Käibemaks

Käibemaks on riiklikult kehtestatud maks, mida tasuvad isikud, kes on registreerinud ennast käibemaksukohustuslasena käibemaksukohustuse tekkimisel või vabatahtlikult. Käibemaksu tasumise kohustus tekib ka isikutel, kes on ekslikult lisanud oma arvetele käibemaksu.

Käibemaksuseaduse muudatused

Kiirelt kätte

Alates 01.01.2025 on majutus ja majutus koos hommikusöögiga maksustatud 13% käibemaksumääraga senise 9% asemel ning ajakirjandusväljaannete käibemaksumäär tõuseb 5%-lt uuesti 9%-le.

Ka siin on kassapõhise käibemaksuarvestuse kasutajatele mõeldud üleminekusätted.

Kassapõhise käibemaksuarvestuse kasutaja võib veel kuni 2026. aasta 31. detsembrini:

  • majutuse või majutuse koos hommikusöögiga pärast 2024. aasta 31. detsembrit toimunud käibelt maksta käibemaksu 9% määraga juhul, kui teenuse saajale väljastati arve ning teenus osutati enne 2025. aasta 1. jaanuari;
  • ajakirjandusväljaande pärast 2024. aasta 31. detsembrit toimunud käibelt maksta käibemaksu 5% määraga juhul, kui ostjale väljastati arve ning kaup (füüsilisel kandjal ajakirjandusväljaanne) lähetati või tehti kättesaadavaks või teenus (elektroonilise ajakirjandusväljaande kättesaadavaks tegemine) osutati enne 2025. aasta 1. jaanuari.

Alates 01.01.2024 on Eestis käibemaksu standardmäär 22% senise 20% asemel.

Seoses selle muudatusega on seaduses kaks üleminekusätet.

  • Kui võõrandatav kaup või osutatav teenus maksustatakse standardmääraga, võib kassapõhise käibemaksuarvestuse kasutaja veel kuni 2025. aasta 31. detsembrini maksta käibemaksu kauba või teenuse pärast 2023. aasta 31. detsembrit toimunud käibelt endiselt 20% määraga juhul, kui ostjale väljastati arve ning kaup lähetati või tehti kättesaadavaks või teenus osutati enne 2024. aasta 1. jaanuari.
  • Teine üleminekusäte puudutab pikaajaliste lepingutega seotud tehinguid, milleks on eeskätt kinnisasjadega seotud tehingud. Maksukohustuslasel on veel kuni 2025. aasta 31. detsembrini õigus enne 2023. aasta 1. maid sõlmitud kirjaliku lepingu alusel kohaldada maksustatava kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel kuni 2023. aasta 31. detsembrini kehtinud 20% käibemaksumäära, kui asjaomane leping näeb ette, et kauba või teenuse hind sisaldab käibemaksu või hinnale lisandub 20% käibemaksumääraga käibemaks ning lepinguga ei ole ette nähtud käibemaksumäära võimalikust muutusest tulenevat hinna muutust.

1. Äriühing väljastas 2023. aasta detsembris kogu kauba maksumuse kohta ettemaksuarve, mille ostja ka tasus 2023 detsembris. Kaup anti ostjale üle 2024. aasta jaanuaris.

Käive tekkis täies ulatuses 2023 detsembris ning maksustatakse 20% käibemaksumääraga.

2. Äriühingule tehti kauba eest osaline ettemaks 2023. aastal, müüja deklareeris selle 20% käibemaksumääraga. Kaup anti üle ja ülejäänud summa tasuti 2024. aastal.

Ettemaks maksustatakse 20% maksumääraga, ülejäänud osa käibest tekib 2024. aastal ja maksustatakse 22% käibemaksumääraga.

3. Ettevõte müüb kauba 2023. aastal maksumääraga 20%. 2024. aastal kaup tagastatakse.

Kauba tagastamisel krediteeritakse konkreetset varem väljastatud arvet, kreeditarvel on käibemaksumäär 20% nagu esialgsel müügiarvel.

4. Kapitalirendi leping sõlmiti enne 01.05.2023, lepingus on kirjas, et hinnale lisandub käibemaks 20% ning lepingus ei nähta ette kauba hinna tõusu käibemaksumäära tõusu korral. Kaup antakse üle peale 01.01.2024 (kuid enne 31.12.2025).

Kuna on sõlmitud kirjalik leping, kus on fikseeritud käibemaksumäär 20% ja leping ei võimalda käibemaksumäära tõusu korral kauba lõpphinda tõsta, võib eseme võõrandamisel kasutada käibemaksumäära 20%, kui kauba üleandmine, millest tekib käive ettemaksu ületavas summas, toimub enne 31.12.2025.

Käibemaksuseaduse § 46 lõike 25 kohaselt ei oma tähtsust lepingus olev täpne sõnastus, vaid see, kas lepingu kohaselt on müüjal õigus kauba või teenuse hinda suurendada tulenevalt käibemaksumäära tõusust või on sõlmitud erandlik leping, mille kohaselt ei ole see mingil moel võimalik.

5. Kasutusrendi leping sõlmiti enne 01.05.2023, lepingus on kirjas, et teenuse hinnale lisandub käibemaks 20% ning lepingus ei nähta ette teenuse hinna tõusu käibemaksumäära tõusu korral.

Kuni 31.12.2025 võib kasutusrendi maksed maksustada käibemaksuga 20%.

Käibemaksuseaduse § 46 lõike 25 kohaselt ei oma tähtsust lepingus olev täpne sõnastus, vaid see, kas lepingu kohaselt on müüjal õigus kauba või teenuse hinda suurendada tulenevalt käibemaksumäära tõusust või on sõlmitud erandlik leping, mille kohaselt ei ole see mingil moel võimalik.

