Kaupade maksustamine

Siin anname ülevaate kauba käibe tekkimise kohast, riigisiseste tehingute ja toimingute, kauba ekspordi ja impordi ning ühendusesisese käibe ja soetamise maksustamisest. Käibemaksuseadusest tulenevalt on kauba käibe maksustamisel ka mitmeid erisusi, näiteks maksustatakse muu kauba käibest erinevalt paigaldatavad ja kokkupandavad kaubad, uued transpordivahendid jne.

Käsiraamat

Käsiraamatu sisu avaneb allolevast teemade menüüst, alateemade kuvamiseks vajutage menüüribal noolele.

Kiirelt kätte

Soetamised, mida ei käsitata kauba ühendusesisese soetamisena Eestis

Käibemaksuseaduse § 8 lõikes 3 on sätestatud, milliseid tehinguid ei loeta kauba ühendusesiseseks soetamiseks. Ühendusesisese kauba soetamisena ei käsitata näiteks Eestis paigaldatava kauba soetamist, kuna käive tekib Eestis. Samuti ei loeta kauba soetamiseks selle ajutist toimetamist Eestisse teenuse osutamiseks, sealhulgas vallasasja toimetamist Eestisse üürile, rendile või kasutusvaldusse andmiseks/võtmiseks.

Kauba ühendusesisese soetamisena ei käsitata (KMS § 8 lg 3):

