tollideklaratsioonil. Tolliväärtus tuleb deklareerida „statistilise väärtuse” lahtris, olenemata sellest, kas ad valorem tollimaks tuleb maksta või mitte.

Juhendid abiks tolliväärtuse määramisel ja deklareerimisel

Alates 1. jaanuarist 2020 hakkas kehtima uus versioon Rahvusvahelise Kaubanduskoja egiidi all koostatud ja publitseeritud rahvusvaheliste kaubandusreeglite kogumikust - Incoterms® 2020.

Võrreldes varasema versiooniga - Incoterms 2010, ei ole suuri muudatusi klauslite nimetustes. Incoterms 2010 tarneklausel DAT asendus tarneklausliga DPU.

Süsteemis Complex on võimalus kasutada tarnetingimusi Incoterms 2000, Incoterms 2010 ja Incoterms 2020 loetelust.

Lisainfo

Rahvusvahelise Kaubanduskoja (International Chamber of Commerce, ICC) juhendmaterjal „Incoterms® 2020"

Juhend on abiks Euroopa Ühendusse imporditava kauba tolliväärtuse määramisel ning ostukomisjonitasude käsitlemisel tolliväärtuses.

  • LTS artikli 71 lg 1 a) (i) kohaselt lisatakse imporditud kauba tolliväärtuse määramisel kauba eest tegelikult makstud või makstavale hinnale komisjoni- ja vahendustasu, välja arvatud ostukomisjonitasu.
  • LTS artikli 72 lg e) alusel ei kuulu ostukomisjonitasu tolliväärtusesse.
     

Õiguslikud alused

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 952/2013

9. oktoober 2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (edaspidi LTS) artikkel 53

Ostukomisjonitasu tähendab makset, mida importija maksab ostuagendile tema poolt osutatud teenuste eest kauba ostmisel, mille tolliväärtust määratakse. Ostukomisjonitasu on tavaliselt määratud teatud protsendina kauba hinnast.

Ostuagendiks loetakse vahendavat isikut, kes ostab ja müüb kaupa enda või importija nimel, kuid alati importija ülesandel.

Ostuagendile antavad tööülesanded võivad olla järgnevad:

  • leida ostjale soovitud kauba tarnijad;
  • selgitada müüjale, millist kaupa ostja soovib;
  • koguda kokku kaubanäidised ostjale näitamiseks; 
  • osaleda ostu-müügilepingu sõlmimisel, jälgides, et ostja saaks osta võimalikult kasulikel tingimustel; 
  • kindlustada kauba, organiseerida kohaletoimetamise ja hoiustamise; 
  • organiseerida kaupade kohaletoimetamise erinevatelt müüjatelt; 
  • valmistada kõikide ostetud kaupade arved ostjale esitamiseks.

Komisjoni- ja vahendustasude arvestamine kauba tolliväärtusesse

Komisjoni- ja vahendustasude arvestamine kauba tolliväärtusesse sõltub vahendajate poolt osutatud teenuste täpsest iseloomust. Kui vahendaja tegutseb omal kulul ja/või tal on kauba suhtes omaniku huvid, siis ei saa teda pidada ostuagendiks.

Näide

Sellised vahendajad on eksportivad ettevõtted või vahendajad, kes küll täidavad samasuguseid ülesandeid kui ostuagendid, kuid neil on kõnesolevas tehingus mängus ka omanikuhuvid, nad määravad tehingutingimusi või kontrollivad hinda, mida importija peab maksma kauba eest.

Põhjendamaks ostu komisjonitasu mahaarvamist tolliväärtusest võidakse nõuda kauba hinna selgitamisel lisadokumente.
Tõendavate lisadokumendina aktsepteeritakse:

  • müüja kaubaarve originaali;
  • müügilepingu müüja eksemplari;
  • ostja ja ostuagendi vahel sõlmitud lepingut.

Ostukomisjonitasu tuleb lisada kauba väärtusesse, mille põhjal arvutatakse käibemaks.

Näidiste tolliväärtus

Kui tegemist on saadetud näidistega, mille eest te ei ole maksnud või maksate sümboolse hinna, siis see ei vabasta kauba deklareerimisest selle õige (reaalse) väärtusega.