6. Kapitalirendilepingu alusel on tasutud ettemaks 2023. aastal ja see on maksustatud 20% maksumääraga, kaup antakse üle 2024. aastal.

Kuna selles näiteks ei ole teada, et leping oleks sõlmitud enne 01.05.2023, tuleb lähtuda käibe tekkimise ajast. Ettemaksust tekib käive 2023. aastal ja see maksustatakse 20% maksumääraga, ülejäänud osa käibest tekib 2024. aastal ja maksustatakse 22% maksumääraga.

7. Kassapõhine käibemaksukohustuslane osutas teenuse ja väljastas selle kohta arve 2023 detsembris, kuid ostja tasus talle teenuse eest 2024 jaanuaris.

Vastavalt käibemaksuseaduse § 46 lg 24 üleminekusättele maksustatakse teenus 20% käibemaksuga, kuigi kassapõhise käibemaksukohustuslase käive tekib 2024. aasta jaanuaris vastavalt raha saamisele.

8. Teenust osutatakse perioodil 01.12.2023 – 31.03.2024. Milline käibemaksumäär rakendub arveldamisel antud perioodil?

Kui arve väljastatakse kogu perioodi kohta kokku ja ettemaksu ei tasuta, on käibe tekkimise aeg märts 2024 ja kogu teenus maksustatakse 22% käibemaksumääraga.

Kui kogu summa makstakse ette 2023. aastal, on käibe tekkimise ajaks ettemaksu laekumise kuu ja maksumääraks 20%.

Kui arve tehakse iga kuu kohta eraldi, maksustatakse detsembris osutatud teenus 20% maksumääraga ja ülejäänud kuude teenus 22% maksumääraga.

9. Leping teenuse osutamiseks on sõlmitud augustis 2023. Lepingus on toodud välja teenuse hind ja käibemaks 20%, leping ei anna võimalust käibemaksumäära tõstmise tõttu teenuse hinda suurendada.

Kuna leping on sõlmitud peale 01.05.2023, ei ole õigust üleminekusätet rakendada ja kuni 31.12.2025 20% maksumääraga teenuse osutamist jätkata, lepingu sõlmimisel oli teada, et käibemaksumäär muutub. Alates 01.01.2024 on selle lepingu alusel teenus maksustatud 22% käibemaksuga.

10. Eraisik tellib e-poest detsembris kaupa, tasudes selle eest pakiautomaadist kaupa välja võttes. Müüja paneb paki teele detsembris 2023, ostja võtab paki automaadist ja tasub jaanuaris 2024.

Käive tekib detsembris 2023, kui kaup lähetati, käibemaksumäär on 20%.

11. Enne 01.05.2023 on sõlmitud raamleping, milles on fikseeritud käibemaksumäär 20%, peale 01.05.2023 on sõlmitud samadel tingimustel hankeleping.

Kuna raamlepingut otse ilma selle alusel sõlmitava hankelepinguta ei täideta, siis käibemaksumäär arvestatakse hankelepingu tingimuste järgi. Kuna hankeleping on sõlmitud peale 01.05.2023, siis alates 01.01.2024 on vaja kasutada 22% käibemaksumäära.

12. Arve väljastatakse 2023. aastal, kaup antakse üle ja arve tasutakse jaanuaris 2024.

Ainuüksi arve väljastamisest käivet ei teki. Kui nii kauba üleandmine kui ka makse laekumine jäävad 2024. aastasse, siis maksustatakse tehing 22% käibemaksumääraga, ka arvel peab olema käibemaksumäär 22%.

13. Arve esitatakse novembris 2023, teenust osutatakse perioodil november 2023 – veebruar 2024 ühe tervikliku teenusena, tasumine toimub 2024. aastal.

Teenuse käive tekib sellises olukorras 2024. aastal ja kogu tehing maksustatakse 22% käibemaksumääraga, ka arvel peab olema käibemaksumäär 22%.

14. Ehitusteenust osutatakse detsembris 2023. Tööde üleandmise-vastuvõtu akt allkirjastatakse mõlemapoolselt jaanuaris 2024. Mis kuus ja mis maksumääraga tehing deklareerida?

Käibe toimumise aja määramisel tuleb lähtuda teenuse osutamise ajast. Teenuse osutamise aeg peab olema ka arvel märgitud ning müüjal on kohustus arvel märgitud perioodil käive kajastada. Vaid juhul, kui ostja ja müüja on kokku leppinud, et teenuse osutamise ajaks on periood, mil teenuse üleandmise-vastuvõtmise akt allkirjastatakse, peab ka arvel olema teenuse osutamise perioodiks akti allkirjastamise kuupäev ja müüjal on kohustus käive sel perioodil kajastada. Seega kui ei ole eelnevalt kokku lepitud, et käibe tekkimise hetkeks loetakse akti allkirjastamise hetk, on õige kajastada ehitusteenuse käivet detsembri käibedeklaratsioonil ja maksustada 20% käibemaksumääraga. Kui on kokkulepe, et teenus loetakse osutatuks akti allkirjastamisega, on käibemaksumäär 22% ja käive tuleb deklareerida jaanuaris 2024.

15. Kuidas käituda sigarettide müügiga alates 01.01.2024 (hind pakil on fikseeritud)?

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 8521 kohaselt on lubatud enne 2024. aasta 1. jaanuari tarbimisse lubatud sigarette, sigareid ja sigarillosid võõrandada või pakkuda müügiks maksimaalsest jaehinnast käibemaksumäära tõusust tuleneva summa võrra kõrgema hinnaga, st nendel toodetel on lubatud tõsta jaehinda juurde maksmisele kuuluva käibemaksu summa võrra (alates 01.01.2024).

Riigikogu võttis 18. mail vastu käibemaksuseaduse muutmise seaduse, millega kehtestatakse alates 2022. aasta 1. augustist nii füüsilisel kandjal kui elektrooniliste ajakirjandusväljaannete käibemaksumääraks 5% senise 9% asemel.

