Tulumaksuseaduses on kingituste ja annetuste maksustamine reguleeritud mitme erineva paragrahviga, mistõttu on oluline, kes on kingituse või annetuse tegija – kas füüsiline või juriidiline isik.

Tulumaksuseaduse § 49 reguleerib kingituste või annetuste ja vastuvõtuks tehtud kulude maksustamist juhul, kui need teeb residendist juriidiline isik või mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuv püsiv tegevuskoht.

Füüsilise isiku maksustatava tulu hulka ei kuulu tulumaksuseaduse § 49 alusel maksustatavad kingitused ja annetused (tulumaksuseaduse § 12 lg 2).

Deklareerimine

Kingituste, annetuste ja vastuvõtukulude maksustamisperiood on kalendrikuu. Tööandja deklareerib kingitused, annetused ja vastuvõtululud ning nendelt arvutatud tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni vormi TSD lisas 5, mis tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile koos vormiga TSD kingituste, annetuste ja vastuvõtukulude tegemise kalendrikuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Maksusumma tasutakse Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt samaks kuupäevaks.

Kingituste, annetuste ja vastuvõtukulude maksustamine

Maksumaksjad

Maksumaksjateks tulumaksuseaduse § 49 ja § 53 lg 3 kohaselt on residendist juriidiline isik ja püsiv tegevuskoht.

Kõiki maksumaksjaid maksustatakse võrdselt, v.a tulumaksuseaduse § 11 lõikes 1 nimetatud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja kantud isikuid. Seetõttu, olenevalt maksumaksjatest, on lisa 5 jaotatud kaheks osaks (osa I ja osa II).

Lisal 5 deklareeritakse maksustamisperioodil tulumaksuseaduse §-s 49 sätestatud kingitusi, annetusi ja kulutusi vastuvõtuks, olenemata sellest, kas maksustamisperioodil maksukohustus tekib või ei teki.

Residendist juriidiline isik

Juriidilisi isikuid käsitlevad tsiviilseadustiku üldosa seaduse §-d 24–47, millest tulenevalt juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigusobjekt, mis vastab eraõiguslikule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule kehtestatud nõuetele:

  • eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides loodud täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing;
  • avalik-õiguslik juriidiline isik on loodud juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel ja avalikes huvides.

Residendist juriidilise isiku kohta sätestatut kohaldatakse Riigitulundusasutusele (Riigimetsa Majandamise Keskus) vastavalt tulumaksuseaduse § 2 lõikele 3.

Mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuv püsiv tegevuskoht

Tulumaksuseaduse § 7 lõikest 1 tulenevalt on püsiv tegevuskoht majandusüksus, mille kaudu toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis. Sama sätte lõige 2 täpsustab, et püsiv tegevuskoht tekib geograafiliselt piiritletud või liikuva iseloomuga majandustegevuse tulemusena või mitteresidendi nimel lepinguid sõlmima volitatud isiku kaudu Eestis toimuva majandustegevuse tulemusena.

Mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuvat püsivat tegevuskohta vaadatakse iseseisva maksumaksjana ja tema suhtes kohaldatakse residendist juriidilise isiku maksustamist reguleerivaid sätteid, arvestades TuMS §-s 53 sätestatut.

Ei ole maksumaksjad

Tulumaksuseaduse § 2 lõige 2 eraldab maksumaksjatena residendist juriidilise isiku ja Eesti riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutuse.

Sama sätte lõige 3 käsitleb maksumaksjana ainult residendist juriidilist isikut, millest tulenevalt ei ole riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutus maksumaksjaks tulumaksuseaduse §-des 49–52 nimetatud maksuobjektidele.

Siinkohal peavad olema tähelepanelikud need juriidilised isikud, kes oma tegevuselt on sarnased ja võivad olla asutatud kui riigi- või kohalik omavalitsusasutus, eraõiguslik juriidiline isik ja avalik-õiguslik juriidiline isik.

Näiteks
 
Tulumaksuseaduse § 49 alusel
on maksumaksja
ei ole maksumaksja
eraõiguslik muuseum riigi- või munitsipaalmuuseum
eraõiguslik arhiiv riigi- või kohaliku omavalitsuse arhiiv
avalik-õiguslik haridusasutus eraõiguslik haridusasutus
riigi- või munitsipaalharidusasutus


Tulumaksuseaduse § 49 rakendamisel ei ole määrav, kelle hallavata allasutusega on tegemist või millises registris juriidiline isik on registreeritud, vaid kellena juriidiline isik on asutatud. Elektroonilise deklaratsiooni esitamisel ei ole isikutel, kes ei ole tulumaksuseaduse § 49 alusel maksumaksjad, võimalik lisa 5 esitada.

