Töötamise registreerimine

Töötamise alustamine tuleb registreerida hiljemalt tööd tegeva isiku tööle asumise hetkeks. Erandina tuleb 7–12-aastase lapse töötamine registreerida kümme tööpäeva enne lapse tööle asumist.

Töötamise registrisse tuleb kanda

  • töötaja isikukood
    isikukoodi puudumisel ees- ja perekonnanimi ning sünniaeg
  • töötamise alustamise kuupäev
    • töölepingu alusel töötaja tööle asumise kuupäev
    • võlaõigusliku lepingu korral lepingu jõustumise kuupäev
    • avalikus teenistuses ametikohale asumise kuupäev

Lihtsustatud korras saab töötamist registreerida telefoni teel numbril 880 0812 või tekstisõnumiga numbril 1811.

Tekstisõnum tuleb saata kujul: tööandja registrikood/isikukood(tühik)töötaja isikukood(tühik)töötamise alguse kuupäev. Näide: 12345(tühik)23456789012(tühik)01.07.2021

Kuna lihtsustatud registreering hõlmab vaid osa nõutavatest andmetest, peab tööandja registreeringut kindlasti 7 kalendripäeva jooksul töötamise liigiga täiendama.

Lihtsustatud korras saab registreerida ainult isikukoodi omava isiku töötamist.

NB! Kuna lihtsustatud korras registreeritud isiku andmeid ei edastata tervisekassasse, siis puudub isikul õigus ravikindlustusele. Ravikindlustuse põhimõtetest lähemalt Tervisekassa veebilehelt.

Laevapere liige, kes töötab laeval, mis vastab riigiabi tingimustele, registreeritakse töötamise registris töötamise liigiga „Tööleping laevapere liikme soodustusega".

„Tööleping laevapere liikme soodustusega" on seotud konkreetse laevaga, mis on ühtlasi töötaja töötamise asukohaks. Laeva andmed (IMO number, laeva nimi ja laeva lipuriik) kantakse töötamise registrisse Transpordiameti andmete alusel.

Kui töötamise registris ei ole laeva andmeid, siis ei saa töötamise registris registreerida kannet liigiga „Tööleping laevapere liikme soodustusega". Selleks peab tööandja esmalt pöörduma Transpordiameti poole ning esitama vajaliku dokumentatsiooni, mis kinnitab laeva vastamist riigiabi tingimustele.

Kui laev ei vasta enam riigiabi tingimustele, siis lõpetatakse töötamise registris laevapere liikme töötamise kanne liigiga „Tööleping laevapere liikme soodustusega". Laevapere liikmele tuleb tööandjal teha uus töötamise kanne liigiga „Tööleping".

Töötamise registreemine töötamise registris

Kui laev kuulub riigiabi süsteemi, siis:

  1. valige töötamise registris töötamise liik „Tööleping laevapere liikme soodustusega";
  2. väljale „Töökoha asukoht" tekib valik riigiabi süsteemiga liitunud laevadest;
  3. valige laev või sisestage IMO numbri kolm esimest numbrit, et jõuda kiiremini õige laevani.

Kui sobivat laeva loetellu ei ilmu, siis pöörduge palun Transpordiameti poole.

Transpordiameti kontaktid riigiabi ja laevanduse maksuerisustega seotud küsimustes: e-posti aadress [email protected] ja telefon +372 620 1200.


Kui laevale kohaldub erimaksurežiimi, siis:

  1. Transpordiamet teavitab sellest tööandjat ning edastab taotleja saadud andmed Maksu- ja Tolliametile;
  2. tööandja peab pärast positiivse vastuse saamist kandma töötaja(d) Maksu- ja Tolliameti töötamise registrisse;
  3. pärast töötaja(te) kandmist TÖR-i võib tööandja palkasid välja maksta laevapere liikme erimaksurežiimi kohaselt;
  4. töötamise registrisse kandmise eelduseks on Eesti isikukoodi olemasolu;
  5. isikukoodide moodustamise ja andmise kohta leiate rohkem infot Siseministeeriumi veebilehe „Rahvastikuregister" jaotisest „Isikukood" ja Transpordiameti veebilehelt „Laevapere liikmed".

Kui laevale ei kohaldu erimaksurežiim, siis Transpordiamet teavitab sellest taotlejat.

Rohkem infot laevanduse riigiabist leiate Transpordiameti veebilehe „Laevanduse riigiabi" jaotisest „Äriühingu taotlus".

Tööandja peab 7–12-aastase lapse töötamise registris registreerima vähemalt kümme tööpäeva enne lapse tööleasumist.

See põhimõte erineb oluliselt täiskasvanu või juba 13-aastaseks saanud töötaja registreerimisest, kes peab olema registreeritud tööle asumise hetkeks.

7–12-aastase lapse registreerimisel tuleb töötamise registris märkida isikukood, töötamise alustamise kuupäev ja töötamise liik.

Pärast 7–12-aastase lapse töötamise kande tegemist töötamise registris saab tööandja Tööinspektsiooni infosüsteemist (TEIS) (kande tegemisel järgsel varahommiku) kutse siseneda TEISi ja esitada täiendavad andmed 7–12-aastase töötaja kohta.


Näide

OÜ X soovib 17. juulist 2022 võtta toitlustusasutusse reklaamflaierite jagajana tööle 12-aastase alaealise. Tulevasel tööandjal on olemas lapsevanema nõusolek lapse tööle asumiseks ja lapse isikukood, lapsega on peetud läbirääkimised töötingimuste üle ning on teada, et alaealine õpib põhikoolis ja läheb sügisel 7. klassi, s.t on koolikohustuslik.

OÜ X registreerib lapse töötamise registrisse 3. juulil 2022 ja sisestab järgmised andmed:

  • lapse isikukoodi
  • töötamise alustamise kuupäeva 17.07.2022
  • töötamise liigi „töölepingu alusel töötav isik“

Töötamise registrit haldav Maksu- ja Tolliamet edastab andmed registreeritud alaealise kohta Tööinspektsioonile. Tööinspektor kontrollib kümne tööpäeva jooksul, et tegemist ei oleks keelatud tööga ning alaealise töötingimused oleksid kooskõlas seaduses sätestatud nõuetega. Inspektor võib tööandja esindajaga täiendava informatsiooni saamiseks ühendust võtta. Kahtluse korral on inspektoril õigus tööandjalt küsida:

  • alaealise kontaktandmeid, et veenduda alaealise soovis tööle asuda;
  • alaealise seadusliku esindaja kontaktandmeid, et veenduda nõusoleku andmises;
  • alaealise sünniaega ja vanust ning andmeid koolikohustuslikkuse kohta;
  • töötingimuste selgitust, sh andmeid töösuhte kestuse, tööaja, töötasu, töökoha, tööülesannete, tööga seotud riskide ning alaealise ohutuse ja tervise kaitseks rakendatud abinõude kohta. Tööohutuses veendumiseks võib inspektor küsida tööandjalt töökeskkonna riskianalüüsi ning koostatud ohutusjuhendeid.

Kui inspektor ei ole pärast kümne tööpäeva möödumist tööandjaga ühendust võtnud ega keelduvat otsust teatavaks teinud, siis saab eeldada, et inspektor on nõusoleku andnud ja lapse võib tööle lubada. Rohkem teavet leiate Tööinspektsiooni kodulehelt.

Mõisted „tasuta töötamine" ja „vabatahtlik tegevus" ei ole samatähenduslikud ning maksukorralduse seaduse mõistes tuleb neid eristada.

Tasuta töötamine

Tasuta töötamine äriühingu või FIE majandushuvides eeldab töötamise registris registreerimist, kuivõrd tavapäraselt makstakse sellise töötamise eest tasu ning töötamisel on töölepingu või VÕS-lepingu tunnused.