Endiselt jääb kehtima 20% käibemaksumäär peamiselt reklaami või erakuulutusi avaldavatele või peamiselt erootilise või pornograafilise sisuga või video- või muusikasisuga ajakirjandusväljaannetele.

01.08.2022 muutus ainult ajakirjandusväljannete käibemaksumäär, mitte määratlus. Selle üle otsustamisel, kas tegemist on ajakirjandusväljaandega, lähtub maksuhaldur kõigepealt sellest, kas väljaandele on antud rahvusvaheline jadaväljaande standardnumber ISSN (International Standard Serial Number). Kui väljaandele on antud rahvusvaheline raamatute standardnumber ISBN (International Standard Book Number) või mõlemad standardnumbrid, nii ISSN kui ISBN, mille saavad eripealkirjaga jadaväljaanded – siis on väljaanne käsitatav raamatuna, mille käibemaksumäär on jätkuvalt 9%.

Kui väljaandel on ainult ISSN standardnumber, siis see ei ole käibemaksuseaduse rakendamisel raamat. Ainult ISSN standardnumbri põhjal siiski ei saa otsustada, kas tegemist on ajakirjandusväljaandega. Standardnumbri ISSN saavad lisaks ajalehtedele ja ajakirjadele ka aastaraamatud, uurimuste ning toimetiste seeriad, perioodiliselt ilmuvad statistikakogumikud, monograafiasarjad jms. Olukorras, kus ei ole üheselt selge, kas ISSN standardnumbriga väljaanne on käsitatav ajakirjandusväljaandena või mitte, otsustab maksuhaldur selle juhtumipõhiselt (case-by-case) koostöös asjast huvitatud maksumaksjaga.


Meenemüntide väljajätmine käibemaksuvabastuse alt

Euroopa Liidu käibemaksudirektiivi kohaselt on maksuvabad üksnes sellised mündid ja pangatähed, mida tavaliselt kasutatakse maksevahendina.

Maksuvabastust ei rakendata müntidele ja rahatähtedele, mis on küll need emiteerinud riigis seaduslikud maksevahendid, kuid mis ei ole mõeldud maksevahendina kasutamiseks ja mida tavaliselt ka maksevahendina ei kasutata (niinimetatud meenemüntidele ja investeeringumüntidele, mis maksustamise seisukohalt ei ole võrdsustatud maksevahendiga, millega tehtavaid tehinguid ei maksustata – vaid neid maksustatakse kui kaupa). Ka pärast 01.07.2022 jääb käibemaksuvabaks investeeringukuld käibemaksuseaduse § 2 lõike 10 tähenduses.

Euroopa Komisjon juhtis Eesti tähelepanu asjaolule, et Eesti käibemaksuseadus ei ole meenemüntide maksuvabastuse osas käibemaksudirektiiviga kooskõlas ja teavitas Eestit rikkumismenetluse algatamise võimalusest.

Seetõttu välistatakse alates 01.07.2022 käibemaksuvabastuse alt meenemüntide import, ühendusesisene soetamine ja siseriiklik võõrandamine ning makseteenustele kehtestatud maksuvabastuse alt tehingud meenemüntidega.

Mõiste „meenemünt“ on sisustatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määruse (EL) nr 651/2012 euromüntide emiteerimise kohta artiklis 5. Meenemünt vastab järgmistele kriteeriumidele:

  1. mündi nimiväärtus erineb käibemüntide nimiväärtusest;
  2. mündil esitatud kujutised ei tohi olla sarnased käibemüntide ühise külje kujutistega ning kui nende kujutised on sarnased käibemüntide mis tahes liikmesriiki tähistava küljega, saab nende üldist välimust endiselt lihtsalt eristada;
  3. vähemalt kaks järgmisest kolmest omadusest – värvus, läbimõõt ja kaal – erinevad oluliselt käibemüntide vastavatest omadustest; olulise erinevusena käsitatakse seda, kui väärtused koos lubatavate hälvetega jäävad käibemüntide jaoks kehtestatud lubatud väärtuste vahemikust väljapoole;
  4. neil ei ole tihedalt hammastatud serva või „Hispaania lille” kuju.


Muudatused, mis on seotud kassapõhise käibemaksuarvestusega ja kassapõhise käibemaksuarvestuse kasutajalt ostmisel sisendkäibemaksu mahaarvamisega

Euroopa Kohus oma lahendis C-169/12 järeldas, et liikmesriik, kes vastavalt käibemaksudirektiivi artikli 66 punktis b sätestatule lubab siseriikliku käibe tekkimise aega arvestada kassapõhiselt vastavalt kauba või teenuse eest tasu laekumisele, ei või teatud erandjuhtudel (näiteks kui tasu ei ole kindlaks kuupäevaks laekunud või vastavalt lepingule makstakse seda osade kaupa) kehtestada käibemaksu sissenõutavaks muutumisele mingit muud tähtpäeva.

Eesti käibemaksuseaduse § 44 lõige 5 ja lõike 11 punkt 5 on selle kohtuotsusega vastuolus ja tunnistatakse seetõttu alates 01.07.2022 kehtetuks.

Vastavalt käibemaksudirektiivile tekib sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus maksu sissenõutavaks muutumise ajal. Seetõttu lisatakse käibemaksuseaduse paragrahvi 31 uus lõige 10, mille kohaselt on maksukohustuslasel õigus kassapõhist käibemaksuarvestuse erikorda rakendavalt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvata sisendkäibemaks maha vastavalt kauba või teenuse eest tasumisele, tasutud summalt arvestatud sisendkäibemaksu ulatuses.