Kingituste ja annetuste saajad ning vastuvõtukulud

Füüsilisele isikule tehtud kingituste või meelelahutusele tehtud kulutuste, toitlustamise kulu jms puhul on oluline määratleda eelkõige isik, kelle kasuks kulutus on tehtud. Nimetatud kulutusi maksustatakse kas tulumaksuseaduse § 48 või § 49 alusel, tulenevalt saaja seotusest maksumaksjaga.

Tööandja poolt töötajale tehtud kingitused, kulud toitlustamisele või meelelahutusele vms, maksustatakse tulumaksuseaduse § 48 alusel ja deklareeritakse vormi TSD lisal 4.

Sellisel juhul on tegemist erisoodustusega, kus mõiste „töötaja” on sätestatud tulumaksuseaduse § 48 lõigetes 3 ja 6 ning nende isikute loetelu on lõplik. Seega ei deklareerita lisal 5 tehtud kingitusi ja vastuvõtukulutusi, kui saajateks on:

  • töölepingu alusel töötav isik;
  • ametnik (tulumaksuseaduse § 13 lõige 1 tähenduses);
  • juhtimis- või kontrollorgani liige (tulumaksuseaduse § 9);
  • füüsiline isik, kes müüb tööandjale kaupu pikema aja jooksul kui kuus kuud;
  • töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötav või teenust osutav füüsiline isik;
  • eelloetletud isikute abikaasa, registreeritud elukaaslane, elukaaslane, otse- või külgjoones sugulane.

Tulumaksuseaduse § 49 alusel maksustatakse ja lisal 5 deklareeritakse kõigile eelpool nimetamata füüsilistele isikutele tehtud kingitused ja annetused ning vastuvõtukulud.

  • Kingitustelt ja annetustelt maksavad tulumaksu residendist juriidilised isikud (sh avalik-õiguslikud isikud, erakonnad, mittetulundusühingud, sihtasutused jne) ning mitteresidendid, kellel on püsiv tegevuskoht (tulumaksuseaduse §-d 2, 49 ja 53).
  • Kingitustelt ja annetustelt ei tasu tulumaksu kohaliku omavalitsuse asutused ja riigiasutused.
  • Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühingute nimekirja kantud isikud (edaspidi tulumaksusoodustustega ühingute nimekiri) ei tasu annetustelt tulumaksu, kui nad teevad annetusi tulumaksusoodustusega mittetulundusühingu, sihtasutuse või usulise ühenduse nimekirja kantud isikule või muus EMP lepinguriigis asutatud ühingule, keda käsitatakse tulumaksusoodustusega ühinguna.
  • Kingituse ja annetamise sisu ei ole tulumaksuseaduses eraldi reguleeritud, mistõttu kasutab maksuhaldur nende mõistete sisustamiseks nende tavatähendust või teistes õigusaktides (nt võlaõigusseaduses) sätestatud sisu.

Annetuste maksustamise näited

Juriidiline isik või püsiv tegevuskoht annetab raha/vara tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja kantud isikule või muus EMP lepinguriigis asutatud ühingule, keda käsitatakse tulumaksusoodustusega ühinguna (edaspidi tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja kantud isikud).

Sellistele isikutele tehtud annetused (ja kingitused) on maksuvabad teatud piirmäärade ulatuses.

Maksumaksja ise valib piirmäära, mida ta kohaldab, kuid aasta kokkuvõttes saab kasutada ainult ühte piirmäära. Maksuvabad on annetused ja kingitused kuni 3% ulatuses maksumaksja poolt samal kalendriaastal tehtud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast (ehk sisuliselt 3% „palgafondist”) või 10% kalendriaasta 1. jaanuariks lõppenud maksumaksja viimase majandusaasta kasumist.

Kui tehtud kingitused ja annetused aasta kokkuvõttes neid piirmäärasid ületavad, maksustatakse piirmäära ületav osa tulumaksuga, mille määr on 20/80.

Juriidiline isik või püsiv tegevuskoht annetab raha/vara isikule, kes ei kuulu tulumaksusoodustusega ühingute nimekirjas olevate isikute hulka, või muule juriidilisele isikule.

Neile tehtud annetused kuuluvad maksustamisele tavapärases korras, maksumääraga 20/80.

Juriidiline isik või püsiv tegevuskoht annetab raha/vara teisele juriidilisele isikule, kes küll ei kuulu tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja, kuid kes annab annetuse tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja kantud isikule edasi, käitudes sisuliselt raha/vara vahendajana.

Kui esialgne annetuse saaja tegutseb ainult vahendajana ning tegelik annetuse saaja on tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja kantud isik, saab teatud juhtudel kasutada maksusoodustust samamoodi, kui annetaja oleks raha/vara andnud otse tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja kantud isikule.

