Erisoodustused

Erisoodustus on oma olemuselt saaja (töötaja) tulu, kuid erisoodustustelt tulu- ja sotsiaalmaksu tasumine on erisoodustuste tegija (tööandja) kohustus. Erisoodustused ehk tööandja poolt töötajale antud hüved maksustatakse tulumaksuga määras 22/78 ning sotsiaalmaksuga määras 33%.

Tulumaksuseaduse §-s 48 lg 1 kohaselt maksab tööandja tulumaksu töötajale tehtud erisoodustuselt.

Sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 7 alusel makstakse sotsiaalmaksu erisoodustustelt tulumaksuseaduse tähenduses, ümberarvestatuna rahasse, ning erisoodustustelt maksmisele kuuluvalt tulumaksult.

Deklareerimine

Erisoodustuse maksustamisperiood on kalendrikuu. Tööandja deklareerib töötajatele kalendrikuul antud erisoodustused ning erisoodustustelt arvutatud tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni vormi TSD lisas 4, mis tuleb esitada koos vormiga TSD Maksu- ja Tolliametile erisoodustuse andmise kalendrikuule järgneva kuu 10. kuupäevaks. Maksusumma tasutakse Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt samaks kuupäevaks.

Deklaratsioonide TSD ja TSD lisa 4 vormid TSD lisa 4 täitmise juhised

 Õiguslik alus

TulumaksuseadusErisoodustuse hinna määramise kordVabariigi Valitsuse 01.07.2009 määrus nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord"Vabariigi Valitsuse 14.07.2006 määrus nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord"

Käsiraamat „Erisoodustused”

""

1 | 1

    Ravikindlustuslepingu kindlustusmakse

    Kokkuleppel töötajatega on tööandjal võimalik sõlmida ise ravikindlustuslepinguid kindlustusseltsidega võimalike tekkivate ravikulude katmiseks või siis kompenseerida töötajatele kuludokumentide alusel tehtavad maksed maksuvabalt maksusoodustuse piirmäära ulatuses.

    Vabatahtlik ravikindlustus on vajalik eelkõige nendele, kes mingil põhjusel ei ole kaetud Tervisekassa ravikindlustusega või ei saa/soovi seda eraldi Tervisekassast osta.

    Eraravikindlustus on mõeldud enamasti neile, kes:

    • ei pea Tervisekassa teenuseid piisavaks
    • soovivad kasutada eraraviasutusi
    • vajadusel saavad minna välismaale ravile

    Näide
    Tööandja sõlmib Tervisekassa pakutava ravikindlustuslepingu isikule, kellel ei ole riiklikku ravikindlustust (nt teenust osutatakse võlaõigusliku lepingu alusel ning kuine tasu on madalam, kui sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär).

    Ravikindlustuslepingu kohaselt kohustub kindlustuslepingu üks pool (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama tekkinud kahju, maksma kokkulepitud summa või täitma lepingut muul moel ja teine pool (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusseltsile kindlustusmakseid (VÕS § 422).

    Kindlustustegevuseks on kindlustuslepingu alusel kindlustusriskide ülevõtmine ja kindlustusjuhtumi korral kahju hüvitamine (KindlTS § 2 lg 1). Kindlustustegevusega tegelemiseks peab äriühingul olema tegevusluba. Eestis asutatud äriühingule annab tegevusloa Finantsinspektsioon.
    Kindlustusasutused

    Viimati uuendatud 08.01.2025

    äriklient

    Viimati uuendatud 05.11.2025

    Kas sellest lehest oli abi?

    * Tärniga tähistatud väljad on kohustuslikud.

    Kui soovite vastust, siis kirjutage oma e-posti aadress.