Kahtluse korral, kas mingi tegevus tuleb kanda töötamise registrisse, tuleb esmalt analüüsida, kas tegevus võib üldse olla käsitletav töö tegemisena. Kui isik ei tee tööd, siis ei ole midagi (st töötamist) registreerida.

Tasuta töötamine kasumi teenimisele suunatud ärisektoris saab olla ikkagi üksnes erandlik ning ei ole mõeldav, et keegi teeks pikema perioodi vältel tööd ilma selle eest tasu saamata.

Majandushuvi saab töötamise registri seisukohalt olla üksnes äriühingul (täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu) või füüsilisest isikust ettevõtja.

Tasuta töötamise küsimused ja vastused
 

Vabatahtlik tegevus

Puhtalt heategevusliku olemusega tegevust (nt abivajajate abistamine või ühiskonna hüvanguks tegutsemine), mis ei ole seotud ettevõtja põhitegevusega ega soodusta tema majandushuve, töötamise registrisse ei kanta.

Vabatahtliku tegevuse saab siduda avaliku huvi ja ühiskonnaga, mille käigus pakutakse oma aega, energiat või oskuseid vabast ajast ja tahtest ning mille eest tavapäraselt tasu ei maksta.

Selliste juriidiliste isikute nagu sihtasutuste ja mittetulundusühingute heaks vabatahtlikkuse alusel töötavaid isikuid töötamise registris registreerima ei pea, sest mittetulundusühingutel ja sihtasutustel ei saa nende olemusest lähtudes majandushuvi olla.

Alates 1. septembrist 2020 on töötuna arveloleku ajal lubatud töötada kuni kaheksa kalendripäeva kuus. Tööamps ei pea olema kaheksapäevane katkematu töötamine, vaid võib olla ka ühe päeva kaupa töötamine.

Töötamise registrisse kantakse töötamine nii, nagu tegelikult töölepingu järgi tööd tehakse. Kui tööampse tehakse ühe päeva kaupa,  mitte mitu päeva järjest, siis tuleb ka töötamise registrisse teha kaheksa ühepäevase töötamise kannet. Kui töötaja teeb neid ampse ühe tööandja juures kaheksa päeva järjest kuus, siis kantakse töötamise registrisse ühe kandena kaheksapäevane töötamine.

Tööandja peab ikka tavalisel viisil sõlmima lepingu, vormistama inimese töötamise (töötamise registris), tasuma tööjõumaksud, jms.

Töötukassa ülesanne on hinnata, kas töötu ja tööandja vahel sõlmitud töösuhe vastab tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-s 42 sätestatud arvel oleku ajal lubatud ajutise töötamise tingimustele või mitte.

Tööampsude kohta saate rohkem infot Töötukassa veebilehelt.

  1. FIE abikaasa, kes osaleb FIE ettevõtlustegevuses töölepinguga tasu eest, tuleb töötamise registris registreerida töötamise liigiga „Tööleping“. Seoses töötasult makstavate tööjõumaksudega kaasneb ravi-, pensioni- ja töötuskindlustus.
  2. FIE abikaasa, kes töötab FIE ettevõttes tasu saamata, tuleb töötamise registris registreerida töötamise liigiga „Tasuta töötamine" – ei kaasne ravi-, pensioni- ega töötuskindlustust.
  3. FIE abikaasa, kes osaleb FIE ettevõtte tegevuses ja kelle eest FIE arvestab, deklareerib ja tasub sotsiaalmaksu kuumääralt, tuleb töötamise registris registreerida töötamise liigiga „Sotsiaalmaksukohustusega FIE abikaasa".
    Kui FIE lõpetab või peatab oma tegevuse, peab ta lõpetama või peatama ka oma abikaasa töötamise kande töötamise registris. Töötamise registri kanne on aluseks sotsiaalkindlustuskaitse ja ravikindlustuse saamisel.

FIE ettevõtte tegevuses osalev abikaasa on äriregistrisse kantud FIE abikaasa, kes osaleb FIE ettevõtte tegevuses ning kellel ei ole FIEga sõlmitud töölepingut või töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks võlaõiguslikku lepingut.

Sotsiaalmaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise kohta saate rohkem infot lehelt "FIE abikaasa registreerimine ja sotsiaalmaks". 

FIE peab oma töötajate registreerimiseks sisenema Maksu- ja Tolliameti e-teenuste keskkonda e-MTA ärikliendina.

Seejärel tuleb töötamise registri „Registreeri töötamine" lehel valida rippmenüüst „Vali FIE ärikood".

Alates 15. detsembrist 2021 on jaekaubanduse tegevusalal (EMTAK kood G 47) tegutseval tööandjal on võimalus oma töötajatega sõlmida muutuvtunni kokkuleppeid. Selliseid kokkuleppeid on võimalik sõlmida kuni 14. juunini 2024.

Muutuvtunni kokkuleppeid võib sõlmida töötajaga, kes:

  1. töötab osalise tööajaga ning kelle tööaeg on seitsmepäevase ajavahemiku jooksul 12 tundi või enam ning
  2. kelle tunnitasu on vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär (2021. aastal vähemalt 4,18 eurot ja 2022. aastal vähemalt 4,63 eurot).

Tööandjal on võimalik muutuvtunni kokkuleppeid sõlmida kuni 17,5%-ga oma töötajatest. Vastav protsent võetakse kõigist tööandja töötajatest (st arvesse lähevad ka töötajad, kes ei tee muutuvtunde), kes on töötamise registrisse kantud.

Muutuvtunni kokkuleppega töötaja puhul tuleb töötamise registrisse töötamise kandele lisada tööandja lisainfo lahtrisse „Muutuvtunni kokkulepe“ (NB! kandele palume lisada tekst jutumärkideta).


Kui on vaja täiendada rohkem kandeid muutuvtunni kokkuleppe infoga, siis soovitame selleks kasutada CSV-failist laadimist.


Küsimuste korral palume pöörduda Sotsiaalministeeriumi telefonil 6269 805 või e-posti aadressil [email protected].

Lisainfo

Muutuvtunni kokkulepe

Tööelu portaali leht

Riigiasutuste riigikaitselise töökohustustega ameti- ja töökohtade arvestust peetakse Vabariigi Valitsuse määruse „Asutustes täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade määramise tingimused, riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade loetelu ning nende üle arvestuse pidamise kord“ alusel.

Asutusi, mida nimetatud määrus puudutab, on ligikaudu 60. Iga asutusega on kokku lepitud protsentuaalne kohtade arv, mida võib märkida riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohaks. Järelevalvet nõuetekohase märkimise osas teostab Kaitseressursside Amet.

Erasektori puhul tuleb tugineda Vabariigi Valitsuse määrusele „Elutähtsa teenuse osutaja juures täiendavate riigikaitselise töökohustusega töökohtade määramise tingimused ja arvestuse pidamise kord“. Iga elutähtsa teenuse osutaja (ETO) peab koostöös elutähtsat teenust korraldava asutusega (ETKA) tagama nõutava dokumentatsiooni, st peab olema Kaitseministeeriumi poolt kooskõlastatud riskianalüüs ja -plaan eesmärgiga tagada ettevõttes riigikaitseliste töökohtade olemasolu.

Alles pärast Kaitseministeeriumi kooskõlastust tekib ettevõttel töötamise registris võimalus märkida riskianalüüsis välja toodud mahus töötajaid riigikaitselistele töökohtadele. Järelevalvet nõuetekohase märkimise osas teostab Kaitseressursside Amet.

