Pakend

Pakendiaktsiisiga maksustatakse pakendiettevõtja poolt Eestis turule lastud kauba pakend. Pakendi maksustamisel aktsiisiga lähtutakse eelkõige tegelikust taaskasutuse tulemusest. Aktsiisimaksja, kes ei ole täitnud taaskasutamise määra, maksab aktsiisi määrast puudu jääva pakendikoguse eest.

Pakend kaitseb kaupa teekonnal tootjast tarbijani, aitab säilitada toote omadusi, võimaldab kaupa majanduslikult otstarbekalt vedada ja ladustada ning lihtsustab kauba käsitsemist.

Pakend kaitseb kaupa ka kahjuliku keskkonnamõju eest ning mõne kauba puhul (nt kemikaalid, naftasaadused, pesuained) ka keskkonda kauba eest.

Pakend ja pakendiaktsiisi maksja

  • Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks kauba kogu tsükli vältel tootja käest tarbija kätte jõudmiseni.
  • Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid.
  • Pakendid liigitatakse otstarbe, taaskasutuskordade ja materjali järgi.
  • Müügipakend ehk esmane pakend – lõppkasutajale või tarbijale müügikohas üleandmiseks määratud müügiühiku osa. Müügipakendiks loetakse ka pakend, mis on mõeldud ühekordseks kasutamiseks ja müügikohas täitmiseks. Tüüpiline müügipakend on nt lõpptarbijale müüdava toiduaine või esmatarbekauba pakend (nt jogurtitopsid, joogipudelid, kilekotid, karbid, tuubid, purgid, aga ka televiisori ümber olev pappkast).
  • Rühmapakend ehk teisene pakend – mõeldud teatud hulga müügiühikute rühmitamiseks müügikohas, sõltumata sellest, kas rühmapakend müüakse koos kaubaga lõppkasutajale või tarbijale või kasutatakse seda vaid kauba käsitsemise lihtsustamiseks, kauba kaitsmiseks või esitlemiseks, kusjuures rühmapakendit on võimalik eemaldada toote omadusi muutmata. Rühmapakend on nt pudelikast, müügipakendisse pakitud toodete pakendamiseks mõeldud pappkast, pakkekile jms.
  • Veopakend ehk kolmandane pakend – mõeldud teatud arvu müügiühikute või rühmapakendis kaupade käsitsemiseks ja veoks, et vältida veol kauba füüsilisi kahjustusi. Veopakendiks on näiteks kaubaalus, puidust raamid, metalllindid jms. Veopakendi hulka ei arvata maantee-, raudtee-, mere- ja õhuveokonteinereid.

Lugege rohkem: 

  • Korduskasutuspakend on pakend, mida on mõeldud ja kavandatud kasutada oma esialgsel otstarbel mitmeid kordi. Korduskasutuspakendi hulka võib arvata nt klaasist korduskasutuspudelid, korduskasutuses olevad kaubaalused, metallvaadid jms.
  • Ühekorrapakend on pakend, mis on mõeldud üksnes ühekordseks kasutamiseks. Ühekorrapakend (nt plastpudel, kilekott jms) muutub pärast kasutamist jäätmeks.

Pakendimaterjali liigid on klaas, plast, paber ja kartong, metall, puit ning muu materjal. Muu materjalina tuleb liigitada pakendimaterjalid, mida eespool esitatud loetelus ei ole välja toodud (nt tekstiil).

Pakendatud kauba turule laskmise all mõistetakse pakendatud kauba esmakordset kättesaadavaks tegemist Eestis levitamise või kasutamise eesmärgil. Kui kaup pakendatakse ümber, siis ümberpakendatud kauba esmakordselt kättesaadavaks tegemist Eestis käsitatakse samuti pakendatud kauba turule laskmisena.

Pakendiaktsiisi maksjaks on pakendiettevõtja – isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa. Pakendiaktsiisiga maksustamisele kuulub pakendiettevõtja poolt Eestis turule lastud kauba pakend – nii kauba müügipakend, rühmapakend kui ka veopakend.