Kuna näidiste tellimise ja saatmise puhul ei ole üldjuhul tegemist ostu-müügi tehinguga, tuleb näidistele määrata tolliväärtus kasutades teiseseid meetodeid. Kõige lihtsam on paluda kauba saatjat esitada dokument, millest nähtub näidise väärtus juhul, kui see oleks Teile müüdud. Samuti võite kasutada identsete/sarnaste kaupade tehinguväärtust, kui kaubasaaja on eelnevalt/samal ajal Teile müünud identseid/sarnaseid tooteid. Sellisel juhul on kauba väärtuse tõendamiseks selliste kaupade arve. Kindlasti peab Teil olema tollile esitamiseks leping kauba saatjaga, millest on näha, et näidiste saatmine on eelnevalt kokku lepitud ja poolte poolt aktsepteeritud.

Kui näidise väärtus on tõesti madalam, kui tegeliku kauba väärtus, on vaja esitada tollile põhjendus.

Toll kontrollib deklareeritud näidiste tolliväärtust ja juhul, kui see ei ole tollile vastuvõetav, võib toll paluda deklarandil muuta kauba tolliväärtus reaalseks või määrab vajadusel ise uue väärtuse kasutades tolli andmebaasis olemasolevaid andmeid.

Maksuvabastus näidistele

Teatud juhul on võimalik saada väikese väärtusega näidistele tolli- ja käibemaksuvabastus. Tollimaksuvabastusi sätestab Nõukogu määruse 1186/2009 artikkel 86.

Maksuvabastust kohaldatakse üksnes juhul, kui näidiseid kasutatakse üksnes nende esindatava kaubaliigi tellimuste saamiseks impordi eesmärgil. Teatud juhtudel võib toll nõuda, et sellised näidised oleks muudetud lõplikult kasutuskõlbmatuks rebimise, augustamise või selge ja kustutamatu märgistusega.

Deklaratsioonile märgitakse lisakood C30 ja lisadokumentidena esitatakse näidise väärtust tõendav dokument ja leping kauba saatjaga.

Küsimuste korral soovitame pöörduda tolliagentide poole või saata e-kiri Maksu- ja Tolliametile aadressil [email protected].

Käesolev juhendkiri on ettenähtud teadmiseks ja juhindumiseks tolliametnikele ja deklarantidele Euroopa Liitu imporditava, kahjustunud või muul põhjusel väheväärtuslikule kaubale tolliväärtuse määramisel.

Kahjustunud ja riknenud kaubaks võib lugeda:

a) kaupa, mis on kahjustunud tarne käigus või ka enne tarne alustamist, kuid ostu-müügi leping ei näe ette kauba madalat kvaliteeti ja väärtust. Teisisõnu, müügilepingu esemeks on tavalise väärtusega (kvaliteetne) kaup, edaspidi kahjustunud kaup;

b) madalaväärtuselist kaupa, mis on ühtlasi ka müügi lepingu esemeks (riknenud või kahjustunud kaup, jäätmed jms). Teisisõnu, imporditakse tavalise väärtusega kaubast madalama väärtusega kaupa ja see on ostu-müügilepingus (soetuslepingus) fikseeritud, edaspidi madalaväärtuseline kaup.

1. Kahjustunud kaup

Kahjustunud kaup võib olla täielikult kahjustunud või osaliselt kahjustunud.

Lisaks sellele võib:

a) ostja (kauba saaja) nõustuda siiski kauba vastuvõtmisega. Sellisel juhul on teatud tingimuste täitmisel võimalik kauba tolliväärtuse vähendamine (väiksema tolliväärtuse määramine, kui ostu-müügi lepingus sätestatud);

b) ostja ei nõustu kaupa vastu võtma ja kaup saadetakse tagasi või hävitatakse.

1.1 Ostja nõustub kauba vastuvõtmisega ja kaup tuleb deklareerida vabasse ringlusse

Kauba tolliväärtuse määratakse LTS artiklites 69–74 ja RA artiklites 127–146 sätestatud alustel.
Kahjustunud kaubale tolliväärtuse määramisel tuleb arvesse võtta seda, kas kaup on kahjustunud täielikult või osaliselt, samuti arvestatakse ajahetke, mil kaup kahjustus.

Tolliväärtuse määramisel peab kauba kahjustumine olema tolli rahuldaval viisil tõendatud.

Kauba kahjustumist tõendavate dokumentidena aktsepteeritakse:

  • müüja kaubaarvet või kreeditarvet/teadet;
  • kauba tolliläbivaatust teostanud tolliametniku tunnistust;
  • Tervisekaitseinspektsiooni või muu pädeva asutuse tõendit;
  • tolli ja importija poolt aktsepteeritud ametliku eksperdi hinnangut kauba kahjustumise kohta;
  • kauba kindlustusakti vms kindlustusdokumenti.