Juhendid

Tööajamäär tuleb töötamise registrisse märkida ainult nende töötamise liikide puhul, mille juurde on tabelis märgitud „Jah". Liigid on leitavad töötamise liikide tabelist.

  • Töölepingu muudatusena muutunud tööaja määr tuleb töötamise registrisse märkida hiljemalt TSD esitamise tähtajaks. TSD esitamise tähtaeg on maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäev.
  • Tööaja määra ei saa muuta tagasiulatuvalt. Vajadusel on võimalik tööajamäära muutmise kohta kirjutada lisainfot märkuste väljale.
  • Kalendrikuul muutunud tööaja määra võib märkida kahel viisil:
    1. arvutades kuu keskmise tööaja määra või
    2. märkida kuu viimase päeva seisuga kehtiva tööajamäära. Tööaja määraks on töötaja või ametniku lepingujärgne tööaja määr. See ei sõltu tegelikult töötatud tundidest. Tööaja määr märgitakse vastavalt töölepingu kokkulepitud töökoormusele: täistööaeg (1,0) ja osaline tööaeg (nt 0,25; 0,5; 0,75).

Töökoha aadress tuleb töötamise registrisse märkida ainult nende töötamise liikide puhul, mille juurde on tabelis märgitud „Jah". Liigid on leitavad töötamise liikide tabelist.

Töökoha aadressi märkimisel kasutatakse Maa-ameti aadressiandmete süsteemi.

Aadressi käsitsi sisestamise võimalus on loodud juhuks, kui soovitud aadressi ADS-is ei leidu. E-MTAs lingile „Sisestan aadressi käsitsi“ vajutades avaneb vaade, kus aadressi saab osadena sisestada (maakond, kohalik omavalitsus jne) ning puuduva aadressiosa lahtrisse „Aadressi täpsustus“ kirjutada.

Töökoha aadressi märkimine ei ole kohustuslik maksukorralduse seaduse § 202 lõikes 2 ega § 251 lõike 4 punktides 2, 3, 16 ja 17 nimetatud isikutel (vastavate töötamise liikide loetelu on toodud töötamise liikide tabelis).

Mõisted

Töötaja töökoht on füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu ettevõtte, riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, mittetulundusühingu või sihtasutuse (edaspidi ettevõte) territooriumil või tööruumis paiknev töötamiskoht ja selle ümbrus või muu töötamiskoht, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel (töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 4 lõige 1).

Tööandja tegutsemiskoht on ettevõtte püsiva ja kestva majandus- või kutsetegevuse koht (maksukorralduse seadus § 9 lõige 2).
 

Töökoha aadressi märkmise reeglid

Töökoha aadress on üldjuhul tööandja tegutsemiskoha aadress. Tööandjal võib olla üks või mitu tegutsemiskohta (nt kaupluseketid, kütusemüüjad, pankade harukontorid, põllumajandus jne) ja töötaja võib töötada mitmes kohas.

Kui töötaja täidab töökohustusi mitmel tööandja tegutsemiskoha aadressil (nt poemüüja, kes töötab erinevates müügikohtades), siis tuleb töökoha aadressiks märkida asukoht, kus töötaja töötab suurema osa tööajast. Kui töötaja tööaeg jaotub võrdselt, siis jääb tööandja otsustada, millisele aadressile töötaja registreerida.

Juhud, kus töö tegemist ei saa siduda ühegi aadressiga, vaid töö eeldab ringiliikumist (ehitus siia ei kuulu, antud valdkonna juhised on toodud erandite all):

  • kui töötaja ilmub regulaarselt tööandja tegutsemiskoha aadressile, kus asub töö tegemiseks vajalik vahend (nt takso, buss, laev), siis märkida see töökoha aadressiks;
  • kui esimest punkti ei saa tööandja tegevusalal rakendada, siis märkida töökoha aadressiks tööandja tegutsemiskoha aadress, kust töötaja tegevust juhitakse.

Kaugtöö vormis muul Eesti aadressil, mis ei ole tööandja tegutsemiskoha aadress (sh kodusel aadressil), töötavate isikute töökoha aadress on tööandja tegutsemiskoha aadress, kust töötaja tegevust juhitakse. Erandjuhtudel, kui kaugtööd tehakse Eestis ning töötaja tegevust juhitakse välisriigist, tuleks töökoha aadressiks märkida kaugtöö tegemise aadress, et vältida valesse riiki määramist.

Alaliselt välisriigis töötavate isikute töökoha aadress on välisriik, kus töötaja töökohustusi täidab. Aadressi märkimisel piisab riigi nimest. Kui töötaja lähetatakse välisriiki ning lähetuse planeeritav kestus on kolm kuud või kauem või tähtajatu, siis on tegemist pikaajalise lähetusega, mille korral tuleb Töötamise registris muuta töötamise kannet ning töökoha aadressiks märkida välisriik. Lähetused, mis kestavad alla kolme kuu, loetakse lühiajaliseks ning nende registreerimine pole kohustuslik. Kolme kuu piir pikaajalise ja lühiajalise lähetuse eristamiseks on ühtlustatud Rahvastikuregistri viibimiskoha aadressiga (rahvastikuregistri seadus § 96 lõige 1).

Töökoha märkimine alltöövõtu korral (kooli- või personalisöökla või restorani majandamine, koristus- või turvateenuse osutamine vmt) toimub järgmiselt:

  • kui alltöövõtja tegevus toimub kliendi aadressil, teenuse osutamise leping on tähtajatu või sõlmitud vähemalt 2 aastaks ja klient on alltöövõtjale eraldanud alaliseks kasutamiseks vastavaks otstarbeks ette nähtud ruumid, siis on alltöövõtja tegutsemiskoha aadressiks kliendi aadress;
  • kui teenuse osutamise kestus kliendi aadressil jääb alla 2 aasta, siis märgitakse töökoha aadressiks tööandja tegutsemiskoha aadress.


Sellest tabelist saate abi töökoha aadressi määramisel siis, kui töötaja töötab mitmes kohas või tal puudub kindel töökoha aadress.

Tegevusala Töötaja töökoha aadress
Avaliku sektori töökohad välisriikides

Saatkondades, konsulaatides, sõjaväebaasides ja sarnastel objektidel töötavate isikute töökoha aadress on selle riigi territooriumil, kus objektid asuvad.

Välisriigis asuva töökoha puhul on tarvis märkida ainult riigi nimi, Eesti puhul täpne aadress.
Ehitus

Töökoha aadress on pikaajalise ehitusobjekti aadress juhul, kui see vastab järgmistele tingimustele:

  • objektiga alustamisel on selle kavandatav kestus vähemalt kaks aastat;

  • ettevõte annab objektil tööd rohkem kui 50 inimesele.

Väikesemahulistel ehitusobjektidel töötavate inimeste töökoha aadress on tööandja tegutsemiskoha aadress, kust töötaja tegevust juhitakse.

Tee- või sillaehitustel või torujuhtmete paigaldamisel töötavate inimeste töökoha aadress on tööandja tegutsemiskoha aadress, kust töötaja tegevust juhitakse.

Välisriigis asuva ehitusobjekti puhul järgida välisriigis töötamise üldreegleid.
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Jaotusvõrkude käitamise ja hooldamisega (kõrgepingeliinid, alajaamad, pumplad) seotud töötajate töökoha aadressiks on tööandja tegutsemiskoha aadress, kust töötaja tegevust juhitakse.
Haldus- ja abitegevused

Tööandja tegutsemiskoha aadress, kust töötaja tegevust juhitakse.