  1. kauba ajutist toimetamist Eestisse teenuse osutamiseks, sealhulgas vallasasja toimetamist Eestisse üürile või rendile andmiseks või võtmiseks;
    Näiteks võib maksukohustuslane tuua ajutiselt sisse temale vajalikud tööriistad, ilma et tehingut vaadeldaks ühendusesisese kaubasoetamisena.
  2. kauba ajutist toimetamist Eestisse kuni 24 kuuks eesmärkidel, mis vastavad imporditollimaksudest täieliku vabastusega ajutise importimise tolliprotseduuri rakendamise eesmärkidele;
    Ettevõtjal on õigus tuua ajutiselt sisse kaupa sellistel eesmärkidel, mille puhul kolmandatest riikidest ajutiselt kauba toomisel oleks kaup tolli kontrolli all ja ei tuleks maksta impordi käibemaksu. Näiteks oleks õigustatud mitte lugeda ühendusesiseseks kaubasoetamiseks ajutiselt sisse toodud transpordivahendite, mõningate tööriistade, näituste, messide tarbeks eksponaatide toomine, õppevahendite, laboratooriumiseadmete, õnnetuste või katastroofide likvideerimiseks vajalike seadmete sissevedu.
  3. vallasasja ajutist toimetamist Eestisse tööks vallasasjaga, välja arvatud juhul, kui kaup toimetatakse Eestisse selle ühendusest välja toimetamise eesmärgil;
    Vallasasjaga seotud töödeks on muuhulgas remondi-, parandus-, teenindus- ja hooldustööd, töötlemine, värvimine jms. Ettevõtja igapäevasest arvestusest peab olema võimalik kindlaks teha need vallasasjad, mida teises liikmesriigis asuv käibemaksukohustuslane on toonud remontimiseks või hindamiseks. Kui vallasasja teise liikmesriiki ei tagastata, tuleb tehingut ühelt poolt vaadata kui kauba ühendusesisest müüki ja teiselt poolt kui kauba ühendusesisest soetamist.
  4. Eestis paigaldatava või kokkupandava kauba soetamist teise liikmesriigi maksukohustuslaselt;
    Eestis paigaldatav või kokkupandav kaup on kaup, mis võõrandatakse ja paigaldatakse või pannakse kokku võõrandaja poolt või tema eest ja mille paigaldamise või kokkupanemise maksumus ületab 5 protsenti tehingu maksustatavast väärtusest. Maksukohustuslane Eestis peab arvestama käibemaksu nimetatud kaubalt KMS § 3 lõike 4 alusel.
    Käibedeklaratsioon: kokkupandava kauba väärtus eurodes lahtris 1 (või 2) „20% (või 9%) määraga maksustatavad toimingud ja tehingud", arvutatud käibemaks sellelt lahtris 4 „Käibemaks kokku (20% lahtrist 1 + 9% lahtrist 2) ning kui tegemist on maksustatava käibe tarbeks soetatud kaubaga, siis arvatakse sisendkäibemaks maha lahtris 5 „Kokku sisendkäibemaksusumma, mis on seadusega lubatud maha arvata". Soetatud kokkupandava kauba väärtus deklareeritakse ka informatiivses lahtris 7 „Muu kauba soetamine ja teenuse saamine, mida maksustatakse käibemaksuga”.
  5. kauba ühendusesisest kaugmüüki teisest liikmesriigist Eestisse;
    Kaugmüük on kauba (välja arvatud uue transpordivahendi või paigaldatava või kokkupandava kauba) võõrandamine ja toimetamine võõrandaja poolt või eest teise liikmesriiki seal maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule. Näiteks, kui füüsiline isik tellib kauba nn Interneti kaubamajade või postimüügifirma kaudu ja see toimetatakse talle koju kätte, ei ole tegemist kauba ühendusesisese soetamisega Eestis ning käibemaksu tasumise kohustus on välisriigi firmal.
  6. kauba (välja arvatud uue transpordivahendi) soetamist füüsilise isiku poolt isiklikuks otstarbeks;
    Kui füüsiline isik kauba soetab, maksab käibemaksu alati müüja. Ainsa erandina ei kehti nimetatu, kui füüsiline isik soetab uue transpordivahendi.
  7. kauba soetamist maksukohustuslasena registreerimata isiku poolt alla § 21 lõikes 2 sätestatud piirmäära;
    Nimetatud punkti alusel ei loeta kauba ühendusesiseseks soetamiseks kauba soetamist alla 10 000 euro ühes kalendriaastas. Kui isiku ühendusesiseselt soetatud kaupade (§ 8), välja arvatud aktsiisikaup ja uus transpordivahend, maksustatav väärtus ületab kalendriaasta algusest arvates 10 000 eurot, tekib tal piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus päevast, mil ta ületas nimetatud piirmäära.
  8. kasutatud kauba, originaalkunstiteose, kollektsiooni- või antiikeseme soetamist teise liikmesriigi maksukohustuslaselt, kes rakendab KMS §-s 41 sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korda oma maksukohustuse arvestamisel teises liikmesriigis;
  9. kauba soetamist soetaja poolt kolmnurktehingus;
    Kauba kolmnurktehinguga soetamisel Eestis maksab soetaja käibemaksu KMS § 3 lg 4 p 4 alusel.
  10. elektri-, soojus- või jahutusenergia või võrgu kaudu edastatava maagaasi toimetamist teisest liikmesriigist Eestisse;
    Maagaasi ja elektri-, soojus- või jahutusenergia käibele rakenduvad erisätted (vt KMS § 7 lg 2 p 9; § 9 lg-d 1, 2 ja 3).
  11. kauba toimetamist teisest liikmesriigist Eestisse selle ühendusest välja toimetamiseks, kui kauba ekspordi tolliprotseduuri alustatakse teises liikmesriigis ja kaup toimetatakse ühendusest välja kahe kuu jooksul, arvates kauba Eestisse toimetamisest;
    Kaup loetakse ekspordituks selles teises liikmesriigis, kus tolliprotseduur alustati. Kuna kauba toimetamisel Eestisse soetamist ei teki, ei ole ka teise liikmesriigi isikul kohustust end käibemaksukohustuslasena registreerimiseks.
  12. kauba toimetamist Eestisse, kui see kaup oli toimetatud teise liikmesriiki ajutiselt kuni 24 kuuks eesmärgil, mis vastab imporditollimaksudest täieliku vabastusega ajutise impordi tolliprotseduuri rakendamise eesmärkidele;
  13. vallasasja toimetamist teisest liikmesriigist Eestisse, kui vallasasi oli Eestist toimetatud teise liikmesriiki ajutiselt tööks vallasasjaga;
    Vallasasja ajutisel toimetamisel teise liikmesriiki remontimiseks, töötlemiseks või muu teenuse saamiseks (ühine mõiste töö vallasasjaga) maksustatakse üksnes teenuse käivet ning kauba käivet ei teki. Analoogselt ei teki ka kauba ühendusesisest soetamist selle vallasasja tagasitoomisel Eestisse. Eeltoodud tehinguid ei käsitata ühendusesisese soetamisena ainult juhul, kui tehingu puhul on täidetud konkreetses punktis viidatud nõuded. Kui langeb ära tehingu alus, tuleb tehingut käsitada kauba ühendusesisese soetamisena alates sellest päevast, millal viidatud nõudeid ei olnud võimalik enam rakendada (KMS § 8 lg 4).
  14. nõudmiseni varu toimetamist Eestisse.
    Nõudmiseni varu Eestisse toimetamist ei loeta ühendusesiseseks soetuseks. Ühendusesisene soetus tekib Eestisse toimetatud nõudmiseni varu soetamisel Eesti maksukohustuslase poolt. Juhul, kui Eestisse toimetatud nõudmiseni varu võõrandamist ei ole 12 kuu jooksul selle saabumisest arvates toimunud, tekib ühendusesisene soetus teise liikmesriigi isikul, kes nõudmiseni varu Eestisse toimetas.

Viimati uuendatud 10.08.2022

Viimati uuendatud 25.08.2022

Kas sellest lehest oli abi?