Käibemaksukohustuslasena registreerimine

Järgnev ei kehti ettevõtlusega tegelevale välisriigi isikule, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht ja internetipõhist kauplemiskohta omavale isikule KMS § 4 lõikes 1³ nimetatud käibe korral.

Kui isiku käibemaksuseaduse § 19¹ lõikes 3 sätestatud kalendriaasta käive, mille tekkimise koht on Eesti, ületab kalendriaasta algusest alates 40 000 eurot, tekib tal kohustus käibemaksukohustuslasena registreerida.

Juhul, kui kasutakse marginaalipõhist arvestust, näiteks kasutatud kauba erikorda (KMS § 41) või reisiteenuse erikorda (KMS § 40), loetakse käibe hulka kogu summa, mis kauba või teenuse eest saadakse, mitte vaid marginaal (Euroopa Kohtu lahend C-388/18).

Registreerimiskohustust ei teki, kui isiku kogu kalendriaasta käibe moodustab maksuvaba käive ja nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatav käive, välja arvatud kauba ühendusesisene käive.

Näiteks ei pea ennast maksukohustuslasena registreerima välisriigi ettevõtja, kelle kogu tegevus seisneb kauba eksportimises või kes tegeleb üksnes kaubatehingutega tollilaos. Samas on ettevõtjal õigus end registreerida avalduse alusel ka juhul, kui tal ei ole registreerimiskohustust veel tekkinud.

Piirmäära arvestamise põhimõtted muutusid alates 01.01.2025, nendega saab lähemalt tutvuda jaotises „Piirmäära arvestus alates 01.01.2025”.

Näide

Kui isik ületas piirmäära 40 000 eurot 2. kuupäeval, reedel, tuleb tal avaldus enda maksukohustuslasena registreerimiseks esitada hiljemalt 7. kuupäeval, kolmapäeval. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et maksuhaldur registreerib isiku maksukohustuslasena sellest päevast, mil piirmäär ületati, seega alates 2. kuupäevast. Vastavasisulise otsuse tegemiseks on maksuhaldurile seadusandja poolt antud viis tööpäeva avalduse saamisest (KMS § 20 lõige 3), mis toodud näite puhul tähendab seda, et hiljemalt 14. kuupäeval, kolmapäeval peab isiku maksukohustuslasena registreerimise otsus olema tehtud ning hiljemalt järgmisel tööpäeval, s.t 15. kuupäeval (neljapäeval) peab otsus olema isikule teatavaks tehtud (KMS § 20 lõige 5).

Soovitavalt tuleks isikul end maksukohustuslasena registreerida veidi varem, kui ületatakse seadusega etteantud käibe piirmäär (vt jaotist „Maksukohustuslasena registreerimise võimalus"). See aitab hoiduda probleemidest, mis paratamatult kaasnevad päevapealt tekkivate kohustustega ajal, mil maksuhalduri vastavasisuline otsus pole veel maksumaksjani jõudnud ja (sellelt nähtuv) käibemaksukohustuslasena registreerimise number ei ole veel teada. Kui selline olukord siiski tekib, tuleb sel ajal tekkinud käibelt seaduse kohaselt ikkagi käibemaksu arvestada ning võimalusel väljastada vastavad arved hiljem (arve väljastatakse 7 päeva jooksul). N-ö „üleminekuperioodil" väljastatud ja KMS § 37 nõuetega vastuolus arved tuleb viia seaduse nõuetega vastavusse. Seda muuhulgas klientide huvides, sest nõuetega vastuolus arve alusel ei tohi sisendkäibemaksu maha arvata.

Peale käibe piirmäära arvestuse arvates kalendriaasta algusest, tuleb sarnast arvestust pidada ka juhul, kui maksukohustuslase andmed on registrist kustutatud KMS § 22 lõikes 1 nimetatud avalduse alusel (s.o kui maksukohustuslase käive ei ületanud jooksval ega eelmisel kalendriaastal ega maksukohustuslase hinnangul ei ületa ka järgneva 12 kuu jooksul 40 000-eurost piirmäära). Sellisel juhul algab 40 000 euro arvestus sama kalendriaasta raames registrist kustutamise päevale järgnevast päevast (KMS § 19 lõige 2).

Registreerimisavalduse esitamise ja käsitamise protsess on sarnane eelpool kirjeldatuga (maksumaksjale kolm tööpäeva avalduse esitamiseks ja maksuhaldurile viis tööpäeva otsuse tegemiseks).

Alates 01.01.2025 on välisriigi väikeettevõtjatel, kelle käive Euroopa Liidus jääb alla 100 000 euro ja kes ei ületa maksuvaba piirmäära riikides, kus nad tegutsevad, võimalik kasutada väikeettevõtjate erikorda, mille kohta saab lähemalt lugeda jaotisest „Väikeettevõtjate erikord“.