Kui alltöövõtja tegevus toimub kliendi aadressil, teenuse osutamise leping on sõlmitud tähtajatult või vähemalt kaheks aastaks ja klient on alltöövõtjale eraldanud alaliseks kasutamiseks vastavaks otstarbeks ette nähtud ruumid, siis on alltöövõtja tegutsemiskoha aadressiks kliendi aadress.

Kui teenuse osutamise kestus kliendi aadressil jääb alla 2 aasta, siis märgitakse töökoha aadressiks tööandja tegutsemiskoha aadress.
Infoalane tegevus

Tööandja tegutsemiskoha aadress, kust töötaja töötab.

Kui töötaja töötab kaugtöö vormis Eestis, on tema töökoha aadress tööandja tegutsemiskoha aadress, kust tema tegevust juhitakse.

Välisriigis töötavate isikute puhul järgida välisriigis töötamise üldreegleid.
Jaekaubanduses töötajad

Samal aadressil ja samale jaemüüjale kuuluvad kauplused loetakse üheks tegutsemiskohaks. Erinevatel aadressidel asuvad kauplused on eraldi tegutsemiskohad.

Kui töötaja töö toimub mitmes müügikohas, siis on töökoha aadressiks tööandja tegutsemiskoha aadress, kus töötaja töötab suurema osa tööajast.
Pidevalt muutuva asukohaga müügitegevus (kaupmehed turgudel, mobiilsed kioskid), liikuvad meelelahutusettevõtted (nt tsirkus) ja liikuvad teenused (nt koduvisiite tegev juuksur) Tööandja tegutsemiskoha aadress, kust töötaja tegevust juhitakse. Omaniku kodune aadress, kui see on väikeettevõtte ainuke tegutsemiskoht.
Kalapüügilaevadel ja -paatidel töötajad, kalurid

Kui töötaja ilmub regulaarselt tööandja tegutsemiskoha aadressile, kus asub töö tegemiseks vajalik vahend, siis märkida see töökoha aadressiks.

Kui eelnevat juhist ei saa tööandja tegevusalal rakendada, siis märkida töökoha aadressiks laeva operaatori või omaniku aadress. Paate ja laevu käsitletakse töövahendite, mitte töökohana.
Kalakasvanduste ja kalahaudejaamade töötajad Tööandja tegutsemiskoha aadress, kust töötaja tegevust juhitakse.
Kaevanduste töötajad

Kaevanduse aadress, kui kaevandustegevus seal kestab vähemalt kaks aastat. Sellisel juhul käsitletakse kaevandust eraldiseisva tegutsemiskohana.

Kaevandust, kus kaevandustegevus kestab alla kahe aasta, ei loeta eraldi tegutsemiskohaks ja seal töötavate inimeste töökoha aadress on tööandja tegutsemiskoha aadress, kust töötaja tegevust juhitakse.
Kindlustusagendid, kes tegutsevad väljaspool kindlaksmääratud tööruume Tööandja tegutsemiskoha aadress, kust töötaja tegevust juhitakse.
Kinnisvara rentimise ettevõtte töötajad

Tööandja tegutsemiskoha aadress, kust töötaja tegevust juhitakse.

Kinnisvaraobjekti aadress on töötaja töökoha aadress ainult juhul, kui töötaja töötab seal alaliselt (nt majahoidja, turvatöötaja jne). Vastasel juhul kinnisvaraobjekti tegutsemiskohana ei käsitleta.
Maanteetranspordi teenuse osutajad

Kui töötaja ilmub regulaarselt tööandja tegutsemiskoha aadressile, kus asub töö tegemiseks vajalik vahend, siis märkida see töökoha aadressiks.

Kui eelnevat juhist ei saa tööandja tegevusalal rakendada, siis märkida töökoha aadressiks tööandja tegutsemiskoha aadress, kust töötaja tegevust juhitakse.
Postiteenistuse töötajad ja kullerid

Tööandja tegutsemiskoha aadress, kust töötaja tegevust juhitakse.

Postkontorid on üldjuhul iseseisvad tegutsemiskohad ja postkontori töötaja töökoha aadress on postkontori aadress.
Põllu- ja metsamajanduse töötajad

Tööandja tegutsemiskoha aadress, kust töötaja tegevust juhitakse (nt kontor, talu jne).

Kui töö toimub mitmes kindlas tegutsemiskohas (nt lautades), siis on töökoha aadressiks tegutsemiskoht, kus töötaja viibib suurema osa tööajast.
Kauba raudteevedudega seotud töötajad (töö väljas kaubajaamades või sorteerimisjaamades) Tööandja tegutsemiskoha aadress, kust töötaja tegevust juhitakse.
Raudteetaristu pideva hooldamisega seotud töötajad Tööandja tegutsemiskoha aadress, kust töötaja tegevust juhitakse.
Vee- ja õhutranspordi alal töötajad

Kui töötaja ilmub regulaarselt tööandja tegutsemiskoha aadressile, kus asub töö tegemiseks vajalik vahend, siis märkida see töökoha aadressiks.

Kui eelnevat juhist ei saa tööandja tegevusalal rakendada, siis märkida töökoha aadressiks laeva või lennuki operaatori või omaniku aadress.

Vee- ja õhutranspordi tegevusaladel kasutatavaid laevu ja lennukeid käsitletakse töövahendite, mitte töökohana.

Ametinimetus tuleb töötamise registrisse märkida ainult nende töötamise liikide puhul, mille juurde on tabelis märgitud „Jah". Liigid on leitavad töötamise liikide tabelist.

  • Ametinimetus ja töökoha aadress tuleb sisestada klassifikaatorist. Ametite ja aadresside lisamisel saab abi Statistikaametist: +372 625 9300, [email protected].
  • Vabatekstina aadressi täpsustus ja/või ametnimetus tuleb lisada siis, kui täpne aadress või ametinimetuse viies tase (neli esimest tuleb alati leida klassifikaatorist) ei ole klassifikaatorist leitavad.

 Kasulikud lingid

Küsimused ja vastused töötamise registreerimise kohta

1. Kes registreerib õpilasmaleva raames tööd tegevad õpilased?

Töötamise registreerib see isik, kes sõlmib töötamise aluseks oleva kokkuleppe (lepingu) ja teeb väljamaksed ehk see asutus või ettevõte, kelle juures noor tööl käib.

2. Emaettevõte maksab tütarettevõtte arve alusel tütarettevõtte juhatuse liikmele tasu. Kas sellisel juhul registreerib tütarettevõte või emaettevõte?

Maksukorralduse seaduse § 251 lg 3 järgi on töötamise registreerimisel tööd võimaldavaks isikuks see isik, kes sõlmib töötamise aluseks oleva kokkuleppe. Juhul kui töötamise aluseks oleva kokkuleppe on sõlminud tütarettevõte, on registreerimiskohustus tütarettevõttel. Juhul kui väljamakse tegija (maksudeklaratsioonide esitaja) ja tegelik tööd võimaldav isik on erinevad, tuleb registreerimisel lisaks märkida tööd tegevale isikule tegeliku väljamaksete tegija andmed.

3. Kes registreerib töötajaid riigi- ja kohaliku omavalistuse asutuste puhul, kes kasutavad tsentraliseeritud raamatupidamist, st inimesega sõlmib lepingu nt vallas asuv kool, kuid väljamakseid töötajatele teeb omavalitsus?

Registreerib asutus, kes sõlmis töötamise aluseks oleva kokkuleppe ehk kool. Töötamise registris tuleb väljamakse tegijaks märkida omavalitsus.

4. Kas füüsiline isik peab töötamise registris registreerima VÕS-lepinguga teenuseid osutava isiku?

Jah. Maksukorralduse seaduse § 251 lg 3 p 4 kohaselt võib tööd võimaldavaks isikuks olla ka füüsiline isik. Kui võlaõigusseaduslik leping on sõlmitud teise füüsilise isikuga ja töötamisel tekib maksukohustus Eestis, tuleb see töötamine registreerida.

