Kaupade maksustamine

Siin anname ülevaate kauba käibe tekkimise kohast, riigisiseste tehingute ja toimingute, kauba ekspordi ja impordi ning ühendusesisese käibe ja soetamise maksustamisest. Käibemaksuseadusest tulenevalt on kauba käibe maksustamisel ka mitmeid erisusi, näiteks maksustatakse muu kauba käibest erinevalt paigaldatavad ja kokkupandavad kaubad, uued transpordivahendid jne.

Käsiraamat

Käsiraamatu sisu avaneb allolevast teemade menüüst, alateemade kuvamiseks vajutage menüüribal noolele.

Kiirelt kätte

Näiteid Euroopa Ühenduses kauba müügi ja soetamise deklareerimisest käibedeklaratsioonis ja ühendusesisese käibe aruandes

     

Märgiseletused
Näide 1
Kauba müük teise liikmesriigi maksukohustuslasena registreeritud ettevõtjale

E Eestis müüb seadme 15 000 euro eest B-le Belgiasse.

E müük on 0% määraga maksustatav kauba ühendusesisene käive. E näitab väljastataval arvel lisaks oma maksukohustuslase numbrile ka B maksukohustuslase numbrit, lisaks märgib käibemaksumäära 0% ja viite nõukogu direktiivi 2006/112/EU artiklile 138.
B Belgias deklareerib kauba ühendusesisese maksustatava soetamise.
Käibedeklaratsioon: E deklareerib 15 000 eurot lahtris 3 „0% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud”, lahtris 3.1 „kauba ühendusesisene käive ja teise liikmesriigi maksukohustuslasele/piiratud maksukohustuslasele osutatud teenuste käive kokku” ning lahtris 3.1.1 „Kauba ühendusesisene käive”.
Ühendusesisese käibe aruandes: „Riigi tunnus" BE, „Ostja käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri all" B antud number ja „Kaupade maksustatav väärtus" 15 000 eurot.

Näide 2
Oma kauba viimine ühest liikmesriigist teise

E viib Eestist ettevõtluses kasutatavat vara soetushinnaga 15 000 eurot oma äritegevuse tarbeks Soome.

E vara viimist teise liikmesriiki käsitatakse E kauba ühendusesisese käibena, mida Eestis maksustatakse 0% määraga ja Soomes maksustatakse kauba ühendusesisese soetamisena. Kui E ei ole ennast Soomes maksukohustuslasena registreeritud, tuleks tal enne vara viimist seda teha.
E peab oma raamatupidamises vormistama dokumendi selle kohta, et vara on viidud teise liikmesriiki. Dokumendil peab olema märge maksumäära 0% kohta (ühendusesisene käive). E peab dokumendile märkima oma maksukohustuslase numbrid nii Eestis kui ka Soomes.
Käibedeklaratsioon: 15 000 eurot lahtris 3 „0% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud”, lahtris 3.1 „kauba ühendusesisene käive ja teise liikmesriigi maksukohustuslasele/piiratud maksukohustuslasele osutatud teenuste käive kokku” ning lahtris 3.1.1 „Kauba ühendusesisene käive”.
Ühendusesisese käibe aruanne: „Riigi tunnus" FI, E-le Soomes antud käibemaksukohustuslase number näidatakse „Ostja käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri all" ja „Kaupade maksustatav väärtus" on Soome viidud kaupade väärtus ehk 15 000 eurot.

Näide 3
Kauba ostmine teisest liikmesriigist

Eestlane E ostab seadme 15 000 euro eest ilma käibemaksuta T-lt Saksamaalt. Seade toimetatakse Saksamaalt Eestisse.

