Välismaalase töötamise registreerimine

Töötamise registreerimiseks kasutatakse töötaja isikukoodi. Kui tööd tegeval välisriigi kodanikul puudub Eesti isikukood ning tal ei ole võimalik seda objektiivsetel põhjustel enne tööle asumist taotleda, on tööandjal võimalik töötamine kuni viieks päevaks registreerida töötaja sünniajaga.

Kui isik saab isikukoodi, siis on võimalik kande kehtivust pikendada – uut kannet ei ole vaja alustada, vaid sünniajaga kanne muudetakse isikukoodiga kandeks.

Töötamise registrisse tuleb kanda

  • töötaja isikukood või isikukoodi puudumisel töötaja isikut tõendavas dokumendis märgitud ees- ja perekonnanimi ning sünniaeg
  • töötamise alustamise kuupäev, mis on kas
    – töölepingu alusel töötaja tööle asumise kuupäev
    – võlaõigusliku lepingu korral lepingu jõustumise kuupäev
    – avalikus teenistuses ametikohale asumise kuupäev
  • kui töötaja registreeritakse ees- ja perekonnanime ning sünniajaga, siis tuleb kohe märkida ka töötamise lõpetamise kuupäev ja lõpetamise alus
  • töötamise liik, mille leiate mille leiate tabelist „Töötamise liigid ja koodid"
  • ametinimetus ja töökoha aadress, kui tegemist on kolmanda riigi kodakondsust või määratlemata kodakondsust omava isikuga, kes elab Eestis töötamist lubava tähtajalise elamisloa alusel, või kolmanda riigi kodakondsust või määratlemata kodakondsust omava isikuga, kes viibib Eestis viisa või viisavabaduse alusel ja kellel on õigus lühiajaliselt Eestis töötada.

Töötamist registreerima

Oluline

  • Sünniajaga registreeritud töötamisel ei laiene töötajale sotsiaalsed tagatised. Pärast sünniajaga kande muutmist isikukoodiga kandeks tekib isikul õigus seadustes ettenähtud sotsiaalsetele tagatistele.
  • Sünniajaga ei saa töötamist registreerida lihtsustatud korras, sh telefoni või SMSi teel. 
  • Isikule Maksu- ja Tolliameti väljastatud mitteresidendi koodiga töötamist registreerida ei saa.

Eesti isikukoodi on võimalik taotleda lähimas maakonnakeskuse kohalikus omavalitsuses või välisriigis asuvas Eesti välisesinduses.

Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanikud, kes asuvad Eestisse püsivalt elama, saavad taotleda isikukoodi koos elukohateate esitamisega elukohajärgsesse valla- või linnavalitsuses sinna isiklikult kohale minnes. 

Rohkem infot isikukoodi taotlemise kohta Siseministeeriumi kodulehelt.

Juhul kui isik, kellel ei ole Eesti isikukoodi, töötab Eestis ainult kuni viis päeva, siis talle isikukoodi tarvis ei ole ja väljamaksete deklareerimiseks taotleb tööandja Maksu- ja Tolliametilt töötajale mitteresidendi koodi.

Mitteresidendi koodi taotlemiseks tuleb esitada Maksu- ja Tolliametile taotlus.

 Taotlus

Tööandja kohustused välismaalase töölevõtmisel

Tööandja on kohustatud teavitama Politsei- ja Piirivalveametit:

  • välismaalase tema juurde tööleasumisest,
  • lühiajalise töötamise registreerinud välismaalasega töösuhte aluseks oleva lepingu sõlmimata jätmisest,
  • välismaalase tööle asumata jätmisest,
  • töötamiseks antud tähtajalises elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimuste muutmisest,
  • töösuhte aluseks oleva lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ja
  • välismaalase töötamise tegelikust lõpetamisest.
  • Teavitama ei pea nendest andmetest, mis tööandja on registreerinud töötamise registris.
  • Teadus- ja arendusasutus on kohustatud viivitamata teavitama Politsei- ja Piirivalveametit välismaalasega sõlmitud võõrustamislepingu lõpetamisest.

 Teave Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel

Abiks välismaalasest töötajale Eestis kohanemisel

Välismaalt Eestisse tööle asunud töötaja vajab erinevaid teenuseid ja nõustamist, mis aitavad eluga Eestis kiiremini kohaneda - kus õppida keelt, kuidas leida perearst, kuidas toimivad riiklikud e-teenused jne. Neile küsimustele aitab vastused leida kultuuriministeeriumi hallatav veebileht settleinestonia.ee, mis on abiks nii välismaalasest töötajale kui tema tööandjale.