5. Kas mittetulundusühingud (MTÜ) ja sihtasutused (SA) on äriseadustiku mõistes äriühingud? Kas MTÜ-des ja SA-des vabatahtlikkuse alusel töötavad isikud tuleb kanda töötamise registrisse?

Mittetulundusühingud ja sihtasutused ei ole äriseadustiku mõistes äriühingud. MTÜ-des ja SA-des vabatahtlikkuse alusel tegutsevaid isikuid töötamise registris registreerima ei pea. Aga juhul, kui tegevuse eesmärgiks on käibe ja kasumi teenimine, ei ole tegemist enam heategevusliku tegevusega, vaid töötamisega, mis tuleb registreerida.

1. Kas juhatuse liikmed, kes töötasu sellest ettevõttest ei saa, tuleb registreerida?

Juhatuse liikmel on õigus saada oma ametiülesannete täitmise eest osaühingult juhatuse liikme tasu. Kui osaühing juhatuse liikmele tasu ei maksa, siis juhatuse liiget töötamise registris registreerima ei pea. Sel juhul on juhatuse liige kantud üksnes äriregistrisse.

Samas peab silmas pidama, et kui juhatuse liige (võib olla ka ainuosanik) tegutseb aktiivselt äriühingu sisulises tegevuses ning tema tegevuse tagajärjel saab äriühing tulu, siis peab ta oma töö eest saama ka kõigi tööjõumaksudega maksustatud töötasu. Näiteks kui juhatuse liige valmistab restoranis ise toitu, siis teeb ta koka tööd või kui juhatuse liige töötab ehitusobjektil, siis teeb ta ehitaja tööd jne. Nendel juhtudel on tegemist juba töösuhtega ja isik peab olema registreeritud töötamise registris.

2. Kuidas registreerida, kui isik saab ühest firmast nii juhatuse liikme tasu kui töötab töölepinguga?

Mõlemad töötamised tuleb registreerida, tekib kaks eraldi töötamise kannet.

3. Kas töötamise registris tuleb teha kaks töötamise kannet, kui töötajaga on sõlmitud kaks töölepingut?

Kui töötaja on tööl ühe tööandja juures kahe töölepinguga (näiteks sekretär 0,5 ja õpetaja 0,5), siis tuleb töötamise registris teha kaks töötamise kannet.

4. Kas tuleb registreerida endine töötaja, kellele makstakse konkurentsipiirangu hüvitist?

Ei pea registreerima, kuna tegemist ei ole töötamisega maksukorralduse seaduse § 251 lg 3 mõttes. Isikule tehtud väljamaksed tuleb aga deklareerida tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni vormil TSD (väljamakse liik 17).

5. Kas endine töötaja tuleb registreerida, kui pärast lepingu lõppemist (nt aasta lõpus) makstakse talle preemiat või tulemustasu?

Ei tule, kuna töötamine on lõppenud ning väljamakse tehakse juba lõppenud töötamise (varasema perioodi) eest.

6. Kas töötamise registrisse peab registreerituks jääma töötaja, kes on lähetatud mõneks ajaks välismaale ja isikul Eestis maksukohustust selle aja eest ei teki?

Maksukohustuse üleminekul teise riiki tuleb töötamine töötamise registris lõpetada või peatada.

7. Poola ettevõte lähetab oma Poola töötajad aastaks Eestisse tööle. Poola ettevõte registreerib end mitteresidendist palgamaksude maksjaks ning tasub töötasult maksud ja maksed vastavalt Eesti seadusandluse kohaselt, kuivõrd Poola töötajad viibivad Eestis kauem kui kuus kuud. Kas Poola ettevõttel tuleb Eestisse lähetatud töötajad (Poolas sotsiaalselt kindlustatud, eksisteerib A1) töötamise registris registreerida?

Jah. Maksukorralduse seaduse § 251 lg 4 kohaselt tuleb töötamine registreerida, kui tekib Eestis maksukohustus. Kui isikutel ei ole õigust Eesti ravikindlustusele (nad on kindlustatud Poolas), tuleb registreerimisel valida töötamise liigiks „Töötamine tulumaksukohustuse tekkimisega Eestis, sotsiaalkindlustusmaksed välisriigis“.

8. Kas tulumaksuga maksustatud stipendiumi, rendi-, litsentsi- jms tasu saaja saaja tuleb töötamise registris registreerida? Kas autoritasu saaja tuleb registreerida?

Töötamise peab registreerima autorilepingu alusel uue teose loomise või kasutamise korral, mil kohaldatakse autorilepingule võlaõigusseaduses töövõtu kohta sätestatut (autoriõiguse seaduse § 48 lg 4).
Teistel nimetatud juhtudel ei ole tegemist töötamisega maksukorralduse seaduse § 251 lg 3 mõttes ning registreerima ei pea.

9. Kas töötamise registris tuleb registreerida suulise lepinguga töötamine?

Jah, registreerida tuleb kõikide füüsiliste isikute töötamised, kelle töötamisel tekib Eestis maksukohustus ning seda olenemata lepingu vormist ja ajalisest kestvusest.

10. Kui vormistatakse tööettevõtuleping näiteks üheks päevaks (ettekande pidamine vms) ning sellel isikul on põhitöökoht teises ettevõttes ning miinimumkuumääralt sotsiaalmaksu tasuda ei tule, kas tuleb registreerida kui „VÕS leping”? Kui leping sõlmitakse üheks päevaks, kas siis registreerimise algus ja lõpp märkida samale päevale?

Jah, töötamine tuleb registreerida ja valida töötamise liigiks „VõS leping“. Töötamise algus- ja lõpukuupäev on sama.

11. Kas proovipäeval osaleja tuleb registreerida?

Eestis kehtivate seaduste kohaselt võib proovipäeval olla ainult Eesti Töötukassas arvele võetud töötu, kelle suhtes on rakendatud tööturumeedet vastavalt tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 41 lõikele 1 ja selle alusel välja antud Vabariigi Valitsuse määruse „Tööhõiveprogramm 2017–2020” §-le 20. Muid proovipäevi ette nähtud ei ole, töötaja proovimiseks on töölepingu seaduses ette nähtud katseaeg. Juhime tähelepanu, et ka töötuna arvel olev isik, kelle suhtes on rakendatud tööturumeedet, võib proovipäeval olla ainult ühe päeva ning seda töötamise registris registreerima ei pea. Küll aga peab isik ka sellel päeval olema enne tööle asumist töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt juhendatud.

Kõik ülejäänud tööle lubatud, kuid lepinguta isikud on töölepingu seaduse § 4 lg 2 alusel vaadeldavad töölepingu alusel töötavate töötajatena ning nende töötamine tuleb ka vastavalt registreerida.

12. Kas töövari tuleb registreerida?

Juhul kui isik tuleb tutvuma võimaliku pakutava tööga, et seejärel otsustada, kas asuda sellele töökohale või mitte, ning tema tegevus piirdub ainult võimaliku töö vaatlemisega, siis teda töötamise registris registreerida ei tule. Juhul kui isik lubatakse juba tööle (tööd proovima), on tegemist töölepingu seaduse § 4 lg 2 kohaselt töölepingu alusel töötava töötajaga, kelle töötamine tuleb registreerida.

13. Kas praktikant tuleb registreerida?

Üldjuhul sõlmitakse praktika läbimise kohta kolmepoolne praktikaleping (Töötukassa või õppeasutus, praktikant, praktikaandja). Juhul kui praktika eest praktikandile tasu ei maksta, siis praktika läbimist töötamise registris registreerima ei pea. Juhul kui praktika alguses otsustatakse maksta praktikandile ka tasu, siis on tegemist juba töötamisega, mis tuleb registreerida.