Käibemaksuseaduse § 37 lõiget 8 täiendatakse punktiga 10 selliselt, et kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra rakendaja on kohustatud müügiarvele märkima „kassapõhine käibemaksuarvestus“. Nimetatud märke arvele lisamise kohustus tuleneb käibemaksudirektiivi artikli 226 punktist 7a, mis näeb ette, et selline märge tuleb arvel teha, kui käibemaks muutub sissenõutavaks tasu kättesaamise ajal ning mahaarvamise õigus tekib ajal, kui mahaarvatav maks muutub sissenõutavaks.


Imporditud kauba maksustatava väärtuse koosseisu täpsustamine

Eesti käibemaksuseaduse kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole Eestis imporditud kauba veoga seotud kulud, mis on tekkinud seoses kauba veoga Eestist teise Euroopa Liidus asuvasse sihtkohta, kui see koht on importimise hetkel teada, imporditava kauba maksustatava väärtuse hulka arvestatavad.

See ei ole vastavuses käibemaksudirektiiviga ja seetõttu tehakse Eesti seaduses muudatus, mille tulemusena tuleb need kulud imporditava kauba maksustatavale väärtusele lisada.


Importimisel käibemaksust vabastatud kaupade loetelu täpsustamine KMS §-s 17

Paragrahvi 17 lõike 1 punkti 7 sõnastust täpsustatakse konkreetsete viidetega alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses (ATKEAS) sätestatud alkoholi ja tubakatoodete aktsiisivabastuse piirnormidele ja tingimustele. ATKEAS-es sätestatud alustel rakendatakse antud juhul ka käibemaksuvabastust. Samuti täiendatakse lõiget 1 punktiga 12 ja sätestatakse maksuvabastus reisija poolt liiduvälisest riigist ja rahvusvahelise veo raames Eestisse toimetatud kütusele ATKEAS-es sätestatud aktsiisivabade piirnormide ulatuses ja tingimustel.

Paragrahvi 17 lõike 1 punkti 10 muudatusega täpsustatakse käibemaksuvabastusi ühelt füüsiliselt isikult teisele füüsilisele isikule kolmandast riigist liikmesriiki saadetavatele mittekaubanduslikku laadi saadetistele.

Paragrahvi 17 lõike 1 muudatustest tulenevalt täpsustatakse § 17 lõikes 2 toodud viiteid nõukogu määruse nr 1186/2009 artiklitele, milles nimetatud kaupade import ei ole käibemaksust vabastatud (lõikest 2 välistatakse lõikes 1 loetletud maksuvabastused).

Paragrahvi 17 lõikest 2 jäetakse välja sõna „tollisoodustusega“, kuna sellist mõistet tolliõiguses enam ei kasutata.


Muudatused käibemaksumääraga 0% maksustatavate kaubaveoteenuste loetelus

Muudatustega nähakse ette, et käibemaksumääraga 0% maksustatakse alljärgnevad teenused üksnes juhul, kui teenus osutatakse otse kaubasaatjale või kaubasaajale:

  1. veoteenus kauba toimetamiseks väljapoole Euroopa Liidu tolliterritooriumi või ühendusevälisesse riiki, mis on EL tolliterritooriumi osa;
  2. kauba importimiseks osutatav veoteenus;
  3. liiduvälise kauba ELi tolliterritooriumile toimetamiseks osutatav veoteenus, kui kaup suunatakse tolliladustamise, vabatsooni, seestöötlemise, transiidi või imporditollimaksudest täieliku vabastusega ajutise impordi tolliprotseduurile või ajutiselt ladustatakse;
  4. eelmistes punktides nimetatud kaubavedude korraldamise teenused ja selliste kaubavedudega seotud kõrvalteenused.

Muudatuse ajendiks on Euroopa Kohtu lahendis C-288/16 toodud seisukoht.


Relvajõududele müüdavatele kaupadele rakendatavate maksuvabastuste laiendamine

Muudatuse kohaselt saab alates 01.07.2022 rakendada kaupade importimisel käibemaksuvabastust ja kaupade võõrandamisel käibemaksumäära 0% ka teiste liikmesriikide relvajõudude või nendega kaasas oleva tsiviilkoosseisu ametikohustuste täitmiseks vajalikele kaupadele, kui nimetatud relvajõud osalevad kaitsetegevuses, millega rakendatakse ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames liidu meetmeid.

Enne 01.07.2022 saab maksuvabastust impordil ja 0% käibemaksumäära võõrandamisel rakendada ainult NATO liikmesriikide relvajõudude või nendega kaasas oleva tsiviilkoosseisu ametikohustuste täitmiseks NATO ühise kaitsetegevuse raames vajalikele kaupadele.


Aktsiisikaupadelt ja maksuladustatud kaupadelt käibemaksu tasumise korra täpsustamine

Kui käibemaksukohustuslasena registreerimata isik soetab aktsiisikauba teisest liikmesriigist või toimetab ilma võõrandamistehinguta välja kauba maksulaost või ajutises aktsiisivabastuses oleva kauba aktsiisilaost – siis temal puudub maksuhalduri e-keskkonnas deklareerimise võimalus ja on ebaselge, kellele ja kuidas andmeid esitada.

Muudatuse eesmärk on täpsustada selliste toimingute korral käibemaksu deklareerimise ja tasumise korda. Käibemaksuseaduse muudatusega antakse rahandusministrile volitusnorm kehtestada niisugusel juhul määrusega kauba kohta deklareeritav andmekoosseis ja käibemaksu tasumise kord.

Praktikas küll ei ole veel seni ette tulnud olukorda, et maksuladustamise lõpetab või ajutises aktsiisivabastuses oleva aktsiisikauba toimetab aktsiisilaost välja ilma kauba võõrandamiseta isik, kes ei ole maksukohustuslane – kuid sellise olukorra tekkimisel on maksukohustuse täitmiseks ja pettuste vältimiseks oluline sätestada protseduurireeglid.