Annetajale ei teki maksukohustust juhul, kui vahendajapoolne annetuste kogumine/laekumine on sihtotstarbeline ja dokumenteeritud ning hilisem üle(k)andmine tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja kantud isikule on tõendatud ning on näha, et annetatud kogusumma (k)antakse edasi.

Kui osa annetustest jääb vahendajale või ei kanta tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja kantud isikule, ei ole annetajatel õigust annetatud summa maksuvabastusele. Sellisel viisil on korraldatud mitmeid suuri aastalõpu annetuskampaaniad, nt „Jõulutunnel”.

Reklaam ajalehes, millest saadud tulu suunab ajaleht heategevusprojekti jne. Näiteks Postimehes ilmuv reklaam, millest saadud tulu lubab Postimees annetada teatud lastekodudele.

Ajalehereklaami ei saa käsitleda annetusena, juriidilise isiku jaoks on tegu reklaamikuluga. Kui teine juriidiline isik (ehk siis ajaleht) otsustab osa oma reklaamitulust annetada, maksustatakse see kui tema enda (juriidilise isiku) annetus sõltuvalt annetuse saajast.

Juriidiline isik või püsiv tegevuskoht annetab osa oma müügitulust. Näiteks iga ostetud šokolaadi X pealt eraldatakse kauba hinnast 0,2 eurot sihtotstarbeliseks annetuseks.

Annetuse teinud isikuks on sellisel juhul juriidiline isik või püsiv tegevuskoht, kes osa oma müügitulust (näites toodud 0,2 eurot) otsustab teatud eesmärkidel annetada. Sellisel viisil toimunud annetused maksustatakse üldkorras sõltuvalt annetuse saajast.

Kogumiskasti ülespanijat ei saa käsitleda annetuse tegijana, vaid annetuste vahendajana. Kogumiskastides olev raha tuleb tõendamist võimaldaval viisil üle lugeda ning peab olema tuvastatav selle üleandmine annetuse saajale. Sellisel viisil korraldatud annetuste kogumine ja annetuse saajale üle(k)andmine ei too kaasa vahendajale maksukohustust.

Kogumiskastidesse pandud sularaha ei võimalda annetajale maksusoodustust, sest annetamine ei ole dokumentaalselt tõendatud.

Sellisel viisil kogutakse „klaaskeradesse” erinevatel eesmärkidel annetusi näiteks suuremates kaubanduskeskustes.

Annetamise eesmärgil helistamine/sõnumite saatmine juriidilise isiku (mitte tulumaksusoodustusega isiku) spetsiaalsetele telefoninumbritele, mille tulu läheb erinevateks heategevusprojektideks (nt „Tantsud tähtedega").

Kui telefoninumbri omanik käitub annetuse vahendajana – vahendajapoolne annetuste kogumine/laekumine on sihtotstarbeline ja dokumenteeritud ning hilisem üle(k)andmine tulumaksusoodustusega isikule on tõendatud ning on näha, et annetatud kogusumma (k)antakse edasi, saavad telefoninumbrile helistajad/sõnumi saatjad käsitleda kõne/sõnumi maksumust maksuvaba annetusena.

Kui vahendaja ei kanna kogu summat tulumaksusoodustusega isikule edasi (nagu näiteks „Tantsud tähtedega” projektis), ei saa annetaja kõne/sõnumi maksumust maksuvaba annetusena käsitleda.

Annetamise eesmärgil helistamine/sõnumite saatmine tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja kantud isiku spetsiaalsetele telefoninumbritele.

Kui telefoninumber kuulub tulumaksusoodustusega ühingute nimekirja kantud isikule, loetakse annetus tehtuks tulumaksusoodustusega isikule ning annetaja saab kasutada maksuvabastust vastavalt üldisele korrale.

Kui telefoninumber, mille kaudu annetus tehti, kuulub juriidilisele isikule, tuleb tähele panna ka järgmist. Kui juriidilise isiku telefoninumber on kasutada antud teisele isikule (kes on telefonioperaatori juures kasutajaks märgitud), loetakse annetajaks telefoninumbri kasutaja. Juhul kui telefoni kasutajaks on märgitud töötaja (nt töötajal on tööandjale kuuluv mobiiltelefoni number) ning tööandja hüvitab töötajale annetuse kulu, loetakse see erisoodustuseks.

Enne annetuse tegemist on teil võimalik kingituste ja annetuste päringu kaudu tutvuda, kuidas tulumaksusoodustusega MTÜ-d ja SA-d saadud annetusi on kasutanud.

Maksustamisele ei kuulu reklaamkingitus (reklaami eesmärgil üleantud kaup või teenus), mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni 10 eurot.