14. Praktikandiga on sõlmitud kolmepoolne praktikaleping praktika läbimise kohta ettevõttes (õppeasutus, praktikant, praktikaandja), praktikant läbib praktika ning praktika lõppedes otsustab praktikaandja maksta eriti silmapaistvale praktikandile tasu, sõlmides temaga töövõtulepingu. Praktikaandja ei saanud praktikaperioodi alguses eeldada, et ta tasustab praktikandi tööd. Mis hetkel peab/võib tööandja töötamise registreerida?

Sellisel juhul võib teha töötamise kande tagantjärele, kuna asjaolud on muutunud ning sellise kande tegemine on ka hiljem põhjendatud. Registrisse tuleb kanda tegelik töötamise aeg. Elektroonselt on võimalik andmeid parandada 3 kuud ning kui praktika mahub selle perioodi sisse, on elektroonselt võimalik teha vastav paranduskanne. Sellega tekib ka praktikandile töötuskindlustusstaaž.

15. Praktikandiga on sõlmitud kolmepoolne praktikaleping praktika läbimise kohta ettevõttes (õppeasutus, praktikant, praktikaandja), mis eeldab ka tasu maksmist praktika läbimise eest. Praktikant läbib praktika, mille lõppedes makstakse talle välja praktikalepinguga ettenähtud tasu. Kas praktikaandja peaks seda üldse registreerima, makstakse ju tasu mitte tehtud töö, vaid lihtsalt praktikas osalemise eest, mis ei ole töösuhe, kuid samas ei saa seda ka töövõtuks nimetada. Kuidas peaks tööandja antud juhul toimima?

Juhul kui praktika alguses otsustatakse maksta praktikandile ka tasu, siis tuleb töötamine registreerida. Üldjuhul on sellised töötamised reguleeritud töölepingu seadusega, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

16. Vallavalitsuste sihtasutuste nõukogu liikmetele otsustatakse palka maksta volikogu määrusega. Kui nende isikutega lepinguid sõlmitud ei ole, siis kas on vaja nõukogu liige registreerida?

On vaja registreerida. Töötamine, mille osas tekib maksukohustus, tuleb registreerida.

17. Kas volikogu liikmed, kes tasu ei saa, tuleb registreerida?

Ei, volikogu liikmed tuleb registreerida vaid juhul, kui volikogu liikmele tehakse maksustatavaid väljamakseid.

18. Kas seltsingu töötajad registreeritakse?

Kui tekib maksukohustus, tuleb registreerida. Seltsingu töötaja saab registreerida seltsingu liige enda nimel füüsilise isikuna (nagu toimub ka väljamaksete deklareerimine). Kui maksukohustust töötamisel ei teki, st väljamakseid ei ole, siis registreerida ei tule.

19. Kas töötamise registrisse tuleb registreerima hakata ka honorarisaajad (kellele makstavalt honorarilt deklareerime sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu)? Nad ei ole aga meie firma lepingulised töötajad, vaid tehakse meile mingi artikkel, pilt vmt, mille eest me maksame neile honorari, kui teos on kätte saadud ja ka avaldamisse läinud. Meile pole ette teada, millal nad seda teost/ tööd tegema hakkavad ja kas me üldse selle avaldame ja seega kas tasustamisele läheb, seega ei ole võimalik teada ka n-ö alustamise kuupäeva, vaid ainult väljamaksu kuupäev (millal honorar määratakse).

Töötamise registris tuleb registreerida honorarisaajad, kui nende puhul on tegemist töötamisega maksukorralduse seaduse § 251 lg 3 mõttes, mille kohaselt loetakse töötamiseks muuhulgas töö tegemist võlaõigusliku lepingu alusel. Töötamise alguseks on sellisel juhul lepingu jõustumise kuupäev.

Võlaõigusseaduse § 9 „Lepingu sõlmimine“ kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest.

Kui honorari (millelt deklareeritakse sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakset) makstakse näiteks ettetellitud töö või teenuse (artikkel, pilt vms) eest võlaõigusliku tellimuslepingu alusel, siis lepingu jõustumise kuupäevaks võiks lugeda autori nõustumist toimetuse ettepanekuga artikli kirjutamise kohta, muudel juhtudel – toimetuse otsuse langetamist artikli avaldamise ja selle eest honorari maksmise kohta.

Litsentsilepingu (nt autoriõiguse loovutamine) alusel tasu (millelt makstakse ainult tulumaksu) saajaid töötamise registris ei registreerita, kuna antud juhul ei ole tegemist töötamisega maksukorralduse seaduse § 251 lg 3 mõttes.

20. Kui töötaja asub tööle lapsehoolduspuhkuse ajal, millal töötamine on peatatud, siis kas töötamine tuleb eraldi registreerida või töötamise peatamine lõpetada?

Kui töötamine on peatatud lapsehoolduspuhkuse ajaks, aga isik töötab edasi sama tööandja juures, tuleb töötamise peatamine lõpetada. Selliselt on tagatud, et isikul on haigestumise korral õigus ka haigushüvitisele. Kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni on isik kindlustatud riigi poolt.

21. Kas FIE (notar, kohtutäitur, vandetõlk) tuleb töötamise registris registreerida?

FIE-t töötamise registris ei registreerita.

FIE-le, kes teostab töid või osutab teenuseid kui ettevõtja, tasutakse tööde eest arve alusel.

22. Tasume igal kuul ühekordsete maksetena erinevate lepinguvormide, mitte töölepingu alusel töötavatele isikutele tasusid (retsensioonid, ostetud katkendid teostest, ostetud pildid õpikutesse). Vastavalt lepingule maksustatakse kas ainult tulumaksuga või siis tulumaksu ja sotsiaalmaksuga jne. Vastavalt kehtivatele autorilepingutele makstakse honorarid välja vastavalt läbimüügile (mõnele igal kuul, mõnel paar korda aastas). Väljamaksed maksustatakse tulumaksuga. Millal tuleb töötamine registreerida, millal mitte?

Registreerida tuleb nende isikute töötamine, kelle autoritasud maksustatakse nii tulumaksuga, sotsiaalmaksuga kui ka maksetega (töötuskindlustusmakse ja kohustuslik kogumispensioni makse kohustatud isiku puhul).

Registreerida ei tule nende isikute töötamine, kelle autoritasud (litsentsitasud) maksustatakse ainult tulumaksuga.

23. Kas töötamise registris peab registreerima inimesed, kes ostavad talunikult maasikaid, kuid korjavad need põllult ise?

Tuleb eristada kahte olukorda:

  1. talunik müüb maasikaid inimesele nii, et inimene ise korjab need põllult (maasika kilogrammi hind on soodsam) – ei pea registreerima töötamise registris;

  2. talunik ei müü maasikaid inimesele, vaid inimene teeb põllul tööd ja saab töötasu maasikates – tegu on töötamisega, mis tuleb töötamise registris registreerida.

24. Kuidas teha töötamise registris kanded, kui töötaja oli tööl töölepinguga, aga sai ametikõrgendust ehk juhatuse liikmeks?

Juhatuse liige ei saa oma kohustusi täita töölepingu alusel, selle välistab töölepingu seadus.

Juhul kui isik on alguses olnud töötaja ja seejärel valitud juhatuse liikmeks, siis tuleb selgelt määratleda, kas juhatuse liikmeks valimiseks nõusoleku andmisega on poolte kokkuleppele tööleping lõppenud või ta jätkab töötamist nii töölepingu alusel kui ka juhatuse liikme lepingu alusel. Selline olukord on võimalik siis, kui töölepingu alusel täidetakse tööülesandeid, mis ei kattu juhatuse liikme kohustustega (nt raamatupidaja, müügispetsialist, insener).