Müüja õigus vähendada maksukohustust lootusetu võlgnevuse korral

Alates 1. jaanuarist 2022 viiakse käibemaksuseadusesse sätted, millega antakse maksukohustuslasele võimalus kindlate tingimuste täitmise korral vähendada oma käibemaksukohustust seoses lootusetu võlgnevusega.

Kuni 2021. aasta lõpuni ei mõjuta ostja maksejõuetus kaubalt või teenuselt maksmisele kuuluva käibemaksu suurust, kui kaup tegelikult võõrandati või teenus osutati, kuid ostja ei ole selle eest kas üldse või täies ulatuses tasunud. Osaliselt või täielikult tasumata arvetega seotud käibemaksuarvestuse korra muudatus tuleneb Euroopa Kohtu lahendist C-246/16, mis muutis eelnevates kohtulahendites toodud põhimõtet Euroopa Liidu käibemaksudirektiivi 2006/112/EÜ artikli 90 lõike 2 käsitluse osas.

Seda kohtulahendit arvestades täiendatakse käibemaksuseadust paragrahviga 291 jõustumisajaga 01.01.2022. Alates sellest kuupäevast saab maksukohustuslane vähendada oma käibemaksukohustust järgmiste asjaolude esinemisel:

  1. võõrandatud kauba või osutatud teenuse eest on väljastatud arve vastavalt käibemaksuseaduse §-le 37;
  2. käibemaksusumma on tehingult arvutatud ja kajastatud tehingu maksustamisperioodi käibedeklaratsioonil;
  3. nõuet pole võõrandatud;
  4. arve tasumise tähtpäevast on möödunud vähemalt 12 kuud, kuid mitte rohkem kui kolm aastat, välja arvatud punktis 6 nimetatud juhul;
  5. nõue on raamatupidamises maha kantud, kuna nõuet ei ole olnud võimalik koguda, vaatamata maksukohustuslase püüdlustele teha kõik endast olenev nõude kogumiseks, või selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saada olevat tulu (see tähendab – nõue on bilansist eemaldatud);
  6. suurema kui 30 000-eurose käibemaksu sisaldava nõude korral on nõue tõendatud jõustunud kohtulahendiga;
  7. kauba soetaja või teenuse saaja ei ole seotud isik tulumaksuseaduse tähenduses;
  8. maksukohustuslane on kauba soetajat või teenuse saajat teavitanud kirjalikult nõude raamatupidamises mahakandmisest selle mahakandmise kuul, märkides ära mahakantud nõudega seotud käibemaksusumma.

Kui kõik need tingimused on täidetud, saab müüja oma käibemaksukohustust tasumata summa ulatuses vähendada maksustamisperioodil, mil nõue raamatupidamisarvestuses maha kantakse (bilansist eemaldatakse). Kui maksukohustust sel viisil vähendatakse, kuid vähendamise aluseks olev nõue hiljem siiski osaliselt või täielikult tasutakse, siis arvestatakse see nõue vastavalt tasutud osale maksustatava väärtuse hulka sellel maksustamisperioodil, kui nõue osaliselt või täielikult tasutakse.

Kauba või teenuse eest maksejõuetuse tõttu osaliselt või täielikult tasumata jätnud käibemaksukohustuslasest ostja peab arvestama, et kui ta on arvanud osaliselt või täielikult tasumata arves sisalduva käibemaksu sisendkäibemaksuna maha ja on saanud müüjalt teavituse nõude raamatupidamises mahakandmise kohta, siis on tema kohustatud selle nõudega seotud käibemaksusumma võrra suurendama oma maksukohustust (vähendama mahaarvatavat sisendkäibemaksu) teavituse saamise maksustamisperioodil. Lootusetu nõude raamatupidamises mahakandmise korral võlgnikule kreeditarvet ei esitata.

Sätet saab rakendada alates 1. jaanuarist 2022 maha kantud lootusetu võlgnevuse korral. Kui nõue kantakse maha ajal, mil käibemaksuseaduse uus säte veel ei kehti (enne 01.01.2022), siis ka ei saa müüja § 291 veel rakendada ja selle uue sätte alusel oma maksukohustust vähendada.

Kui maksukohustuslane pärast 1. jaanuari 2022 vähendab oma käibemaksukohustust käibemaksuseaduse § 291 alusel, siis vastava maksustamisperioodi käibedeklaratsiooni täitmisel kajastatakse maksustatava väärtuse vähendamine real 1, mis omakorda vähendab käibemaksusummat real 4. Käibemaksukohustuslasest ostja kajastab sisendkäibemaksu vähendamise käibedeklaratsiooni real 5.

Kui käibemaksukohustust käibemaksuseaduse § 291 alusel vähendatakse ja maksustamisperioodil tuleb vastava tehingupartneriga seotud arved käibedeklaratsiooni lisal KMD INF kajastada, peab müüja KMD INF A-osal ja käibemaksukohustuslasest ostja KMD INF B-osal deklareerima kas esmakordselt või uuesti (kui vastav arve käibe tekkimise maksustamisperioodil KMD INF-il deklareeriti) ka selle osaliselt või täielikult tasumata arve, millega seotud lootusetu nõue raamatupidamises maha kanti. Mõlemal juhul deklareeritakse arve tavapärased rekvisiidid (arve kuupäev, number, tehingupartneri andmed) ning miinusmärgiga arve tasumata osa arvulised andmed.

Käibemaksukohustuslaste registrist juba kustutatud isik saab vastava käibedeklaratsiooni koos INF A- ja B-osaga esitada alates maikuust tagasiulatuvalt perioodide kohta alates jaanuar 2022.