Aktsiisimaksja on kohustatud pidama kvartalite lõikes Eestis pakendatud kauba pakendite, imporditud ja teisest liikmesriigist soetatud kauba pakendite müümise, tasuta võõrandamise, vahetamise ja omatarbeks kasutusse võtmise arvestust pakendi massi ja pakendimaterjali liikide lõikes.

Aktsiisimaksja, kes korraldab ise oma turule lastud pakendite kogumise ja taaskasutamise on kohustatud pidama arvestust nende pakendite taaskasutamise kohta kvartalite lõikes.

Pakend maksustatakse aktsiisiga, kui pakendatud kaup müüakse, vahetatakse, võõrandatakse tasuta või võetakse Eestis omatarbeks kasutusse.

Eestis pakendatud kauba pakendilt maksab aktsiisi isik, kes laseb pakendatud kauba Eestis esmakordselt turule ning teeb selle levitamise või kasutamise jaoks kättesaadavaks.

Teisest Euroopa Liidu liikmesriigist soetatud kauba pakendilt maksab aktsiisi kaupa soetanud isik – isik, kes toimetab pakendatud kauba Eestisse teisest liikmeriigist ettevõtluse eesmärgil.

Kolmandas riigist imporditud kauba pakendilt maksab aktsiisi isik, kelle poolt või kelle eest deklareeritakse pakendatud kaup vabasse ringlusesse lubamise tolliprotseduurile Euroopa Liidu tolliseadustiku mõistes. Muudel juhtudel maksab sisseveetud kauba pakendilt aktsiisi isik, kellel tekib tollivõlg või kes kasutas pakendatud kaupa omatarbeks.

Pakendit ei maksustata aktsiisiga, kui pakendatud kaup toimetatakse Eestist teise liikmesriiki või eksporditakse kolmandasse riiki.

  • Pakendi massi määramisel võetakse arvesse pakendi mass koos selle komponentide ja pakendiga liidetud lisaelementidega nagu korgid, tihendid, sildid, kinnitusklambrid ja muud, ilma selles sisalduva kaubata.
  • Kui pakend koosneb erinevatest materjalidest ja need on üksteisest käsitsi eraldatavad, siis määratakse pakendi mass iga eraldatava pakendimaterjali liigi kohta eraldi, välja arvatud juhul, kui eraldatavad osad moodustavad pakendi kogumassist vähem kui 10%. Sel juhul arvatakse pakendi komponentide ja lisaelementide mass valdava pakendimaterjali liigi massi hulka.
  • Pakendijäätmete taaskasutus on jäätmekäitlustoiming, millega pakendijäätmed, neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud ja ka ettevalmistav tegevus eelnimetatud viisil pakendijäätmete kasutamiseks on taaskasutus. Pakendijäätmete taaskasutamine toimub pakendijäätmete ringlussevõtuna või energiakasutusena (taaskasutamine = ringlussevõtt + energiakasutus).
  • Pakendijäätmete ringlussevõtt on pakendijäätmetes sisalduva materjali töötlemine tootmisprotsessis, selleks et kasutada materjali kas esialgsel või muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, kuid välja arvatud energiakasutus (põletamine).
  • Pakendijäätmete energiakasutus on põletuskõlbliku pakendimaterjali kasutamine energia tootmiseks pakendijäätmete otsesel põletamisel eraldi või koos muude jäätmetega, kasutades ära tekkinud soojuse.
  • Pakendijäätmete taaskasutamise määr väljendab pakendijäätmete taaskasutamise sihtarvude täitmist. Taaskasutamise määr arvutatakse taaskasutatud pakendijäätmete ning sama perioodi jooksul turule lastud kauba pakendi massi suhtarvuna, mis on väljendatud massiprotsentides. Turule lastud kauba pakendi massi hulka ei arvata Eestist välja viidud kauba pakendi massi ja kasutusele võetud tagastatud korduskasutuspakendi massi, kui need on pakendiettevõtja poolt dokumentaalselt tõendatavad. Taaskasutatud pakendijäätmete massi hulka arvatakse Eestis taaskasutatud ja taaskasutamiseks välja veetud pakendijäätmete mass.