Õiguslikult ei ole keelatud, et pooled lepivad kokku, et töötaja lõpetab juhatuse liikme ülesannete täitmise ajaks igasuguste tööülesannete täitmise ehk tööleping peatatakse poolte kokkuleppel ja tööleping ei lõppe, kuid siis tuleb see kirjalikult fikseerida ning teha töötamise registris kanne töösuhte peatumise kohta. Õiguslikuks aluseks peatamiseks olekski see kokkulepe ehk töötamise registri mõistes „Muu põhjus".

25. Kas Töötukassa arvestab oma otsuste tegemisel ka lihtsustatud kehtivaid töötamise kandeid (SMSi või telefoni teel tehtud kandeid)? Kas töötu peab jätkuvalt oma tööle asumisest teavitama?

Töötukassa arvestab ka lihtsustatud kandeid, kuid lihtsustatud kande alusel automaatselt kohe arveloleku lõpetamist ei tehta. Makse peatatakse kuni täpsete asjaolude selgumiseni ehk kuni töötamise kande kinnitamiseni e-MTAs. Kehtiva korra kohaselt peab töötu tööle asumisest töötukassat teavitama ka peale töötamise registri rakendumist. (Allikas: Eesti Töötukassa)

26. Kas on võimalik, et töösuhe töölepingu alusel on peatatud ja tehakse võlaõigusseaduslik leping sama tööandja juures?

Jah, see on võimalik. Toome siinkohal kaks näidet.

  1. Töötaja oli kuni lapsehoolduspuhkuseni ettevõttes töölepinguline osakonna juhataja. Nüüd soovib ta tulla ajutiselt osalise koormusega tööle hoopiski töölepingulise raamatupidajana.
    Lapsehoolduspuhkus katkestatakse ja töölepingu pooled sõlmivad tähtajalise töölepingu muudatuse – st ajutiselt muudetakse töötamise registris ametinimi ja koormus, aga töösuhte peatumine lõppeb ehk teist töölepingu kõrvale ei ole mõistlik ega eesmärgipärane samade poolte vahel sõlmida.

  2. Töötaja on lapsehoolduspuhkusel jurist-personalispetsialist töökohalt. Tööandjal on vaja, et ta esindaks teda ühel kohtuistungil. Pooltel on valik:

1) katkestada lapsehoolduspuhkus ehk töötaja täidab ühe päeva oma töölepingulisi ülesandeid või
2) töötaja on jätkuvalt oma töökohalt lapsehoolduspuhkusel ehk töösuhe jääb töötamise registris peatunuks, aga pooled sõlmivad lisaks käsunduslepingu konkreetses kohtuasjas ettevõtte esindamiseks ehk töötamise registrisse tehakse sama inimese kohta tähtajaline „VÕS“ (võlaõigusseaduslik leping) kanne.

1. Maksu- ja Tolliameti veebilehel oleva info kohaselt eeldab tasuta töötamine äriühingu või FIE majandushuvides töötamise registris registreerimist. Palume täpsustavat infot – kas juhul kui töötaja teeb töölepingu alusel tööd, mis on töötamise registrisse kantud ning hakkab lisaks tegema töölepingu lisa alusel tasustamata tööd, kas on võimalik kanda tasustamata töö tegemist samuti töötamise registrisse. Kas lepingu lisas olev info tasuta töötamise kohta on võimalik registrisse kanda?

Selgitame, et töötamise registris on töötamise liik „Tasustamata töö“, mida on võimalik töötamise registrisse kanda tähtajatult. Tasuta töötamise liigiga ei kaasne töötajale sotsiaalseid tagatisi nagu töötuskindlustushüvitis või ravikindlustus ja samuti ei teki selle kande alusel õigust töötutoetusele.

Töölepingu seaduse § 1 lõike 2 kohaselt, kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga.

See tähendab, et töölepingu seaduse eelduse järgi ei saa töölepinguga tasustamata tööd teha ehk tasu saamine on üks töösuhte määratlemise eeldusi. Kui ei ole tasu, siis ei ole ka töölepingulist suhet. Tasuta saab osutada muid teenuseid ehk näiteks on võimalik tasuta töövõtt või käsund, kuid mitte tööleping.

Seega ei saa töölepingu lisaga kokku leppida tasuta töötamist. See on eraldi muu teenuse osutamise kokkulepe ning seega peab olema ka vastavalt töötamise registrisse kantud „Tasustamata tööna“.

2. Maksu- ja Tolliameti juhendis on kirjas, et tasuta töötamine kasumi teenimisele suunatud ärisektoris saab olla ikkagi üksnes erandlik ning ei ole mõeldav, et keegi teeks pikema perioodi vältel tööd ilma selle eest tasu saamata. Palume täpsustata, milline periood on Maksu- ja Tolliameti hinnangul tasuta töötamise puhul vastuvõetav.

Õigusaktides ei ole reguleeritud töötamise perioodi, mille põhjal saaks otsustada, et just selle perioodi eest peaks olema töö tegemine tasustatud. Erandlike juhtumiste all peame silmas näiteks pereliikmete abistamist. Samuti võib uue ettevõtte loomise alguses teha juhatuse liige tasuta tööd. Eelduslikult saavad tasustamata tööd tegevad isikud mujalt regulaarselt sissetulekuid.

3. Kas riigiasutuses võib töötada lisaks tasustatud kohale ka tasuta pikema perioodi jooksul või kehtivad seal samad reeglid, mis ärisektoris?

Avaliku teenistuse seaduses ja töölepingu seaduses on reguleeritud teenistujate töötasu maksmise tingimused ja kord. Ka riigiasutuses kehtivad samad reeglid, mis eespool kirjeldatud.

Andmete muutmine, parandamine ja tühistamine

Tööandjal on võimalik töötamise registrisse kantud andmeid elektroonselt ise parandada kolme kuu jooksul töötamise alustamise, peatamise või lõpetamise kuupäevast alates.

Sisestatud kuupäevi saab muuta esmakande kuupäevast +/- 3 kuu võrra nii kehtivate kui ka lõppenud registrikannete korral.

Kui töötamise registrisse on kantud töötamine, mis mingil põhjusel ei alga, on võimalik tööandjal endal see kanne elektroonselt tühistada kolme kuu jooksul töötamise alguseks märgitud kuupäevast arvates.

Kande tühistamiseks tuleb töötamise registris vajutada töötamise otsingu lehel töötamise kande numbrile. Seejärel avaneb kande detailvaade ning kande andmete lehe all tuleb vajutada nuppu „Tühista".

Kande tegemisest kolme kuu möödumisel on võimalik andmeid parandada vaid Maksu- ja Tolliametile esitatud põhjendatud taotluse alusel, mille saab esitada e-teenuste keskkonnas e-MTA rubriigis SuhtlusKirjavahetus, digitaalselt allkirjastatuna aadressil [email protected] või Maksu- ja Tolliameti teenindusbüroos.

Kui andmete parandamine ei ole põhjendatud, võib Maksu- ja Tolliamet andmete parandamisest keelduda.

Tervisekassast töötamise registrisse ületoodud andmete osas Maksu- ja Tolliamet töötamise alguse kuupäevi ei muuda, kuna puudub võimalus uute esitatud andmete õigsust kontrollida.