Lisainfo


 

Maksuvabastuse laiendamine töövõimetoetuse posti teel väljamaksmisele

Töövõimetoetuse seadusega on loodud uut liiki toetus – töövõimetoetus – ning lõpetatud töövõimekaotuse protsentide ja töövõimetuspensionide määramine pensionikindlustuse seaduse alusel. Seetõttu täiendatakse käibemaksuseadust selliselt, et käibemaksuvaba on nii riikliku pensionikindlustuse seadusega kui ka töövõimetoetuse seadusega ettenähtud korras riiklike pensionide, abirahade, toetuste ja hüvitiste posti vahendusel väljamaksmine.

Korduskasutuspakendite käibemaksuga maksustamise reeglite muudatused

Kuni 2021. aasta lõpuni:

  1. loetakse kalendriaasta 31. detsembril tekkinuks sellise korduskasutuspakendi käive, millele on pakendiseaduse alusel määratud tagatisraha ja mis ei ole arvatud kauba maksustatava väärtuse hulka ning mis on maksukohustuslasest tootjale kalendriaasta jooksul tagastamata;
  2. ei arvata kauba käibe maksustatava väärtuse hulka korduskasutuspakendi maksumust juhul, kui maksukohustuslasest tootja ei võõranda korduskasutuspakendit.

Muudatuse kohaselt jäetakse sõna „tootja“ sätte sõnastusest välja. Pakendite taaskasutus ja korduskasutuspakendite kasutamine on laienenud ja see ei piirdu enam üksnes joogitootjatega. Pakendiseaduse alusel määratud tagatisrahaga korduskasutuspakendeid on võimalik kasutada oma ettevõtluses lisaks joogitootjatele ka ettevõtjatel, kes ise ei tegele tootmisega, näiteks jaekaubandusettevõtjad, kes kasutavad kauba müümisel pakendiseaduse alusel tagatisrahaga koormatud korduskasutuspakendeid.

Kasutatud kaupade edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikorra muudatus

Käibemaksuseaduse § 41 lõike 3 kohaselt on kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügil käibemaksuga maksustamise erikorra rakendamisel käibe maksustatav väärtus kauba ostu- ja müügihinna vahe, mis tähendab, et kehtiva korra kohaselt tuleb erikorra kasutamisel määrata maksustatav väärtus tehingupõhiselt, iga üksiku kauba müügi- ja ostuhinna vahe alusel.

Euroopa Liidu käibemaksudirektiiv 2006/112/EÜ lubab liikmesriigil pärast Euroopa Liidu Käibemaksukomiteega konsulteerimist teatavate tehingute või teatavat liiki maksukohustuslaste puhul kaupade edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikorra rakendamisel määrata maksustatav väärtus maksustamisperioodi põhiselt.

Rahandusministeerium konsulteeris käibemaksukomiteega 2021. aasta teisel poolaastal. Konsulteerimise tulemusena muudetakse § 41 lõiget 3 selliselt, et lisatakse selles paragrahvis sätestatud erikorra rakendajale võimalus maksuhalduri nõusolekul arvutada kasutatud kauba edasimüügil maksustamisperioodil deklareerimisele kuuluv maksustatav väärtus kogu selle maksustamisperioodi jooksul edasimüüdud ja soetatud kasutatud kaupade, millele rakendatakse erikorda, müügi- ja ostuhindade vahe alusel. Seega alates 1. jaanuarist 2022 maksuhalduri nõusolekul ei pea erikorda rakendav maksukohustuslane iga edasimüüdava kauba maksustatavat väärtust eraldi määrama, vaid ta määrab maksustatava väärtuse kogu maksustamisperioodi ostu-müügi tehingute alusel. Selline maksustatava väärtuse arvutamine on põhjendatud sellistel juhtudel, kui tavaarvestus on liiga keerukas.

Kauba impordi toimumise koha täpsustus

Käibemaksuseaduse § 6 lõike 3 muudatusega täpsustatakse, et kauba import toimub Eestis, kui tollivõlg on tekkinud muul juhul, kui liiduvälise kauba sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud tolliprotseduuridele (vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile või imporditollimaksudest osalise vabastusega ajutise impordi tolliprotseduurile) suunamisel ja kaup on toimetatud Eestisse. Kui tollivõlg on tekkinud muul juhul, kui käibemaksuseaduse § 6 lõikes 1 sätestatud juhtudel, kuid kaup on toimetatud teise liikmesriiki või ühendusevälisesse riiki, siis kauba importi Eestis ei toimu ja käibemaksukohustust tollivõla tekkimisel Eestis ei teki.

Uued COVID-19 pandeemiaga seotud käibemaksuvabastused

Alates 01.01.2022 ei maksustata käibemaksuga:

  1. kauba importi Euroopa Komisjonile või liidu õiguse alusel asutatud ametile või asutusele talle liidu õigusega antud ülesannete täitmise korral COVID-19 pandeemiale reageerimiseks, välja arvatud juhul, kui nimetatud kaup imporditakse selle tasu eest edasi müümiseks;
  2. kaupa, mis võõrandatakse Euroopa Komisjonile või liidu õiguse alusel asutatud ametile või asutusele talle liidu õigusega antud ülesannete täitmise korral COVID-19 pandeemiale reageerimiseks, välja arvatud juhul, kui nimetatud kaup soetatakse tasu eest edasimüügiks (sellise kauba võõrandamisel kohaldatakse 0% käibemaksumäära);
  3. teenust, mida osutatakse Euroopa Komisjonile või liidu õiguse alusel asutatud ametile või asutusele talle liidu õigusega antud ülesannete täitmise korral COVID-19 pandeemiale reageerimiseks, välja arvatud juhul, kui nimetatud teenus saadakse selle tasu eest edasi osutamiseks (sellise teenuse osutamisel kohaldatakse 0% käibemaksumäära).