1. Kui töötajal ei ole Eesti isikukoodi, kuidas siis tema töötamine registreerida?
Kui töötajal Eesti isikukoodi ei ole, siis tuleb tema töötamine registreerida sünniajaga. Sünniajaga töötamist saab registreerida kuni viieks päevaks. Kui töötajal ei ole mingil põhjusel võimalik ka viie päeva jooksul isikukoodi saada, siis võib tööandja teha uue viiepäevase registreeringu.

2. Kui töötaja registreeritakse kõigepealt sünniajaga ja pärast isikukoodi saamist isikukoodiga, kas töötamise alguskuupäevaks (mis edastatakse ka teistele ametiasutustele) loetakse sünniajaga või isikukoodiga registreerimise kanne?
Kui töötaja saab isikukoodi, siis peab tööandja sünniajaga kande muutma ja asendama sünniaja isikukoodiga. Töötamise alguskuupäevaks on kuupäev, mil tehti esmane ehk sünniajaga kanne. Kui samale töötajale on tehtud rohkem kui üks sünniajaga kanne, siis tuleb tööanjdal esimene kanne muuta isikukoodiga kandeks ja järgnevad viiepäevased sünniajaga kanded soovitame tühistada.

3. Kas ja millises ulatuses on piiratud sama isiku korduv 5-päevane töötamise registreerimine?
Sünniajaga registreerimine ette nähtud kuni viie päeva pikkuseks töötamiseks juhtudel, mil isikul ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik isikukoodi taotleda. Kui töötamine kestab tegelikkuses kauem, tuleb isikul taotleda Eesti isikukood (maksukorralduse seaduse § 254).
Sama isiku töötamise korduval viieks päevaks registreerimisel piirangud puuduvad. Sünniajaga (ilma isikukoodita) registreeringu korral ei laiene aga töötajale Eestis sotsiaalsed tagatised, näiteks ravikindlustus.

4. Kas selleks, et Eesti tööandja saaks mitteresidendist (sh Euroopa Liidu kodanikust) töötaja töötamise registris registreerida, peab mitteresidendil olema Eesti isikukood?
Jah, kuna töötamine registreeritakse isikukoodi põhiselt. Kui aga töötaja viibib Eestis lühiajaliselt ja ei soovi Eestis sotsiaalseid tagatisi, on võimalik töötamine kuni viieks päevaks registreerida ka isikut tõendavas dokumendis kajastatud nime ja sünniajaga.
Isikukoodi on võimalik taotleda maakonnakeskuse kohalikus omavalitsuses või välisriigis asuvas Eesti välisesinduses.
Rohkem informatsiooni isikukoodi saamise ja taotlemise kohta leiate Siseministeeriumi kodulehelt ning isikut tõendavate dokumentide kohta Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt.

5. Kas Eesti isikukoodi saamisega muutub inimene automaatselt Eesti maksuresidendiks?
Maksuresidentsus ei teki isikukoodi väljastamisega, vaid maksuseadustes sätestatud tingimustel. Kui inimene leiab, et Maksu- ja Tolliamet käsitleb tema maksuresidentsust valesti, tuleb õige riigi residentsuse tuvastamiseks pöörduda Maksu- ja Tolliameti poole.

6. Kolmandatest riikidest lühiajalise viisaga töötajatega on seni tööleping sõlmitud sünniajaga ja mitteresidendi (B) koodiga. Milline seadus kohustab neid töötajaid isikukoodi taotlema ja kes ning millise dokumendiga väljastab välismaalasele isikukoodi?
Aluseks on maksukorralduse seaduse § 252, mis kohustab tööd võimaldavat isikut registreerima sama seaduse § 251 lõigetes 4 või 5 nimetatud isiku töötamise alustamise, peatamise ja lõpetamise ning töötamise liigi.
Maksukorralduse seaduse § 254 lõike 1 kohaselt on registreerimisel kohustuslik töötamise registrisse kanda tööd tegeva isiku isikukood või isikukoodi puudumisel kuni viie päevase töötamise korral sünniaeg. Isikukoodi saab töötaja endale taotleda lähimas maakonnakeskuse kohalikus omavalitsuses või välisriigis asuvas Eesti välisesinduses.
Kui isikule moodustatakse isikukood töötamise registrisse kandmiseks, siis väljastatakse talle tema soovi korral väljavõte rahvastikuregistrist või kiri, kus isikukood kajastub. Isikut tõendava dokumendi taotlemiseks on eraldi reeglid ning õigust näiteks ID-kaardi saamiseks sellisel juhul automaatselt ei teki.

Viimati uuendatud 16.09.2022

Kas sellest lehest oli abi?