Kui kauba kahjustumine on tolli rahuldaval viisil tõendatud, siis on võimalik võtta tolliväärtuse määramisel arvesse kahjustumisest tingitud kauba väärtuse vähenemine, kui lisaks on täidetud RA artiklis 132 toodud tingimused.

Kui müüja korrigeerib kauba eest tegelikult makstud või makstavat hinda ostja kasuks, siis võib seda LTS artikli 70 lõike 1 kohase tolliväärtuse määramisel arvestada juhul, kui täidetud on järgmised tingimused:

a) kaup oli defektne vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsiooni aktsepteerimise hetkel;

b) müüja korrigeeris defekti kompenseerimiseks hinda, et täita üht järgmist kohustust:
- enne tollideklaratsiooni aktsepteerimist võetud lepinguline kohustus;
- kauba suhtes kohaldatav seadusjärgne kohustus;

c) hinda on korrigeeritud ühe aasta jooksul pärast tollideklaratsiooni aktsepteerimise kuupäeva.

Võttes arvesse kahjustumisest tingitud kauba väärtuse vähenemist, korrigeeritakse tegelikult makstud või makstavat hinda ning määratakse kauba tolliväärtus tuginedes LTS artiklitele 70 ja 71.

Kauba ümbermääratud hind võib sisaldada müüjapoolset hüvitust või on hinnakorrigeerimisel arvestatud müüja sooviga vältida kulutusi, mis kauba tagastamisega kaasnevad, või mõlemaid mainitud juhtumeid.

Lähtudes LTS artiklist 74 lg 3 vähendatakse kauba eest tegelikult makstud või makstavat hinda võrdeliselt:

  • lähtudes ostjast ja müüjast sõltumatu eksperdi hinnangust;
  • vastavalt kuludele, mis on seotud kauba parandamisega või uuendamisega;
  • tulenevalt kauba kindlustuslepingust.

Tuginedes kauba kahjustusest tingitud tolliväärtuse vähenemise leidmisel kindlustuslepingule, ei pruugi tulemus olla täpne, kuna kaup võib olla üle- või alakindlustatud.

Kui kindlustusfirma hüvitab importijale kahjustusest tingitud hinna vahe ning kauba eest tegelikult makstud või makstavat hinda ei muudeta, siis tuleb kauba tolliväärtuse määramisel kahjustumine arvesse võtta.

Näide: Importija poolt esitataval kaubaarvel olev hind on 1000 eurot. Kaup on kahjustunud müüjaga lepingusõlmimise ning kauba vabasse ringlusse lubamise vahelisel ajal 40% ulatuses, siis vastavalt kindlustuslepingule on kindlustusfirma kohuseks hüvitada kogu kahjustunud osa.

Kindlustusfirma hüvitab importijale kauba kahjustunud osa, kuid müüja uut kaubaarvet ei väljasta. Kauba tolliväärtuse määramisel, tuleb ikkagi arvesse võtta kauba kahjustumine 40% ulatuses.

Osaliselt kahjustunud kauba importimise korral, võib tolliväärtuse määramise aluseks olla kauba eest tegelikult makstud või makstav hind, lähtudes LTS artiklis 70 sätestatust.

Kui riknenud kauba eest tehtud ainukesed maksed on kulutused kauba impordile (näiteks veokulud, kindlustus jne), peab imporditav kaup iseenesest olema väärtusega, mis muudab nende importimise põhjendatuks. Tolliväärtuse määramise aluseks tuleks võtta LTS artikkel 74 lg 3 (varumeetod), arvestades kauba seisundit ja kõiki muid elemente, mis võivad kauba väärtust mõjutada.

Näide: imporditakse autovrakke eesmärgiga kasutada neis sisalduvaid osi tagavaraosadena.

1.2 Ostja ei nõustu kaupa vastu võtma

Kui kaup on täielikult või osaliselt kahjustunud müüjaga lepingu sõlmimise ja vabasse ringlusse lubamise vahelisel ajal ja ostja ei nõustu kaupa vastu võtma, võib esitada tollile taotluse tollimaksude vähendamiseks, tingimusel et kahjustunud kaupa pole kasutatud. Kauba esialgne kasutamine on lubatud juhul, kui see on vajalik kauba kahjustumise või lepingu tingimustele mittevastamise kindlaks tegemisel, ning kaup reeksporditakse või hävitatakse LTS artikli 118 lõike 2 või 4 alusel.