Aktsiisist on täielikult vabastatud:

  1. pakend, millele on pakendiseadusega kehtestatud tagatisraha, välja arvatud metallist joogipakend, ja millest taaskasutatakse iga pakendimaterjali liigist vähemalt 85%;
     
  2. metallist joogipakend, millest taaskasutatakse vähemalt 50%;
     
  3. muu pakend, mida pakendimaterjali liikide lõikes taaskasutatakse järgmises ulatuses:
    1. 70% klaasijäätmete kogumassist ringlussevõetuna;
    2. 70% paberi- ja kartongijäätmete kogumassist, kusjuures 60% kogumassist ringlussevõetuna;
    3. 60% metallijäätmete kogumassist ringlussevõetuna;
    4. 55% plastijäätmete kogumassist, kusjuures 45% plastijäätmete kogumassist ringlussevõetuna ja 22,5% plastijäätmete kogumassist uuesti plastiks töödelduna;
    5. 45% puidujäätmete kogumassist, kusjuures 20% kogumassist ringlussevõetuna. (PakS § 36 lg 3)

    Täieliku aktsiisivabastuse saamiseks tuleb pakendimaterjali kohta sätestatud taaskasutamise ja ringlussevõtu protsendid arvestada kogumassist ja täita ettenähtud määral. Taaskasutuse sihtarvu ei saa täita ainult energiakasutusega. Kuna energiakasutusele ei ole aga eraldi sihtarvu kehtestatud võib olla kogu taaskasutus võrdne ringlussevõtuga ning sellisel juhul on ka aktsiisivabastuse saamiseks määrad täidetud.

    Aktsiisivabastuse saamiseks tuleb pakendi taaskasutamise määrad täita maksustamisperioodi jooksul ja üldjuhul on maksustamisperioodiks kvartal.
     
  4. Aktsiisist on vabastatud ka pakendiettevõtja, kelle Eestis turule lastud kauba plastist pakendi mass on alla 25 kilogrammi kvartalis ja kauba muust materjalist (klaas, paber, papp, metall, puit) pakendi mass alla 50 kilogrammi kvartalis (PakAS § 8 lg 2 p 5).
    Antud kogustes turule lastud kauba pakendi korral kohaldub pakendiettevõtjale aktsiisivabastus, kuid alates 01.05.2023 ei ole pakendiettevõtja enam vabastatud pakendiseaduses sätestatud kohustustest, sh turule lastud pakendite kogumise ja taaskasutamise korraldamisest ning aruannete esitamisest pakendiregistrile.

Pakendiaktsiisi määrad  pakendi koguse kohta

Maksustatav pakend
Aktsiisimäär eurodes kg kohta
klaas 0,6
plastik 2,5
metall 2,5
paber ja kartong, k.a kihiline kartong 1,2
puit 1,2

Maksukohustuse tekkimine ja deklareerimine

Maksustamisel lähtutakse taaskasutuse tulemusest. Pakendi maksustamisel aktsiisiga lähtutakse eelkõige tegelikust taaskasutuse tulemusest. Aktsiisimaksja, kes ei ole täitnud taaskasutamise määra, maksab aktsiisi määrast puudu jääva pakendikoguse eest.

Pakendiaktsiisi maksukohustuse tekkimisel peab aktsiisimaksja Maksu- ja Tolliametile esitama maksustamisperioodi kohta aktsiisideklaratsiooni maksustamisperioodile järgneva kuu 15. päevaks.

Pakendi aktsiisideklaratsiooni vorm ja vormi täitmise juhised on kehtestatud rahandusministri 12. märtsi 2009. aasta määrusega nr 20.

Näiteid taaskasutamise ja pakendiaktsiisi maksukohustuse tekkimisest

Ettevõtja laseb I kvartalis turule kauba kartongpakendis. Ta ei tegele oma kauba pakendi ja pakendijäätmete kogumise ega taaskasutamisega ning ta ei ole oma kohustusi taaskasutusorganisatsioonile üle andnud.

See tähendab, et ettevõtjal tekkib I kvartalis turule lastud kartongpakendi massilt pakendiaktsiisi maksmise kohustus 70% turule lastud pakendi koguse eest (70% turule lastud paberi- ja kartongjäätmete kogumassist on kohustus taaskasutada).