Ettevõte ostab reklaamkingituseks oma klientidele kruusid, kuhu laseb peale kanda oma ettevõtte logo. Kruusi hind ilma käibemaksuta on 9,46 eurot ja reklaamikulu (logo trükkimine) ilma käibemaksuta 0,80 eurot. Vaatamata sellele, et ettevõte kulutus kruusile kokku on 10,26 eurot, ei maksustata reklaamkingitust tulumaksuga. Kruusi väärtus ilma käibemaksuta on alla 10 euro ja reklaamikulu 0,80 eurot ning neid kulutusi ei summeerita. Kruusile logo trükkimine ei suurenda kingi saaja jaoks kruusi rahalist väärtust.

Käibemaksukohustuslasena registreeritud ettevõte peab arvestama, et andes kliendile reklaamkingituseks tasuta kaupa, mille maksustatav väärtus käibemaksuseaduse tähenduses (ehk kauba hind ilma käibemaksuta) on üle 10 euro ja kauba soetamisel on sisendkäibemaks maha arvatud, tekib sellisest kauba tasuta üleandmisest maksustatav käive. Tasuta üle antud kauba maksustatav väärtus, millelt tuleb maksta käibemaks, määratakse vastavalt käibemaksuseaduse § 12 lõikele 3 ja selleks on sama või sellega sarnase kauba soetusmaksumuse või selle puudumisel omahinna alusel kauba üleandmise ajal määratud väärtus. Näites tasus ettevõte ühe pealetrükitud logoga kruusi soetamisel 10,26 eurot ilma käibemaksuta, mis ongi selle kauba maksustatav väärtus. Kruusi tasuta üleandmisel kliendile reklaamkingitusena tekib maksustatav käive ja käibemaksu tuleb maksta 2,26 eurot (22% 10,26-st). Seega võib esineda juhuseid, kus kingituse üleandmist tuleb maksustada käibemaksuga, kuigi seda tulumaksuga ei maksustata.

Reklaamkingituse transpordi- ja postikulu ning pakendamise kulud on ettevõtlusega seotud kulud (nendelt kuluarvetelt saab sisendkäibemaksu maha arvata) ja need ei kuulu maksustamisele kingitusena, sest sellised kulud ei suurenda kingi saaja jaoks kingituse rahalist väärtust.

Koostööpartneritele ja klientidele kingitavate lõikelillede kulu on ettevõtlusega seotud kulu, mida ei maksustata kingitusena. Samuti ei teki lõikelillede üleandmisest käivet käibemaksuseaduse tähenduses sõltumata nende maksumusest (kuid ostmisel saab sisendkäibemaksu maha arvata tavakorras) ning lõikelillede puhul ei pea reklaamkingituse ilma käibemaksuta 10-eurost maksuvaba piirmäära järgima.

Lisainfo

Müügikampaaniad ja tarbijaloteriid – millal tekib tulumaksu maksmise kohustus?

Ümbritsev majanduskeskkond paneb müügiga seotud ettevõtjaid järjest raskemasse seisu ning tingib vajaduse välja mõelda ja kasutusele võtta uusi müügistrateegiaid. Ühe võimalusena nähakse erinevaid müügikampaaniaid, millega ostjale ei soovita pakkuda lihtsalt hinnaalandust, vaid pigem ostetavale kaubale täiendavat lisaväärtust. Näiteks pakutakse korteri ostjale täiendavalt tasuta köögimööbel või sõiduauto ostjale tasuta kaasa talverehvid. Jaekaupluses saab iga ostu sooritanu kindlaksmääratud reeglite alusel ostusumma pealt kleebised, mis teatud koguses annavad õiguse tasuta kaubale või tavahinnast soodsama hinnaga kaubale, bürootarvetega kauplejalt teatud koguses kontoritarvikuid ostes teenitakse lisaväärtuseks spaa kinkekaart; jõulude puhul loositakse kaubanduskeskuses kõigi ostjate vahel välja eksootiline reis jne. Seetõttu selgitame, millal müügikampaaniate korraldajad peaksid võimaliku tulumaksukohustuse tekkimisega arvestama.

Müügikampaaniad kui hinnapoliitika

Ettevõtjate poolt kasutatav hinnapoliitika sõltub mitmetest asjaoludest ning on ajas ja keskkonnas muutuv. Kui tavapärane hinnaalandus enam kliente ostuotsust tegema ei meelita, võetakse kasutusele teised ostuotsuse tegemist mõjutavad meetmed. Üheks nendest on ostetavale kaubale täiendava hüve (kauba, teenuse) kaasaandmine, mille tulemusena saab ostja n-ö mitu asja ühe hinnaga, ehk sisuliselt ikkagi hinnaalandust kõigilt soetatud kaupadelt või teenustelt.