T müüb seadme E-le ilma Saksamaa käibemaksuta, kuna E-l on Eesti maksukohustuslase number ja seade toimetatakse Saksamaalt Eestisse.
E-l tekib kauba ühendusesisese soetamise maksustatav käive Eestis.
Käibedeklaratsioon: 15 000 eurot lahtris 1 (või 2) „20% (või 9%) määraga maksustatavad toimingud ja tehingud”, 3000 (või 1350) eurot lahtris 4 „Käibemaks kokku (20% lahtrist 1 + 9% lahtrist 2)", 15 000 eurot lahtrites 6 „Kauba ühendusesisene soetamine ja teise liikmesriigi maksukohustuslaselt saadud teenused kokku” ning 6.1 „Kauba ühendusesisene soetamine” ja 3000 (või 1350) eurot lahtris 5 „Kokku sisendkäibemaksusumma, mis on seadusega lubatud maha arvata”.
Ühendusesisese käibe aruanne: Ostja ei pea kauba soetamise kohta esitama.

Näide 4
Kauba müük Eesti maksukohustuslasest ettevõtjale, kus kaup toimetatakse teise liikmesriiki

E müüb E1-le Eestis kaupa 18 000 euro eest (hind ilma käibemaksuta 15 000 eurot), kes müüb kauba edasi Saksamaale T-le. Kaup toimetatakse otse E-lt T-le Saksamaale.

Siin on tegemist tehinguga kolme maksukohustuslase vahel, kuid mitte kolmnurktehinguga, kuna tehingus osalejad ei ole registreeritud maksukohustuslasena kolmes liikmesriigis, vaid ainult kahes. Tehingut E ja E1 vahel käsitatakse siseriikliku maksustatava käibena, seega E lisab E1-le väljastatud arvele Eesti käibemaksu. E1 vähendab üldkorras oma maksustatavalt käibelt arvutatud käibemaksu ostuhinnas sisalduva sisendkäibemaksu võrra. E1 müük T-le on 0% maksustatav ühendusesisene kauba müük, millele järgneb T poolt maksustatav kauba ühendusesisene soetamine. E1 näitab oma arvel enda maksukohustuslasena registreerimise numbri ja lisaks ostja maksukohustuslase numbri ning märgib käibemaksumääraks 0% ja viite nõukogu direktiivi 2006/112/EU artiklile 138.

E deklareerib järgmiselt:
Käibedeklaratsioon: 15000 eurot lahtris 1 „20% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud”, 3000 eurot lahtris 4 „Käibemaks kokku (20% lahtrist 1 + 9% lahtrist 2)
Ühendusesisese käibe aruanne: siseriiklikult käibelt ei pea esitama.

E1 deklareerib järgmiselt:
Käibedeklaratsioon: lahtris 3 „0% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud”, lahtris 3.1 „kauba ühendusesisene käive ja teise liikmesriigi maksukohustuslasele/piiratud maksukohustuslasele osutatud teenuste käive kokku” ning lahtris 3.1.1 „Kauba ühendusesisene käive” kauba müügihind T-le Saksamaal ja lahtris 5 „Kokku sisendkäibemaksusumma, mis on seadusega lubatud maha arvata” E-lt ostetud kauba hinnas sisalduv käibemaks 3000 eurot.
Ühendusesisese käibe aruanne: „Riigi tunnus" DE, „Ostja käibemaksukohustuslasena registreerimise numbriks" märgib T maksukohustuslase numbri ja „Kaupade maksustatava väärtusena" T-le müüdud kauba väärtuse.

Näide 5
Kauba müük teise liikmesriiki, kuid kaup toimetatakse ühendusevälisesse riiki

Eestlane E müüb kaupa 15 000 euroga R-ile Rootsi, kes müüb kauba edasi Norrasse. Kaup toimetatakse otse E-lt N-le Norrasse.

Kuna kaupa ei viida teise liikmesriiki, vaid kolmandatesse riikidesse, ei ole tegemist kauba ühendusesisese müügi või soetamisega. E müük R-le on 0% määraga müük ühendusevälisesse riiki. R-i müüki ei maksustata, kuna kaup ei asunud müügi hetkel Rootsis. N maksab impordimaksu kauba maaletoomisel.
Käibedeklaratsioon: E deklareerib 15 000 eurot lahtris 3 „0% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud” ja lahtris 3.2 „Kauba eksport”.
Ühendusesisese käibe aruanne: ei ole vaja esitada.