Kui maksuvabastuse või 0% käibemaksumäära kohaldamise tingimused enam ei kehti, teavitab Euroopa Komisjon, amet või asutus, kes maksuvabalt kaupa importis või 0% käibemaksumääraga maksustatud kaupa või teenust soetas, sellest maksuhaldurit ning tasub käibemaksu importimisel maksuvabastuse rakendamise tingimuste või kauba või teenuse 0% käibemaksumääraga maksustamise tingimuste äralangemisel käibemaksuseaduse § 39 lõike 3 alusel kehtestatud korras ja tingimustel.

Euroopa Komisjoni või liidu õiguse alusel asutatud ameti või asutuse poolt talle liidu õigusega antud ülesannete täitmise korral COVID-19 pandeemiale reageerimiseks 2021. aastal soetatud kaubalt või saadud teenuselt või imporditud kaubalt Eestis tasutud käibemaks tagastatakse, välja arvatud juhul, kui nimetatud kaup on soetatud või imporditud tasu eest edasimüügiks või teenus on saadud tasu eest edasi osutamiseks. Käibemaks tagastatakse käibemaksuseaduse § 39 lõike 3 alusel kehtestatud korras ja tingimustel. Kui käibemaksu tagastamise tingimused enam ei kehti, kuulub selliselt kaubalt või teenuselt käibemaks tasumisele.

Käibemaksusoodustuste kohaldamine Euroopa Liidu õiguse alusel asutatud ametitele ja asutustele

Alates 1. jaanuarist 2022 on käibemaksuseaduses täpsustatud, et Euroopa Liidu institutsioonidele kehtestatud käibemaksusoodustusi kohaldatakse ka Euroopa Liidu (EL) õiguse alusel asutatud ametitele ja asutustele. EL õiguse alusel asutatud ametid ja asutused on ELi institutsioonidest erinevad asutused – need on eraldiseisvad juriidilised üksused, mis on asutatud ELi õigusest tulenevate konkreetsete ülesannete täitmiseks. EL ametid ja asutused on rahvusvahelised organisatsioonid, mille suhtes kohaldatakse EL privileegide ja immuniteetide protokolli. Neile tuleb kohaldada maksusoodustusi samas ulatuses ja alustel nagu EL institutsioonidele.

Mitteresidendi maksukohustuslasena registreerimisel maksuesindaja määramine

Muudatusega täpsustatakse, et Eestis käibemaksukohustuslasena registreerimisel ei ole kohustust maksuesindajat määrata sellisel Eestis püsivat tegevuskohta mitteomaval ühendusevälise riigi ettevõtjal, kelle asukohariigiga on Euroopa Liit sõlminud käibemaksuga seotud halduskoostööd, pettusevastast võitlust ja nõuete sissenõudmist käsitleva vastastikuse abi lepingu.

Euroopa Liidu välise riigi ettevõtjale Eestis makstud käibemaksu tagastamise tingimuste täpsustamine

Üldjuhul tagastatakse ühendusevälise riigi ettevõtjale tema poolt Euroopa Liidus kaupade ja teenuste soetamsel tasutud käibemaks vastastikkuse printsiipi arvestades – seega juhul, kui ühendusevälise riigi isiku asukohariigis on Eesti isikul käibemaksu tagasi saamise õigus.

Teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikorda (OSS-erikorda) rakendades tekib ühendusevälise riigi isikul käive Euroopa Liidus. Muudatusega täpsustatakse, et sellise käibega seotud sisendkäibemaksu tagasi saamise õigus on ühendusevälise riigi isikul olenemata sellest, kas tema asukohariigis Eesti isikul on käibemaksu tagasi saamise õigus või mitte, ning samuti olenemata sellest, kas ta on oma asukohariigis käibemaksukohustuslane.

Nende isikute loetelu täpsustamine, kes saavad rakendada Eestis IOSS-erikorda

Muudatusega täpsustatakse, et vahendaja kaudu saab ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi käibemaksuga maksustamise erikorda (IOSS-erikorda) Eestis rakendada ka teise liikmesriigi maksukohustuslane.

Lähtuvalt Euroopa Kohtu otsusest kohtuasjas C-90/20 tuleb eraparklate käitlemisega tegeleval eraõiguslikul äriühingul arvestada ja maksta käibemaksu kogu parkimise eest võetavalt tasult. Ka tasu, mida võetakse parkimisteenuse osutamise eest juhul, kui auto on pargitud parkla kasutamise tingimusi rikkudes, tuleb käibemaksuga maksustada nagu tavapärase parkimisteenuse eest võetav tasu – Euroopa Kohus leidis, et käibemaksureeglite tähenduses ei saa seda nimetada leppetrahviks.

Kui sõiduk on pargitud alale, kus kehtivad parkimiseks tingimused, sh tasu ja/või parkimistingimuste eiramise korral määratav tasu, siis kõik tasud, mis parkijal vastavalt parkimistingimustele tuleb seoses parkimisega maksta, on käsitatavad tasuna talle osutatud teenuse eest.

Kohaliku omavalitsuse poolt määratud viivistasunõue ei ole käsitatav tasuna teenuse eest, kuna kohalik omavalitsus ei osuta parkimisteenust. Valla- või linnavolikogu määruse alusel kehtestatud parkimistasu on kohalik maks, mitte tasu parkimisteenuse eest, seetõttu on ka maksukäsitlus erinev.

Leppetrahvid, mis on määratud parkimistingimusi rikkudes parkimise eest ja sisuliselt on tasud parkimisteenuse eest, maksustatakse vastavalt käibe tekkimise ajale, mis määratakse käibemaksuseaduse § 11 lõike 1 üldreegli kohaselt. Juhul kui samale isikule maksustamisperioodi jooksul määratud selliste leppetrahvide käibemaksuta kogusumma koos muude sellele isikule samal maksustamisperioodil esitatud müügiarvete käibemaksuta kogusummaga on vähemalt 1000 eurot, tuleb talle ka leppetrahvide kohta esitatud arved kajastada käibedeklaratsiooni lisas KMD INF. Leppetrahv, mis on käsitatav tasuna teenuse eest, peab vastama KMS §-s 37 toodud nõuetele.