Müügikampaaniaid tehakse kas ilma vahendajata või läbi vahendaja (edasimüüja) ning hüve andjaks loetakse see isik, kes kannab sellega seonduvad kulud. Selleks, et tulumaksuseaduse mõistes täiendavalt kaasaantavat hüve ei käsitletaks maksustatava kingitusena, vaid hinnapoliitikana, peaksid hüve andja poolt olema täidetud järgmised tingimused:

  • müügikampaania osas on hüve andja paika pannud kindlad reeglid (kes, millal ja millise täiendava hüve saab ning millis(t)e teenus(te)e või ostu(de)ga antud hüve seotud on);
  • täiendava hüve saamine on ostjale teada juba ostu sooritades (mitte ei selgu nt kuu lõpus läbiviidaval loosimisel);
  • täiendav hüve antakse ettevõtja poolt müügiedenduse eesmärgil;
  • täiendava hüve väärtus ei ole suurem põhikaubast, millega hüve kaasa antakse;
  • oluline ei ole kas täiendava hüve näol on tegu ettevõtja tavapärase tegevuse raames pakutavaga või selleks spetsiaalselt soetatud kauba või teenusega.

Kui need tingimused on täidetud, on üldjuhul tegu ettevõtja hinnapoliitikaga ning see ei too hüve andjale kaasa täiendavat tulumaksukohustust. Hinnapoliitikana on sellised müügikampaaniad üldiselt mõistetavad ka ostja poolt, st ka ostja ei tunneta, et ta oleks saanud kingituse, vaid sai „sama raha eest rohkem”.

Tarbijaloteriid

Klientide vahel loterii korraldamisel ei ole aga kõik eelpoolnimetatud tingimused täidetud. Täiendava hüve saamine ei ole ostu tegemise hetkel teada, täiendava hüve väärtus ei sõltu ostetava kauba hinnast, puuduvad kindlad reeglid selles osas, kes, millal ja millise hüve saab.

Seetõttu ei saa loteriide puhul rääkida hinnapoliitikast, vaid loosimise käigus antavad auhinnad on käsitletavad maksustatavate kingitustena tulumaksuseaduse § 49 mõistes.

Võimalik erisoodustus

Kui tööandja saab kauba ostmisel kaasa täiendava hüve või loositakse talle välja teatud auhind ning tööandja otsustab selle hüve edasi anda oma töötajale, siis tekib erisoodustus. Näiteks kui juriidiline isik soetab bürootarvetega kauplejalt teatud koguses kaupa, saab ta lisahüvena spaa kinkekaardi ning annab selle preemiaks tublile töötajale.

Erisoodustuseks on tööandja poolt töötajale töösuhtest tulenevalt rahaliselt hinnatava hüve andmine, olenemata sellest kas tööandja selle hüve soetamiseks kulutusi tegi. Erisoodustuse hinnaks on antud juhul üleantava hüve turuhind.

Maksud toidu annetamisel

Toidu ülejääkide ohutu ümberjaotamisega tegeleb Eestis kõige ulatuslikumalt SA Eesti Hollandi Heategevusfond ehk Toidupank.

Toidupank kogub kaubanduses, tootmises ja toitlustuses üle jääva toidu kokku ning jagab selle enim puudust kannatavatele inimestele ja peredele sotsiaalametist saadud nimekirja alusel. Toidupank aitab ennekõike väikeste lastega ja paljulapselisi allpool toimetulekupiiri elavaid peresid.

Lisaks Toidupangale aitavad annetatud toidu abivajajateni viia Lasterikaste Perede Liit, Päästearmee ja teised heategevusorganisatsioonid, mis on arenenud üle-eestiliseks võrgustikuks.

Tulumaks

Annetatud toidu maksustamine sõltub nii annetuse tegija kui ka annetuse saaja isikust, samuti annetatud toidu maksustatavast väärtusest.

Kaubandus-, tootmis- ja toitlustusettevõtted (annetuse tegijad) määravad ise Toidupangale ja teistele heategevusorganisatsioonidele tasuta üleantava kauba maksustatava väärtuse. „Kõlblik kuni“ või „parim enne“ kuupäeva tõttu võib tasuta üleantava kauba maksustatav väärtus olla 0 ning maksukohustust ei teki.

Kui kaubal on maksustatav väärtus, siis tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja (edaspidi nimekiri) kantud mittetulundusühingule ja sihtasutusele on tasuta üleantav kaup maksuvaba piirmäära ulatuses (TuMS § 49 lg 2).

Kaubandus-, tootmis- ja toitlustusettevõtted (annetuse tegijad) saavad nimekirja kantud mittetulundusühingule ja sihtasutusele annetamisel valida kahe maksuvaba piirmäära vahel:

  • kas 3% väljamakstud töötasudest või
  • 10% eelmise majandusaasta kasumist.

Piirmäära arvestust peetakse aasta lõikes jooksvalt.

