Kaupade maksustamine

Siin anname ülevaate kauba käibe tekkimise kohast, riigisiseste tehingute ja toimingute, kauba ekspordi ja impordi ning ühendusesisese käibe ja soetamise maksustamisest. Käibemaksuseadusest tulenevalt on kauba käibe maksustamisel ka mitmeid erisusi, näiteks maksustatakse muu kauba käibest erinevalt paigaldatavad ja kokkupandavad kaubad, uued transpordivahendid jne.

Käsiraamat

Käsiraamatu sisu avaneb allolevast teemade menüüst, alateemade kuvamiseks vajutage menüüribal noolele.

Kiirelt kätte

Uue transpordivahendi müük teise liikmesriiki

Uue transpordivahendi võõrandamist teise liikmesriigi isikule koos selle toimetamisega Eestist teise liikmesriiki loetakse see KMS § 7 lõike 1 punkti 2 kohaselt kauba ühendusesiseseks käibeks ning maksustatakse nullmääraga. Maksukohustus tekib kõigil teisest liikmesriigist uue transpordivahendi soetanud isikutel, kaasaarvatud füüsilised isikud. Selleks, et müüja rakendaks nullmäära, peab ta olema veendunud, et uus transpordivahend viiakse riigist välja.

Vastavalt KMS § 37 lg 8 p 4 tuleb uue transpordivahendi võõrandamisel teise liikmesriiki märkida arvele andmed, mis tõendavad, et võõrandatav kaup on uus transpordivahend, samuti viide KMS § 15 lõike 3 punktile 2 või nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artikli 138 lõike 2 punktile a.

Kauba ühendusesisene käive, st ka uue transpordivahendi müük deklareeritakse lisaks käibedeklaratsioonile ka ühendusesisese käibe aruandes. Kui ostja on teises liikmesriigis maksukohustuslasena registreerimata isik, deklareerib müüja käibedeklaratsioonil nullmääraga kauba ühendusesisese käibe, kuid ei saa kanda müüki ühendusesisese käibe aruandesse, kuna puudub ostja maksukohustuslasena registreerimise number. Seepärast peab müüja ühendusesisese käibe aruandele lisama uute transpordivahendite müügiarvete koopiad (KMS § 28 lg 5).

Teise liikmesriigi isiku mõistet KMS eraldi ei defineeri, kuid põhimõtteliselt tähendab see mõiste juriidilisi isikuid, kelle asukoht või püsiv tegevuskoht asub teises liikmesriigis ning füüsilisi isikuid, kelle alaline või peamine elukoht on teises liikmesriigis. Seega ei oma antud juhul füüsiliste isikute puhul tähtsust passis märgitud kodakondsus või rahvus ning ka eestlane on teise liikmesriigi isik, kui elab näiteks Saksamaal.

Viimati uuendatud 04.05.2021

Viimati uuendatud 25.08.2022

Kas sellest lehest oli abi?