Saadud leppetrahvinõudel kajastatud käibemaksusumma võib oma tasumisele kuuluvast käibemaksust sisendkäibemaksuna maha arvata, arvestades käibemaksuseaduses sätestatud sisendkäibemaksu mahaarvamise üldiseid tingimusi ja piiranguid.

Käibemaksuseaduse üldpõhimõtted

Käibemaksuseadusega on reguleeritud käibe olemus, käibe toimumise aeg ja käibemaksu arvutamise aluseks oleva maksustatava väärtuse arvestamise põhimõtted.

Loe edasi

Käibemaksukohustuslasena registreerimine

Käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus tekib ettevõtjal siis, kui tema maksustatav käive aasta algusest ületab 40 000 eurot. Piiratud käibemaksukohustuslasena registreeritakse ettevõte, kelle ühendusesiseselt soetatud kaupade maksustatav väärtus ületab aasta algusest 10 000 eurot. Emaettevõtja ja tütarettevõtjad registreeritakse käibemaksugrupina. Nii registreerimiseks kui registrist kustutamiseks tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile avaldus.

Loe edasi

Käibemaksuarvestus ja arved

Sellelt lehelt saate ülevaate maksukohustuslaste ja piiratud maksukohustuslaste kohustuste kohta arvestuse pidamisel ning arvete ja lihtsustatud arvete väljastamisel.

Loe edasi

Käibemaksumäärad ja maksuvaba käive

Käibemaksuseadusest tulenevalt on Eestis käibemaksumäärad 22%, 9%, 5% ja 0%. Teatud sotsiaalset laadi kaupade ja teenuste käive on maksuvaba. Maksukohustuslasel on seadusest tulenev võimalus lisada käibemaks maksuvabade kaupade ja teenuste maksustatavale väärtusele, käibemaksu lisamisest tuleb Maksu- ja Tolliametit enne käibe toimumist kirjalikult teavitada.

Loe edasi

Käibedeklaratsiooni ja aruannete esitamine

Käibemaksuga maksustamise periood on kalendrikuu. Nii käibedeklaratsiooni kui ühendusesisese käibe aruande esitamise tähtaeg on maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäev. Käibedeklaratsiooni ja ühendusesisese käibe aruannet saab esitada e-teenuste keskkonnas e-MTA, sisestades andmeid käsitsi või laadides XML- või CSV-formaadis failist. Käibedeklaratsiooni on kõige mugavam saata Maksu- ja Tolliametile X-tee kaudu ettevõtte raamatupidamistarkvarast.

Loe edasi

Käibemaksu arvutamine ja tagastamine

Siin saate lugeda käibemaksu arvutamisest, osaliselt mahaarvatud käibemaksu ümberarvutamisest ja käibemaksu tagastamisest nii Eesti maksukohustuslasele kui ka välisriigi ettevõtjale. Eesti käibemaksukohustuslasel on õigus taotleda käibemaksu tagastamist teistes liikmesriikides soetatud kaupadelt ja saadud teenustelt, mida ta kasutab Eestis toimuva maksustatava käibe tarbeks. Teatud juhtudel on võimalik taotleda käibemaksu tagastamist ka ühendusevälistest riikidest.

Loe edasi

Kaupade maksustamine

Siin anname ülevaate kauba käibe tekkimise kohast, riigisiseste tehingute ja toimingute, kauba ekspordi ja impordi ning ühendusesisese käibe ja soetamise maksustamisest. Käibemaksuseadusest tulenevalt on kauba käibe maksustamisel ka mitmeid erisusi, näiteks maksustatakse muu kauba käibest erinevalt paigaldatavad ja kokkupandavad kaubad, uued transpordivahendid jne.

Loe edasi

Teenuste maksustamine

Siin anname ülevaate teenuste käibe tekkimise kohast, riigisiseste tehingute ja toimingute, teenuste ekspordi ja impordi ning ühendusesisese käibe ja soetamise maksustamisest.

Loe edasi

E-kaubanduse ja teenuste erikorrad

E-kaubanduse ja teenuste maksustamise erikorra rakendamine lihtsustab ettevõtja teises liikmesriigis tekkiva käibemaksukohustuse täitmist. Ettevõtja, kes on valinud erikorra rakendamise, saab deklareerida teises liikmesriigis tekkiva käibe ja tasuda käibemaksu Eesti Maksu- ja Tolliametile. Erikorra kasutamise soovi korral tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile e-teenuste keskkonnas e-MTA sellekohane avaldus.

Loe edasi

Erisätted ja kinnisasja maksustamine

Maksustamise erisätted käibemaksuseaduse mõistes on käibemaksusoodustused diplomaatidele, välisesindustele, rahvusvahelistele organisatsioonidele, ELi institutsioonidele ning välisriigi relvajõududele; reisiteenuste maksustamise erikord; kinnisasja, metallijäätmete, väärismetalli ja metalltoodete maksustamise erikord; kasutatud kaupade käibemaksuarvestuse erikord; kassapõhise käibemaksuarvestuse erikord ja maksuladustamise eriregulatsioonid.

Loe edasi

Päringud, load ja teavitused

Sellele lehele on koondatud käibemaksuseaduses sätestatud juhtumid, mille korral käibemaksukohustuslane peab Maksu- ja Tolliametilt luba taotlema või Maksu- ja Tolliametit teavitama. Siit leiate ka päringud, mis on abiks igapäevaste tehingute teostamisel, näiteks saate kontrollida tehingupartneri käibemaksukohustuslase numbri kehtivust, vaadata, kes on oma deklaratsioonis näidanud piiriülest müüki teie ettevõttele jmt.

Loe edasi

Viimati uuendatud 30.11.2023

Kas sellest lehest oli abi?