Toidupank, Lasterikaste Perede Liit, Päästearmee on kantud nimekirja ning kaubandus-, tootmis- ja toitlustusettevõtte saavad neile toitu annetada maksuvabalt piirmäära ulatuses.

Toidupank, Lasterikaste Perede Liit, Päästearmee ja teised nimekirja kantud heategevusorganisatsioonid saavad omakorda maksuvabalt osutada füüsilisele isikule toimetulekuks materiaalset abi (TuMS § 49 lg 6). Maksuvaba on ka toimetulekuks tasuta toidu üleandmine või toitlustamine (nt toidupakid, supiköögid vm).

Käibemaks

Kauba tasuta võõrandamise ja kauba tasuta ühendusesisese soetamise puhul, samuti kauba ühendusesisese käibena käsitatava kauba teise liikmesriiki toimetamise korral (§ 7 lg 1 punkt 3) on maksustatav väärtus kauba või muu sarnase kauba soetusmaksumuse või selle puudumisel omahinna alusel eelnimetatud toimingute tegemise ajal määratud väärtus (KMS § 12 lg 3).

Seega võib maksustatava väärtuse määramise aluseks võtta ka muu sarnase kauba soetusmaksumuse. Maksustatav väärtus tuleb kindlaks määrata kauba võõrandamise vms toimingu tegemise ajal. See tähendab, et kauba kunagise soetusmaksumuse või omahinna asemel tuleb maksustatava väärtuse määramisel arvesse võtta selle kauba võõrandamise või muu nimetatud toimingu tegemise ajal kehtiv tegelik hind. Tuleb võrrelda sel hetkel kehtivat sarnase või sama kauba turuhinda, millega saaks selle turutingimustel soetada. Samuti kui võrreldavat tehingut ei leita, tuleb arvesse võtta kauba seisukord ning muud asjaolud, mis mõjutavad kauba hinda. Näiteks kulumine võib vähendada kauba väärtust, samas parendustööd võivad aga kauba väärtust tõsta.

Seega määrab kaubandus-, tootmis- ja toitlustusettevõte ise Toidupangale ja teistele heategevusorganisatsioonidele tasuta üleantava kauba käibemaksuga maksustatava väärtuse. „Kõlblik kuni“ või „parim enne“ kuupäeva tõttu võib tasuta üleantava kauba maksustatav väärtus olla ka 0 ning käibemaksukohustust ei teki.

Annetamine Ukraina inimeste toetamiseks

Tulumaksuseaduse § 61 lõike 66 kohaselt ei maksa residendist juriidiline isik tulumaksu Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamiseks ning sihtotstarbeliselt humanitaarabi andmiseks ja korraldamiseks tehtud annetustelt ja kingitustelt, kui need on tehtud 2022. aasta 24. veebruarist kuni 2023. aasta 31. detsembrini järgmistele juriidilistele isikutele:

Maksusoodustuse pikendamine 2024. aastaks on Riigikogus eelnõuna töös.
Registrikood Pangakontonumber
1. MTÜ Eesti Pagulasabi 80137003 EE151010220015188017
2. MTÜ Mondo 80260583 EE491010220099409013
3. Ukraina Kultuurikeskus 80167576 EE401010220229090221
4. Riigikaitse Edendamise Sihtasutus 90008494 EE162200221078603616
5. Eesti Punane Rist 80064706 EE742200001180001436
6. Päästeliit 80302703 EE547700771002741382
7. Rotary Klubi Tallinn Vanalinn 80358359 EE452200221078643155
8. MTÜ Slava Ukraini 80608313 EE727700771007665845

Annetustega Ukraina inimeste abistamiseks on järgnevad võimalused:

  • algatus „Ukraina heaks!" – vahendab kolme Eesti vabaühenduse – MTÜ Eesti Pagulasabi, MTÜ Mondo ja MTÜ Ukraina Kultuurikeskuse kaudu abi Ukraina rindelähedastele elanikele ja teistele haavatavatele gruppidele. Lähemat infot nende tegevuste kohta leiab kampaania lehelt.
    MTÜ Eesti Pagulasabi kaardistab erinevaid elu- ja töökohtade, asjade ja teenuste pakkumisi.
  • Eesti Punane Rist – kogub nii esemeid kui rahaannetusi ja toimetab need abivajajateni Ukraina Punase Risti kaudu. Punane Rist kogub vaid uusi esemeid: kasutamata hügieenitarbeid (pesuvahendid, seep, hambapasta, hambaharjad, mähkmed, hügieenisidemed jms), voodipesu, tekke, patju, magamiskotte, rätikuid.
    Täpsema info annetuste kogumispunktide kohta ja annetuskonto leiab Eesti Punase Risti veebilehelt
  • Riigikaitse Edendamise Sihtasutus, mille asutajateks on Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Kaitseministeerium, algatas koos Eesti Reservohvitseride Koguga heategevusliku annetuskampaania, millega toetatakse Ukraina sõjas kannatada saanute ravi Eestis või teistes liitlasriikides.
    Täpsema info ja annetuskonto leiab Eesti Kaubandus-Tööstuskoja veebilehelt.
  • Päästeliit kogub annetusi Ukraina päästjate abistamiseks. Oodatud on spetsiifiline päästevarustus nagu tuletõrjujate saapad, kuumakindlad riided, tuletõrjuja kiivrisukad, termokaameraga droonid jne.
  • Slava Ukraini jagab humanitaarabi Ida-Ukraina linnades ja külades, toetab sõprusüksusi üle kogu rindejoone, pakub taktikalise meditsiini koolitusi.