Näide 6
Kauba müük koos selle kokkupaneku või paigaldamisega teises liikmesriigis

Eesti maksukohustuslane E müüb tehase sisseseadme koos selle paigaldamisega 2,5 miljoni euro eest T-le Saksamaale. E kohustus on ka seadme paigaldamine Saksamaal.
Kui lepingus nähakse ette müüdud kauba toimetamist koos selle paigaldamisega, maksustatakse kogu käive alati selles liikmesriigis, kus kaup kokku pannakse või paigaldatakse. Sellisel juhul rakendatakse paigaldustööde maksustamisel selle riigi seadust, kus paigaldamine toimub.
Käibedeklaratsioon: E deklareerib 2,5 miljonit eurot informatiivses lahtris 9 „Teises liikmesriigis paigaldatava või kokkupandava kauba maksustatav väärtus”.
Ühendusesisese käibe aruanne: ei ole vaja esitada.

Näide 7
Kauba müük teises liikmesriigis ostjale, kellel puudub maksukohustuslase number

Eesti maksukohustuslane E müüb seadme 1500 euroga (käibemaksuta hind) ettevõttele T Saksamaal. T-l ei ole maksukohustuslase numbrit.
Kuna T-l ei ole maksukohustuslase numbrit ja seade viiakse Eestist välja, tuleb seadme müük maksustada Eestis. Sellest tulenevalt lisab müüja E arvele Eesti käibemaksu 20% ehk 300 eurot.
Käibedeklaratsioon: E deklareerib lahtris 1 „20% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud” 1500 eurot ja lahtris 4 „Käibemaks kokku (20% lahtrist 1 + 9% lahtrist 2)” 300 eurot.
Ühendusesisese käibe aruanne: ei ole vaja esitada.

Näide 8
Kauba müük füüsilisele isikule teises liikmesriigis koos selle kauba toimetamisega teise liikmesriiki

Kui Euroopa Liidu siseselt müüakse kaup füüsilistele isikutele või nendega võrdsustatud muudele isikutele ja kui müüja korraldab ka kauba transpordi teise liikmesriiki, on tegemist kauba ühendusesisese kaugmüügiga.

Ühendusesisese kaugmüügi maksustamine kuni 30.06.2021

Kuni 30.06.2021 maksustati kaugmüük kauba sihtkohariigis juhul, kui selliste tarnete väärtus ületas kauba sihtkohariigis sellistele tarnetele kinnitatud piirmäära. Näiteks, kui eestlane E müüb kaupa Taani füüsilisele isikule 1500 euro eest (käibemaksuta hind) ja hoolitseb ka transpordi eest, on tegemist kaugmüügiga. Kui selline müük toimus enne 01.07.2021 ja ei ületanud Taanis kinnitatud kaugmüügi piirmäära, maksustati müük Eestis vastavalt kas 20% või 9% määraga.

Käibedeklaratsioon: E deklareerib 1500 eurot lahtris 1 (või 2) „20% (või 9%) määraga maksustatavad toimingud ja tehingud” ning 300 (või 135) eurot lahtris 4 „Käibemaks kokku (20% lahtrist 1 + 9% lahtrist 2)".

Kui müük ületas Taanis kinnitatud kaugmüügi piirmäära, pidi müüja ennast registreerima Taanis maksukohustuslasena ja maksustama kaugmüügi vastavalt Taani seadusele.

Ühendusesisese kaugmüügi maksustamine alates 01.07.2021

01.07.2021 kaotati ELi liikmesriikides kehtinud kaugmüügi piirmäärad. Kasutusele võeti üldine piirmäär 10 000 eurot, mis kohaldub kogu ühendusesisese kauba kaugmüügi (kõigisse liikmesriikidesse kokku) ja teiste liikmesriikide lõpptarbijatele osutatavate digiteenuste summaarsele käibele.Kui piirmäära ei ületata ja müüjal ei ole asukohta ega püsivat tegevuskohta üheski teises liikmesriigis peale oma asukoha liikmesriigi, on nende käivete maksustamisel õigus rakendada müüja asukohariigi käibemaksumäära.