Enne 1. juulit 2014 võetakse erinevate sotsiaalsete tagatiste määramisel aluseks maksudeklaratsioonil TSD deklareeritud väljamaksed. Töötamise registreerimine Maksu- ja Tolliametis algas 1. juulist 2014 ning varasemad kehtivad kanded toodi Tervisekassast töötamise registrisse üle eesmärgiga vähendada tööandjate halduskoormust. Isikute varasemad töötamise andmed (kuni 1. juulini 2014) on registris informatiivse tähendusega.

Küsimused ja vastused töötamise kannete muutmise ja parandamise kohta

1. Kui töötaja on registreeritud, aga tööle üldse ei ilmugi, kas sel juhul on võimalik registreeritud töötaja registrist kustutada? Kas seda saab teha ainult teenindusbüroos ja pole võimalik teha elektrooniliselt ja mis hetkest alates see on võimalik?

Juhul kui töötamise registrisse on kantud töötamine, mis mingil põhjusel ei alga, on võimalik see kanne elektroonselt tühistada kolme kuu jooksul töötamise alguseks märgitud kuupäevast arvates.

Kui on kande registreerimist kolm ja enam kuud, siis paranduste tegemiseks ei pea sellisel juhul teenindusbüroosse tulema, vaid soovitame teha avalduse kande tühistamiseks e-teenuste keskkonnas e-MTA rubriigis „Suhtlus" – „Kirjavahetus" või avaldus digitaalselt allkirjastatuna aadressil [email protected].

Kande tühistamiseks tuleb töötamise registris vajutada töötamise otsingu lehel töötamise kande numbrile, avaneb kande detailvaade, kande andmete all tuleb vajutada nuppu „Tühista".

2. Tervisekassast töötamise registrisse ületulnud töötamise alguskuupäev on vale. Kas töötamise registris peab selle õigeks muutma?

Tervisekassast töötamise registrisse ületulnud andmete osas Maksu- ja Tolliamet töötamise alguse kuupäevi ei muuda. See tähendab, et n‑ö ajalugu me ei paranda, kuna enamasti on tegemist vanade andmetega ning meil puudub võimalus uute esitatud andmete õigsust kontrollida.

Maksu- ja Tolliamet muudab üldjuhul andmeid vaid põhjendatud avalduse alusel ja siis, kui andmete esitamisest on möödunud 3 kuud.

Seda, et töötajal jääb mõni hüve seetõttu saamata, et tema töötamise alguskuupäev töötamise registris ei ole vastavuses lepinguga karta ei tule, kuna õiguslikku tähendust omavad registris andmed alates 1. juulist 2014 ja edaspidi. Vanemad andmed on vaid informatiivsed ning nende osas võib ka hiljem olla vajadus esitada erinevaid lisatõendeid ja andmeid pädevatele asutustele. Tervisekassasse esitati andmeid ainult ühel eesmärgil, töötamise registri võimalused on laiemad ning vanu Tervisekassa andmeid ei saagi kuidagi aluseks võtta muude, kui ravikindlustuse alaste otsuste tegemisel. Küll aga on tööandjal kohustus jälgida, et 1. juulist 2014 oleks töötamise registris kanded õiged.

Kui isiku eest on enne 1. juulit 2014 kõik maksud deklareeritud, arvestatakse sotsiaalsed tagatised isikule tehtud väljamaksete alusel.

Töötuskindlustusstaaži arvestus on kuni 30. juunini 2014 väljamaksete põhine ja alates 1. juulist 2014 töötamise perioodi põhine ning töötukassa saab andmeid kontrollida töötamise registrist.

3. Miks mu töötamise alguse kuupäev ei ole õige, kui see on alanud enne 1. juulit 2014?

Töötamise registreerimine Maksu- ja Tolliametis algas 1. juulist 2014 ning töötamise andmed eeltäideti Tervisekassa ravikindlustatud isikute andmetega eesmärgiga vähendada tööandjate halduskoormust. Seega enne 1. juulit 2014 alanud töötamise alguskuupäev, mis on eeltäidetud Tervisekassast üle toodud andmete alusel, ei ühti alati töötamise tegeliku alguskuupäevaga. Alates 1. juulist 2014. omavad töötamise registri andmed õiguslikku tähendust, mis tähendab, et tööandjal on kohustus jälgida, et pärast 1. juulit 2014 tehtud kanded oleksid töötamise registris õiged.

Tööandjad saavad teha uusi kandeid ja paranduskandeid tagasiulatuvalt kuni 3 kuud vältimaks segadusi andmete ristkasutuses. Kui on vaja teha parandusi vanemates kannetes kui kolm kuud, siis tuleb tööandjal pöörduda Maksu- ja Tolliameti poole põhjendatud taotlusega kas kasutades e-teenuste keskkonnas e-MTA suhtluse kanalit või saata digiallkirjastatud taotlus e-postiga aadressile [email protected].

1. Kas vanemapuhkuse peatatud töötamise ajal võib töötada ja kui tohib, kas siis töötamise ajal peab peatamise lõpetama või võib peatatud töötamise kanne jääda peatatuks ning kõrvale registreerida uue töötamise kande?

Ühe tööandja juures saab töötaja olla kas vanemapuhkusel või tööl, korraga mõlemas seisus ta olla ei saa. Samas kui ühe tööandja juures on vanemapuhkuse tõttu töösuhe peatunud, siis ei ole keelatud tööle asumine teise tööandja juures.

Samas tuleb alati arvestada vanemapuhkuse kasutamisega kaasnevaid õigusi vanema- ja perehüvitistele, mille suurust võib mõjutada täiendava tulu saamine ehk tööle asumine.

Vanemahüvitise saamise ajal on lubatud teenida tulu. 2021. aastal hakkab olema 1910,77 eurot. Kui ühe kuu tulu on sellest summast väiksem, siis vanemahüvitis ei vähene. Kui tulu on suurem, vähendatakse vanemahüvitist.

Täpsemalt kaasnevatest õigustest ja kohustustest Sotsiaalkindlustusameti veebilehel „Jagatav vanemahüvitis".

2. Kas vanemapuhkuse ajal võib võtta haiguslehe? Kas tööandja lõpetab vanemapuhkuse peatamise haiguslehe ajaks ja pärast haiguslehe lõppemist peatab taas kande?

Töötaja võib teha avalduse vanemapuhkuse lõpetamiseks, kui tööle naasmise päeval ta haigestub või laps jääb haigeks ning selle tulemusel ta otsustab, et pärast töövõimetuslehe lõppemist jääb ikka veel vanemapuhkusele ja ei naase tööle.

Töövõimetushüvitise saamise õigus tekib töötajal vaid juhul, kui töötamise kanne on töövõimetuslehe ajaks tööandja poolt taastatud ehk aktiivne. Kui tööandja kandemuudatust ei tee, siis töötaja töövõimetushüvitist ei saa.

Kanded töötamise registris peavad vastama tegelikule olukorrale ehk kui inimene soovib tööle naasta, siis töötamise kande peatumine lõpetatakse ehk muudetakse aktiivseks kandeks. Ning kui töötaja soovib taas jääda vanemapuhkusele, siis tehakse töötamise registris uuesti vastav kanne.

1. Töötajale võimaldatakse tööandjaga kooskõlastamisel tasustamata puhkus 1 kuuks (kuu esimesest kuni viimase päevani). Tööandja registreerib töötamise peatamise töötamise registris, kuid hiljem esitab töötaja töövõimetuslehe osa puhkuse kohta. Tööandja teeb vastavad muudatused töötamise registris – tühistab kande. Kas selline muudatus on registreerimise korra rikkumine?

Ei ole rikkumine, kuna kande tühistamine on põhjendatud. Kui tööandja peatamise kannet ei tühista, siis ei ole tööandjal võimalik haiguslehte registreerida.

Viimati uuendatud 13.11.2023

Kas sellest lehest oli abi?