Erisoodustused

Maksuvabad tervise edendamise kulud on:

1. avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu
2. sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega või massaažiga otseselt seotud kulutused
3. tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavad kulutused
4. kulutused teenustele, mida osutab tervishoiuteenuse osutamise tegevusloaga isik hambaravi, taastusravi, psühholoogilise ravi, füsioteraapia või logopeedilise ravi raames, ja toitumisnõustamise teenusele, mida osutab kutsega toitumisnõustaja
5. ravikindlustuslepingu kindlustusmakse

Tööandja saab maksuvabalt hüvitada tervise- ja spordikulusid kuni 400 euro ulatuses töötaja kohta aastas.

Silmas peab pidama, et:

• 400 eurot on summa koos käibemaksuga ning töötaja tarbeks tehtud tervise- ja spordikuludelt ei saa sisendkäibemaksu maha arvata
• 400 eurot on iga töötaja kohta aastas ja seda summat ei saa üle kanda teistele töötajatele
• kui töötajal on mitu tööandjat, siis võib iga tööandja talle kohaldada maksusoodustust tervise- ja spordikuludele 400 euro ulatuses
• kulu kandmiseks on vajalik kuludokument
• vajalik on pidada isikupõhist arvestust (võimalik valida kas kassapõhine või tekkepõhine arvestus)
• kulude kandmine ei ole kohustuslik, kõike loetletut ei pea võimaldama kõikidele töötajatele
• töötaja saab hüve tulenevalt töösuhtest (leping sõlmitakse tulevikus, on peatunud, kehtiv või lõppenud)
• maksusoodustus ei hõlma harrastamiseks vajalikke vahendeid (riided, jalanõud, lauatennise reket, suusad, sh spordiseadmete ja -vahendite rent jne) ega lisateenuseid (nt toitlustus, transport, parkimine, riidehoid, üritusele järgnev pidulik vastuvõtt vms)
• maksusoodustus laieneb ka väljaspool Eestit tehtud spordi- ja tervisekuludele

Tööandja saab ise otsustada, kas ja milliseid tervise edendamise teenuseid või sportimise võimalusi ta oma töötajatele pakub. Töötaja saab jällegi ise otsustada, kas ja milliseid tervise edendamise teenuseid või sportimise võimalusi ta kasutab.

Näide 1

Tööandjal on 10 töötajat, kuid neist kaks on soovinud tervise edendamise võimalust kasutada. Seega saab tööandja kanda maksuvabalt tervise edendamise kulusid kahe töötaja osas ehk 800 eurot aastas.

Näide 2

Tööandja on sõlminud spordiklubi kasutamiseks lepingu summas 500 eurot kuus (st 6000 eurot aastas). Tööandjal on 20 töötajat. Kui neist 10 on soovinud sportimise võimalust kasutada, siis on maksuvaba spordiklubi kasutamise kulu 4000 euro ulatuses (10 × 400) ning tööandjal tuleb spordiklubi kasutamise kulu 2000 euro ulatuses (6000 – 4000) maksustada erisoodustusena tulu- ja sotsiaalmaksuga. Kui kõik 20 töötajat on soovinud sportimise võimalust kasutada, siis on spordiklubi kasutamise kulu maksuvaba 8000 euro ulatuses (20 × 400) ning kuna tööandja tasub 6000 eurot aastas, siis maksukohustust ei teki.

Tööandja võib kehtestada töötajatele kulude hüvitamisel erinevaid piirmäärasid, kui kulude hüvitamise võimalus tagatakse kõigile töötajatele. Piirmäära kehtestamine ei saa aga kaasa tuua olukorda, kus osadel töötajatel sisuliselt puudub võimalus kulude hüvitamisele, nt juhatuse liikmetel on kulude hüvitamise piirmäär 400 eurot aastas, aga töötajatele on piirmäär 10 eurot aastas. Sellisel juhul loetakse, et kõigile töötajatele ei ole soodustust pakutud.

Maksusoodustus ei ole mõeldud töötajatele, kes töötavad lühiajaliste (nt ühepäevased) käsunduslepingute alusel (näiteks ajakirjandusväljaande või õppeasutuse vabakutselised kaastöötajad, õppeülesande täitjad, lõputööde kaitsmiskomisjonide liikmed, retsensendid, eksperdid, tööampsude tegijad jne). Tulumaksuseadus küll lubab neile maksuvabalt tervise edendamise kulutusi teha, kuid neile soodustuse mittepakkumist ei loeta tingimuse rikkumiseks, mis eeldab soodustuse pakkumist kõigile töötajatele.