Annetatud raha ja kauba maksustamine sõltub nii annetuse tegija kui ka annetuse saaja isikust. 

Ettevõttele

Eesti ettevõttel (juriidilisel isikul) on võimalik MTÜ-le Eesti Pagulasabi, MTÜ-le Mondo, Ukraina Kultuurikeskusele, Riigikaitse Edendamise Sihtasutusele, Eesti Punasele Ristile, Päästeliidule, Rotary Klubile Tallinn Vanalinn ja MTÜ-le Slava Ukraini annetada raha või üle anda tasuta kaupa maksuvabalt (tulumaksuseaduse § 61 lg 66). See tähendab, et ettevõtted saavad eelloetletud juriidilistele isikutele teenuseid (nt Ukraina sõjapõgenike majutust, transporti vm) osutada ja kaupu (nt humanitaarabi) annetada samuti maksuvabalt.

NB! Ettevõttel (annetuse tegijal) ei ole kohustust eelloetletud juriidilistele isikutele tehtud annetusi deklareerida. Kui ettevõte on alates 24. veebruarist kuni 31. märtsini 2022 eelloetletud juriidilistele isikutele tehtud annetused ära deklareerinud, siis on ettevõttel õigus esitada deklaratsiooni TSD lisa 5 parandus ja kustutada veebruaris ja märtsis tehtud annetuste summad.

Annetuse saajad on kohustatud esitama vormi INF 4 „Saadud kingituste ja annetuste deklaratsioon“ ning kasutama raha Ukraina toetamiseks ja esitama ka vormi INF 9 „Kingituste, annetuste ja muude tulude kasutamise deklaratsioon“.

Samuti on ettevõttel võimalik tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja (edaspidi nimekiri) kantud mittetulundusühingule ja sihtasutusele annetada raha või üle anda tasuta kaupa, kuid seda maksuvabalt piirmäära ulatuses (tulumaksuseaduse § 49 lg 2).

Ettevõtted (annetuse tegijad) saavad nimekirja kantud mittetulundusühingule ja sihtasutusele annetamisel valida kahe maksuvaba piirmäära vahel:

  • kas 3% väljamakstud töötasudest või
  • 10% eelmise majandusaasta kasumist.

Piirmäära arvestust peetakse aasta lõikes jooksvalt. Ettevõttel (annetuse tegijal) on kohustus nimekirja kantud mittetulundusühingutele ja sihtasutustele tehtud annetused deklareerida TSD lisas 5. Samuti on annetuse saajal kohustus esitada vormid INF 4 ja INF 9.

Nimekirja kantud heategevusorganisatsioonid saavad omakorda maksuvabalt osutada füüsilisele isikule toimetulekuks materiaalset abi (tulumaksuseaduse § 49 lg 6). Maksuvaba on ka toimetulekuks tasuta toidu, esmatarbekaupade üleandmine või toitlustamine (nt toidupakid vm).


Otse Ukraina riigile, Ukraina relvajõududele või Ukraina Keskpanga kontodele, samuti Ukraina ettevõtetele annetades ei saa kasutada maksuvabastust piirmäärade ulatuses.

Eraisikule

Eesti eraisikud (füüsilised isikud) saavad oma tulust maha arvata nimekirja kantud mittetulundusühingule ja sihtasutusele tehtud annetusi kuni 1200 euro ulatuses (koos eluasemelaenu intresside ja koolituskuludega). Sealhulgas on võimalik oma maksustatavast tulust maha arvata annetusi MTÜ-le Eesti Pagulasabi, MTÜ-le Mondo, Ukraina Kultuurikeskusele, Riigikaitse Edendamise Sihtasutusele, Eesti Punasele Ristile, Päästeliidule, Rotary Klubile Tallinn Vanalinn. Lisaks saab maha arvata neid annetusi, mis on alates 1. oktoobrist 2022 tehtud MTÜ-le Slava Ukraini.

