Erisoodustused

Milline on erisoodustuse arvutamise kord sõidukite puhul, mis ei ole sõiduautod?

Selleks, et maksukohustust õigesti arvutada, tuleb lähtuda rahandusministri poolt kehtestatud erisoodustuse hinna määramise korrast. Nimetatud määruse punkti 5 kohaselt, kui erisoodustuseks on tööandja omandis või valduses oleva sõiduki (v.a sõiduauto) tasuta või soodushinnaga kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks, loetakse erisoodustuse hinnaks selle vara rendile andmise turuhind või rendile andmise turuhinna ja soodushinna vahe. Turuhind on hind, mida sarnastel tingimustel omavahelistes tehingutes kasutavad omavahel sõltumatud osapooled, näiteks sõidukite puhul hind ja tingimused, millega sõidukeid rendivad oma klientidele sõidukite rentimisega tegelevad ettevõtted. Maksustatakse kogu erisoodustuse hind.

Rahandusministri määrus ei sätesta seda, kuidas peaks tööandja talle kuuluvate sõidukite töötajatele isiklikeks sõitudeks kasutada või mitte kasutada andmist dokumenteerima. Siin kehtivad üldised dokumenteerimisnõuded, ehk tööandja peab piisavate dokumentidega suutma tõendada kas ja kuidas selle sõidukiga tehtud sõidud on/olid tema ettevõtlusega seotud või mitte. Juhul kui on piisavalt dokumente veendumaks, et kõik sõidukiga tehtud sõidud olid ettevõtlusega seotud ning töötajate isiklikke (tasuta või soodushinnaga) sõite ei tehtud, ei teki ka maksukohustust.

Näide
Tööandjale kuulub N1-kategooria kaubik, millega töötaja teeb ka oma isiklikke sõite. Kuna aga tööandja töötajalt nende sõitude eest tasu ei võta, on töötaja saanud erisoodustuse – võimaluse tasuta autot kasutada.
Erisoodustuse hinna ja maksukohustuse arvutamiseks valis tööandja kaubiku rendile andmise turuhinna.
Näiteks kui sellise kaubiku renditingimused ja -hind sõidukeid rentivates ettevõtetes on pikaajalisel rendil 32 eurot päevas, sõltumata tegelikust läbisõidust, saab tööandja sellest lähtuvalt erisoodustuse hinna välja arvutada. Kui töötaja kasutas kaubikut terve kuu jooksul ehk 30 päeva, saame erisoodustuse hinnaks 32 × 30 = 960 eurot.
Tulumaksukohustuseks tuleb 960 × 20/80 = 240 eurot ning sotsiaalmaksukohustuseks 960 + 240 × 33% = 396 eurot. Seega sellise kaubiku töötajale kuuks ajaks tasuta kasutada andmise puhul tuleb tööandjal arvestada 636 euro suuruse tulu- ja sotsiaalmaksu kohustusega.

Loomulikult ei ole rendifirmade renditingimused ja -hinnad alati ühesugused ning turuhinna väljaselgitamiseks peab lähtuma eelkõige sellistest tingimustest, mis on sarnased tööandja enda omadega.

Kuna vastavalt tulumaksuseadusele ja eelviidatud rahandusministri määrusele tekib erisoodustus igasuguse tööandja vara tasuta või soodushinnaga töötajale isiklikuks tarbeks kasutada andmiselt, siis ka tööandja vara, mis pole sõiduk liiklusseaduse mõistes (nt paadid, kaatrid jne) kasutada andmine võib tekitada erisoodustuse. Sellise vara kasutamise puhul arvutatakse erisoodustust samamoodi nagu sõidukite kasutamise puhul.