Ettevõtja on turule lastud pakendi kartongijäätmete kogumassist taaskasutanud 65%, seejuures on sellest ringlussevõtnud 50%.

Toodud näites tuleb ringlussevõtmata 10% paberi- ja kartongijäätmete koguse eest tasuda ettevõtjal aktsiisi.

Arvutuskäik on järgmine: Kohustus on taaskasutada turule lastud paberi- ja kartongjäätmete kogumassist 70%, kusjuures ringlussevõetuna 60%.
Ringlussevõtu määr on täitmata 10% ulatuses (nõutud 60%, täidetud 50%).

Energiakasutus on täidetud, vajalik 10% (70%–60%, s.o kogumassi määra ja ringlussevõtu määra vahe) on täidetud. Taaskasutanud on 65% kogumassist, millest 50% on ringlusesse võetud, seega on energiakasutusena on taaskasutatud 15% (65%–50%).

Plasti puhul on taaskasutusele ringlussevõtul kaks lävendit: 45% ja 22,5%. See tähendab, et vähemalt 22,5% tuleb ringlusse võtta selliselt, et plastist pakendijäätmed töödeldakse uuesti plastiks. See osa, mis jääb 45% ja 22,5% vahele võib olla ringlussevõetud ka muul viisil, nt plastist õli tootmisena. Kuid kui 45% plastist pakendijäätmete kogumassist on näiteks ringlussevõetud graanuliteks töödelduna, siis on ringlussevõtu protsendid täidetud.

Kui näiteks ettevõtja poolt on 35% plastijäätmete kogumassist taaskasutatud ja sellest 15% on energiakasutus, 10% on ringlussevõtt materjalina ja 10 % on muul viisil ringlussevõtt, (näiteks õli tootmine), siis peab maksma aktsiisi kokku 25% plastjäätmete eest. Arvutuskäik järgmine: ringlussevõtt materjalina on täitmata 12,5% (22,5%–10%) ja samuti ringlussevõtu muu viis täitmata 12,5% (22,5%–10%). Energiakasutus täidetud s.t. taaskasutanud 15%, nõutud aga 10% (55%–45%, s.o kogumassi määra ja ringlussevõtu määra vahe).

Toodud näites peab maksma aktsiisi 25% (12,5%+12,5%) plastijäätmete koguse eest.

Kohustuste üleandmine taaskasutusorganisatsioonile

Aktsiisimaksjal on võimalus oma kohustused kirjaliku lepinguga üle anda tegevusluba omavale taaskasutusorganisatsioonile (pakendiaktsiisi seaduse  § 111 ).  

Aktsiisimaksjatelt kohutused üle võtnud taaskasutusorganisatsioonil on aktsiisiga maksustamise ja arvestuse perioodiks kalendriaasta.

Kohustused annab aktsiisimaksja taaskasutusorganisatsioonile üle kirjalikus lepingus fikseeritud kuupäeval. Aktsiisimaksja ei saa tagasiulatuvalt üle anda selliseid kohustusi lepingu sõlmimisele eelnenud perioodi eest, mille täitmise tähtaeg on möödas, sõltumata sellest, kas pooled on lepingust tulenevad kohustused täitnud.

Aktsiisimaksja, kes on oma kohustused üle andnud taaskasutusorganisatsioonile, on kohustatud pidama Eestis pakendatud kauba pakendite, imporditud ja teisest liikmesriigist soetatud kauba pakendite müümise, tasuta võõrandamise, vahetamise ja omatarbeks kasutusse võtmise arvestust pakendi massi ja pakendimaterjali liikide lõikes.

Aktsiisimaksjad esitavad taaskasutusorganisatsioonile andmed turule lastud pakendite kohta lepingus määratud perioodi kohta.

Taaskasutusorganisatsioon korraldab temaga lepingu sõlminud aktsiisimaksjate eest nende poolt Eesti turule lastud kaupade pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtu ja taaskasutamise sihtarvude ulatuses.

Viimati uuendatud 15.05.2023

Kas sellest lehest oli abi?