Annetuse saajad on kohustatud 1. veebruariks Maksu- ja Tolliametile esitama vormi INF 4 „Saadud kingituste ja annetuste deklaratsioon“ ning näitama sellel ära annetuse teinud inimeste andmed ja annetuste summa. Vormi INF 4 alusel eeltäidetakse tuludeklaratsioonis mahaarvamiste andmed.

NB! Helistamise või sõnumi teel tehtud annetuste andmed tuludeklaratsioonile automaatselt ei jõua. Selleks, et annetaja saaks tehtud annetused oma tulult maha arvata, tuleb annetajal jaanuarikuu jooksul annetuse saanud MTÜ-le edastada enda ees- ja perekonnanimi ning isikukood koos annetatud summaga ja tõendada seda telefoniteenuse arvega, kus annetus kajastub.

Enne tuludeklaratsiooni esitamist palume inimestel veenduda, kas kõik eeltäidetud andmed on õiged. Erinevuste ilmnemisel säilib võimalus ise andmed tuludeklaratsioonile lisada või neid muuta. Selleks tuleb tuludeklaratsioonil tabelis 9.4 täita kingituse/annetuse saaja registrikood, ühingu nimi, asukoha riik ning kingituse/annetuse summa. Ka andmeid ise täiendades peab olema valmis annetuse tegemist tõendama. Selleks peab esitama annetuse tegemise perioodi telefoniarve, millel kajastub spetsiaalsele annetusnumbrile helistamine või sõnumi saatmine.

Samuti saab tuludeklaratsiooni esitamisel oma tulumaksutagastuse annetada nimekirja kantud ühingule – Eesti Punasele Ristile, MTÜ-le Eesti Pagulasabi ja MTÜ-le Mondo.

Annetusena üleantud kaupade käibemaksuga maksustamine

Kauba eksport

Kui eksportija on käibemaksukohustuslane

Eksport on vastavalt käibemaksuseaduse § 5 lõikele 1 Euroopa Liidu kauba võõrandamine koos selle toimetamisega väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvasse sihtkohta kauba võõrandaja või välisriigi isikust kauba soetaja poolt. Käibemaksumäär kauba eksportimisel on 0% (käibemaksuseaduse § 15 lõike 3 punkt 1). Kui eksportija on käibemaksukohustuslane, saab ta eksporditava kauba soetamisel sisendkäibemaksu maha arvata ja seda riigile pärast kauba eksportimist tagastama ei pea.
 

Kui eksportija ei ole käibemaksukohustuslane ja ekspordib kauba humanitaarabina

Vastavalt käibemaksuseaduse § 35 lõikele 6 tagastatakse Eestis kauba soetamisel või Euroopa Liidu välisest riigist kauba importimisel tasutud käibemaks isikule, kes ekspordib selle kauba humanitaarabi korras. Humanitaarabi on sama sätte kohaselt rahvusvahelisele organisatsioonile, välisriigi valitsusele, välisriigi kohalikule omavalitsusele või välisriigi valitsusvälisele organisatsioonile antav tagastamatu abi, mis on ette nähtud puuduse leevendamiseks. Seega ka praegu Ukrainasse saadetavad kaubad on selle sätte mõistes humanitaarabi, kuna on ette nähtud puuduse leevendamiseks.

Humanitaarabina eksporditud kauba Eestis ostmisel või Euroopa Liidu välisest riigist importimisel tasutud käibemaks tagastatakse rahandusministri 18.12.2009. a määrusega nr 66 kehtestatud korras.

Käibemaksu tagastamise taotlus esitatakse vabas vormis digiallkirjaga kinnitatult Maksu- ja Tolliameti e-posti aadressil [email protected].

Taotluses tuleb märkida info eksporditava kauba kohta, sealhulgas kauba eksportimisega seoses vormistatud dokumentide ja kauba sihtkohta toimetamise asjaolude kohta, ning kelle nimele ja millisele pangakontole käibemaks tagastatakse.

Taotlusele tuleb skaneerituna lisada eksporditud kauba Eestis ostmisel müüjalt saadud käibemaksuseaduse §-s 37 sätestatud nõuetele vastav loetav arve või eksporditud kauba importimise korral selle eest tollis käibemaksu tasumist tõendavad dokumendid.

Lisainfo

Kauba üleandmine annetusena Eestis või mujal Euroopa Liidus

Käibemaksuseaduse tähenduses on sellisel juhul tegemist kauba tasuta võõrandamisega, mis tuleb käibemaksuga maksustada. Kauba tasuta üleandmist ei maksustata juhul, kui kaup ei ole seotud selle üleandja ettevõtlusega ja ta ei ole selle kauba sisendkäibemaksu maha arvanud. Ka Euroopa Liidu käibemaksudirektiiv selles osas erisusi ette ei näe.

Viimati uuendatud 19.01.2024

Kas sellest lehest oli abi?