Kauba hävitamiseks tuleb importijal tollile esitada taotlus (vt rahandusministri 03.07.2017. a määrus nr 56 „Täpsustavad juhised seestöötlemise tolliprotseduuri kasutamiseks").

Kui importija on tollimaksu tasunud enne kauba vastu võtmist ning tollile tõendatakse, et kaup oli kahjustunud juba tollideklaratsiooni aktsepteerimise ajal, siis makstakse tollimaks tagasi või seda vähendatakse tolliseadustiku artikli 118 alusel. Eelpool mainitud juhul tuleb esitada tollile tagasimaksmise taotlus ühe aasta jooksul (erandjuhtudel on võimalik pikem periood) arvestades kuupäevast, kui tollimaksu summa võlgnikule teatati.

2. Madalaväärtuseline kaup ja jäätmed

2.1 Madalaväärtuseline kaup

Kui ostu-müügi tehingu esemeks on kaup, mille väärtus on madal tulenevalt halvast kvaliteedist (mis on riknenud või muul viisil määrdunud, katkine jne), on üldjuhul kauba tolliväärtuseks tehinguväärtus vastavalt LTS artiklile 70.

Sellise kauba import tekitab tollis tavaliselt küsimusi, sest kauba hind on tunduvalt odavam, kui tavalise kvaliteediga kauba puhul. Sellisel juhul peab kauba importija olema valmis selgitama tollile tehingu asjaolusid, kindlasti palub toll esitada kõik asjakohased dokumendid – arve, leping, transpordidokumendid, maksekorraldused jms.

2.2 Jäätmed

Toksiliste ja ohtlikke jäätmete importimisel ei saa kauba tolliväärtust määrata tulenevalt LTS artiklitest 70 ja 74 lg 2 (teisesed meetodid, v.a varumeetod), vaid tuleb aluseks võtta artiklis 74 lg 3 sätestatu (varumeetod).

Importides hävitamiseks mõeldud toksilisi ja ohtlikke jäätmeid, millele rakendub väärtuseline (ad valorem) tollimaksumäär, võivad kauba impordiga seonduvad ainsad kulutused olla eksportija poolt kantavad jäätmete hävitamis-, transpordi- ja kindlustuskulud. Sel juhul võib jäätmetel olla vaid väike või mittekaubanduslik väärtus, mis tõttu on tolliväärtusena aktsepteeritav nn sümboolne väärtus.

Kui importija saab jäätmete importimisest kasu (nt kasutab imporditavaid jäätmeid kütusena), siis tuleb kauba tolliväärtuse määramisel ka jäätmete eest saadav kaubanduslik tulu arvesse võtta.

Lisaks palume tutvuda ka Euroopa Komisjoni juhisega, mis on leitav TAXUDi lehel olevast dokumendist „Compendium of customs valuation 2021“ nimetusega „Commentary No 15: Valuation of waste".

Jäätmete importi liidu tolliterritooriumile reguleerivad liidu tolliseadustiku artiklites 69-76 ja liidu tolliseadustiku rakendusmääruse artiklites 127-146 osutatud liidus kohaldatavad tolliväärtuse määramise üldeeskirjad.

Kauba tolliväärtusesse arvatakse imporditud kauba veo- ja kindlustuskulud ning laadimis- ja käitlemiskulud (liidu tolliseadustiku artikkel 71 lõige 1 punkt e). Nimetatud kulud, mis on seotud imporditud kauba veoga, arvatakse tolliväärtusesse kuni kohani, kus kaup tuuakse liidu tolliterritooriumile. 

Loetletud kulud lisatakse kauba hinnale ainult objektiivsete ja mõõdetavate andmete alusel (tolliseadustiku artikkel 71 lõige 2).

Kauba veokulud pärast selle ühenduse tolliterritooriumile toomist tolliväärtuse hulka ei kuulu (tolliseadustiku artikkel 72 punkt a).

Veokulusid hinnatakse proportsionaalselt kauba liidu tolliterritooriumile toomise kohani ja sellest edasi läbitud vahemaaga, kui tollile ei esitata tõendeid kulude kohta, mis oleks võinud kaasneda kauba vedamisega liidu tolliterritooriumile toomise kohani harilikult rakendatavate kaubaveohindade alusel (komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/2447 artikkel 138 lg 1).

Viimati uuendatud 23.02.2024

Kas sellest lehest oli abi?