Kui eespool toodud näite puhul ei ole E seda piirmäära ületanud ja tal ei ole teistes liikmesriikides asukohta ega püsivat tegevuskohta, saab ta kaugmüügi Taani füüsilisele isikule maksustada ja deklareerida Eestis samamoodi, nagu see toimus kuni 30.06.2021.

Kui E on piirmäära ületanud või ei saa piirmäära kohaldada muudel põhjustel (omab ka mõnes teises liikmesriigis asukohta või püsivat tegevuskohta), peab ta maksustama kaugmüügi Taani käibemaksumääraga. Seejuures on tal kaks võimalust:

  1. registreerida end Taanis käibemaksukohustuslaseks ning deklareerida ja maksta käibemaks otse Taani maksuhaldurile või
  2. liituda Eestis OSS erikorraga ning deklareerida ja maksta käibemaks selle erikorra kaudu Eestis. Lugege lähemalt OSS-erikorra rakendamisest.
Näide 9
Kolmnurktehing

B Belgias müüb kauba E-le Eestis, kes müüb selle edasi D-le Taanis 15 000 euroga. Kaup viiakse Belgiast otse Taani.

Siin on tegemist kolmnurktehinguga, kus rakendatakse erireegleid. B müüki E-le käsitatakse kauba ühendusesisese müügina. E peab andma B-le oma maksukohustuslase registreerimise numbri. E on sellisel juhul kolmnurktehingus edasimüüja, kes märgib D-le antavas arves lisaks oma maksukohustuslase numbrile ka D maksukohustuslase numbri ja teeb viite nõukogu direktiivi 2006/112/EU artiklile 138 ja artiklile 141 „Triangulation” või „Kolmnurktehing”. Nii toimides ei pea E registreerima ennast Taanis maksukohustuslasena ning E ei pea tasuma käibemaksu kauba ühendusesiseselt soetamiselt Taanis ja kauba edasimüügilt, sest maksukohustus siirdub D-le.
Käibedeklaratsioon: E kui edasimüüja ei deklareeri.
Ühendusesisese käibe aruanne: Kolmnurktehingus edasimüüja ehk antud juhul E on kohustatud esitama kauba ühendusesisese käibe aruande. E näitab aruandes „Riigi tunnusena" DK, „Ostja käibemaksukohustuslasena registreerimise numbriks" märgib D maksukohustuslase numbri ja „Kaupade maksustatava väärtusena" D-le müüdud kauba väärtuse 15 00 eurot lahtris „Kolmnurktehing".

Näide 10
Kolmnurktehing

E Eestis müüb seadme 15 000 euroga B-le Belgias, kes müüb selle edasi D-le Taanis.

Ka antud näites on tegemist kolmnurktehinguga. E müük B-le on kauba ühendusesisene müük. E märgib oma arvele peale enda maksukohustuslase numbrit ka B maksukohustuslase numbri, samuti teeb viite nõukogu direktiivi 2006/112/EU artiklile 138.
Käibedeklaratsioon: E kui võõrandaja deklareerib lahtris 3 „0% määraga maksustatavad toimingud ja tehingud”, lahtris 3.1 „kauba ühendusesisene käive ja teise liikmesriigi maksukohustuslasele/piiratud maksukohustuslasele osutatud teenuste käive kokku” ning lahtris 3.1.1 „Kauba ühendusesisene käive” kauba müügihinna 15 000 eurot B-le Belgias.
Ühendusesisese käibe aruanne: E näitab aruandes „Riigi tunnusena" BE, „Ostja käibemaksukohustuslasena registreerimise numbriks" märgib B maksukohustuslase numbri ja „Kaupade maksustatava väärtusena" B-le müüdud kauba väärtuse 15 000 eurot.

Viimati uuendatud 13.05.2022

Viimati uuendatud 25.08.2022

Kas sellest lehest oli abi?